3-17-2388/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2388

Haldusasi

S.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.10.2017 vastutusotsuse

nr 13-7/00763-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S.K., volitatud esindajad Tatjana Kostrõkina ja

Jelena Aru

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.K.i kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 13.10.2017 vastutusotsus nr 13-7/00763-12 osas,

millega kohustatakse S.K.it tasuma Nordfas Grupp OÜ maksuvõlg seonduvalt

Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel kajastatud tehingutega.

3. Ülejäänud osas jätta S.K.i kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt S.K.i kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu

summas 1026,75 eurot.

5. Maksu- ja Tolliameti menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-17-2388

2(12)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 05.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035438-23, mille

lahutamatuks osaks on MTA 05.10.2016 kontrollakt nr 12.2-3/035438-15, kohustati Nordfas

Grupp OÜ-d (NG) maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2015. a kontrollimise

tulemusena tasuma 65 077,64 eurot käibemaksu ja 20 797,02 eurot tulumaksu, kokku 85 874,66

eurot.

1) NG ja Fassaadikeskus Grupp OÜ (FG), Ovonel Grupp OÜ ja Maligaya OÜ vahel ei ole

tegelikult tehinguid toimunud ning NG ei ole nendelt äriühingutelt kaupu soetanud. Samuti ei

ole NG soetanud teenust K-Capital OÜ-lt ja Amiksa Ehitus OÜ-lt. Seega ei vasta tehinguid

kajastavad arved käibemaksuseaduses (KMS) kehtestatud nõuetele. Lisaks on tuvastatud, et

Optimera Estonia AS (OE) poolt väljastatud arved kuuluvad identifitseerimata jaeklientidele

ning kuna arvetel kirjeldatud kaup ei ole seostatav NG ettevõtlusega, siis ei vasta OE nimel

esitatud arved KMS-s kehtestatud nõuetele ja nende alusel ei ole lubatud sisendkäibemaksu

maha arvata. Samuti ei ole NG-l alust deklareerida käibedeklaratsioonides (KMD) sisend-

käibemaksu Everster OÜ-le erinevate müüjate poolt väljastatud arvete alusel.

2) Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu määramisel lähtus maksuhaldur eeldusest, et

NG-le tegelikult kaupa müünud isikud ei olnud käibemaksukohustuslased, mistõttu ei ole

võimalik käibemaksu osa arvete summast seostada NG ettevõtlusega. Seega kuuluvad FG

väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksed käibemaksusumma osas deklareerimisele kui NG

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja maksustamisele tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2

p 3 alusel. Kontrollimenetluse käigus leidis tõendamist ka asjaolu, et maksuhaldurile esitatud

OE arved ei ole NG ettevõtlusega seotud, seega kuuluvad ka OE arvete alusel tehtud

väljamaksed deklareerimisele ja maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

Samuti kuuluvad TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustamisele Everster OÜ-le väljastatud arvete

alusel tehtud väljamaksed.

2. NG tasus maksuotsusega määratud summade katteks 32 789,41 eurot ning 53 085,25 eurot

jäi äriühingu poolt tasumata.

3. MTA alustas halduskohtule 18.04.2017 esitatud taotlusega täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks (haldusasi nr 3-17-827) NG juhatuse liikme S.K.i suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluse.

4. MTA 13.10.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00763-12 kohustatakse S.K.it tasuma

solidaarselt NG maksuvõlg summas 53 085,25 eurot.

1) NG maksuvõlg on tekkinud 05.12.2016 maksuotsusega määratud, kuid tasumata jäetud

maksukohustusest summas 53 085,25 eurot.

2) NG esitas 15.02.2017 Harju Maakohtusse pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 17.04.2017

määrusega nr 2-17-2486 lõpetati NG pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu ning äriühing kuulub äriregistrist kustutamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub

võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvelt.

3-17-2388

3(12)

3) Äriregistri andmetel oli S.K. NG juhatuse ainuliige ja osanik alates 28.01.2014. S.K.i

08.12.2015 ja 31.03.2016 seletustest nähtuvalt korraldas ta NG igapäevast tööd, tellis kaupa,

pidas materjalide arvestust, korraldas transporti, suhtles tellijate ja alltöövõtjatega.

Maksukohustuslaste registri andmetel omab S.K. alates 23.03.2015 volituste ja õiguste

administreerimise õigust ning alates 10.01.2017 raamatupidaja paketti. S.K. on 01.09.2017

ütlustes kinnitanud, et NG pangakontodele ja sularahale oli juurdepääs ainult temal. Kõik

ülekanded pangakontolt ja sularaha väljamaksed tegi S.K.. e-Maksuameti andmete kohaselt

esitas NG nimel deklaratsioonid raamatupidamisteenuse osutaja. S.K. on 31.03.2016

maksuhaldurile selgitanud, et ostab raamatupidamise teenust sisse OÜ-lt Netowerk ning ühe

kuu dokumendid saadab enne KMD esitamist raamatupidajale. Seega on S.K. edastanud

raamatupidajale

tegelikkusele

mittevastavaid

raamatupidamise

dokumente

maksu-

deklaratsioonide täitmiseks.

4) S.K. on alusetult kajastanud FG nimel koostatud arvete alusel sisendkäibemaksu summas

38 130,65 eurot, kuigi tegelikkuses ei ole NG nendel arvete alusel kaupu soetanud. NG ja FG

vahel kaup ei liikunud, sest puuduvad andmed kauba tellimise, väljastamise, üleandmise-

vastuvõtmise ja transpordi kohta. S.K.i selgitused saatelehti puudutavas osas on vastuolulised

ja ei kinnita tehingute toimumist. Objektide lõikes ei ole peetud materjaliarvestust,

maksuhaldurile antud selgitused on vastuolulised ning ühtegi asjakohast dokumenti materjali

arvestuse kohta esitatud ei ole. FG arvete tasumine sularahas ei ole tavapärane ja eluliselt

usutav. FG arvetele on tasumise viisiks märgitud pangakontode numbrid, maksuhaldurile

esitatud FG kviitungid kassasissetulekute kohta on puudulikult täidetud ning kviitungitel

näidatud sularaha üleandmise kuupäev ei vasta NG pearaamatus kajastatud kassa konto kannete

kuupäevadega. FG poolt deklareeritud andmed ei ühti NG poolt deklareeritud andmetega, FG

ei ole KMD-s NG-le müüki deklareerinud. FG ei oma reaalset majandustegevust. Tehingute

dokumenteerimata jätmine, kaupade eest suures mahus sularahas tasumine, kassaorderite

puudulik täitmine ning materjaliarvestuse puudumine objektide lõikes viitab sellele, et

tehinguid FG-ga tegelikult ei toimunud ning S.K. oli sellest teadlik.

5) NG pangakontolt ja kassast on FG nimel väljastatud arvete alusel tehtud ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid kokku 38 130,65 eurot. Kuna FG-le tehtud väljamaksete kohta

puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid ning tehingu tegelik osapool ei ole tuvastatav, siis

ei ole võimalik käibemaksu osa arvete summast seostada NG ettevõtlusega. Sellest tulenevalt

kuulusid FG arvete alusel tehtud väljamaksed käibemaksusumma osas deklareerimisele kui NG

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja maksustamisele TuMS § 51 lg 2 p-s 3 alusel summas

9532,67 eurot.

6) S.K. on alusetult kajastanud OE arvete alusel sisendkäibemaksu summas 5 278,36 eurot.

OE poolt väljastatud arved koodiga K103040 kuuluvad identifitseerimata jaeklientidele /

eraisikutele. Arvetel kirjeldatud kaup ei ole seostatav NG ettevõtlusega ja NG ei ole tasunud

OE arvete eest. OE on maksuhaldurile teatanud, et ei ole esitanud arveid NG-le. Asjaolu, et suur

osa OE arveid on tasutud tundmatute füüsiliste isikute poolt pangakaardiga, viitab sellele, et

S. K. on peale sularaha kassast väljavõtmist korjanud suvalisi endaga mitteseotud

kuludokumente põhjendamaks sularaha maksuvaba väljaviimist ettevõtlusest. S. K. on ka ise

nõustunud, et osa arveid ei ole NG ettevõtlusega seotud, kuid väidab, et ülejäänud OE arvete

alusel soetas tööde tegemiseks vajalikke materjale, valides välja just sellised arved, mis olid

tasutud sularahas ning ei ole tuvastatav, kes tegelikult arved tasus. Selline asjaolu ei saa juhtuda

kogemata ning on ilmne, et S.K. oli teadlik, et OE arvete alusel ei ole NG kaupu soetanud ja

seetõttu puudub nende arvete alusel õigus arvata maha sisendkäibemaksu.

7) NG on kontrollitaval perioodil teinud kassast OE nimel väljastatud arvete alusel

väljamakseid kokku summas 31 670,07 eurot. Kuna kontrollimenetluse käigus on leidnud

3-17-2388

4(12)

tõendamist, et maksuhaldurile esitatud OE arved ei ole NG ettevõtlusega seotud ning NG ei

saanud OE arvetel märgitud kaupu, siis kuulusid OE arvete alusel tehtud väljamaksed

deklareerimisele kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja maksustamisele TuMS § 51 lg 2

p-s 3 sätestatu kohaselt summas 7 917,52 eurot.

8) S.K. tegeles ainuisikuliselt NG juhtimisega, mistõttu saab NG poolt rikutud kohustusi

omistada S.K.ile. NG juhatuse ainuliikmena oli S. K. kohustus tagada NG maksukohustuste

täielik ja õigeaegne täitmine, sealhulgas esitada deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid

andmeid. S.K. on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi.

S.K. rikkus tahtlikult deklareerimiskohustust ning tasumiskohustust. S.K.i tahtliku tegevuse

ning NG maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.

9) S. K. poolt vastutuskohustuse tuvastamise menetluses esitatud vastuväited ja tõendid ei

anna alust varasemalt maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukoha ümber lükkamiseks. FG

juhatuse liikme V.-J. A. antud kinnitus kassaorderite allkirjastamise ja tehingute toimumise

kohta ei ole kuigi usaldusväärseks tõendiks. Maksuhaldur kontrollis 2015. a märtsis FG

majandustegevust ning tuvastas, et FG on koostanud tegelikku majanduslikku sisu

mitteomavaid arveid selleks, et arvete saajatel tekiks võimalus saada riigilt alusetult tagasi

sisendkäibemaksu. Sellise teenuse kasutajad ei ole heausksed ostjad. Samuti ei tõenda tehingute

toimumist ootamatult leitud FG saatelehtedest tehtud fotokoopiad ega fotod Fassaadikeskuse

lippudega tegevuskohast. Usutavad ei ole ka S.K.i selgitused OE sularaha arvete alusel soetatud

kaupade kasutamise kohta ettevõtluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. S.K. palub 14.11.2017 kaebuses (täiendatud 20.02.2018) tühistada MTA 13.10.2017

vastutusotsus.

