1-17-10117/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-10117

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruaril 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-17-10117 (kohtueelses menetluses 16230103137)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

Edward Daniel Aarma süüdistuses KarS § 121 lg 2 p

1 järgi lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Eve Soostar

Süüdistatav

EDWARD

DANIEL

AARMA,

isikukood:

39706221410, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti

keel, haridus: keskharidus, xxxx OÜ, administraator,

elukoht: xxxx, kehtivaid karistusi ei ole, tõkendit ei ole

kohaldatud;

Kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

1. Tunnistada EDWARD DANIEL AARMA (i.k. 39706221410) KarS § 121 lg 2 p 1

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Edward Daniel Aarma

suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg

kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 15.02.2018. a.

4. Jätta kannatanu Xxxx(Mätas) esitatud tsiviilhagi täielikult nii varalise kui

mittevaralise kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.

5. KrMS § 182 lg 1 kohaselt jätta kannatanu esindaja tasu täielikult kannatanu

kanda.

6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Edward Daniel

Aarma’lt välja riigituludesse menetluskuludena:

1-17-10117

2 (19)

• määratud kaitsja tasu summas 72 eurot ning

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot,

s.t kokku 822 eurot.

7. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Edward Daniel Aarma’l tasuda

menetluskulud kokku summas 822 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 68,50 eurot.

8. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätta Edward Daniel Aarma enda kanda

tema poolt valitud kaitjale makstud tasu.

9. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jätta riigi kanda kannatanu kohtuarstliku

ekspertiisi (nr 17E-PõI0035) tasu summas 84 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

Edward Daniel Aarma’d süüdistatakse selles, et tema 24.06.2016. a kella 04:00 paiku peksis

Harjumaal Ilmandu külas Kadaka tee 8 maja juures Xxxxtahtlikult ja korduvalt rusikate ning

vähemalt ühe korra jalaga pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. 06.04.2017. a teostatud isiku ekspertiisiakti nr 17 E–PõI0035 arvamusest

nähtuvalt esinesid Xxxxjärgmised tervisekahjustused: kolju ja näoluude hulgimurrud

(sõelluurakkude ja vasaku silmakoopa põhja murd, alalõualuu parema liigesjätke nihkega murd

koos alalõualiigese osalise nihestusega, ninaluude murrud) koos vere sisaldumisega vasakus

ülalõuaurkes ja vasakul pool ninaõõnes, põrutushaav parema kulmu piirkonnas, hulgalised

nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas koos vasaku näopoole tursega,

nahaalused verevalumid parema rangluu piirkonnas ja kaelal, nahamarrastused ja nahaalused

verevalumid mõlemal õlavarrel ja vasakul pool rindkere eespinnal. Ninaluude murru tõttu

osutus vajalikuks murru paigaldamine üldanesteesias. Samuti tuvastati Xxxx04.07.2016. a

ninavaheseina minimaalne kõverdumine.

Ekspertarvamuse kohaselt ei ole tuvastatud tervisekahjustused eluohtlikud, nende paranemine

kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Seega Edward Daniel Aarma kahjustas oma tahtliku tegevusega teise inimese tervist,

millega oli tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, see on KarS §

121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-17-10117

3 (19)

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kuriteokoosseis

1.1.

Objektiivne koosseis

Edward Daniel Aarmat süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitatsioonile vastava kuriteo

toimepanemises. KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis

kestab vähemalt neli nädalat.

Kannatanu Xxxxandis 28.06.2016. a ütlusi, et nad pidutsesid 26.06.2016. a õhtul kannatanu

vanemate majas. Süüdistatav ja tema tüdruksõber Xxxx lahkusid kella 04.00-05.00 vahel.

Umbes viie minuti pärast koputas keegi kannatanu vanemate kodu uksele. Peale ukse avamist

nägi kannatanu ukse taga nii Xxxxt kui süüdistatav Edward Daniel Aarmat. Edward tiris rinnust

riietest kinni võttes kannatanu majast välja külavaheteele ja lõi ühe korra parema käe rusikaga

vasakule poole näo piirkonda. Löök põhjustas kannatanule füüsilist valu ning oli nii tugev, et

kannatanu kukkus maha ja kaotas teadvuse. Kohale jõudnud kiirabibrigaad toimetas kannatanu

PERH-i EMO-sse, kus tal õmmeldi kulmuhaav ja tuvastati alalõualuu murd, silmakoopa alune

murd ja ninaluu murrud. Peksmisest oli valulik nägu ja ülakeha ning ülakehal olid peksmise

tagajärjel tekkinud hematoomid. Kannatanu arvas, et teda peksis vaid Edward (tl 5).

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud patsiendi EMO kaardist nähtub, et

kiirabi toimetas 24.06.2016. a kell 7:38 kannatanu XxxxPõhja-Eesti Regionaalhaigla

erakorralise meditsiini osakonda. Patsiendil diagnoositi kolju- ja näoluude hulgimurrud.

Haiguse anamneesist nähtub, et patsienti oli pekstud näkku, mitu korda kaotas teadvust, näol

mitmed hematoomid. Vasakul silmal suur hematoom (tl 7).

28.06.2016. a isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et Xxxxvasak näo pool on paistes. Parema

silma ümber kollakat värvi hematoom, vasak silm kinni paistetanud, silma ümber lillakat värvi

hematoom. Parema kulmu juures õmmeldud haav, marrastused. Vasak kõrv punetav, vasakul

pool kaelal punakat värvi hematoomid. Paremal kõrvalestal marrastus. Kaela esiosas ja

rindkerel kollakat värvi hematoomid. Paremal õlavarrel marrastused ja kollakat värvi

hematoomid. Vasakul õlavarrel mustrilise kujuga hematoomid (tl 12). Sama kinnitavad ka fotod

nr 1-8 (tl 13-18).

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna kohtuarst-

ekspert 19. septembri 2016. a e-kirjas nähtub, et alalõualuu murru paranemine kestab 4 nädalat

kuni 4 kuud, vasaku silmakoopa põhja murd ja ninaluude murrud paranevad alla 4 nädala (tl

31).

Süüdistatav Edward Daniel Aarma andis 20.09.2016. a ütlusi, et tema tüdruksõber Xxxx oli

talle kirjutanud facebook'i mitmeid kordi „Appi, Appi, Appi, Midagi väga halba juhtus". Nende

lugemisel sai ta aru, et midagi on valesti ning otsustas minna tagasi. Kohale jõudes rääkis tema

tüdruksõber Xxxx, et Xxxxoli teda vägistanud. Seda kuuldes kutsus süüdistatav xxxx majast

välja tänavale. Alguses xxxx eitas tegu, siis lõi süüdistatav teda paar korda, mille tagajärjel

xxxxkukkus maha. Süüdistatav täpselt ei mäletanud, kui palju neid lööke oli, kuid ta nõustus,

et see võis olla enam vähemalt niipalju kui kahtlustuses (vähemalt kolmel korral rusikaga näo

piirkonda ja ühel korral jalaga). Pärast rusikatega löömist lõi ta üks kord ka jalaga, kuid see ei

olnud näkku. Selle löögi tagajärjel xxxx kukkuski (tl 74).

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Edward Daniel Aarma lõi 24.04.2016. a Xxxxviimase

vanemate maja juures külavaheteel vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel

korral jalaga, tekitades sellega kannatanu näole ja kehale hematoomid, alalõualuu murru,

vasaku silmakoopa põhja murru ja ninaluude murrud.

1-17-10117

4 (19)

Kuivõrd alalõualuu murru paranemine võtab aega 4 nädalat kuni 4 kuud, vastab Edward Daniel

Aarma tegu KarS § 121 lg 2 p 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

1.2.

Subjektiivne koosseis

Kohus leiab, et Edward Daniel Aarma pani KarS § 121 lg 2 p 1 kirjeldatud teo toime kavatsetult.

KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Nähtuvalt süüdistatava ütlustest saabus ta sündmuspaika peale seda, kui tema tüdruksõber

teatas talle, et midagi halba on juhtunud. Kohale jõudes sai ta teada, et kannatanu oli tema

tüdruksõbra vägistanud. Seda kuuldes kutsus süüdistatav kannatanu majast välja tänavale

rääkima. Süüdistatav lõi teda peale seda, kui kannatanu eitas juhtunut (tl 74). Eeltoodu viitab,

et süüdistatav lõi kannatanut kannatanu poolt süüdistatava tüdruksõbra suhtes toimepandu

pärast aga ka seetõttu, et soovis kannatanut juhtunust rääkima sundida. Süüdistatav selgitas, et

ei soovinud kannatanule selliseid vigastusi. Kohus leiab, et sellest võib järeldada, et

süüdistatava eesmärgiks ei olnud küll kannatanule vigastusi tekitada, kuid siiski valu tekitada.

Seega pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult.

KarS § 121 lg 2 p 1 koosseis näeb ette lisaks kehalisele väärkohtlemisele ka tagajärjena

tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 nädalat. Lüües kannatanut, pidi süüdistatav aru saama,

et löögi tagajärjel võib tekkida kannatanule tervisekahjustus, mis võib kesta ka üle 4 nädala.

