2-17-123994/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-17-123994

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-123994

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi I.J vastu

võla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

2 471,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts

(registrikood 10625474; asukoht XXX, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Arno (e-post:);

Kostja: I.J (isikukood XXX; elukoht XXX, Keila 76606,

Harjumaa) e-post:XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I.J hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks

põhivõlgnevus summas 1 284,37 eurot, intress summas 874,31 eurot, sissenõudmiskulud

summas 40 eurot ja 28.01.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 171,51

eurot.

3. Välja mõista kostjalt I.J hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates

30.01.2018.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2

väljamõistetud viivis 171,51 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 30.01.2018.a ei ületaks

kokku rohkem kui 1 284,37 eurot.

4. I.J-il tuleb tasuda resolutsiooni p-des 2 ja 3 väljamõistetud kulud Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaselts arveldusarvele nr EE971010220083818018, AS SEB Pank,

märkides selgitusena I.J, XXX, 2-17-123994.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-17-123994

7. Jätta Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi ja I.J-i menetluskulud I.J-i kanda.

8. Välja mõista kostjalt I.J hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks

menetluskulud summas 370 eurot, millest 250 eurot riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulud.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb I.J-il tasuda Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. I.J-il tuleb tasuda menetluskulude jaotuse resolutsiooni p-des 8 ja 9 väljamõistetud

menetluskulud Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts arveldusarvele nr

EE971010220083818018, AS SEB Pank, märkides selgitusena I.J, XXX, 2-17-123994.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti

filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Creditstar Estonia (SMS Laen AS) ja I.J sõlmisid interneti vahendusel 10.01.2015.a

krediidilepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2 000 eurot. Krediidilimiidi alusel

kostja taotles ja sai tagatiseta tarbimislaenu summas 1 284.37 eurot tähtajaga 12 kuud. Seoses

krediidilimiidi lepingu sõlmimisega on kostja tuvastanud enda isiku. Kostjat on teavitatud

krediidiga seotud kuludest. Kostjale on saadetud arve. Laenu põhisumma ja intresside

tagastamise tähtaeg on 20.05.2016.a.

Kuivõrd kostja on jätnud oma kohustused täitmata, on kostjale saadetud meeldetuletusi ja

teatisi, milles on palutud tagastada võlgnevus. Kostja pole võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et

2-17-123994

40 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiseks tehtud kulutused. Creditstar Estonia AS (SMS

Laen AS) loovutas nõude hagejale, sest oli ilmne, et kostjaga kokkulepet saavutada pole

võimalik ja kostja ei kavatse oma kohustusi täita.

Kostja sai tarbimiskrediiti 1284.37 eurot 12 kuuks, igakuine tagasimakse 179.89 eurot. Koos

intressidega kohustus kostja tagastama laenu 2158.68 eurot. Hageja nõuab tagastamata laenu

põhiosa 1284.37 eurot. Hageja nõuab tagastama laenuintresse summas (2158.68 - 1284.37 =

874.31) 874.31 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist järgmise arvestuse

alusel : 0.022 x 607 (viivitatud päeva arv alates 21.05.2016.a.kuni 28.01.2018.a.) x 1284.37

eurot = 171.51 eurot. Alates 30.01.2018.a. nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat

viivist.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1284.37 eurot põhivõla, 874.31 eurot

intressivõla, 171.51 eurot sissenõutavaks muutunud viivise, 40 eurot sissenõudekulude, 250

eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabikulude katteks. Lisaks palub hageja määrata, et alates

kohtuotsuse tegemise päevast kuini põhinõude 1284.37 eurot täitmiseni kuulub I.J-ilt

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja

jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulud tasumiseni kuulub I.J-ilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende

väljamõistmise osas.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS

§ 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 250 eurot

ja õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule

summas 250 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud

tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 370 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

2-17-123994

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik