1-09-8656/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2009. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-8656 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Jüri Paap Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. juuni 2009.a otsus L.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.F (ankeeta...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2009. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-8656 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Jüri Paap Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 4. juuni 2009.a otsus L.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav L.F (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)
RESOLUTSIOON Jätta L.F-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse
Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 4. juuni 2009. a otsusega lühimenetluses mõisteti L.F süüdi ja karistati
KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 2. juuni 2009.a.
2. Maakohtu otsuse peale esitas L.F apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range, palub vangistuse lühendamist. Oma taotlust põhjendab sellega, et ta on oma süü kohe üles tunnistanud, varastatud kaup on rikkumatult tagastatud ning tal on halb tervis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest
tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Apellatsioonis ei vaidlustata
mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke
2(2)
probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 3.1 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on L.F-ile karistust mõistes järginud
KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna
puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui
eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse
kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et L.F on
varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega.
Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all oleva kuriteo pani L.F toime vaid mõni kuu pärast vanglast vabanemist. L.F
tegi kõik endast oleneva kuriteo lõpuleviimiseks, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni ja
varastatud kaup tagastati kauplusele. Kuna L.F peeti varastatud kaubaga kohapeal
kinni, siis ei saanudki ta oma süüd eitada ning kaup tagastati kauplusele. Seetõttu ei ole
asjakohane apellatsiooni väide, et L.F-ile mõistetud karistust tuleks kergendada
motiivil, et ta tunnistab oma süüd ja varastatud kaup on kauplusele tagastatud. Karistuse kergendamist ei tingi ka viited L.F-i tervisele, sest süüdistatavad ja kinnipeetavad on kindlustatud vanglas vajaliku arstiabiga. 3.2 Lisaks kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustele, on L.F karistatud
korduvalt väärteomenetluse korras, seda peamiselt NPAS § 15¹ lg 1 alusel ilma arsti
ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise ja liiklusalaste rikkumiste eest. Seega on
tegemist narkosõltuvuses oleva isikuga, kelle käitumine ohustab ka liiklusohutust. Kõik rahatrahvid on tasumata. Tal puudub töökoht.
3.3 L.F ärakandmisele kuuluva 4 kuu vangistuse alguseks loeti 2. juuni 2009.a, mistõttu võimaliku apellatsioonikohtu istungi toimumise ajaks on ta mõistetud karistuse juba ära kandnud.
3.4 Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale L.F-ile kaasa täiendavad
kulud määratud kaitsja tasude osas suuruses üle 1000 krooni, mis tuleks välja mõista L.F-ilt . Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides. 4. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et L.F-ile mõistetud
karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on L.F-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.
Meelika Aava Malle Preimer Jüri Paap