Seega leiab kohus, et süüdistatav ei tekitanud tervisekahjustust tahtlikult, vaid

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Vastavalt KarS § 18 lg-le 2 on kergemeelsus see, kui

isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või

kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Siiski ei oma see teo kvalifitseerimisel ja isiku vastutuse võtmisel olulist tähendust. KarS § 19

järgi vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest ka siis, kui ta põhjustas selle

vähemalt ettevaatamatusest. Seega ei ole kvalifitseerimisel oluline, et tagajärjele ei laiene

kavatsetus. Piisab sellest, et tagajärg põhjustati ettevaatamatusest.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Edward Daniel Aarma pani KarS § 121 lg 2 p-s 1

kirjeldatud teo toime kavatsetult.

2. Õigusvastasus ja süü

Edward Daniel Aarma teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Siinkohal märgib

kohus, et Edward Daniel Aarma tegu ei olnud toime pandud hädakaitses ega hädaseisundis, sest

ta ei tõrjunud ega soovinud kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu/rünnet, vaid

tegutses juba olukorras, kui rünne oli tema lähedase vastu juba toime pandud ehk lõppenud.

Edward Daniel Aarma oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest

kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Edward Daniel Aarma

on sündinud 1997. aastal (tl 81). Samuti puuduvad Edward Daniel Aarma puhul süüd välistavad

asjaolud.

Seega on Edward Daniel Aarma tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud

põhjustel on kohus seisukohal, et Edward Daniel Aarma on pannud toime talle etteheidetava

kuriteo KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ehk teise inimese tervise kahjustamise, kui sellega on tekitatud

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

3. Karistus

KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut

karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

1-17-10117

5 (19)

Edward Daniel Aarma süü suurust mõjutab esmalt teo toime panemise viis ja tagajärg. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatava tekitas oma teoga kannatanu näole ja kehale

hematoomid, alalõualuu murru, vasaku silmakoopa põhja murru ja ninaluude murrud.

Materjalidest ei nähtu, et vägivald oleks olnud kestev või piinav või kannatanut eriliselt

alandav. Kohus ei nõustu kannatanu esindaja poolt istungil väidetuga, et tagajärgede puhul ei

jäänud palju puudu raske kehavigastuse tekitamisest ehk KarS § 118 koosseisust. Kannatanu

esindaja tugineb tõenäoliselt kohtuarst-ekspert Anu Adamsi poolt 19. septembri 2016. a e-kirjas

antud hinnangule, et alalõualuu murru paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud. Kohus leiab,

et viidatud e-kirjas hindas arst seda, kas tervisekahjustuse kestus vastab KarS § 121 lg 2 p-s 1

või KarS § 118 lg 1 p-s 2 nimetatud tähtajale. Ehk siis kohtuarst-ekspert on leidnud, et tegemist

ei ole raske tervisekahjustusega ilma konkreetset paranemisaega määratlemata. Seega viitavad

teo toimepanemise viis ja tuvastatud tagajärjed isiku keskmisele süüle.

Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kõigepealt süüdistatava poolt kohtuistungil

avaldatud kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 teine alternatiiv – tl 138).

Teiseks leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et süüdistatav pani

vägivallateo toime õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul

(KarS § 57 lg 1 p 6). Nimelt andis süüdistatav 20.09.2016. a ülekuulamisel ütlusi, et pärast oma

tüdruksõbra vägistamisest teada saamist ei suutnud ta oma tegudest aru saada. Ta tundis

emotsioone mida, varem oma elu jooksul tundnud ei olnud. Tunnistaja Xxxx andis 25.08.2016.

a ütlusi, et ta arvas, et Edward oli emotsionaalselt endast väljas ning see oli ka sellise käitumise

põhjuseks. Ta polnud Edwardit kunagi sellisena näinud. Ta on tavaliselt vaoshoitud ja ei näita

emotsioone välja. Ka xxxx andis 05.09.2016. a ütlusi (tl 65-66), et Edward öösel xxxx juurde

tagasi tuli, siis oli Edward rahulik ja täiesti normaalne. Mõni hetk hiljem kuulis aga tunnistaja

uksel suurt paku ning kuulis Edwardit karjumas: „Tule välja xxx! Kui sa ust lahti ei tee siis löön

akna puruks“. Ka sellest võib aru saada, et Edward läks endast välja peale seda, kui kuulis oma

tüdruksõbra vägistamisest. Seda kinnitab ka tunnistaja ütlus, et ta kuulis hiljem Edwardit

küsimas: „Mida sa tegid mu tüdrukule?“.

Kohtu hinnangul on loogiline, et lähedase inimese vastu toime pandud raske kuritegu on selline

asjaolu, mis tekitab tugeva hingelise erutuse. Nähtuvalt uuritud tõenditest võib järeldada, et

ilma Xxxx poolt Xxxx vastu toime pandud seksuaalkuriteota ei oleks ka Edward Daniel Aarma

kuritegu toime pannud. Menetluses pole tuvastatud, et Edward Daniel Aarma oleks kandud

kannatanu suhtes varasemat vimma või oleks vägivald põhjustatud millestki muust kui

kannatanu teost süüdistatava lähedase vastu. Vastupidi, kanntanu, süüdistatava ning

tunnistajate ütlustest nähtub, et tegemist oli sõprade seltskonnaga, kes veetis koos vaba aega.

Seega leiab kohus, et süüdistatav pani etteheidetava teo toime kannatanupoolse õigusvastase

käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul ja järelikult esineb KarS § 57 lg 1 p-

s 6 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et Edward Daniel Aarma süü jääb alla keskmise, kuid ei ole

alammäära lähedane. Seetõttu pole kohtu hinnangul süü suurusest tulenevalt võimalik ka

kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Edward

Daniel Aarmal puudub kehtiv karistus (tl 81), siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada

hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse

määraga. Seega eripreventsioon vähendab süüdistatavale mõistetava karistuse määra.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et

praegusel juhul ei ole põhjust Edward Daniel Aarmat karistada suuremas määras, kui on tema

süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule

piisavat eripreventiivset mõju.

1-17-10117

6 (19)

Karistuse täpset suurust määratledes leiab kohus, et karistuse vastavuse hindamisel tuleb

arvestada ka xxxx kriminaalasjas 1-17-3707 mõistetud karistuse suurust (tl 99-100). Nimetatud

kohtuotsusega tunnistati Xxxx süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistati kokkuleppemenetluses 1

aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel 18-kuulise katseajaga

täielikult täitmisele pööramata. Kohtuotsusega tunnistati Xxxxsüüdi Xxxx vägistamises.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus peaks olema oluliselt väiksem, kui

kuriteo ajendiks olnud kuriteo eest mõistetud karistus. Nimelt on ka seadusandja pidanud KarS

§ 141 lg 1 kuritegu oluliselt raskemaks võrreldes KarS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteoga,

kuivõrd vägistamise eest on ette nähtud ainult vangistus ning seda pikkusega minimaalselt 1

aasta kuni maksimaalselt 5 aastaks. Samas KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

eest võib karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega ehk lubatud on nii

kergema karistusliigi kohaldamine kui ka minimaalset vangistusliku karistuse määra ei ole ette

nähtud. Seetõttu leiab kohus, et Edward Daniel Aarmat tuleb karistada 9-kuulise vangistusega.

Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2

alusel tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud

karistuseks 6 kuud vangistust.

Kohus leiab, et kuivõrd Edward Daniel Aarmal puuduvad kehtivad karistused, võib tema suhtes

kohaldatud vangistusliku karistuse jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 1

aasta pikkust katseaega ilma kontrollnõueteta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. KarS § 78 p 1 alusel

hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest, s.t alates

15.02.2018. a.

4. Tõkend

Kohtueelses menetluses ei ole Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit kohaldatud (tl 122, 122

pöördel). Ka kohtumenetluse ajaks ei kohaldanud kohus Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit

(tl 124). Seega kohtuotsuse tegemise hetkel ei ole Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit

kohaldatud. Kuivõrd kohus mõistis Edward Daniel Aarmale karistuseks tingimisi vangistuse

ilma käitumiskontrollile allutamiseta, siis ei pea kohus vajalikuks ka kohtuotsuse täitmiseks

isiku suhtes tõkendit kohaldada.

5. Tsiviilhagi

5.1.

Menetluse käik ja peamised seisukohad

Kannatanu on esindaja kaudu esitanud kriminaalmenetluses esimese tsiviilhagi 18.05.2017. a

(tl 92-95). Selles on varalise kahjuhüvitise nõue olnud 10 033 eurot ning mittevaralise

kahjuhüvitise nõue 8000 eurot ehk hagi on olnud esitatud kokku 18 033 euro suuruses nõudes

(millele lisanduksid ka menetluskulud 1200 euro suuruses summas). Lisaks sooviti nimetatud

tsiviilhagis, et kohus tunnistaks hageja õigust esitada Edward Daniel Aarma vastu täiendav hagi

materiaalse kahju heastamiseks hagis nimetatud kulutuste tekkimisel (raviprotseduurid ja

ravimid). Ainsa tõendina lisati antud hagi juurde xxxx OÜ nimel väidetavalt välja antud

kinnitus tööle asumise ja töötasu kohta (tl 98). Sellisel kujul saadeti antud tsiviilhagi koos

kriminaalasja materjalidega Edward Daniel Aarma süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi

lühimenetluses Harju Maakohtule 29.06.2017. a (tl 105, toimiku esikaane tagakülg).