1) Maksuotsuses andis maksuhaldur hinnanguid mitmetele NG raamatupidamises kajastatud

tehingutele ning nimetatule tugines ka vastutusotsuses. Seoses tehingutega FG-ga määrati

NG-le täiendavalt tasumiseks 47 663,3 eurot ning seoses tehingutega OE-ga 3 404,95 eurot ehk

kokku 51 068,25. Seega piisab vastutusotsuse tühistamiseks, kui kaebaja tõendab, et tehingud

FG-ga ja OE-ga on tegelikkuses aset leidnud. Ülejäänud maksuotsuses käsitletud tehinguid

kaebaja oma kaebuses ei puuduta.

2) MTA-l puudus alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust FG arvete alusel ning

maksustada FG arvetel näidatud käibemaksusummat tulumaksuga.

Maksuhaldur jõudis NG maksumenetluses järeldusele, et kaup, mis oli kajastatud FG arvetel,

on reaalselt olemas, kuid seda osteti tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhaldur ei ole

maksustanud tulumaksuga materjalide maksumust (maksustati üksnes käibemaksu osa), seega

ei seadnud maksuhaldur kahtluse alla materjalide seost NG ettevõtlusega. Mõistmatu ja asjasse

mittepuutuv on maksuhalduri etteheide materjaliarvestuse puudumise kohta olukorras, kus

MTA aktsepteerib materjalide olemasolu ja kasutamist ettevõtluses.

Väär on maksuhalduri seisukoht, et FG-l puudus kontrollitaval perioodil tegevus. FG ja selle

juhatuse liige V.-J. A. on tuntud soojustusmaterjalide valdkonnas. V.-J. A. kinnitas vastusena

kaebaja päringule tehingute toimumist NG-ga. OÜ Lenne on kinnitanud FG tegevuskoha

(Kohila 3, Tallinn) üürimist FG-le ja äritegevuse toimumist seal. FG kustutati 03.10.2017

äriregistrist, ometigi aadressil Kohila 3 tegevus Fassaadikeskuse nime all jätkuvalt käib.

Tõenäoliselt tegutsetakse nüüd OÜ Fassaadikeskus Ehitus kaudu, mille juhatuse liikmeks on

V.-J. A.

3-17-2388

5(12)

Kaebajale ei ole tutvustatud FG kontrolli tulemusi ega selle käigus kogutud tõendeid. Seega ei

saa kaebaja ka maksuhalduri eeltoodud väidet kommenteerida ning selles osas adekvaatseid

vastuväiteid/selgitusi anda.

Kui NG vajas ehitusmaterjale, siis läks kaebaja Kohila 3 asuvasse FG tegevuskohta ning tellis

materjale seal kohapeal. Sel põhjusel puuduvad kirjalikud andmed kauba tellimise kohta.

Asjaolu, et arvel on märgitud äriühingu pangakonto number, ei tähenda, et neid arveid ei tohi

maksta sularahas. FG väljastas kaupa ainult peale seda kui arve oli täies ulatuses tasutud.

Pangakontorisse või NG kontorisse minek ülekande tegemiseks tähendas, et NG oleks saanud

materjale kätte alles järgmine või üle järgmine päev. Kuna oli suvi-sügis, ehk tipphooaeg, siis

oli materjale vaja saada kätte võimalikult kiiresti. Kuna FG-l makseterminali ei olnud, siis jäi

ainult üks variant – tasuda arvete alusel sularahas. Sularahas tasumise kohta vormistati order.

V.-J. A. on kinnitanud, et kõikidel orderitel on tema allkiri. Üksikud arved olid summas 2000,

3000, 6000 eurot ning selliste summade tasumine sularahas ei ole ehitussektoris midagi

enneolematut.

Kontrolli käigus ei ole kaebaja maksuhaldurile saatelehti esitanud põhjusel, et need ei olnud

raamatupidajale esitatud ning seega neid ei olnud raamatupidamisdokumentide kaustas.

Kaebaja jääb oma varasemate selgituste juurde, et tegemist on ebavajaliku dokumendiga, kuid

lähtudes sellest, et MTA pidas seda dokumenti oluliseks, tegi kaebaja kõike endast olenevat, et

neid saatelehti leida. Selgus, et need vedelesid (ja seda sõna otseses mõttes) kaebaja kodus

lauasahtlis. Kohe, kui saatelehed olid leitud, edastas kaebaja need maksuhaldurile. Maksu-

halduri seisukoht, et saatelehed olid koostatud tagantjärele, on oletuslik ja alusetu.

Maksuhalduri sellise lähenemisega tõendite hindamisele ei ole maksumaksjal lootuski ennast

kaitsta – kui dokumente ei esitatud, siis on maksumaksja pahatahtlik, kui dokumente esitati, siis

on jätkuvalt pahatahtlik. Transpordi kohta dokumente tõepoolest ei ole ning seda põhjusel, et

kaup laeti aadressil Kohila 3 kaebaja sõidukisse ning objektile vedas materjale kaebaja ise.

3) OE arved kokku summas 8171,68 eurot (sh käibemaks 1361,95 eurot) tuleb lugeda

ettevõtlusega ning äriühingu maksustatava käibega seotuks.

