Legislator Case Law & Legislation
4-18-10/15 AI generated

4-18-10/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-18-10/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsusega Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri

Legislator headnote

AI generated

Art. 6 lg-t, Art. 6 lõikes, Art. 6 lg; 4-18-10/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: detsembri 2017. a otsusega Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri

Keywords

AI generated
defect of consent unfit notwithstanding health condition absence of hardship language barrier physiotherapy coverage impossibility of performance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. märts 2018

Kohtuasja number

4-18-10

Kohtukoosseis

Juhan Sarv

Kohtuasi

Väärteoasi Kirill Tolmatšovi karistamises LS § 223 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 6. märtsi 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Kirill Tolmatšovi (39001123723) kaitsja Juri Tolmatšov

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määrus ja saata Kirill Tolmatšovi kaitsja kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsuse peale uueks

arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning

kohtuväline menetleja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. detsembri 2017. a otsusega

karistati Kirill Tolmatšovi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut

summas 360 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse K. Tolmatšovi kaitsja Juri

Tolmatšov, kes taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgiti, et selle esitaja soovib

osaleda kohtuistungil

3. Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a määrusega saadeti väärteoasi VTMS § 12 lg 2 p 1 ja § 14 lg

1 alusel arutamiseks Viru Maakohtule.

4. Viru Maakohtu 20. veebruari 2018. a määrusega võeti kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebus menetlusse ja see määrati läbivaatamisele kohtuistungil 5. märtsil 2018 kell 13.00.

Maakohus kutsus kohtusse menetlusaluse isiku K. Tolmatšovi, märkides, et tema osavõtt

kohtuistungist on kohustuslik, kaitsja J. Tolmatšovi ja kohtuvälise menetleja esindaja.

2(5)

5. 5. märtsi 2018. a kohtuistungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja, menetlusalune

isik kohtuistungile ei ilmunud.

6. Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega jäeti K. Tolmatšovi kaebus kohtuvälise menetleja

otsuse peale VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et K. Tolmatšov avaldas kohtule esitatud kaebuses ise, et ta soovib

kohtuistungil osaleda. Kaitsja ei esitanud kohtule taotlust kaebuse arutamiseks ilma kaebuse

esitanud isiku osavõtuta. Kaebuse menetlusse võtmise määruses oli märgitud, et kaebuse esitaja

osalemine kohtuistungil on kohustuslik. Kaebuse esitajale oli kohtukutse edastatud kaebuses

märgitud aadressile, kuid talle ei õnnestunud kohtukutset isiklikult kätte toimetada. Kutse oli

edastatud ka kaitsjale. Kohus luges kutse nii kaebuse esitajale kui ka tema kaitsjale

kättetoimetatuks. K. Tolmatšov oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid ta ei

esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. VTMS § 126 lg 2 alusel jätab kohus määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud

kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta, ja kaebuse arutamist ei

ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Tolmatšovi kaitsja

J. Tolmatšov, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist.

8. Kaitsja arvates rikkus maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi

vaatamata jättes kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele. Põhiseaduse

(PS) §-dest 14 ja 15 tulenevad põhiõigused sisaldavad endas isiku subjektiivset õigust nõuda ja

riigi objektiivset kohustust tagada menetluse tõhusus.

9. Menetlusalune isik valis endale kaitsjaks VTMS § 20 lg 1 nõuetele vastava isiku, kes aga ei oska

eesti keelt. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 161 lg-st 1 pidanuks maakohus kaasama

menetlusse tõlgi. Viru Maakohus eemaldas tõlgi kohtuistungilt ning teda ei kaasatud

kohtumenetlusse. Seetõttu ei suutnud kaitsja väljendada oma seisukohta väärteoasja läbivaatamise

kohta ilma kaebuse esitajata vastavalt VTMS § 126 lg-le 21.

10. Jättes kaebuse läbi vaatamata, rikkus maakohus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle

saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse

arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Samas näeb VTMS § 126 lg 21 ette, et kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse

arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda

kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral

lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt VTMS § 125 lõikele 1.

12. Eelmises punktis osutatud sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada ka seisukohti,

mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) avaldas oma 9. juuli 2015. a otsuses asjas Tolmachev vs.

Eesti. Nimelt leidis EIK viidatud lahendis Eesti väärteomenetlusõiguse kontekstis muu hulgas

järgmist. Asjaolu, et menetlusalune isik, hoolimata sellest, et ta oli nõuetekohaselt kohtusse