26.09.2017. a kohtumäärusega (tl 107-109) tagastas kohus kriminaalasja prokuratuurile

menetluse jätkamiseks, kuivõrd prokuratuur ei olnud andnud kannatanu esindajale võimalust

esitada kõik tõendid kohtueelses menetluses tulenevalt lühimenetluse kohaldamisest

(tsiviilhagist nähtuvalt oli kannatanu eeldanud kriminaalasja lahendamist üldmenetluses).

Ühtlasi selgitas kohus antud kohtumääruses kannatanu esindajale, et ka kriminaalmenetluses

toimub tsiviilhagi lahendamine tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt ning tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg-st 1 peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eraldi tõi kohus 26.09.2017. a

1-17-10117

7 (19)

kohtumääruses välja, et varalise kahjunõude tõendamisel tuleb hagejal lisaks kahju tekkimise

aluseks olevale sündmusele tõendada ka põhjuslik seoses sündmuse ja tekkinud kahju vahel

ning tekkinud kahju suurus.

29.10.2017. a esitas kannatanu esindaja prokuratuurile uue tsiviilhagi (tl 111), milles oli

varalise kahjuhüvitise nõue 13 661,46 eurot ning mittevaralise kahjuhüvitise nõue 8000 eurot

ehk kokku oli hagi esitatud 21 661,46 euro suuruses summas (sellele lisanduksid ka

menetluskulud 1200 euro suuruses summas). Hagile olid lisatud ka täiendavad tõendid (tl 112-

119). 29.10.2017. a esitatud hagis ei nõutud enam seda, et kohus tunnistaks hageja õigust

esitada Edward Daniel Aarma vastu täiendav hagi materiaalse kahju heastamiseks.

30.10.2017. a saadeti kriminaalsaja toimik koos 29.10.2017. a esitatud uue tsiviilhagi ning

täiendavate tõenditega Edward Daniel Aarma süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi

lühimenetluses teist korda Harju Maakohtusse (tl 122, toimiku esikaane tagakülg).

08.02.2018. a kohtuistungil oli kannatanu esindaja seisukohal, et tsiviilhagis on viidatud

kõikidele nendele nõuetele ja seaduse sätetele, mida üks tsiviilhagi peab sisaldama ning

kannatanu ja tema esindaja on teadlikud, et kriminaalmenetluses võetakse hagide lahendamisel

aluseks tsiviilmenetlus (tl 133 pöördel). Kannatanu on esitanud esindajale nimekirja sellest, mis

moodustavad materiaalse kahju, nende juurde on kannatanu esitanud rea tõendeid (tl 133

pöördel). Samuti kinnitas kannatanu esindaja kohtuistungil, et ta sai 26.09.2017. a

kohtumääruse kätte ning sellest tulenevalt esitati ka kriminaalasja materjalide juurde terve rea

igasuguseid tõendeid (tl 135). Kannatanu esindaja palus kohtul tsiviilhagi rahuldada nende

tõendite põhjal, mida kannatanu on suutnud koguda ja kohtule esitada (tl 137 pöördel). Samuti

märkis kannatanu esindaja, et kannatanul ei ole enam rohkem tõendeid esitada, kohus saab

nende kogutud tõendite põhjal otsustada ning tsiviilhagi rahuldada ning kriminaalasja

tagastamine ei ole vajalik (tl 137 pöördel).

Süüdistatava kaitsja vaidles esitatud tsiviilhagile täies ulatuses vastu nii varalise kui

mittevaralise kahjuhüvitise nõuetele, leides, et tsiviilhagi ei ole tõendatud (tl 134 pöördel-136

pöördel, 137 pöördel). Mittevaralise kahjuhüvitise nõue osas leidis kaitsja, et kohus otsustaks

kõige paremal ja õiglasemal äranägemisel (tl 137 pöördel). Täpsemalt käsitleb kohus kaitsja

vastuväiteid esitatud tsiviilhagile alljärgnevalt iga nõude osas eraldi.

5.2.

Sissejuhatus

Süüdistatava Edward Daniel Aarma ja kannatanu Xxxxvahel ei ole lepingulisi suhteid, seega

on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga.

Võlaõigusseadus (edaspidi: VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. aprilli 2011. a otsuse nr 3-2-1-19-11 punktis 12 selgitanud,

et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha,

kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille

elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest

põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja

teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt,

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või

süü puudumise.

Selle, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava kuriteo KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, on kohus

tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel. Isiku süüditunnistamisel KarS §

121 lg 2 p 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teisele isikule tervisekahjustuse tekitamine.

Täpsemalt sellise tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4 nädalat, kuid vähem kui

1-17-10117

8 (19)

4 kuud, sest vähemalt 4 kuud kestev tervisekahjustus on KarS § 118 lg 1 p 2 kohaselt juba raske

tervisekahjustuse kuriteokoosseis.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesolevas kriminaalasjas on

tõendamist leidnud, et kannatanule xxxxtekitati Edward Daniel Aarma poolt tervisekahjustus.

Kuivõrd käesoleval juhul ei esine ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise

õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on Edward Daniel Aarma tekitanud kannatanule

xxxxkahju õigusvastaselt.

VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kannatanu Xxxxnõue tugineb samadele asjaoludel (peksmistegu), millega sisustati

süüdistatavale Edward Daniel Aarmale etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS § 121 lg 2 p 1

järgi. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et süüdistatav Edward Daniel Aarma pani toime

KarS § 121 lg 2 p 1 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas

süüdistatav kannatanu xxxx tervisekahjustuse, mis kestis vähemalt 4 nädalat (kuid mitte kauem

kui 4 kuud).

Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi märgitud

varaline ja mittevaraline kahju on seotud kannatanule tekitatud tervisekahjustusega ehk kohus

peab tuvastama kahju ja teo vahel esineva põhjusliku seose. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama,

kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg-s 1 märgitud

põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sealjuures näeb VÕS § 130 lg 1 ette, et

isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,

sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest

tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisest tekkinud kahju.

Lisaks ülaltoodule tuleb kohtul arvestada varalise kahjuhüvitise puhul VÕS § 139 lg-tes 1 ja 3

ning VÕS § 140 lg-s 1 märgitut, mille kohaselt: Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma

põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa

kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel

põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige

vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas

kindlustuse olemasolu.

Mittevaralise kahjuhüvitise määramisel peab kohus aga juhinduma VÕS § 132 lg-st 2, mille

kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 132 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

1-17-10117

9 (19)

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist.

5.3.

Varalise kahjuhüvitise nõue

Hambaravi

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana

hambaravikulude hüvitamist 15 ja 21 euro ehk kokku 36 euro suuruses summas (tl 111).

Sealjuures varem ehk 18.05.2017. a esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu hambaravi hüvitisena

120 eurot seoses esihambast killu eemaldumisega seoses (tl 93).

Ainsad tõendid, mis kannatanu on seoses hambaraviga kohtule esitanud, on kaks xxxxOÜ arvet

– üks summas 15 eurot ja teine 21 eurot (tl 112). Sealjuures on arved väljastatud visiitide eest,

mis toimusid 04.10.2017. a ja 06.10.2017. a ehk peale seda, kui kannatanu oli

kriminaalmenetluses juba esitanud esimese tsiviilhagi 18.05.2017. a, milles märkis, et esihamba

paranduseks on juba kulunud 120 eurot. Samas antud kriminaalasja arutluse all olev

tervisekahjustuse tekitamine kannatanule toimus 24.06.2016. a ehk arvetel näidatud visiitide

toimumisest 1 aasta ja 3 kuud varem. Lisaks nähtub xxxx OÜ 21 euro suurusest arvest, et xxxx

osutati profülaktilist puhastust ehk hambaid puhastati, kinnitati üks reteineri lüli tagasi ning

viidi läbi retensiooni kontroll. Mitte üksi nendest tegevustest ei saa olla seotud väidetava

hambast killu välja löömisega. Veelgi enam, tegemist on ortodontilise ravi eest osutatud arvega.

Arvestades, et esimene arve summas 15 eurot oli esitatud 04.10.2017. a toimunud

konsultatsiooni eest ning 06.10.2017. a visiidil osutati xxxx ortodontilist ravi, siis on alust

arvata, et ka eelmärgitud konsultatsioon oli seotud just edasise ortodontilise ravi

planeerimisega. Eeltoodut kogumis hinnates nähtub, et kannatanu on enda sõnul 18.05.2017. a

esitatud hagi kohaselt tasunud juba esihamba killu parandamise tõttu 120 eurot. Samas

hilisemalt esitatud hagi kohaselt on kahjusummaks olnud 36 eurot ning need kulutused on

tehtud alles oktoobris 2017. a ning üldsegi mitte seoses hambast killu eemaldumisega, vaid

ortodontilise raviga seoses. Seega on kannatanu teadlikult esitanud teises hagis kohtule

väidetava hambaravi hüvitisena tõendid, mis ei puutu üldse esitatud kahjuhüvitise nõudesse –

s.t esihambast väidetavalt killu eemaldumisse. Veelgi enam, mitte ükski kriminaalasjas

olevatest tõenditest ei kinnita, et Xxxx oleks süüdistatava poolt toimepandud peksmise

tagajärjel hambast üldse kild välja tulnud või oleks tema hammastega muud midagi juhtunud

(vt nt tl 7, 12, 23, 26, 53). Isegi kannatanu ise ei ole ülekuulamises rääkinud ega viidanud, et tal

oleks peksmise tõttu tekkinud vigastusi hammastele (tl 5). Sealjuures on 29.06.2016

erakorralise meditsiini osakonnas märgitud, et kannatanu hambunud on korrektne (tl 29). Kohus

leiab, et kui kannatanul oleks tükk hambast väljas olnud peksmise tõttu, siis oleks seda märgitud

ära ka patsiendikaardile.

