4-18-10/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedKohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsusega Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg-t, Art. 6 lõikes, Art. 6 lg; 4-18-10/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: detsembri 2017. a otsusega Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
29. märts 2018
Kohtuasja number
4-18-10
Kohtukoosseis
Juhan Sarv
Kohtuasi
Väärteoasi Kirill Tolmatšovi karistamises LS § 223 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 6. märtsi 2018. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Kirill Tolmatšovi (39001123723) kaitsja Juri Tolmatšov
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määrus ja saata Kirill Tolmatšovi kaitsja kaebus
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsuse peale uueks
arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Määruskaebus rahuldada.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning
kohtuväline menetleja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil
isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsusega
karistati Kirill Tolmatšovi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut
summas 360 eurot.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri
Tolmatšov, kes taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist
väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgiti, et selle esitaja soovib
osaleda kohtuistungil
3. Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a määrusega saadeti väärteoasi VTMS § 12 lg 2 p 1 ja § 14 lg
1 alusel arutamiseks Viru Maakohtule.
4. Viru Maakohtu 20. veebruari 2018. a määrusega võeti kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud
kaebus menetlusse ja see määrati läbivaatamisele kohtuistungil 5. märtsil 2018 kell 13.00.
Maakohus kutsus kohtusse menetlusaluse isiku K. Tolmatšovi, märkides, et tema osavõtt
kohtuistungist on kohustuslik, kaitsja J. Tolmatšovi ja kohtuvälise menetleja esindaja.
2(5)
5. 5. märtsi 2018. a kohtuistungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja, menetlusalune
isik kohtuistungile ei ilmunud.
6. Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega jäeti K. Tolmatšovi kaebus kohtuvälise menetleja
otsuse peale VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Maakohus märkis, et K. Tolmatšov avaldas kohtule esitatud kaebuses ise, et ta soovib
kohtuistungil osaleda. Kaitsja ei esitanud kohtule taotlust kaebuse arutamiseks ilma kaebuse
esitanud isiku osavõtuta. Kaebuse menetlusse võtmise määruses oli märgitud, et kaebuse esitaja
osalemine kohtuistungil on kohustuslik. Kaebuse esitajale oli kohtukutse edastatud kaebuses
märgitud aadressile, kuid talle ei õnnestunud kohtukutset isiklikult kätte toimetada. Kutse oli
edastatud ka kaitsjale. Kohus luges kutse nii kaebuse esitajale kui ka tema kaitsjale
kättetoimetatuks. K. Tolmatšov oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid ta ei
esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. VTMS § 126 lg 2 alusel jätab kohus määrusega
kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud
kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta, ja kaebuse arutamist ei
ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125.
MÄÄRUSKAEBUS
7. Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Tolmatšovi kaitsja
J. Tolmatšov, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist.
8. Kaitsja arvates rikkus maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi
vaatamata jättes kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele. Põhiseaduse
(PS) §-dest 14 ja 15 tulenevad põhiõigused sisaldavad endas isiku subjektiivset õigust nõuda ja
riigi objektiivset kohustust tagada menetluse tõhusus.
9. Menetlusalune isik valis endale kaitsjaks VTMS § 20 lg 1 nõuetele vastava isiku, kes aga ei oska
eesti keelt. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 161 lg-st 1 pidanuks maakohus kaasama
menetlusse tõlgi. Viru Maakohus eemaldas tõlgi kohtuistungilt ning teda ei kaasatud
kohtumenetlusse. Seetõttu ei suutnud kaitsja väljendada oma seisukohta väärteoasja läbivaatamise
kohta ilma kaebuse esitajata vastavalt VTMS § 126 lg-le 21.
10. Jättes kaebuse läbi vaatamata, rikkus maakohus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle
saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse
arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.
Samas näeb VTMS § 126 lg 21 ette, et kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse
arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda
kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral
lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt VTMS § 125 lõikele 1.
12. Eelmises punktis osutatud sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada ka seisukohti,
mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) avaldas oma 9. juuli 2015. a otsuses asjas Tolmachev vs.
Eesti. Nimelt leidis EIK viidatud lahendis Eesti väärteomenetlusõiguse kontekstis muu hulgas
järgmist. Asjaolu, et menetlusalune isik, hoolimata sellest, et ta oli nõuetekohaselt kohtusse
3(5)
kutsutud, ei ilmunud kohale, ei saa – isegi vabanduse puudumisel – õigustada temalt EIÕK art 6
lõikes 3 sätestatud õiguse olla kaitstud kaitsja poolt äravõtmist. Kohtud peavad tagama, et
menetlus on õiglane ja et kaitsjale, kes osaleb istungil selgel eesmärgil kaitsta süüdistatavat
viimase puudumisel, antakse võimalus seda teha. (Vt viidatud otsuse punkt 47.) Õigus olla
advokaadi poolt tõhusalt kaitstud, on üks õiglase kohtumenetluse põhitunnuseid. Süüdistatu ei
kaota seda õigust vaid seetõttu, et ta ei osale kohtuistungil (punkt 48). EIÕK art 6 sõnastus ega
vaim ei välista isiku vabatahtlikku loobumist, kas selgesõnaliselt või vaikimisi, õiglase
kohtumenetluse garantiidest (punkt 50). Olukorras, kus menetlusalune isik jätab maakohtu
istungile ilmumata ja kohtuistungil on üksnes tema kaitsja, ei ole kaebuse läbivaatamisest
keeldumine menetlusaluse isiku ilmumatajäämise tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooniga kooskõlas. See, kui isik loobub oma õigusest kohtuistungist osa võtta, ei
tähenda, et isik loobub ka õigusest olla kaitstud enda poolt valitud kaitsja abil, mis on EIÕK art 6
lg 3 punktis c eraldi kaitstud õigus. (Vt viidatud otsuse punkt 53.)
13. Ringkonnakohus lisab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata
jätmine riivab menetlusaluse isiku PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele.
Igasugune põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb
PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive
peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Abinõu on vajalik, kui eesmärki
ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt
sama efektiivne kui esimene. (Vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas
nr 3-1-3-10-02, p 30 ja 13. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-45-12, p 35.) Selleks, et vältida
menetlusaluse isiku (mõjuva põhjuseta) kohtusse ilmumata jäämisest tingitud negatiivseid
tagajärgi – eeskätt väärteomenetluse venimist ja kohtusüsteemi efektiivsuse langust – on kohtul
üldjuhul võimalik kasutada kaebuse läbi vaatamata jätmisega sama tõhusat, kuid menetlusalust
isikut vähem koormavat abinõu – vaadata kaebus läbi menetlusaluse isiku osavõtuta. Selline
lahendus tagab tavaliselt vähemalt sama menetluskiiruse ja -tõhususe, mis olnuks siis, kui
menetlusalune isik oleks kohtusse ilmunud. Samas piirab kaebuse läbi vaatamine menetlusaluse
isiku osavõtuta tema põhiõigusi vähemal määral kui kaebuse läbi vaatamata jätmine. Siinkohal
tuleb silmas pidada sedagi, et menetlusaluse isiku isiklik osavõtt väärteomenetluse seadustiku
12. peatükis ette nähtud kaebemenetlusest teenib üldjuhul eeskätt menetlusaluse isiku enda huve,
võimaldades tal veenda kohut enda või oma kaitsja kaebuse argumentide põhjendatuses. Jäädes
kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata, riskib menetlusalune isik sellega, et tema
kaitsepositsioon ei osutu kohtu jaoks piisavalt kaalukaks või tõendatuks ja kaebus jääb
rahuldamata. Sellega, kui isik loobub võimalusest kohut oma kaebuse põhjendatuses vahetult
veenda, ei peaks aga vähemalt üldjuhul lisaks kaebuse rahuldamise tõenäosuse vähenemisele
kaasnema kaebuse automaatset läbi vaatamata jätmist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et
maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel
läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata
menetlusaluse isiku osavõtuta (vt ka EIK otsus asjas Tolmachev vs. Eesti, p 52). Teistsuguse
tõlgenduse korral võib sattuda kahtluse alla VTMS § 126 lg 2 põhiseaduspärasus.
14. Käesolevas väärteoasjas märkis menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse peale
esitatud kaebuses, et kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta (KoTo, tl 3 pöördel). Kaebuse
kontekstist võib järeldada, et ehkki kaebuse allkirjastas kaitsja, pidas ta kaebuse esitajana silmas
menetlusalust isikut K. Tolmatšovit. Viru Maakohtu 5. märtsi 2018. a istungile menetlusalune isik
ei ilmunud, kuid kohal oli tema kaitsja J. Tolmatšov (KoTo, tl 84). Olles sedastanud, et
menetlusalust isikut kohtuistungil pole, lubas maakohus istungilt lahkuda ka tõlgil, kes oli sinna
kutsutud kaebuse esitaja taotlusel. Pärast tõlgi lahkumist küsis kohus poolte seisukohta selle kohta,
4(5)
kas kaebus on võimalik läbi vaadata ilma K. Tolmatšovi osavõtuta või tuleb kaebus jätta läbi
vaatamata. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. K. Tolmatšovi kaitsja palus
kaasata menetlusse tõlgi, kuna ta ei valda eesti keelt. Kohus väljendas seepeale seisukohta, et kui
kaitsja ei valda riigikeelt, siis ta ei saa osaleda kohtuistungil ega ole pädev asja arutamisel osalema.
Lisaks märkis kohus, et kuna kaitsja ei soovi väljendada seisukohta, kas kaebust on võimalik
lahendada menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohus sellekohase otsustuse „ilma selleta“ ja
otsustab jätta kaebuse läbi vaatamata. (KoTo, tl 84–84 pöördel)
15. Maakohtu 6. märtsi 2008. a määruses põhjendatakse kaebuse läbi vaatamata jätmist üksnes
sellega, et K. Tolmatšov, olles kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, jättis kohtuistungile ilmumata,
ehkki kaebuse kohaselt soovis ta kohtuistungist osa võtta ja kohus oli teinud tema osavõtu
kohtuistungist kohustuslikuks.
16. Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus kohatult. Iseenesest on õige, et eesti keele
mittevaldamine on selline asjaolu, mis võib anda kohtule piisava aluse jätta isikule, kes ei kuulu
advokatuuri, kuid soovib esineda kaitsjana, VTMS § 20 lg-s 1 nimetatud luba andmata ehk teda
kaitsjana menetlusse mitte lubada. Praeguses asjas oli aga maakohus J. Tolmatšovi juba kaitsjana
menetlusse lubanud, nähes oma 20. veebruari 2018. a määruses ette, et J. Tolmatšov tuleb
kaitsjana kohtuistungile kutsuda (KoTo, tl 79). Ehkki kohus võib VTMS § 20 lg-s 1 nimetatud loa
ka tagasi võtta, ei tohi ta teha seda viisil, mis kahjustab ebamõistlikult menetlusaluse isiku
kaitseõigust. Maakohus teatas J. Tolmatšovile alles kohtuistungi käigus, et ta ei luba viimasel
puuduliku keeleoskuse tõttu kaitsjana esineda. Samas ei andnud kohus menetlusalusele isikule
mingit võimalust valida endale uus kaitsja, vaid jättis kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud
kaebuse kohe läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sel moel VTMS § 19
lg 1 p 2 nõudeid. Käesoleva kohtuasja asjaolude kontekstis on tegemist väärteomenetlusõiguse
olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik jäeti üllatuslikult võimaluseta
olla kaitstud kaitsja poolt. See omakorda välistas võimaluse, et kaitsja saanuks esitada
VTMS § 126 lg-s 21 nimetatud taotluse arutada kaebust menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaitsja
poolt sellise taotluse esitamise korral poleks maakohus saanud kaebust kohe läbi vaatamata jätta,
sest isegi juhul, kui kohus oleks jätnud kaitsja taotluse rahuldamata, pidanuks ta kaebuse arutamise
VTMS § 126 lg 21 teise lause kohaselt edasi lükkama.
17. Ringkonnakohtu hinnangul olnuks maakohtul kohtuistungiks kujunenud menetluslikus olukorras
kõige otstarbekam jätta J. Tolmatšov kaitsjana menetlusest eemaldamata ja kaasata tema
seisukohtade ärakuulamiseks tõlk, nagu kaitsja seda ka taotles. Määruskaebuse esitaja märgib
õigesti, et VTMS § 2 koostoimes KrMS § 161 lg-ga 1 võimaldavad kaasata tõlgi ka
teabevahetuseks kaitsja kui menetlusosalisega (VTMS § 16). Tõlgi kaasamine olnuks kahtlusteta
võimalik, kuna ta juba viibis kohtuistungil, kuid kohus saatis ta minema. Kui aga maakohus ei
pidanud eesti keelt mittevaldava kaitsja osalemist väärteomenetluses võimalikuks, tulnuks
menetlusalusele isikule kaitseõiguse tagamiseks anda mõistlik tähtaeg uue kaitsja valimiseks või
riigi õigusabi taotlemiseks. Olukorras, kus kohtu poolt menetlusse lubatud kaitsja ei suutnud
puuduliku keeleoskuse tõttu vastata kohtu küsimusele, kas kaebust saab arutada menetlusaluse
isiku osavõtuta, paludes tõlgi kaasamist, kuid kohus tõlki ei kaasanud, vaid hoopis eemaldas
kaitsja menetlusest, on mõnevõrra eksitav maakohtu määruses sedastatu, et „kaitsja ei ole kohtule
esitanud taotlust kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta“.
18. Sõltumata eeltoodust ja pidades silmas käesoleva määruse punktis 13 märgitut, osutab kolleegium
sellelegi, et maakohtu vaidlustatud määruses pole mitte ühtegi argumenti selle kohta, miks ei
saanud kohus lahendada K. Tolmatšovi kaitsja kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale
menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaebuses tuginetakse eeskätt väärteoprotokolli väidetavatele
puudustele ja liiklusseaduse (kaebuses ekslikult märgitud VTMS) § 70 lg-te 4 ning 5 nõuete
5(5)
väidetavale rikkumisele. Kohtumääruse põhjal jääb selgusetuks, miks polnud hinnangu andmine
kaebuse kõnealustele väidetele võimalik menetlusaluse isiku kohalolekuta. Ringkonnakohtu
arvates on maakohus jätnud selles küsimuse kohtumääruse täielikult põhistamata rikkudes nii
VTMS § 126 lg 2 kohaldamise eelduste tuvastamisel olulisel määral kohtulahendi põhistamise
kohustust. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3
ning § 150 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse ja
saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
20. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse,
selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu
tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist
2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse
seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011,
1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab
ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku
§-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale
esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles
asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.”
Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel
ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale,
millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse
peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik
vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale
esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).
Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex
posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet
VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega
vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik
määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11
kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei
saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist
kaitsja.
Juhan Sarv
(allkirjastatud digitaalselt)