3-17-1303/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1303

Haldusasi

Nuvalo

Employ

OÜ

kaebus

Tööinspektsiooni

26. aprilli 2017.

a

ettekirjutuse

nr

3-1/2072-7

ja

18. mai 2017. a vaideotsuse nr 1.4 1/1129 tühistamiseks

ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Nuvalo Employ

esindaja v.adv A. Noormets

Vastustaja Tööinspektsioon

esindaja K. Ehala

RESOLUTSIOON

Jätta Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

19. oktoobri 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. märtsi 2017. a teatega nr 3-1/2072-2 teavitas Tööinspektsioon Nuvalo Employ OÜ-d järelevalve-

menetluse alustamisest töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle. Teates

paluti kaebajal teatada kontrolliks sobiv aeg ning selgitati, et mitteteavitamise korral toimub kontroll

15. märtsil 2017.

2. 26. aprillil 2017. a ettekirjutusega nr 3-1/2072-7 kohustas Tööinspektsioon Nuvalo Employ OÜ-d

esitama riikliku järelevalve teostamiseks dokumente ja andmeid 26. maiks 2017. Ettekirjutuses

selgitas vastustaja, et 15. märtsil 2017 kontrolli ajal kohal viibinud kaebaja töötaja väite kohaselt ei

olnud tal lubatud ettevõtte dokumente kontrollimise läbiviimiseks esitada. Nuvalo Employ OÜ

juhatuse liige Vallo Nuuter telefonivestluses kinnitas järelevalvemenetluse teate kättesaamist, kuid

väitis, et ei soovi koostööd teha ja keeldus dokumentide esitamisest.

3. 18. mai 2017. a vaideotsusega nr 1.4-1/1129 jättis Tööinspektsioon rahuldamata

Nuvalo Employ OÜ vaide 26. aprilli 2017. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. 19. juunil 2017. a esitas Nuvalo Employ OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni

26. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 3-1/2072-7 ja 18. mai 2017. a vaideotsuse nr 1.4-1/1129

tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Kaebuse kohaselt 15. märtsi 2017. a telefonikõnes Tööinspektsiooni esindaja ei selgitanud kaebaja

esindajale järelevalvemenetluse alustamise põhjust. Põhjus ei nähtu ka järelevalvemenetlusega seotud

dokumentidest. Samas enne järelevalvemenetluse alustamist pidi vastustajal olema põhjendatud

kahtlus arvata, et kaebaja on toime pannud mingi töötervishoiu või ohutusnõuetega seotud

korrarikkumise, mida temalt nõutava dokumentatsiooni esitamisel oleks saanud tõendada või

kõrvaldada. Tööinspektsioon käsitleb kaebaja korrarikkumisena aga hoopis dokumentide esitamata

jätmist. Samas on tõendamata, et kaebajal oli üldse kohustus dokumente esitada. Ebaproportsionaalne

on ilma põhjuse või põhjenduseta sekkuda sellises mahus dokumentide nõudmisega ettevõtte

majandustegevuse toimumisse.

5. Vastuses kaebusele vaidles Tööinspektsioon kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja juures viidi läbi järelevalvet põhjusel, et riskianalüüsi alusel on ettevõte

järelevalve valimis. Kaebaja kohustuste täitmine ei ole kontrollitav kirjalikke dokumente hindamata.

Kaebajal oli piisavalt aega nõutud dokumentide kogumiseks ja esitamiseks.

Järelevalvemenetluse

alustamisest

teavitamine

ja

kontrollkülastuse

läbiviimine

on

menetlustoimingud, mis ei ole iseseisvalt kaebaja õigusi rikkunud. Tööinspektsioon on töösuhete ja

töökeskkonnajärelevalve valdkonnas korrakaitseorganiks. Kui tööinspektor on tuvastanud tööandja

poolt töösuhete, töötervishoiu või tööohutuse nõuete täitmata jätmise, on tööinspektoril õigus

rakendada ettekirjutuse tegemist korrarikkumise kõrvaldamiseks korrakaitseseaduse (KorS) § 28

alusel. Tõendite kogumise võimalikkuse tagamiseks on seadusandja näinud tööinspektorile ette

õiguse KorS § 30 lg 3 alusel nõuda isikult dokumentide esitamist.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt seisneb vaidlus selles, kas vastustajal oli õigus kaebaja suhtes

järelevalvemenetlust alustada, kas kaebajal on kohustus vastustajale järelevalvemenetluse raames

dokumente ja andmeid esitada ning kas kaebaja pani toime rikkumise, mis andis aluse ettekirjutuse

koostamiseks.