Eeltoodu tõttu nõustub kohus süüdistatava Edward Daniel Aarma kaitsjaga, et antud kahju

tekkimine on tõendamata, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu hamba vigastuse olemasolu,

samuti esineb kahe esitatud tsiviilhagi enda vahel vastuolu kahjuhüvitise tekkimise ajas ning

summas (tl 135 pöördel), mis seab kahtluse alla mitte ainult kannatanu poolt väidetava

kahjuhüvitise suuruse, vaid ka selle, et kahju on üldse tekkinud, rääkimata põhjusliku seoses

olemasolust kahju tekkimise ning süüdistatava peksmisteo vahel. Seetõttu tuleb kannatanu nõue

hüvitamaks hambaraviga seotud kulud jätta täielikult rahuldamata.

Teksapüksid

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana teksapükste

maksumuse summas 129 eurot hüvitamist (tl 111). Sealjuures varem ehk 18.05.2017. a esitatud

tsiviilhagis nõudis kannatanu väidetavalt maas lohistamise ja peksmise tagajärjel lõhutud

teksapükste eest hüvitisena 64 eurot (tl 93).

1-17-10117

10 (19)

Siinkohal nõustub kohus jällegi süüdistatava kaitsja seisukoha, mille kohaselt on täielikult

tõendamata sellise kahju tekkimine ehk esiteks see, et süüdistatavat üldse lohistati ning teiseks

see, et teksapüksid said lõhutud (tl 135-135 pöördel). Märkimisväärsed on siinkohal just

kannatanu enda ütlused, mis on antud 1,5 päeva peale juhtunut ning mille kohaselt Xxxx ütles,

et Edward tiris rinnust riietest kinni võttes mind majast välja veidi eemale külavahe teele. Ei

mäleta, kas Edward midagi ütles, kuid järsku lõi ta mind ühe korra parema käe rusikaga

vasakule näo piirkonda. Löök põhjustas mulle füüsilist valu ning oli nii tugev, et kukkusin maha

ja kaotasin teadvuse. Ei oska öelda, kui kaua ma võisin maas teadvuseta lebada. Mäletan, et

komberdasin viimaks maast üles ning jalutasin kodu poole. /…/ Arvan, et mind peksis vaid

Edward, sest peale Xxxx temaga koos kedagi ei olnud ja vaevalt, et Xxxx mind lõi. /…/ Keegi

teine minu külalistest juhtunut pealt ei näinud (tl 5). Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas

oli rinnust tirides võimalik teksapükste katki minemine. Maas lohistamisest aga ei rääkinud

kannatanu enda ülekuulamisel mitte sõnagagi. Kannatanu enda sõnul ei mäletagi ta, mis juhtus

esimese löögi ning tema teadvusele tuleku vahel. Erakorralise meditsiini kaardist nähtub

samuti, et kannatanul endal juhtunu kohta mälu puudub (tl 24). Kannatanu ütlustes märgitud

Xxxx ( ) samuti ei räägi toimunu kirjeldamisel kannatanu lohistamisest mitte midagi (tl 36-37).

Kannatanu Xxxx elukaaslane xxxx ütlustest nähtuvalt oli tema peksmise ajal majas sees (tl

45). xxxxandis ütlusi, et meie eeldame, et alguses oli peksmine ühes kohas ning siis Edward

lohistas teda teise kohta. Seda järeldame riiete järgi, millel olid lohistamise jäljed. xxxx ise

mäletab ainult esimest lööki, mis ta oli saanud näkku ning seda, et teda lohistati, xxxx mäletab,

kust kuhu teda lohistati (tl 45). Kohus tunnistaja xxxx ütlusi lohistamise osas aga

usaldusväärseks ei pea. Esmalt sel põhjusel, et tunnistaja ise peksmise juures ei olnud. Kõik,

kes olid peksmise juures, s.t süüdistatav, kannatanu ja Xxxx , ei räägi mitte sõnagi

lohistamisest. Ka tunnistaja väide, et kannatanu mäletab ainult esimest lööki ja enda lohistamist,

ei vasta tõele, sest kannatanu mäletab enda ütluste kohaselt vaid esimest lööki, kuid lohistamist

kannatanu enda ütlustes ega ka erakorralise meditsiini osakonnas rääkinud ei ole. Lisaks on

tunnistaja xxxx andnud ütlusi 15.09.2016. a ehk peale seda, kui tema ja Xxxx olid juba

proovinud survestada süüdistatavat ning xxxx võtma politseist tagasi avaldus, mille kohaselt

Xxxx vägistas Xxxx ning milles Xxxx on ka kohtuotsusega süüdi mõistetud (tl 37, 53, 57-58,

99-100). Samuti leiab kohus, et kui tõepoolest oleks toimunud lohistamine ning selle tagajärjel

riiete lõhkumine, siis oleks kannatanu Xxxx sellest mitte ainult politseis ülekuulamisel

rääkinud, vaid näidanud ka kahjustatud riideid, et politsei saaks neid vaadelda ning fotod lisada

kriminaalasja materjalide juurde.

Samuti nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga selles, et kõigele eelnevale lisaks ei nähtu

tsiviilhagist ega kannatanu esindaja kohtuistungil esitatud seisukohtadest, miks teksapükste

väidetavale lõhkumisele antud kahjuhüvitis suurenes 64 eurolt 129 eurole ning miks hilisemalt

nõuti just kalli firmabrändi teksapükstele vastavat kahjuhüvitise summat (tl 112 pöördel).

Sealjuures ei oleks kohtule esitatud väljatrükk ka usaldusväärse tõendi kvaliteediga tõendamaks

Tommy Hilfigeri teksapükste hinda, kuivõrd kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, millisest

allikast (vt veebilehekülje aadress) antud hinnainfo pärineb.

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks

teksapükste lõhkumise tõttu tekkinud kahju.

Välisukse vahetus

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana välisukse

vahetuse maksumust summas 679,20 eurot (tl 111), millise kulu tõendamiseks on hagile lisatud

hinnapakkumine (tl 113). 18.05.2017. a esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu väidetavalt

lõhutud ukse maksumusena tehtud pakkumise alusel 620 eurot (tl 93).

Taaskord nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga, et täielikult on tõendamata ainuüksi asjaolu, et

välisuksele üldse mingid vigastused tekkinud on, rääkimata sellest, et need põhjustas

süüdistatav Edward Daniel Aarma (tl 135 pöördel-136). Välisuksel väidetavalt tekkinud

1-17-10117

11 (19)

vigastusi ei ole kannatanu isegi mitte tsiviilhagis kirjeldanud (vt tl 93, 111). Samuti ei ole

kannatanu enda ülekuulamisel rääkinud mitte midagi selle kohta, et Edward Daniel Aarma

oleks välisukse ära lõhkunud. Ainus, mis võib uksesse puutuda, on kannatanu ülekuulamisel

öelnud, et umbes viie minuti pärast koputas keegi minu vanemate kodu uksele. Kui avasin ukse,

siis nägin ukse taga nii Xxxx kui Edwardit. Edward tiris rinnust riietest kinni võttes mind majast

välja veidi eemale külavahe teele (tl 5). Koputamisest ei ole võimalik, et uks sai puruneda, sest

ukse tavapärane kasutusviis ongi muuhulgas ka koputamise objektiks olemine. Samuti kui

uksele oleks antud sündmusega tõepoolest vigastusi tekitatud, siis oleks kannatanu sellest

politseile rääkinud ning politsei oleks tulnud asjaolusid sündmuskohale fikseerima, s.t fotosid

tegema. Ka mitte ükski teine antud sündmuse toimumise ajal majas või sellest väljas viibinud

isik ei räägi sellest, et süüdistatav Edward Daniel Aarma oleks lisaks kannatanu löömisele

lõhkunud ära ka majaukse. Tunnistaja xxxx ütlustest nähtuvalt kuulis ta mingi hetk lärmi,

mille peale kannatanu läks vaatama, mis juhtunud on ning lärmi tekitas Edward (tl 45).

Tunnistaja Henri Ranne sõnul ärkas ta mingi hetk selle peale, et keegi prõmmis uksele, ta läks

vaatama ning nägi, et Edward ja xxxx läksid majast välja (tl 63). Tunnistaja xxxxandis ütlusi,

mille kohaselt kuulis ta uksel suurt pauku ning Edwardit karjumas (tl 66, 68). Isegi tunnistajad,

kes ütlevad, et toimus prõmmimine või vastu ust vali pauk ei ütle, et uks oleks olnud katki.

Seega on täielikult tõendamata kannatanu poolt väidetud ukse lõhkumiskahju.

Lisaks ülaltoodule märgib kohus veel, et isegi kui oleks tõendatud, et uksele kahju tekitati, siis

Xxxxei ole isikuks, kellel oleks käesoleval juhul kahjunõude esitamise õigus. Nimelt on

kannatanu Xxxxenda ütlustes ise avaldanud, et antud maja, kus sündmused toimusid, kuulub

tema vanematele (tl 5). Ka hagiga koos esitatud hinnapakkumine on tehtud mitte xxxx, vaid

xxxx nimele (tl 113). Sealjuures ei nähtu esitatud hinnapakkumisest isegi seda, mis

aadressile/objektile antud hinnapakkumine oli tehtud. Sealjuures ei ole ka eluliselt usutav, et

kui süüdistatav oleks 24.06.2016. a lõhkunud kannatanu (vanemate) majaukse, et siis ka

02.10.2017. a seisuga ei oleks nimetatud ust veel asendatud/parandatud, kuivõrd Eesti kliimas

on mõeldamatu talvisel ajal katkise või olematu uksega majas elamine ning ka selle tühjalt

seismine, kuivõrd selliselt saaks maja püsivaid ilmastikust tingitud kahjustusi. Eeltoodut

kogumis arvestades leiab kohus, et kannatanu on jällegi esitanud tsiviilhagi juurde enda poolt

väidetud kahjunõude tõendamiseks dokumente, mis ei ole tegelikkuses üldsegi seotud

käesolevas kriminaalasja arutluse all olnud kuriteosündmusega.

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks ukse

lõhkumise tõttu tekkinud kahju.

Prillid

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana prillide

maksumust summas 122,59 eurot (tl 111), millise kulu tõendamiseks on hagile lisatud ostutšekk

(tl 114). Samas 18.05.2017. a esitatud tsiviilhagi kohaselt pidi kannatanu väidetavalt nägemise

halvenemise tõttu ostma uued prillid – klassid 79 eurot ning raamid 150 eurot ehk kokku 229

eurot (tl 93).

Järjekordselt tuleb kohtul nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole

prillide soetamisel mitte mingit seost käesoleva juhtumiga (tl 135 pöördel). 24.06.2016. a

toimunud läbivaatuse erakorralise meditsiini osakonnas ei ole kannatanu sõnagagi maininud, et

tal on nägemine mingilgi viisil halvenenud (tl 7). Kannatanu läbivaatusest 28.06.2016. a-l on

näha, et ta kannab igapäevaselt nägemisprille, mis on terved (tl 13). 29.06.2016. a on kannatanu

arstile väljendanud, et nägemine on udune ja topelt, kuid tema enda arvamusel topeltnägemine

päevade möödumisel väheneb (tl 29). Peale 29.06.2016. a ei ole kannatanu kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt nägemisprobleemidega arstide juurde pöördunud, mistõttu on alust

arvata, et edasiselt kannatanul väidetavat nägemise halvenemist, mis oleks põhjustatud

süüdistatava peksmisteost, ei esinenudki.

1-17-10117

12 (19)

Ka praeguse kahjunõude juures on näha, et kannatanu on esitanud nii valeväiteid/valenõudeid

kui ka nende tõendamiseks ostutšeki, mis tegelikkuses ei saa olla tekkinud seoses peksmise

tagajärjel tekkinud väidetava nägemise halvenemisega. Nimelt nähtus 18.05.2017. a esitatud

hagist, et kannatanu oli juba kandnud prillide (klaasid+raamid) soetamise tõttu 229 euro suuruse

kulu. Samas 29.10.2017. a tsiviilhagi juurde on kannatanu esitanud aga 25.09.2017. a

Instrumentarium Optika OÜ tšeki. Ehk hagi on tahtnud kannatanu tõendada väidetavalt prillide

ostmisega/tellimisega 25.09.2017. a-l. Samas 18.05.2017. a hagi kohaselt oli ta väidetavalt

prillid juba soetanud (ehk teinud seda enne 18.05.2017. a). Seega 29.10.2017. a esitatud hagile

lisatud tšekk ei saa isegi mitte kannatanu enda seisukoha kohaselt tõendada prillide maksumust.

Ehk praegusel juhul ei ole tõendamata mitte ainult nägemise halvenemine, sest seda

süüdistatavale esitatud süüdistus tervisekahjustuste tekitamise nimekirjas ei hõlmanud ning

seda ei kinnita ka kriminaalasjas kogutud tõendid, vaid tõendamata on ka põhjuslik seos

väidetava kahju ja toimepandud teo vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kui kannatanu nägemine

halvenes 24.06.2016. a peksmise tõttu, siis soetaks kannatanu endale uued prillid alles 1,5 aastat

hiljem. Sealjuures ka kannatanu esindaja 18.05.2017. a hagi kinnitab, et kannatanu ei saanud

soetada prille peale 18.05.2017. a, vaid oli seda väidetavalt teinud juba varasemalt. Samuti

märgib kohus lisaks eeltoodule, et kuigi hagile lisatud ostutšeki kohaselt on teada ja tuntud

muuhulgas nägemisprille müüvale poele tasutud 122,59 eurot, ei nähtu antud tšekilt, mille eest

selline summa on tegelikkuses tasutud. Samuti on tõendamata, et selle summa on tasunud

kannatanu xxxx.

Ülaltoodud tõttu on kohtul alust arvata, et kannatanu on taaskord püüdnud käesolevas

kriminaalasjas esitada varalisi nõudeid ja tehtud kulutusi süüdistatava vastu, mille osas

kannatanu teab, et need ei ole tegelikkuses põhjuslikkus seoses süüdistatava peksmisteoga.

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks nägemise

halvenemise tõttu prillide soetamisega tekkinud kahju.

Ravimid

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana ravimitele

tehtud kulutusi summas 6,51 eurot ja 15,54 eurot ehk kokku 22,05 eurot (tl 111 pöördel), millise

kulu tõendamiseks on hagile lisatud kaks ostutšekki (tl 114 pöördel, 115). Ravimitesse

puutuvalt oli kannatanu 18.05.2017. a esitatud tsiviilhagis märkinud vaid, et ta soovib, et kohus

tunnistaks kannatanu õigust esitada tulevikus hagi mh ravimite maksumuse hüvitamiseks (tl

93).

Jätkuvalt nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga selles, et ka ravimite kulu põhjuslik seos

süüdistatava peksmisteo vahel on tõendamata (tl 136). Tsiviilhagi juurde esitatud Virbi

Euroapteegi ostutšekist on arusaadav, et Xxxx on 25.09.2017. a ostnud retseptiravimit tablettide

kujul (tl 114 pöördel), sest tšekil on nähtav Haigekassa soodustus. Samas ei saa antud tšeki

alusel Xxxx kahjunõue olla 15,54 eurot, sest tšekil on sõnaselgelt kirjas, et patsient maksis

11,44 eurot ja ülejäänud 4,10 eurot on Haigekassa soodustus. Terve Pere Apteegi tšekilt ei nähtu

isegi mitte ostjat, mistõttu ei ole tõendatud, et antud kulu oleks kandnud Xxxx(tl 115). Kõige

olulisem praeguse ravimite nõude juures on aga see, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav

Edward Daniel Aarma puhul leidnud tõendamist KarS § 121 lg 2 p-le 1 vastava kuriteo

toimepanemine ehk kannatanu xxxx tervisekahjustuse põhjustamine, mis kestis mitte kauem

kui 4 kuud. Kuivõrd tegu pandi toime 24.06.2016. a, siis põhjuslik seos süüdistatava peksmisteo

ja kannatanu vigastuste vahel, mille ravimiseks võis ravimite manustamine vajalik olla, sai

kesta kuni 24.10.2016. a. Seetõttu ei esine nii Virbi Euroapteegi 25.09.2017. a arve kui ka Terve

Pere Apteegi 15.08.2017. a arve osas põhjuslikku seost süüdistatava käitumisega, kuivõrd need

on väljastatud enam kui aasta peale peksmisteo toimumist. Kui kannatanu soovib väita, et ta

vajas ravimeid ka peale 4 kuu möödumist, siis oleks pidanud kannatanu ka tõendama, et tal

esinesid kehavigastused või tervisekahjustused pikema aja jooksul ning nende raviks vajas ta

ravimeid. Seda kannatanu (ega tema esindaja) aga teinud ei ole.

1-17-10117

13 (19)

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks ravimite

soetamise tõttu tekkinud kahju.

Psühhiaatriline ravi

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana

psühhiaatrilisele ravile tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 75 + 40 + 25 + 45 + 45 =

230 eurot (tl 111 pöördel). Nende kulutuste tõendamiseks on kannatanu hagi juurde esitanud

psühholoogile saatekirja, neli arvet ning ühe kaardimakse kviitungi (tl 115 pöördel - 118).

Sealjuures 18.05.2017. a esitatud tsiviilhagis ei olnud kannatanu isegi mitte viidanud, et tal

oleks peksmise tagajärjel tekkinud ka vaimse tervise probleemid (tl 93).

Taaskord tuleb kohtul nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tõendamata

eelmärgitud kulutuste seos käesoleva kriminaalasjaga (tl 136). Esmalt nõustub kohus

süüdistatava kaitsjaga selles, et kliiniline psühholoog ning psühhiaater on kaks erinevat

spetsialisti. Seetõttu ei saa Tabasalu Perearstikeskuse saatekiri Xxxx suunamiseks kliinilise

psühholoogi juurde (tl 115 pöördel) tõendada psühhiaatri poole pöördumisest tekkinud kulutusi.

Teiseks nähtub saatekirjast, et selle koostamise põhjuseks oli see, et Xxxx oli diagnoositud

depressioon somaatiliste sümptomitega (tl 115 pöördel). Saatekirja kohaselt on Xxxxperearstile

kurtnud, et aasta peale peksmist on teda häirima jäänud unenäod, tal on ärevushood, eriti öösiti,

hirm ja meelehärm. Siinkohal peab kohus veelkord märkima, et kõik tervisekahjustused, mis ei

olnud hõlmatud süüdistatavale esitatud süüdistusest, nende tekkimise peab tõendama

kannatanu, kui ta soovib nendest tulenevalt kahjuhüvitise väljamõistmist. Seda kannatanu (ega

tema esindaja) aga teinud ei ole. 18.05.2017. a tsiviilhagis on kannatanu mittevaralise kahju

põhjendustes märkinud, et tal on tekkinud hirm avalike kohtade üle, tal on unepuudus,

ärevushood ning väidetav ohver (kuigi 05.05.2017. a otsusega ehk 2 nädalat varem mõisteti

Xxxx vägistamises süüdi – tl 99-100) on paljudele kuulutanud temast kui sadistlikust vägistajast

enne kohtuotsuse jõustumist, mis tekitab veelgi hirmu avalike kohtade ees. Kohus on

seisukohal, et vaimsed probleemid, sh ärevushäired ning hirm avalike kohtade ees ei ole mitte

seotud süüdistatava peksmisteoga kannatanu vastu, vaid sellega, mida kannatanu ise

süüdistatava elukaaslase vastu toime pani. Kannatanu peksmine toimus isikliku konflikti tõttu

ja seal juures ei olnud asjaga mitteseotud osapooli. Tegemist ei olnud olukorraga, kus juhuslik

võõras mööduja tänaval ei väljendanud enda äkkviha kannatanu peal. Seega ei ole usutav

kannatanu kartus avalike kohtade eest tulenevalt tema peksmisest süüdistatava poolt.

18.05.2017. a tsiviilhagis märgitust nähtuvalt on kannatanul pigem hirm selle ees, et kui keegi

peaks veel teada saama tema toimepandud vägistamisteost, siis kardab ta sarnast kehalist rünnet

uuesti enda vastu, nagu pani toime süüdistatav Edward Daniel Aarma 24.06.2016. a-l.

Kuigi kohus eelnevalt põhjendas, miks psühhiaatrilise ravi kulutused ei ole käesoleval juhul

põhjuslikus seoses süüdistatava peksmisteoga, märgib kohus veel lisaks, et juba perearsti juurde

pöördudes märkis süüdistatav, et ta ei soovi medikamentoosset ravi (tl 115 pöördel). Kohus on

seisukohal, et kui kannatanul esineksid tõsised vaimsed vaegused, siis ta sooviks ka nendest

vabanemiseks kohast ravi, isegi kui see tähendab ravimite tarvitamist. Samuti ei ole 40 eurose

psühhiaatrilise ravile tehtud kulutus tõendatud, kuivõrd kohtule on tõendina esitatud vaid

kaardimakse kviitung, millest ei nähtu, mis arvet ja mille eest on tasutud või kes on selle tasunud

(tl 116 pöördel).

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks

psühhiaatrilisele ravile tehtud kulutused.

Ninaoperatsioon

29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis on kannatanu nõudnud ka vajaliku ninaoperatsiooni

maksumuse hüvitamist summas 3442,62 eurot (tl 111 pöördel). Selle kulu tõendamiseks on

kannatanu esitanud kohtule hinnapakkumise (tl 118 pöördel).

1-17-10117

14 (19)

Ka ninaoperatsiooni nõudes peab kohus nõustuma süüdistatava kaitsja seisukohaga, et antud

nõue on põhjendamata (tl 136). 24.06.2016. a erakorralise meditsiini osakonnas tehtud

otorinolarüngoloogi konsultatsiooni tulemustest nähtub, et visuaalselt on nina luuline karkass

otseasendis (tl 9, 24). Kompuutertomograafias tuvastati, et nina vahesein on kaarjalt paremale

hoidev, kuid arvamuse kohaselt traumast tingitud muutusi ei esinenud (tl 9, 24, 26 pöördel).

04.07.2016. a on erakorralise meditsiini osakonnas leitud, et ninatelg hoiab minimaalselt

vasakule keskosas (tl 28). Ravisoovitusena pidi kannatanu pöörduma plaanilises korras arsti

vastuvõtule ninavaheseina korrigeerimise plaanimiseks (tl 28 pöördel). Perearsti saatekirjast

nähtuvalt on ninadefekt vaid kannatanut visuaalselt häiriv (tl 115 pöördel). Kohtule esitatud

hinnapakkumise kohaselt on see tehtud 06.10.2017. a ning selles on märgitud, et KNK Kliinik

teeb ninaoperatsioone nii Haigekassa kui ka omafinantseeringuga ning ninaoperatsiooni

hinnaks oleks 3442,62 eurot (tl 118 pöördel). Esmalt leiab kohus, et kui kannatanu on peale

peksmistegu ca 1,5 aastat saanud hakkama ilma nina puudutavate vaegusteta (sealjuures

soovitati tal minna arsti konsultatsioonile juba 04.07.2016. a, aga tema rääkis arsti poole

pöördumisest alles 15.03.2017. a – tl 115 pöördel), siis on alust arvata, et tegemist on pigem

kosmeetilise kui meditsiinilisest vajadusest tingitud operatsiooniga. Seda kinnitavad ka

eeltoodud tõendid. Meditsiinilist vajadust peab tõendama kannatanu, kuid seda antud juhul

tehtud ei ole. Ühtlasi ei ole kannatanu tõendanud seda, et ta Haigekassa kaudu ei saaks

nimetatud operatsiooni teha ehk seda, et Haigekassa ei tasuks täielikult tema operatsiooni eest.

Juhul, kui operatsiooni eest tasuks Haigekassa, siis ei ole õigust kannatanul nõuda

süüdistatavalt nimetatud kulu hüvitamist endale, vaid hiljem võib seda teha Haigekassa ise

süüdistatava vastu. Kannatanu esindaja ei osanud kohtuistungil ka öelda, kas kannatanul on

olemas ravikindlustus, mis tagaks talle Haigekassa teenused tasuta või mitte (tl 136 pöördel).

Seega on tõendamata nii ninaoperatsiooni meditsiiniline vajadus kui ka selle kulu, sest kui

operatsiooni tasub Haigekassa, siis kannatanule sellest kulu ei teki. Kulu, mida kannatanul ei

teki, ei oleks tal õigust sisse nõuda ka süüdistatavalt.

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks võimaliku

ninaoperatsiooni kulu.

Saamata jäänud töötasu

Nii 18.05.2017. a kui ka 29.10.2017. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu saamata jäänud

tuluna 9000 eurot (tl 93, 111 pöördel). Varasemas hagis (tl 93) on antud nõuet põhjendatud

sellega, et kannatanul oli sõlmitud tööleping xxxxOÜ-ga tööle asumiseks 01.07.2016. a

elektroonikuna netokuupalgaga 1000 eurot. Saadud vigastuste tõttu ei saanud kannatanu tööle

asuda ning leping katkestati. Tööle sai kannatanu asuda alles 01.04.2017. a. Seega jäi kannatanu

ilma töökohast ja temaga kokkulepitud töötasust 9 kuu ulatuses, mil ta oleks teeninud 1000

eurot kuus. Ehk saamata jäänud töötasu on seega 9000 eurot. Nimetatud nõude tõendamiseks

on hagi kohaselt esitatud tööandja poolt väljastatud õiend (tl 93, 98, 111 pöördel).

Süüdistatava kaitsja seadis eelmärgitud väidetavalt tööandja poolt väljastatud tõendi

usaldusväärsuse kahtluse alla, sest kriminaalasja materjalid ei kinnita, et kannatanul oleks

tegelikkuses olnud ka sõlmitud tööleping, samuti on esitatud väidetav tööandja tõend

allkirjastamata (tl 134 pöördel). Lisaks leidis kaitsja, et antud tõendi usaldusväärsuse seab ka

kahtluse alla see, et selles on määratletud netopalk, mitte brutopalk, sest tavapäraselt lepitakse

kokku brutopalk st. palk, millest on maha arvamata töötaja poolt kantavad maksud.

Kohtuistungil lisas kannatanu esindaja, et tema meelest oli nimetatud tööandja tõend

digitaalselt allkirjastatud (tl 135).

Kohus tuvastas juba kohtuistungil, et väidetaval tööandja xxxxOÜ tõendil ei ole digitaalallkirja

(tl 135). Ei ole tõendile lisatud digitaalallkirja väljatrükki ega nähtu ka dokumendist endast, et

antud dokument peaks olema digitaalselt allkirjastatud (tl 98). Samuti puudub dokumendil selle

väljastamise kuupäev. Arvestades ka seda, et suuremas osas nõuetes on kannatanu esitanud

teadlikult nõuete tõendamiseks kulutusi, mis tegelikkuses ei ole üldse seotud antud arutatava

1-17-10117

15 (19)

peksmisteoga, siis loeb kohus ka nimetatud tõendi ebausaldusväärseks ning jätab

tõendikogumist välja. Seega ei ole kannatanu tõendanud taaskord kahju tekkimist ega ka

põhjuslikku seost enda väidetava kahju ja süüdistatava peksmisteo vahel.

Lisaks eelnevale märgib kohus, et isegi kui oleks tõendatud, et kannatanu tõepoolest töötas või

pidi lähipäevadel tööle asuma, kuid ei saanud seda oma terviseseisundi tõttu teha, mis oli

halvenenud peksmise tõttu, siis ei saa käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistust arvestades

põhjuslik seoses ulatuda üle 4 kuu. Samuti kui kannatanu tõepoolest oli katseajal xxxxOÜ-s,

siis oleks olnud tal sõlmitud selle kohta vastav leping, kuid ka seda ei ole kriminaalasja

materjalide juurde esitatud. Ühtlasi ei ole kohtule esitatud ka väidetavalt tööle asumise

kuupäevaga 01.07.2016. a sõlmitud töölepingut. Sealjuures ei nähtuks ka tõendi

usaldusväärseks lugemise korral xxxx OÜ õiendist, milline oli väidetavalt sõlmitud

töölepingus ettenähtud töötasu, kirjeldatud on vaid seda, et väidetavalt on alates 01.04.2017. a

Xxxx töötasu 1000 eurot kuus netopalgana (tl 98).

Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue saamata jäänud töötasu

hüvitamiseks.

Kokkuvõte

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kannatanu Xxxx varalise kahjuhüvitise nõue summas

13 661,46 eurot tuleb jätta täielikult rahuldamata, sest täielikult on tõendamata nii tekkinud

kahju kui ka väidetava kahju ja süüdistatava teo vaheline põhjuslik seos. Sealjuures keeldus

kannatanu esindaja kohtuistungil nõude aluseks olevatele tõenditele viitamast ning märkis

üldsõnaliselt, et hagi on tõendatud kriminaalasja toimus olevate materjalidega (tl 133, 133

pöördel, 134). Ka tsiviilhagides ei olnud selgitatud isegi mitte seda, kuidas on tekkinud kahjud

põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega.

Siinkohal märgib kohus, et esitatud tsiviilhagist ning sellele lisatud tõenditest, kuid ka teistest

kriminaalasja materjalidest nähtub, et Xxxx on süüdistatava Edward Daniel Aarma vastu

tsiviilhagi esitanud pahatahtlikult ning kättemaksuks selle eest, et Edward Daniel Aarma

elukaaslane, kelle kannatanu Xxxx vägistas (tl 99-100), pöördus kuriteoavaldusega Xxxx vastu

politseisse ning ei võtnud seda Xxxx(ega viimase elukaaslase xxxx) nõudmisel tagasi (vt nt tl

37, 69). Sealjuures selgus ka kohtuistungil, et kannatanu esindaja oli koos kannatanuga

püüdnud survestada süüdistatavat (tl 133-133 pöördel, 138).

5.4.

Mittevaralise kahjuhüvitise nõue

Kannatanu on nii 18.05.2017. a kui ka 29.10.2017. a esitatud hagis taotlenud mittevaralise

kahjuna 8000 euro väljamõistmist (tl 93 pöördel-94, 111 pöördel). Mittevaralisekahjunõude

summat põhjendati tsiviilhagis järgnevalt (tl 93 pöördel). Saadud vigastuste tulemusena on

jäänud kannatanu näole armid, mis ei kao kunagi. Vahetult peale peksmist algasid kõrgkooli

katsed sisseastumiseks ja kannatanu ei saanud katsetele minna oma seisundi tõttu. Kannatanu

ei saa ka käesoleval ajal pühenduda õppimisele, sest trauma tagajärjel on tema

keskendumisvõime häiritud. Nägemine on halvenenud, pilt läheb uduseks, mistõttu on

kannatanu olnud sunnitud käima silmaarsti vastuvõttudel ja konsultatsioonidel. Peale ninaluu

murdu ei saa enam hästi hingata, mistõttu on olnud sunnitud kasutama palju Sudafedi, millest

on tekkinud sõltuvus. Esinevad pidevad peavalud vasakul oimukohas. Tekkinud on hirm

avalike kohtade ees, depressioon, ärevus, jõuetus, unepuudus, ärevushood, kergesti ärrituvus.

Väidetav ohver on paljudele kuulutanud kannatanust kui sadistlikust vägistajast juba enne

kohtuotsuse jõustumist, mis on tekitanud veelgi suurema hirmu avalikes kohtades viibimise ees.

Ründe tõttu on pidanud tarvitama valguvaigisteid ja rahusteid.

Süüdistatava kaitsja märkis esitatud mittevaralise kahjunõude osas (tl 136 pöördel), et

Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud analüüsi kohaselt on raske tervisekahjustuse

puhul väljamõistetud hüvitiste suurused kokkuleppe- ja lühimenetlustes olnud keskmiselt 3200

1-17-10117

16 (19)

eurot. Praegusel juhul pole aga tegemist raske tervisekahjustusega vaid lihtsalt

tervisekahjustusega. Samuti leidis kaitsja, et arvestada tuleks ka süüdistatava töökohta ja tema

väga tagasihoidlikku töötasu (tl 136 pöördel). Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et praegusel juhul

kannatanu poolt nõutud 8000 eurot on ulmeline summa (tl 136 pöördel). Kohtuvaidlustes

selgitas kaitsja, et süüdistatava rünnaku kannatanu vastu tingis ainult see, et natukene aega enne

seda oli kannatanu vägistanud süüdistatava tütarlapse (tl 137 pöördel). Süüdistataval ei ole

olnud enne antud sündmust konflikte õiguskaitseorganitega ning põhjus, miks süüdistatav

kohtu ees on, on lihtsalt õnnetu juhus tulenevat kuritegelikust ründest tema tütarlapse suhtes.

Seda asjaolu palus kaitsja samuti arvestada kohtul otsuse tegemisel.

VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi.

VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Ühest küljest leiab kohus, et kannatanu tervise vastu suunatud kuriteoga tekitatakse füüsilisest

isikust kannatanule alati mingis määras moraalset kahju. Samas ei nõustu kohus, et käesoleval

juhul oleks kannatanule tsiviilhagi väljamõistmine mittevaralise kahjuhüvitisena põhjendatud.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu on kogu hagi süüdistatava vastu esitanud vaid

sel põhjusel, et kuivõrd süüdistatava elukaaslane ei võtnud politseist enda vägistamist avaldust

Xxxx vastu tagasi, siis leidis xxxx, et ka Edward Daniel Aarma peab tema peksmise eest

kuriteokaristuse saama. Samal ajal tuginedes aga kriminaalasjas kogutud tõenditele, on kohus

täielikult veendunud selles, et kui Xxxx ei oleks Edward Daniel Aarma elukaaslast vägistanud,

siis ei oleks Edward Daniel Aarma ka Xxxx peksnud. Seega tõi kannatanu enda käitumine

otseselt kaasa käesolevas kriminaalasjas arutluse all olevad tagajärjed. Nimelt on vägistatud

Xxxx öelnud, et ta pole kunagi Edward Daniel Aarmad nii emotsionaalselt endast väljas

näinud, kui viimane oli siis, kui tunnistaja rääkis talle enda vägistamisest Xxxxpoolt (tl 33).

Xxxx kohaselt on Edward Daniel Aarma alati väga vaoshoitud ning ei näita emotsioone välja

(tl 33). Ka süüdistatav Edward Daniel Aarma ütles, et Xxxx poolt räägitu ja teadmine, et tema

naine on vägistatud, viis teda niivõrd endast välja ning ta tundis emotsioone, mida ta pole varem

oma elu jooksul tundnud (tl 75).

Samuti märgib kohus siinkohal ära, et kui Xxxxsurvestas koos oma elukaaslase xxxxga Xxxx

t ja Edward Daniel Aarmat vägistamisavalduse tagasi võtma, et siis ei esita nemad ka Edward

Daniel Aarma vastu peksmissüüdistust (tl 37, 39 pöördel, 53, 59, 69), siis on Edward Daniel

Aarma algusest peale mõistnud küll oma peksmisteo hukka, kuid olnud resoluutsel seisukohal,

et tema elukaaslane peab sellisest Xxxx teost politseile teatama, olenemata tagajärgedest temale

endale (s.t Edward Daniel Aarmale). Näiteks andis Xxxx ütlusi, et Edward Daniel Aarma ütles

talle algusest peale, et peab minema politseisse (tl 37). Edward Daniel Aarma on ülekuulamisel

samuti öelnud, et ta poleks pidanud nii käituma, vaid oleks pidanud kohe politsei kutsuma

xxxx(tl 75). Kohtuistungil ütles Edward Daniel Aarma viimases sõnas, et ta oli teo

toimepanemise ajal seisundis, mida tavaline inimene ei oleks suutnud kontrollida (tl 138).

Edward Daniel Aarma avaldas viimases sõnas veelkord kahetsust ja leidis, et ta pole pidanud

seda enda kätte võtma ja oleks pidanud politsei poole pöörduma, selleks on seadused ning

kannatanu on saanud enda karistuse ning tema saab nüüd enda oma (tl 138).

Kohus leiab, et kannatanu poolt väidetud armide tekkimine, sisseastumiskatsete tegemise

võimatus, nägemise halvenemine, pidevad peavalud jms on asjaolud mida oleks saanud

tõendada, kuid mis on kannatanu poolt täielikult tõendamata. Samuti on kohtu hinnangul

kannatanul depressioon, ärevus ja hirm avalike kohtade ees tekkinud mitte süüdistatava teost

tema vastu, vaid tema enda teost süüdistatava elukaaslase vastu, kuivõrd nüüd on kannatanu

hakanud aru saama ja mõistma enda vägistamisteo tagajärgi ning selle hukkamõistetavust.

1-17-10117

17 (19)

Euroopa Inimõiguste Kohus on erinevates lahendites leidnud, et teatud juhtudel on rikkumise

tuvastamine piisavaks heastamise viisiks rikkumise eest (vt näiteks Kalda vs Eesti kaebus nr

17429/10 p 58 ja T.P. ja A.T. vs Ungari kaebused nr 37871/14 ja 73986/14). Sealjuures on ka

Riigikohtu halduskolleegium korduvalt erinevates kohtuasjades leidnud, et mitte igasugune

õigusvastane tegutsemine ei ole piisav kannatanule mittevaralise kahjuna hüvitise

väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2015. a kohtuotsust nr 3-3-1-36-

15; Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012. a kohtuotsust nr 3-3-1-3-12; Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.12.2009. a kohtuotsust nr 3-3-1-80-09).

Ka käesoleval juhul leiab kohus, et tuvastamine, et süüdistatav pani kannatanu suhtes toime

kuriteo ja selle kuriteo eest mõistab kohus süüdistatavale ka karistuse (sealjuures mitte kergema

karistusliigi ehk rahalise karistuse, vaid vangistuse), on kannatanule arvestades kõiki toimunu

asjaolusid piisavaks hüvitiseks üleelamiste heastamiseks.

Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes

täielikult rahuldamata.

6. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.

KrMS § 182 lg 1 esimene lause näeb ette, et tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab

tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu.

Järgnevalt analüüsibki kohus seda, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning

millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt ning kannatanult.

6.1.

Kannatanul tekkinud menetluskulud

18.05.2017. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kriminaalasjaga seoses kannatanu tasunud

Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid 1000 eurot, millele lisandus käibemaks ehk kokku 1200

eurot (tl 94). 29.10.2017. a hagiavalduses korrati nimetatud õigusabikulude summat (tl 111

pöördel). Esinduskulude arvestuse kohaselt on õigusabi tunnihinnaks olnud 125 eurot, millele

lisandus käibemaks ehk 150 eurot tunnis koos käibemaksuga ning kannatanule osutati õigusabi

8 tunni ulatuses ehk summas 1200 eurot, milles oli kannatanu varasemalt tasunud ettemaksu

advokaadibüroole (tl 96).

KrMS § 182 lg 1 esimese lause kohaselt juhul, kui tsiviilhagi jäetakse rahuldamata, siis kannab

tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Kuivõrd kohus jättis praegusel juhul täies

ulatuses kannatanu esitatud tsiviilhagi rahuldamata, siis kannab kannatanu ka kõik temal

tekkinud esindaja kulud ise. Arvestades, et kannatanu kulud jäävad tema enda kanda, siis ei

analüüsi kohus ka seda, kas õigusabi tunnihind ja osutatud õigusabi olid vajalikud ning

mõistlikud.

6.2.

Süüdistatava valitud kaitsja tasu

KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Kuivõrd süüdistataval Edward Daniel Aarmal oli menetluses

kokkuleppeline kaitsja ja kohtule pole enne nõupidamistuppa lahkumist esitatud taotlust valitud

kaitsja kulude hüvitamiseks, puudub kohtul vajadus ja võimalus kaitsja kulude osas seisukohta

võtta. Samas märgib kohus, et isegi kui kohtule oleksid valitud kaitsja kulud teada, siis

tulenevalt süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest jääksid KrMS § 180 lg 1 alusel kõik valitud

kaitsja tasud süüdistatava enda kanda.

6.3.

Süüdistatava määratud kaitsja tasu

1-17-10117

18 (19)

Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Edward Daniel Aarmale

on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana kohtueelses menetluses õigusabi

vandeadvokaat Mati Senkel, osaledes 20.09.2016. a toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel

(tl 77-78, 73, 76). Määratud kaitsja õigusabi kulu on olnud 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg

1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda Edward Daniel Aarmal menetluskuluna riigituludesse.

6.4.

Ekspertiisikulu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on kriminaalmenetluses menetluskuludeks riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kannatanu esindaja taotlusel

(tl 83-84) läbi viidud kannatanu kohtuarstlik ekspertiis nr 17E-PõI0035 (tl 88-91), mille

maksumus on olnud 84 eurot (tl 91). Kohus on seisukohal, et antud ekspertiisi teostamine ei

olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Esmalt põhjusel, et kriminaalasjas

oli selleks hetkeks olemas juba kohtuarst-eksperdi e-kiri, millest nähtus täpselt, mis vigastused

kannatanul olid ning milliste vigastuste paranemine võtab alla 4 nädala ning milline vigastus

paraneb kauem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (tl 31). Teiseks on antud ekspertiisiaktis

sisuliselt vaid refereeritud juba kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid, mis eksperdi käsutusse

anti (tl 86, 88 pöördel-89 pöördel). Kohus on seisukohal, et nimetatud ekspertiisiakt ei andnud

mitte mingisugust uut ega vajalikku teavet kriminaalmenetluse jaoks. Pigem tuleks isegi

märkida, et ekspertiisiakt ei olnud vastustes piisavalt konkreetne, kuivõrd selles olid kõik

vigastused märgitud ära kogumikirjeldusena ning seejärel kõikide nende vigastuste osas

kokkuvõtvalt öelnud, et nende ravi kestab üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud, toomata täpselt

välja need vigastused, mille ravi tegelikult ka kestab üle 4 nädala (tl 90 pöördel). Nt

verevalumite ja nahamarrastuste puhul on üldteada, et need kaovad/paranevad vähem kui 4

nädalaga. Kuigi ekspertiisi läbiviimist taotles kannatanu, siis sellise taotluse rahuldas menetleja

(tl 86-87), mistõttu teostati ekspertiis riigi taotlusel. Seetõttu ei saa seda kulu jätta kannatanu

kanda. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et eelmärgitud ekspertiisi tegemise kulu summas 84

eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel jätta riigi kanda.

6.5.

Sundraha

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav

kuritegu teise astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud kas

rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5

kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 15.02.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse

21.12.2017. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati

alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb

Edward Daniel Aarmal KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda

riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750

eurot.

6.6.

Kokkuvõte

KrMS § 182 lg 1 alusel jäävad kõik kannatanu esindaja õigusabikulud summas 1200 eurot (sh

käibemaks) kannatanu Xxxx enda kanda.

KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jääb riigi kanda kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi (nr

17E-PõI0035) kulu summas 84 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jääb süüdistatava Edward Daniel Aarma enda kanda

tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu.

1-17-10117

19 (19)

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Edward Daniel Aarmal

riigile menetluskuludena tasuda määratud kaitsja tasuna 72 eurot ning sundrahana 750 eurot

ehk kokku 822 eurot.

6.7.

Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei

ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest

alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud

rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS-

is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva

jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina

tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatava Edward Daniel Aarma kaitsja ei taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise

võimaldamist. Samas märkis kaitsja kohtuistungil tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise

nõudesse puutuvalt, et süüdistataval on tagasihoidlik töötasu ning 8000 euro suurune

mittevaralise kahjuhüvitise nõue on ulmeline summa (tl 136 pöördel). Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil Edward Daniel Aarma 2015. a tulude kohta

andmed puuduvad (tl 79). Samas käesoleval hetkel Edward Daniel Aarma siiski tööl käib (tl

132). Menetluskuludena tuleb süüdistataval Edward Daniel Aarmal riigile tasuda kokku 822

eurot. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel 2017. a IV

kvartalis 1271 eurot), oleks nimetatud summa tasumine töötavale ja Eesti keskmist palka

teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Seetõttu leiab

kohus, et kuigi süüdistatava kaitsja ei taotlenud menetluskulude ositi tasumise võimaldamist,

annab kohus süüdistatavale tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades

siiski võimaluse kulud tasuda ositi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS

§ 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks

aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16

punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12

punkti 7).

Kohus leiab, et süüdistatavale Edward Daniel Aarmale võib anda maksimaalse võimaliku

perioodi ehk 1 aasta menetluskulude tasumiseks. Seetõttu määrab kohus, et Edward Daniel

Aarmal tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 822 eurot KrMS

§ 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb

tasuda 68,50 eurot.

Velmar Brett

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)