NG soetas kõnealuse 17-ne OE arve alusel soojustus- ja üldehitusmaterjale, nt vooder, kivivill,

puidumaterjal, kinnitusvahendid jne. Neid materjale kasutati erinevates objektides ning

arvestust nende kasutamise üle ei peetud. OE-lt osteti kaupu juurde vaid siis, kui objektidel jäi

varasemalt ostetud materjalidest natuke puudu. Materjale said osta nt NG töötajad.

Fakt on see, et OÜ-le Everster on teenuseid osutatud ning kõik kontrolli raames küsitletud isikud

kinnitasid, et soojustus- ja kinnitusmaterjale muretses objektidele NG. Seega on kummaline

maksuhalduri väide, et arvetel kirjeldatud kaup ei ole NG tegevusega seotud. Maksustamine ei

tohi kanda karistusliku iseloomu – asjaolu, et äriühing kajastas mõned ettevõtlusega mitteseotud

arved oma raamatupidamises, ei tähenda, et kõik raamatupidamises kajastatud arved on

ettevõtlusega mitteseotud.

Ainuüksi asjaolu, et OE-st tellis kaebaja kaupu eraisikuna, ei saa olla takistuseks nende arvete

kajastamiseks NG raamatupidamises. Kaebaja oli äriühingu juhatuse liige ja ainus seaduslik

esindaja, kaubad kasutati NG ettevõtluses ja maksustatava käibe tarbeks. OE on kauplus

(Ehituse ABC) ning asjaolu, et kauplustes ei väljastata nimelist arvet (ka juhul kui soetajaks on

äriühing), ei võta õigust kajastada neid arveid äriühingute raamatupidamises. Lisaks on

äriühingu nime puudumine selline puudus, mida on võimalik parandada.

Asjaolu, et NG kannab kõik aruandva isiku poolt esitatud kuluarved samal päeval

raamatupidamisearvestuses, on tavapärane. Olukorras, kus raamatupidamisteenust ostetakse

3-17-2388

6(12)

sisse, ei ole mõeldav, et raamatupidajale iga päev erinevaid tšekke viiakse. Pigem on

tavapärane, et kulutšekke korjatakse kokku ja kuu lõpus korraga edastatakse raamatupidajale.

4) Vastutusmenetluse raames selgitas kaebaja maksuhaldurile, et S.K. andis NG-le laenu

kokku 6000 eurot rohkem, kui tagasi sai. Seega 6000 euro ulatuses on S.K. juba „heastanud“

seda võimaliku kahju, mida ta võis äriühingule põhjustada ning vastutusotsuse väljastamisel

pidi maksuhaldur seda summat arvestama.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 15.12.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) FG nimel väljastatud arved ei vasta nõuetele ning tegelikkuses ei ole NG nende arvete

alusel kaupu soetanud. Samas ei sea MTA arvetel näidatud kauba olemasolu kahtluse alla.

NG ja FG vahel ei ole toimunud kauba liikumist. Eluliselt usutav ei ole väide, mille kohaselt

tavapraktikas saatelehti ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akte ei säilitata. Samas ei saa

välistada, et nii mõningad äriühingud käituvad. Samas asjaolu, kus äriühingud ei säilita tehingu

dokumentatsiooni, mis aitaks neil hiljem vajadusel tehingu toimumist tõendada, tekitab

paratamatult kahtlusi selles, et tehingut ei pruukinud toimuda või siis ei pruukinud tehing

toimuda arvel näidatud poolte vahel.

Tõsiseltvõetav ei ole väide, mille kohaselt objektide lõikes materjalide kasutamise üle arvestust

ei peeta. Selline olukord, kus alltöövõtja hangib objektidele ise ka ehitusmaterjale, kuid ei pea

objektide lõikes materjalide kasutamise üle arvestust, muudaks võimatuks objektidel tehtavate

tööde hinnakalkulatsiooni teostamise. OÜ Everster objektijuhi 16.06.2016 seletused kinnitavad

samuti asjaolu, et objektide lõikes toimub materjalide arvestus.

S.K.i selgitused on vastuolulised ja ei kinnita tehingute toimumist. Vastuolu osas on viidatud

saatelehtesid puudutavatele selgitustele. FG poolt deklareeritud andmed ei ühti NG poolt

deklareeritud andmetega.

Vastustajal puudub alus kahelda OÜ Lenne selgituste õigsuses ning seetõttu ka selles, et FG oli

Kohila 3 kinnistul asuva hoone üürnikuks. Seega ei saa välistada, et FG eelnimetatud aadressil

mingil ajaperioodil ettevõtlusega tegeles. V.-J. A. on vältinud MTA-ga suhtlemist.

Tehingute dokumenteerimata jätmine, kaupade eest tasumine suures mahus sularahas,

kusjuures orderid on täidetud puudulikult, ning materjaliarvestuse puudumine objektide lõikes

viitab sellele, et tehinguid NG ja FG vahel tegelikult ei toimunud ning NG oli sellest teadlik. Ei

ole tõenäoline, et sellises mahus sularahas kaupade eest tasutakse.

2) Äriühingu kohustuseks on korraldada oma raamatupidamist selliselt, et sealt nähtuksid kõik

tehingud ning iga tehingu kohta oleksid olemas nõuetele vastavad dokumendid, millega oleks

hiljem võimalik vajaduse korral tõendada tehingute toimumist ning soetatud kaupade

ettevõtluses kasutamist.

On ilmne, et nn väidetavalt ettevõtlusega seotud OE arveteks on kohtumenetluse raames välja

valitud sellised, kus tasumine on toimunud sularahas, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kes

tegelikuks tasujaks on olnud. Eeltoodud järeldust kinnitab ka kaebaja selgitus, milles ta viitab

asjaolule, et sai kaubad kätte hea hinnaga, kasutas neid kõikidel objektidel (ei osanud

konkreetseid materjale konkreetse objektiga siduda) ning müüs osa tuttavatele edasi. Samas

edasimüügi osas dokumente vormistatud ei ole. Ei ole eluliselt usutav, et ehitusteenust pakkuv

äriühing soetab ehitustarvikuid aruandva isiku kaudu sularahas tasudes, kui kliendilepingu

sõlmimisel oleks tõenäoliselt võimalik saada veelgi soodsamat hinda.

3-17-2388

7(12)

MTA-le esitatud arvetest on erinevad isikud pangakaardiga tasunud 31 arvet ning sularahas on

tasutud 26 arvet. Ühtegi eelnimetatud arvet OE-lt saadud vastuse kohaselt NG ega S.K. tasunud

ei ole. Vastustaja nõustub maksuotsuses OE arvete osas antud hinnanguga ning leiab, et

vastavate arvete alusel NG kaupu soetanud ei ole. Isegi kui oleks, siis puuduvad igasugused

tõendid selle kohta, et NG on vastavat kaupa oma ettevõtluses kasutanud. Ainuüksi asjaolu, et

tegemist on ehitusteenust pakkuva ettevõttega, ei muuda automaatselt kõiki tema poolt

soetatavaid ehitusmaterjale ettevõtluse tarbeks kasutatavaks. Kui maksuhalduril on kahtlus, et

äriühing ei ole soetatud kaupu oma ettevõtluses kasutanud, on äriühingul kohustus tõendada

kaupade ettevõtluses kasutamist. NG ei ole seda teinud.

3) Asjakohatud on kaebaja seisukohad seoses NG-le antud laenuga ja sooviga selle võrra enda

maksukohustust vähendada. Tegemist on NG ja kaebaja vahelise eraõigusliku suhtega, mis ei

saa kehtiva õiguse kohaselt kaebaja maksukohustust mõjutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et S.K.i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, põhjendades seda järgnevalt.

8. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kaebaja vastutab NG juhatuse (endise) liikmena

MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel NG maksuvõla eest.

MKS (kuni 01.04.2017 kehtinud redaktsioonis) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui

seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg

1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr

3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus);

b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud

maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud

formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava

maksuvõla olemasolu, samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine

ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt).

9. Vaidlustatud vastutusotsusega kaebajalt sissenõutav NG maksuvõlg on tuvastatud MTA

05.12.2016 maksuotsusega. Kaebaja on esitanud kaebuses vastutusotsusele vastuväited MTA

maksuotsusele seonduvalt NG raamatupidamises kajastatud FG ja OE arvetega.

a) NG ja FG vahelised tehingud

10. Maksuhaldur asus NG-le tehtud maksuotsuses seisukohale, et NG ei ole tegelikkuses FG

nimel väljastatud arvete (tl 73-85) alusel kaupu soetanud ning NG teadis seda.

Vastutuskohustuse tuvastamise menetluses selgitas S.K. kauba liikumisega ja saatelehtedega

seonduvat ning sularahas tasumist. Samuti esitas S.K. FG juhatuse liikme kinnituse tehingute

toimumise ja sularaha saamise kohta (tl 21-23) ning OÜ Lenne kinnituse FG tegevuskoha

(Kohila 3, Tallinn) üürimise kohta FG-le ja äritegevuse toimumise kohta seal (tl 10).

3-17-2388

8(12)

Vastutusotsuses jäi maksuhaldur NG kontrollimenetluses toodud seisukoha juurde ning leidis,

et S.K.i poolt esitatud täiendav teave ja tõendid ei anna alust maksuhalduri seisukoha

muutmiseks (vastutusotsuse p 5).

11. Kohtu hinnangul on S.K.i poolt vastutuskohustuse tuvastamise menetluses esitatud teave

ja tõendid maksuhalduri poolt piisavalt analüüsimata ning maksuhalduri järeldus, et NG ja FG

vahel ei ole tehinguid toimunud (millest tulenevalt tekkis NG-l maksuvõlg, mida kaebajalt sisse

nõutakse), on vastutusotsuses ebapiisavalt põhjendatud.

12. Kohtupraktika kohaselt tõendavad tehingu toimumist eeskätt ja enamasti tõendid üleantud

kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine

raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise

kohta (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12, p 16).

12.1. Mis puudutab FG arvetel kajastatud kauba olemasolu, siis on MTA selgitanud nii

kontrollaktis (p 1.1.1.2.1), maksuotsuses (p 2.1.2), kui ka vastuses kaebusele (p 4.1), et ei sea

kahtluse alla arvetel näidatud kauba saamist NG poolt / olemasolu NG-l. Samuti on MTA

lugenud NG ettevõtlusega mitteseotud kuluks üksnes FG arvetel kajastatud käibemaksu osa

(lähtudes eeldusest, et kaup soetati tegelikkuses tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul ei

saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega) ja mitte kauba enda maksumust

(kontrollakti p 1.2.2.1 alap d, maksuotsuse p 2.8.2.1 alap d). See tähendab, et MTA on lugenud

kõnealuse kauba tulumaksuarvestuse kontekstis ettevõtlusega seotuks (kauba eest tasutud

summad ettevõtlusega seotud kuluks).