3(5)

kutsutud, ei ilmunud kohale, ei saa – isegi vabanduse puudumisel – õigustada temalt EIÕK art 6

lõikes 3 sätestatud õiguse olla kaitstud kaitsja poolt äravõtmist. Kohtud peavad tagama, et

menetlus on õiglane ja et kaitsjale, kes osaleb istungil selgel eesmärgil kaitsta süüdistatavat

viimase puudumisel, antakse võimalus seda teha. (Vt viidatud otsuse punkt 47.) Õigus olla

advokaadi poolt tõhusalt kaitstud, on üks õiglase kohtumenetluse põhitunnuseid. Süüdistatu ei

kaota seda õigust vaid seetõttu, et ta ei osale kohtuistungil (punkt 48). EIÕK art 6 sõnastus ega

vaim ei välista isiku vabatahtlikku loobumist, kas selgesõnaliselt või vaikimisi, õiglase

kohtumenetluse garantiidest (punkt 50). Olukorras, kus menetlusalune isik jätab maakohtu

istungile ilmumata ja kohtuistungil on üksnes tema kaitsja, ei ole kaebuse läbivaatamisest

keeldumine menetlusaluse isiku ilmumatajäämise tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooniga kooskõlas. See, kui isik loobub oma õigusest kohtuistungist osa võtta, ei

tähenda, et isik loobub ka õigusest olla kaitstud enda poolt valitud kaitsja abil, mis on EIÕK art 6

lg 3 punktis c eraldi kaitstud õigus. (Vt viidatud otsuse punkt 53.)

13. Ringkonnakohus lisab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata

jätmine riivab menetlusaluse isiku PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele.

Igasugune põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb

PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive

peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Abinõu on vajalik, kui eesmärki

ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt

sama efektiivne kui esimene. (Vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas

nr 3-1-3-10-02, p 30 ja 13. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-45-12, p 35.) Selleks, et vältida

menetlusaluse isiku (mõjuva põhjuseta) kohtusse ilmumata jäämisest tingitud negatiivseid

tagajärgi – eeskätt väärteomenetluse venimist ja kohtusüsteemi efektiivsuse langust – on kohtul

üldjuhul võimalik kasutada kaebuse läbi vaatamata jätmisega sama tõhusat, kuid menetlusalust

isikut vähem koormavat abinõu – vaadata kaebus läbi menetlusaluse isiku osavõtuta. Selline

lahendus tagab tavaliselt vähemalt sama menetluskiiruse ja -tõhususe, mis olnuks siis, kui

menetlusalune isik oleks kohtusse ilmunud. Samas piirab kaebuse läbi vaatamine menetlusaluse

isiku osavõtuta tema põhiõigusi vähemal määral kui kaebuse läbi vaatamata jätmine. Siinkohal

tuleb silmas pidada sedagi, et menetlusaluse isiku isiklik osavõtt väärteomenetluse seadustiku

12. peatükis ette nähtud kaebemenetlusest teenib üldjuhul eeskätt menetlusaluse isiku enda huve,

võimaldades tal veenda kohut enda või oma kaitsja kaebuse argumentide põhjendatuses. Jäädes

kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata, riskib menetlusalune isik sellega, et tema

kaitsepositsioon ei osutu kohtu jaoks piisavalt kaalukaks või tõendatuks ja kaebus jääb

rahuldamata. Sellega, kui isik loobub võimalusest kohut oma kaebuse põhjendatuses vahetult

veenda, ei peaks aga vähemalt üldjuhul lisaks kaebuse rahuldamise tõenäosuse vähenemisele

kaasnema kaebuse automaatset läbi vaatamata jätmist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel

läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata

menetlusaluse isiku osavõtuta (vt ka EIK otsus asjas Tolmachev vs. Eesti, p 52). Teistsuguse

tõlgenduse korral võib sattuda kahtluse alla VTMS § 126 lg 2 põhiseaduspärasus.

14. Käesolevas väärteoasjas märkis menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebuses, et kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta (KoTo, tl 3 pöördel). Kaebuse

kontekstist võib järeldada, et ehkki kaebuse allkirjastas kaitsja, pidas ta kaebuse esitajana silmas

menetlusalust isikut K. Tolmatšovit. Viru Maakohtu 5. märtsi 2018. a istungile menetlusalune isik

ei ilmunud, kuid kohal oli tema kaitsja J. Tolmatšov (KoTo, tl 84). Olles sedastanud, et

menetlusalust isikut kohtuistungil pole, lubas maakohus istungilt lahkuda ka tõlgil, kes oli sinna

kutsutud kaebuse esitaja taotlusel. Pärast tõlgi lahkumist küsis kohus poolte seisukohta selle kohta,

4(5)

kas kaebus on võimalik läbi vaadata ilma K. Tolmatšovi osavõtuta või tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. K. Tolmatšovi kaitsja palus

kaasata menetlusse tõlgi, kuna ta ei valda eesti keelt. Kohus väljendas seepeale seisukohta, et kui

kaitsja ei valda riigikeelt, siis ta ei saa osaleda kohtuistungil ega ole pädev asja arutamisel osalema.

Lisaks märkis kohus, et kuna kaitsja ei soovi väljendada seisukohta, kas kaebust on võimalik

lahendada menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohus sellekohase otsustuse „ilma selleta“ ja

otsustab jätta kaebuse läbi vaatamata. (KoTo, tl 84–84 pöördel)

15. Maakohtu 6. märtsi 2008. a määruses põhjendatakse kaebuse läbi vaatamata jätmist üksnes

sellega, et K. Tolmatšov, olles kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, jättis kohtuistungile ilmumata,

ehkki kaebuse kohaselt soovis ta kohtuistungist osa võtta ja kohus oli teinud tema osavõtu

kohtuistungist kohustuslikuks.

16. Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus kohatult. Iseenesest on õige, et eesti keele

mittevaldamine on selline asjaolu, mis võib anda kohtule piisava aluse jätta isikule, kes ei kuulu

advokatuuri, kuid soovib esineda kaitsjana, VTMS § 20 lg-s 1 nimetatud luba andmata ehk teda

kaitsjana menetlusse mitte lubada. Praeguses asjas oli aga maakohus J. Tolmatšovi juba kaitsjana

menetlusse lubanud, nähes oma 20. veebruari 2018. a määruses ette, et J. Tolmatšov tuleb

kaitsjana kohtuistungile kutsuda (KoTo, tl 79). Ehkki kohus võib VTMS § 20 lg-s 1 nimetatud loa

ka tagasi võtta, ei tohi ta teha seda viisil, mis kahjustab ebamõistlikult menetlusaluse isiku

kaitseõigust. Maakohus teatas J. Tolmatšovile alles kohtuistungi käigus, et ta ei luba viimasel

puuduliku keeleoskuse tõttu kaitsjana esineda. Samas ei andnud kohus menetlusalusele isikule

mingit võimalust valida endale uus kaitsja, vaid jättis kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebuse kohe läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sel moel VTMS § 19

lg 1 p 2 nõudeid. Käesoleva kohtuasja asjaolude kontekstis on tegemist väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik jäeti üllatuslikult võimaluseta

olla kaitstud kaitsja poolt. See omakorda välistas võimaluse, et kaitsja saanuks esitada

VTMS § 126 lg-s 21 nimetatud taotluse arutada kaebust menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaitsja

poolt sellise taotluse esitamise korral poleks maakohus saanud kaebust kohe läbi vaatamata jätta,

sest isegi juhul, kui kohus oleks jätnud kaitsja taotluse rahuldamata, pidanuks ta kaebuse arutamise

VTMS § 126 lg 21 teise lause kohaselt edasi lükkama.

17. Ringkonnakohtu hinnangul olnuks maakohtul kohtuistungiks kujunenud menetluslikus olukorras

kõige otstarbekam jätta J. Tolmatšov kaitsjana menetlusest eemaldamata ja kaasata tema

seisukohtade ärakuulamiseks tõlk, nagu kaitsja seda ka taotles. Määruskaebuse esitaja märgib

õigesti, et VTMS § 2 koostoimes KrMS § 161 lg-ga 1 võimaldavad kaasata tõlgi ka

teabevahetuseks kaitsja kui menetlusosalisega (VTMS § 16). Tõlgi kaasamine olnuks kahtlusteta

võimalik, kuna ta juba viibis kohtuistungil, kuid kohus saatis ta minema. Kui aga maakohus ei

pidanud eesti keelt mittevaldava kaitsja osalemist väärteomenetluses võimalikuks, tulnuks

menetlusalusele isikule kaitseõiguse tagamiseks anda mõistlik tähtaeg uue kaitsja valimiseks või

riigi õigusabi taotlemiseks. Olukorras, kus kohtu poolt menetlusse lubatud kaitsja ei suutnud

puuduliku keeleoskuse tõttu vastata kohtu küsimusele, kas kaebust saab arutada menetlusaluse

isiku osavõtuta, paludes tõlgi kaasamist, kuid kohus tõlki ei kaasanud, vaid hoopis eemaldas

kaitsja menetlusest, on mõnevõrra eksitav maakohtu määruses sedastatu, et „kaitsja ei ole kohtule

esitanud taotlust kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta“.

18. Sõltumata eeltoodust ja pidades silmas käesoleva määruse punktis 13 märgitut, osutab kolleegium

sellelegi, et maakohtu vaidlustatud määruses pole mitte ühtegi argumenti selle kohta, miks ei

saanud kohus lahendada K. Tolmatšovi kaitsja kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale

menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaebuses tuginetakse eeskätt väärteoprotokolli väidetavatele

puudustele ja liiklusseaduse (kaebuses ekslikult märgitud VTMS) § 70 lg-te 4 ning 5 nõuete

5(5)

väidetavale rikkumisele. Kohtumääruse põhjal jääb selgusetuks, miks polnud hinnangu andmine

kaebuse kõnealustele väidetele võimalik menetlusaluse isiku kohalolekuta. Ringkonnakohtu

arvates on maakohus jätnud selles küsimuse kohtumääruse täielikult põhistamata rikkudes nii

VTMS § 126 lg 2 kohaldamise eelduste tuvastamisel olulisel määral kohtulahendi põhistamise

kohustust. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.

19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3

ning § 150 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse ja

saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

20. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse,

selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu

tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist

2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011,

1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab

ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku

§-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale

esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles

asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.”

Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel

ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale,

millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik

vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale

esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex

posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega

vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik

määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11

kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei

saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist

kaitsja.

Juhan Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)