8. Töölepingu seaduse (TLS) § 115 lg 1 järgi on Tööinspektsioonil kohustus teostada riiklikku ja

haldusjärelevalvet samas sättes viidatud töölepingu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Samuti

peab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 kohaselt teostama

riiklikku ja haldusjärelevalvet samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete täitmise üle. Seega on Tööinspektsioon korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 mõttes.

9. Järelevalvemenetluse alustamiseks ei pea Tööinspektsioonil olema põhjendatud kahtlust või alust

arvata, et isik on toime pannud korrarikkumise. KorS § 2 lg-st 4 tulenevalt on riiklik järelevalve

korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada

korrarikkumine. Kaebaja sattus järelevalve valimisse, kuna viis aastat varem toimunud

järelevalvemenetluses tuvastati mitmeid töö- ja puhkeaja rikkumisi, lisaks on kaebaja ettevõttes

toimunud viimase viie aasta jooksul viis tööõnnetust ning kaebajaga seotud töövaidlusi on sel

perioodil töövaidluskomisjonis lahendatud 12. Arvesse võeti ka kaebaja tegevusvaldkonnas, milleks

on renditööjõu vahendamine, esinevaid rikkumisi ning töövaidluste ja töötajate arvu. Seega ei olnud

järelevalvemenetluse alustamine meelevaldne ega õigusvastane.

10. Tööinspektsioonil on TLS § 115 lg 2 ja TTOS § 26 alusel riikliku ja haldusjärelevalve

teostamiseks õigus kohaldada ka KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid samas

seaduses sätestatud alustel ja korras. KorS § 30 lg 3 annab Tööinspektsioonile õiguse nõuda isikult

dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse

tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või

korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva

korrakaitseorgani pädevuses. Eeltoodud säte ei anna Tööinspektsioonile õigust nõuda dokumente

üksnes korrarikkumise kõrvaldamiseks, vaid ka korrarikkumiste ennetamiseks. Ka haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 38 lg 1 kohaselt on Tööinspektsioonil õigus nõuda menetlusosalistelt nende

käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud.

11. Kaebajale edastati teade järelevalvemenetluse alustamise ning dokumentide nõudmise kohta

elektronposti teel 6. märtsil 2017 (tl 26) ja meeldetuletav kiri 8. (tl 30) ja 13. (tl 32) märtsil 2017

Kuigi kaebaja ei kinnitanud kirjade kättesaamist, tuleb eeldada, et ta tutvus nendega, kuna kirjad

saadeti kaebaja äriregistris ja kaebaja võrgueheküljel märgitud elektronposti aadressidele. Isegi kui

kaebaja ei saanud kirja järelevalvemenetluse alustamise kohta kätte enne kontrolli toimumist, sai ta

dokumentide esitamise kohustusest teada hiljemalt kontrolli toimumise ajal 15. märtsil 2017. Kaebaja

esindaja ei eita telefonivestluse toimumist 15. märtsil 2017 ning on ebatõenäoline, et vestluse käigus

järelevalvemenetlusest ja dokumentide esitamise vajadusest ei räägitud. Kohapealse kontrolli

protokollis anti kaebajale veel kord võimalus nõutud dokumentide esitamiseks. 16. märtsil 2017

edastati protokoll ja 22. märtsil 2017 meeldetuletus kaebaja elektronposti aadressidele. Lisaks saadeti

protokoll ka paberkandjal kaebaja äriregistris märgitud aadressile.

12. KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve

meetmeid. Nõutud dokumente ja andmeid ei saa pidada nii mahukaks, et nende esitamine võiks

segada ettevõtte toimimist. Seega rikkus kaebaja KorS § 30 lg-s 3 sätestatud kohustust esitada

Tööinspektsioonile nõutud dokumendid ning vastustajal oli KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt õigus panna

kaebajale ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus.

Tööinspektsiooni 26. aprilli 2017. a ettekirjutus nr 3-1/2072 7 vastab HMS § 54 nõuetele, s.t on välja

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega on ettekirjutus õiguspärane

ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, siis ei

ole põhjendatud ka vaideotsuse tühistamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. Nuvalo Employ OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

14. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ohu ennetamise või väljaselgitamise

meetmete rakendamisel KorS § 30 lg 3 alusel on kõrgem põhjendamiskohustus võrreldes muudel

juhtudel KorS-s ettenähtud erimeetmete rakendamisega. Vastustaja sisuliselt ei ole oma

põhjendamiskohustust täitnud. Seletus, mille kohaselt kaebajale ettekirjutuse tegemine oli õigustatud

seetõttu, et kaebaja oli keeldunud dokumente esitamast, on asjakohatu ja ekslik olukorras, kus

vastustaja ei ole põhjendanud menetluse algatamise ning algselt dokumentide nõudmise vajadust.

Kaebaja ei eita telefonikõne toimumist 15 märtsil 2017 ega asjaolu, et vestluse raames räägiti

järelevalvemenetlusest ning sellest, et inspektor soovib dokumente näha, kuid dokumentide nõudmise

seaduslikule alusele (KorS § 30 lg 3) ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevusele (TLS § 115 lg 1

ja TTOS § 25 lg 1) viitamisel ei avaldatud kaebajale menetluse läbiviimise vajalikkuse põhjendust,

hoolimata selle küsimuse püstitamisest kaebaja poolt.

Menetluse läbiviimise põhjendused tuli kaebajale igal juhul esitada, et tal oleks võimalik hinnata

järelevalveorgani tegevuse õiguspärasust, st kas lisaks õigusliku aluse olemasolule esinevad ka selle

kohaldamise sisulised eeldused või on tegemist isiku õiguste põhjendamatu piiramisega.

Vastustaja 28. septembri 2017. a menetlusdokumendis esitatud põhjendus apellandi suhtes menetluse

algatamise kohta tulnuks esitada juba haldusmenetluses, kuid ka hilinenult esitatud väited ja

põhjendused ei ole tõendatud ning igal juhul ei ole esitatu piisav menetluse alustamiseks. Kaebaja

igapäevaseks majandustegevuseks on tööjõu rentimine kolmandatele isikutele ning selles valdkonnas

on paratamatult töövaidluste ja tööõnnetuste arv tavalisest kõrgem tulenevalt renditöö (sageli

ajutisest) iseloomust ning sellest, et apellandil ei ole otsest ja vahetut kontrolli selle üle, mis toimub

töötajatega rendiettevõttes.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tööinspektsioon apellatsioonkaebusele vastu ja palus

jätta selle rahuldamata.

Vastustaja osutas, et 6. märtsi 2017. a teates järelevalvemenetluse alustamise kohta, 15. märtsi 2017. a

telefonivestluses kaebaja esindajaga kui ka 26. aprilli 2017. a ettekirjutuses on kaebajale selgitatud,

et Tööinspektsioon on korrakaitseorganiks töösuhete ja töökeskkonnajärelevalve valdkonnas.

18. mai 2017. a vaideotsuses on lisaks välja toodud, et järelevalve meetme kohaldamine eeldab ohu

olemasolu abstraktsena või reaalsena ning selgitatud, milliste kriteeriumide alusel vastustaja koostab

ohuprognoose ja kavandab järelevalvet ettevõtetes. Ka selgitati kaebajale, et järelevalvemenetlust

alustati põhjusel, et ettevõte on riskianalüüsi alusel järelevalve valimis. Kuna riiklikku järelevalvet

võib läbi viia ka ohu väljaselgitamiseks, siis ei pea vastustajal menetluse alustamiseks olema

põhjendatud kahtlust, et isik on toime pannud korrarikkumise. Ohuhinnangu teostab korrakaitseorgan

lähtudes talle teadaolevatest asjaoludest. Kui valdkond on kaardistatud ja kõikide isikute

kontrollimine ei ole võimalik, on korrakaitseorganil õigus välja valida need subjektid, kelle suhtes

konkreetselt riiklikku järelevalvet läbi viiakse. Selleks, et selgitada välja, kas tööandja järgib

töösuhteid, töötervishoidu ja –ohutust reguleerivaid õigusakte, peab menetlusosaline tegema

korrakaitseorganiga koostööd, sh andma selgitusi ja esitama järelevalve teostamiseks vajalikke

dokumente.

Seega on Tööinspektsioon tegutsenud kaebaja suhtes vastustajale antud pädevuse raames ja

menetlusreegleid järgides ning vastavalt on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud riikliku järelevalvemenetluse olemust,

hinnanud selle alustamise õiguspärasust ning kaebaja suhtes riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamise lubatavust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

17. Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebuse keskseks seisukohaks on, et vaidlustatud ettekirjutuse

andmisel ja sellele eelnenud menetluses ei ole Tööinspektsioon täitnud põhjendamiskohustust ning

menetluse alustamine oli lubamatu. Enne menetlust halduskohtus ei ole vastustaja esitanud

põhjendusi kaebaja suhtes järelevalvemenetluse alustamise kohta, mistõttu ei saanud kaebaja

veenduda menetluse läbiviimise ega konkreetselt talle kohustuste panemise õiguspärasuses.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

18. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja alustas kaebaja suhtes järelevalvemenetlust sellekohase teate

(tl 27) elektroonilise saatmisega kaebajale (HMS § 35 lg 1 p 2). Teatest nähtub üheselt, et alustati

riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle.

Järelevalve teostamise õigusliku alusena on täpsemalt viidatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) §-le 25 ja töölepinguseaduse (TLS) §-le 115.

Mõlemast viidatud sättest tulenevalt on Tööinspektsioonil kohustus ja õigus teostada riiklikku

järelevalvet teates nimetatud valdkondades. Seejuures näevad TTOS § 26 ja TLS § 115 lg 2 sarnaselt

ette Tööinspektsiooni õiguse riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduses (KorS)

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

19. Apellatsioonkaebuses on kaebaja kinnitanud, et 15. märtsil 2015 telefonivestluses kaebaja

esindajaga viitas vastustaja ametnik samuti järelevalvepädevust ettenägevatele sätetele ning lisaks

KorS § 30 lg-le 3, mille kohaselt korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on

alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning

selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku

kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses.

Seega sõltumata sellest, kas järelevalve alustamise teatise saab lugeda kättetoimetatuks, oli kaebajal

hiljemalt 15. märtsil 2017 teada, et tema suhtes on käimas riikliku järelevalve menetlus, mille

läbiviimisel nõutakse temalt andmete ja dokumentide esitamist.

20. Tegemist on eriliigilise haldusmenetlusega, mis toimub KorS alusel ja selles sätestatud korras

ning haldusmenetluse seaduse regulatsioon kohaldub selles menetluses arvestades KorS-s sätestatud

erisusi (KorS § 1 lg 2). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja suhtes järelevalve alustamisel puudus tal

põhjendatud kahtlus, et kaebaja tööandjana on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse või töösuhete

õigusaktide nõudeid. Järelevalvet võidi alustada seega ohu väljaselgitamiseks või ennetamiseks

(KorS § 2 lg 4). Kuna aga riikliku järelevalve erimeedet on lubatud kohaldada ohu ennetamiseks, kui

ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS §

24 lg 1), siis pidi ka kaebaja suhtes toimuv menetlus vastama tingimustele, mis on ette nähtud

riiklikule järelevalvele ohu ennetamiseks, et selles menetluses oleks õigustatud riikliku järelevalve

erimeetmena kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmine KorS § 30 lg 3 alusel. Vastavalt

KorS § 5 lg-le 7 ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada

võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas

teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku

järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks,

sealhulgas süütegude ennetamine.

21. Seega ei saanud järelevalve alustamine kaebaja suhtes toimuda juhusliku valiku teel, vaid

Tööinspektsiooni pidi valiku tegemisel, milliste ettevõtete suhtes järelevalvet teostada, hindama

valdkonda tervikuna ja andma eelhinnangu ka konkreetse ettevõtte riskidele. Vastustaja väitel tugines

ta valiku tegemisel ohuprognoosile. Selline prognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani

teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel

ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest (KorS § 24 lg 2) ja võis olla nii suuline kui kirjalik (KorS

§ 24 lg 5) ning on sellisena sobiv järelevalve alustamise otsustamise alusena.

Kaebajale tehtud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vaiet lahendades on vastustaja 18. mai 2017. a

vaideotsuses (tl 12p, p 3.5) selgitanud, et järelevalve alustamise just kaebaja suhtes tingis

ohuprognoos, milles arvestati varasemaid rikkumisi, tööõnnetusi, töövaidlusi, viimasest külastusest

möödunud aega, ettevõtte tegevusalast tulenevaid riske. Ohuprognoosi alusel sattus kaebaja nende

ettevõtete valimisse, kelle suhtes vastustaja järelevalvet läbi viib. 28. septembril 2017. a

halduskohtule esitatud menetlusdokumendis (tl 50p, p 1.3) on vastustaja kaebaja valimisse sattumist

tinginud asjaolusid veelgi täpsustanud, märkides, et kaebaja suhtes toimus järelevalve viimati viis

aastat tagasi, selle käigus tuvastati mitmeid rikkumisi, mis viisid kaebaja karistamiseni väärteo

toimepanemise eest, ettevõttes on viimase viie aasta jooksul toimunud viis tööõnnetust ja kaebaja on

pooleks olnud kaheteistkümnes töövaidluses.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodu piisav põhjendamaks isikule, mis asjaoludel ning

millistele kriteeriumidele tuginedes tema suhtes järelevalvet alustati. Ülemäärane oleks nõuda

haldusorganilt ohuprognoosi ja selle aluseks olevate asjaolude tõendamist ja põhjendamist vastavuses

haldusakti põhjendamisstandardiga. Sellisel juhul muutuks järelevalve menetluse alustamise

põhjendamine haldusorgani jaoks sedavõrd koormavaks, et võib hakata takistama talle seadusega

pandud riikliku järelevalve kohustuse sisulist täitmist. Seetõttu tuleb järelevalve läbiviimise

õiguspärasuse kontrollimisel pidada piisavaks, et haldusorgan põhistab järelevalve alustamist.

Käesoleval juhul on kaebaja heitnud vastustajale ette põhjendamis- ja tõendamiskohustuse täitmata

jätmist, kuid ei ole kohtumenetluses osutanud, millises osas on vastustaja lähtunud ebaõigetest

andmetest või tuginenud ohuprognoosis asjakohatutele kaalutlustele. Halduskohtumenetluses

tuvastatu pinnalt ei saa asuda seisukohale, et järelevalve alustamisel oleks koheldud kaebajat

ebavõrdselt teiste ettevõtjatega võrreldes või alustatud järelevalvet meelevaldselt. Seetõttu on

halduskohus põhjendatult leidnud, et järelevalve alustamine kaebaja suhtes oli õiguspärane, vastates

ühtlasi ohu ennetamisele suunatud järelevalve tingimustele. Vastavalt oli vastustaja õigustatud

rakendama TTOS-s ja TLS-s nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid järelevalve raames.

23. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et olukorras, kus KorS § 30 lg 3 alusel kaebajale kohustuse

panemisele võib järgneda samasisulise ettekirjutuse tegemine ja selle täitmata jätmisel sunniraha

määramine (KorS § 23 lg 4) on põhjendatud selgitada isiku suhtes järelevalve alustamise asjaolusid

võimalikult menetluse alguses, näiteks menetluse alustamise teates. See tagab, et isikule on

järelevalve alustamine ja ka isiku enda õigused ja kohustused arusaadavad. Teisest küljest lubab

selgituse andmine kirjalikus dokumendis vaidluse korral kergesti tõendada millise menetlusega on

tegemist ning samuti ka isiku teadlikkust nimetatud asjaolust. Käesolevas asjas puuduvad tõendid

selle kohta, kas kohapealse kontrolli ajal kaebaja tegevuskohas menetluse alustamise asjaolusid

selgitati või mitte. Siiski said need asjaolud kaebajale selgeks hiljemalt vaideotsuse andmisega, kuna

selles selgitati järelevalve alustamist tinginud asjaolusid ja täpsemalt järelevalve olemust.

24. Riikliku järelevalve raames isikult teabe ja dokumentide nõudmise kord ja tingimused on

reguleeritud KorS-s, mistõttu HMS vastavad sätted ei kuulu kohaldamisele. Seega ei piisa

dokumentide ja teabe nõudmiseks ainuüksi kohase menetluse toimumisest (HMS § 38). Tulenevalt

KorS § 30 lg-st 3 on teabe ja dokumentide nõudmine lubatud muu hulgas, kui on alust arvata, et isikul

on ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine ja

väljaselgitamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses.

Tööinspektsiooni pädevus töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuetest

kinnipidamise riikliku järelevalve teostamiseks tuleneb vahetult seadusest. Väljaspool kahtlust on

seegi, et kaebaja on isik, kes eeldatavalt valdab andmeid ja dokumente, mille alusel on võimalik välja

selgitada asjaomastes valdkondades kehtestatud nõuetest kinnipidamine ning vajadusel võtta samme

ohu ennetamiseks. Sellekohased andmed valdavas osas ei ole kättesaadavad seaduse alusel asutatud

andmekogust.

Seega 6. märtsi 2017. a järelevalve alustamise teatisega alustatud menetluses oli vastustaja õigustatud

nõudma kaebajalt järelevalve teostamiseks vajaliku teabe ja dokumentide esitamist. Selle kohustuse

täitmata jätmisel aga tegema ettekirjutuse kohustuse täitmiseks (KorS § 23 lg 4).

25. Vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust ei saa järeldada ka sellega nõutud andmete ja

dokumentide mahust. Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks nõutud andmeid või dokumente, mis ei

seondu kaebaja suhtes toimuva järelevalvega. Samuti ei ole vastustaja selgitanud, miks ta peab nõutud

teabe ja dokumentide mahtu ülemääraseks või kuidas oleks vastustajal võimalik veenduda kaebaja

poolt töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmises ettekirjutuses nimetatud

teavet ja dokumente saamata. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõutud teabe ja dokumentide loetelust

järeldada, et nende esitamine kontrollitavaid nõudeid täitva ettevõtte kohta ei koorma ettevõtjat

ülemääraselt. Andmed ja dokumendid on sel juhul ettevõtjal juba olemas ning vajalik on üksnes nende

esitamine. Samas, kui ettevõte ei ole pööranud tähelepanu kontrollitavate valdkondade nõuete

täitmisele, võib nõutava teabe ja dokumentide esitamine olla koormav. Kuid ettekirjutuse

õigusvastasus ei saa tuleneda nõutava tegevuse koormavast iseloomust olukorras, kus isik ise oma

tegevuse või tegevusetusega on koormavuse põhjustanud.

26. Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajalt andmete ja dokumentide nõudmine

oli põhjendatud, kaebajat oli sellest kohustusest teavitatud ning kohustuse täitmata jätmisel oli

õigustatud ettekirjutuse tegemine kohustuse täitmiseks. Seega on Tööinspektsiooni 26. aprilli 2017. a

ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastavalt on Tartu Halduskohtu 19.

oktoobri 2017. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

27. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Tööinspektsioon ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/