Käibemaksuarvestuses tugineb maksuhaldur muuhulgas asjaolule, et tuvastatud ei ole,

millistele objektidele FG arvetel märgitud kaupa on kasutatud (st puudub materjaliarvestus).

Maksuhaldur ei ole samas arusaadavalt selgitanud, miks ei saa ettevõtluse tarbeks kauba

soetamist kajastada sisendkäibemaksuarvestuses (KMS § 29 lg 1) ilma täiendava teabeta selle

kohta, millisel objektil kaupa kasutati. Nimelt ei ole maksuhalduri kahtluste aluseks asjaolu, et

kaup soetati KMS § 29 lg-s 1 nimetamata tegevuseks, vaid maksuhaldur leiab, et kauba müüjaks

võis olla tundmatu kolmas isik. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et NG teostas allhanke korras

ehitustöid (fassaaditöid).

Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda NG käibemaksuarvestuse kontekstis asjakohasteks

maksuhalduri etteheiteid selle kohta, et puudub materjaliarvestus / ülevaade, millistel objektidel

FG arvetel kajastatud kaupa (mis oli NG-l reaalselt olemas) kasutati. Materjaliarvestus saab

selgitada seda, kas kaupa on soetatud ettevõtluse tarbeks (mida maksuhaldur on konkreetsel

juhul möönnud), kuid ei saa kinnitada või ümber lükata seda, kas kauba müüjaks NG-le oli FG.

12.2. Asjaolu, et FG tegutses aadressil Kohila 3, on kohtu hinnangul OÜ Lenne selgitusega,

kaebaja ja FG juhatuse liikme selgitusega ning kaebaja esitatud fotodega (tl 11-15) tõendatud.

FG poolt ettevõtlusega tegelemist eelnimetatud aadressil on möönnud ka MTA vastuses

kaebusele. Seega ei saa (enam) asuda seisukohale, et FG kõnealuste tehingute toimumise ajal

reaalset majandustegevust ei omanud.

12.3. Isegi kui NG maksumenetluses ei olnud FG maksuhaldurile kättesaadav, siis vastutus-

kohustuse tuvastamise menetlus puudus alus jätta arvestamata S.K.i poolt esitatud FG juhatuse

liikme kinnitust tehingute toimumise kohta. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, miks

tuleks lugeda vastav kinnitus ebaõigeks. Ainuüksi selgitus vastutusotsuses (lk 13 p 2), et

maksuhaldur tuvastas FG maksumenetluses tegelikku majanduslikku sisu mitteomavate arvete

koostamise, ei ole selleks piisav. Sarnaselt kaebajale ei ole vastav väide (FG maksumenetluse

asjaolud) ka kohtu jaoks kontrollitav.

3-17-2388

9(12)

12.4. Maksuhaldur ei ole võtnud vastutusotsuses sisulist seisukohta kaebaja esitatud selgituse

osas, miks oli põhjendatud FG-le sularahas tasumine. Samuti ei ole maksuhaldur võtnud sisulist

seisukohta FG juhatuse liikme kinnituse osas, et sularahaorderitel (tl 18-20) on tema allkiri.

Pelgalt seisukoht, et tegevuse lõpetanud FG juhatuse liikme kinnitus ei ole kuigi usaldus-

väärseks tõendiks, ei ole kohtu hinnangul käsitatav piisava haldusakti motiveeringuna MKS §

46 lg 2 ja lg 3 p 5 tähenduses.

12.5. Kaebaja on selgitanud, et soetas kauba FG tegevuskohas kohapeal sularaha eest

(põhjusel, et seal puudus kaardimakse võimalus) ning võttis kauba koheselt ise vastu ja viis

enda transpordiga minema. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole sellisel viisil

tehingu toimumine usutav või mida ta peab selliselt toimunud tehingute puhul silmas etteheite

all, et FG arvelt ei nähtu andmed kauba tellimise, väljastamise, üleandmise-vastuvõtmise ja

transpordi kohta.

Iseenesest tekitab küll ka kohtus teatavaid kahtlusi n-ö sahtli põhjast saatelehtede (tl 102-104)

leidmine vastutuskohustuse tuvastamise menetluse ajaks, kuigi NG maksumenetluses on

S.K. selgitanud, et saatelehed küll vormistati, kuid endale ta neid ei võtnud (31.03.2016

seletuste protokolli p 5 – tl 87-89). Samas ei ole see vastuolu eraldiseisvana siiski piisav

asumaks seisukohale, et kauba võõrandamise tehinguid ei ole NG ja FG vahel toimunud.

12.6. Kahtlustäratavaks saab pidada ka asjaolu, et FG kassaorderite kuupäevad (s.o sularaha

vastuvõtmise kuupäevad) ei lange kokku orderitel viidatud arvete kuupäevadega (näiteks on

22.09.2015 orderil nr 150418 viidatud arvele nr 150882, mille kuupäevaks on 02.09.2015;

24.09.2015 orderil nr 150421 on viidatud arvele nr 150914, mille kuupäevaks on 07.09.2015

jne). Nimetatu ei ole iseenesest vastavuses kaebaja selgitusega, et kauba tellimine, kauba eest

sularahas tasumine ja kauba kättesaamine toimus ühe päeva jooksul. Samas tuleb tõdeda, et

kaebaja pearaamatus (tl 37-39) kajastatud NG kassa väljaminekud langevad kokku FG arvete

kuupäevadega (näiteks on makstud 02.09.2015 välja 10 584 eurot viitega FG arvele nr 150882;

07.09.2015 on makstud välja 7497 eurot viitega FG arvele 150914 jne). Seejuures peab

arvestama, et kõnealused kassaorderid ei ole NG ega kaebaja koostatud, vaid tegemist on FG

orderitega, st puudused orderitel ei ole otseselt etteheidetavad kaebajale. Sarnaselt ei ole ostjale

(NG-le) eraldivõetuna etteheidetav asjaolu, et FG ei ole kajastanud NG-ga toimunud tehinguid

enda maksudeklaratsioonides. Viidatud olukorras ei saa kohtu hinnangul tõlgendada vastu-

olusid kergekäeliselt kaebajale ebasoodsas suunas.

13. Eeltoodust nähtub kokkuvõtvalt, et esinevad tõendid FG tegutsemise ja ehitusmaterjalide

müügi kohta kontrollitud perioodil (aadressil Kohila 3), FG arved on formaalselt

nõuetekohased, NG on kajastanud tehinguid enda raamatupidamises, NG ja FG esindajad

kinnitavad tehingu toimumist ja sularahas tasumist, NG esindaja on selgitanud sularahas

tasumise vajadust ja kauba transpordi korraldamist ning maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse

alla FG arvetel kajastatud kauba saamist NG poolt.

Nimetatud asjaolusid arvestades ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et maksuhaldur

oleks tuvastanud piisava põhjendatud kahtluse NG ja kaebaja osalemisest maksupettuses.

Ainuüksi sularahas tasumise fakt, vastuolud kaebaja selgitustes seonduvalt saatelehtedega ning

küsitavused FG sularahaorderite kuupäevade ja FG deklaratsioonide osas ei loo kohtu hinnangul

piisavat põhjendatud kahtlust. Isegi kui maksuotsuse tegemise ajaks kogutud teabe alusel võis

selline põhjendatud kahtlus esineda, siis vastutuskohustuse tuvastamise menetluses kaebaja

poolt täiendavalt esitatud teabe ja tõendite tulemusena ei saa pidada sellist järeldust asjaolusid

täiendavalt analüüsimata enam põhjendatuks.

14. Kohtupraktikast tuleneb, et vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta

ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega. Tal on õigus vaidlustada

3-17-2388

10(12)

selles osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule (vt nt

Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-23-12 p 25). Samuti tuleneb nii kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu

otsus nr 3-3-1-15-13, p 15), kui MKS § 150 lg-st 1, et maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral on maksukohustuslasel nii õigus kui kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti.

Käesoleval juhul ongi kaebaja esitanud vastutuskohustuse tuvastamise menetluses ja

vastutusotsuse vaidlustamisel vastuväited maksuhalduri järeldustele, et NG-l on tekkinud

maksuvõlg seonduvalt FG arvetel kajastatud tehingutega. Kohtu hinnangul on maksuhaldur

piirdunud täiendava teabe analüüsimisel peaasjalikult viidetega NG maksumenetluses

tuvastatule, mida ei saa pidada piisavaks. Maksuhaldur on küll viidanud ka FG maksu-

menetluses tuvastatule, kuid kontrollitavat teavet ei ole selles osas kaebajale ega kohtule

esitatud.

15. Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks NG maksuvõla sissenõudmist kaebajalt

seonduvalt FG arvetel kajastatud tehingutega ning vastutusotsus kuulub vastavas osas

tühistamisele.

b) NG ja OE vahelised tehingud

16. Kohtu hinnangu on maksuhaldur tuvastanud piisava põhjendatud kahtluse selles, et NG

raamatupidamises kajastatud OE arvete alusel ei ole NG tegelikkuses kaupa soetanud ega

saanud.

17. Kaebaja on NG maksumenetluses selgitanud, et OE-lt soetatud kaup on seotud NG

ettevõtlusega ning kaupa on soetanud tema. Samal ajal on kaebaja selgitanud, et osaliselt müüs

ta OE-lt soetatud kauba edasi oma sõpradele, kes ehitavad maju, kuid müügiarveid neile ei

esitanud (31.03.2016 seletuste protokolli p-d 9-14). Olukorras, kus kaebaja soetab enda

kinnitusel NG raha eest kauba ja müüb selle edasi sõpradele, kuid NG raamatupidamises

edasimüük ei kajastu, ei saa kohtu hinnangul rääkida OE arvete alusel kauba soetamisest NG

ettevõtluse tarbeks. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et kuigi kaebaja selgituse kohaselt

soetas kaupa tema, siis OE-lt saadud teabe kohaselt on arvete eest tasutud erinevate isikute

pangakaartidega ja osaliselt sularahas (kontrollakti p 1.1.5.2 alap b).

Eeltoodud asjaolud seavad kaebaja selgitused OE arvete seotusest NG ettevõtlusega

põhjendatud kahtluse alla ning viitavad sellele, et kaebaja on teadlikult kajastanud OE arveid

NG raamatupidamises alusetu maksueelise saamiseks ja andnud selles osas maksuhaldurile

ebaõiget teavet. Äriühingu tegevusega tegelikkuses mitteseotud arvete raamatupidamises

kajastamise eesmärgiks saab lugeda soovi jätta mulje ettevõtlusega seotud kulude kandmisest,

et deklareerida alusetult sisendkäibemaksu (mis vähendab käibemaksukohustust) ning viia

ettevõtlusest maksuvabalt raha välja.

18. Vastutuskohustuse tuvastamise menetluses (ja kaebuses kohtule) on kaebaja asunud

väitma, et NG ettevõtlusega seotuks tulebki lugeda üksnes 17 sularahas tasutud OE arvet (57-st

NG raamatupidamises kajastatud arvest). Kohtu hinnangul ei loo arvete hulgast sularahas

tasutud arvete väljavalimine eeltoodut arvestades siiski piisavat usaldust, et nende arvete alusel

soetatud kaup on seotud NG ettevõtlusega. Pigem on kohtu jaoks usutav maksuhalduri järeldus,

et kaebaja on kogunud erinevatelt isikutelt (nt enda sõpradelt, kes ehitasid maju) selliseid

ehitusmaterjalide soetamise arveid, mille puhul ei ole ostjat arvele märgitud.

19. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksu-

kohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le 150 üle

3-17-2388

11(12)

maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksu-

pettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel

märgitud äriühinguga siiski toimunud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p-d 10, 13, 15).

Kohtu hinnangul on maksuhaldur tuvastanud põhjendatud kahtluse, et kõnealuste OE arvete

alusel ei ole NG tegelikkuses kaupa soetanud ning ebaõigete arvete kajastamine NG

raamatupidamis- ja maksuarvestuses on toimunud kaebaja teadmisel ja organiseerimisel.

Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus arvete ja nende alusel tehtud väljamaksete seotuse

osas NG ettevõtlusega, on NG / kaebaja ülesanne esitada selle kohta täiendavaid tõendeid,

eelkõige selle kohta, millistel objektidel vastavat materjali kasutati. Kaebaja ei ole selliseid

usaldusväärseid selgitusi ega tõendeid esitanud.

Olgugi, et kõnealustel OE arvetel (tl 90-100) kajastub ka liigitunnustega üldehitusmaterjale,

peaks kaebajal olema siiski võimalik vähemalt osaliselt selgitada, millisele objektil teostati

2015. a septembris ja oktoobris näiteks elektritöid ja mosaiikplaatide paigaldust (OE arve nr

A15110081), tapetseerimist (OE arve nr A15115846), dekoratiivkivi paigaldust (OE arve nr

A15110590), sauna ehitust (OE arve nr A15091166) ja siseuste paigaldust (OE arve nr

A15104446).

20. Kohtu hinnangul annavad OE arvete osas tuvastatud asjaolud aluse asuda seisukohale, et

kaebaja on NG juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud enda kohustusi tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate NG rahaliste ja mitterahaliste kohustuste (KMS § 29 lg 1, § 27 lg

1, § 31 lg 1, § 38 lg 1; TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja lg 4) tähtaegne ja täielik täitmine ning

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud NG maksuvõlg, mida viimane ei ole võimeline

tasuma. Seega on maksuhaldur tuvastanud kaebaja vastutuskohustuse eeldused NG sellise

maksuvõla sissenõudmiseks temalt, mis seonduvalt OE arvetel kajastatud tehingutega.

c) Laenu tagastamine

21. Kohus leiab sarnaselt maksuhaldurile, et kaebaja poolt NG-le võimalik laenu andmine ja

NG poolt selle võimalik tagastamata jätmine kaebajale ei oma puutumust MKS § 40 lg-st 1

tuleneva juhatuse liikme vastutusega ja seega ka vastutusotsuse õiguspärasusega. Maksuhaldur

ei nõua vastutusotsusega kaebajalt kahju hüvitamist NG-le (mille kaebaja oleks nagu laenuga

juba hüvitanud), vaid kaebaja teadliku õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud NG

maksuvõla (mida viimane täita ei suuda) hüvitamist riigieelarvesse.

d) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

22. Eeltoodust tulenevalt kuulub MTA 13.10.2017 vastutusotsus tühistamisele osas, millega

kohustatakse S.K.it tasuma NG maksuvõlg (nii käibemaks kui tulumaks) seonduvalt FG arvetel

kajastatud tehingutega.

Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata ja vastutusotsus muutmata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2).

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtu-

vaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kulu-

dokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta.

3-17-2388

12(12)

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

24. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1850 eurot, sh esindajatasu 1100 eurot

ja riigilõiv 750 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 116-

119). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

Kohtule arusaadavalt on FG arvetel kajastuvate tehingutega seonduv NG maksuvõlg 47 663,32

eurot (käibemaks 38 130,65 eurot ja tulumaks 9532,67 eurot). MTA 05.12.2016 maksu-

otsusega, millega tuvastati muuhulgas nimetatud maksuvõlg, määrati NG-le kokku 85 874,66

eurot, st maksuotsusega määratud summast moodustas FG arvetel kajastuvate tehingutega

seonduv maksuvõlg ca 55,5%. NG tasus maksuotsusega määratud summade katteks 32 789,41

eurot ning 53 085,25 eurot nõuti kaebajalt sisse vaidlustatud MTA 13.10.2017 vastutusotsusega.

Kohtu hinnangul tuleb viidatud olukorras lugeda õiglaseks ja põhjendatud menetluskulude

väljamõistmise proportsiooniks 55,5%. Seega tuleb MTA-lt mõista kaebaja kasuks välja

1026,75 eurot (1850 * 55,5%).

25. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik