2-18-1520/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1520 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja XXX (XXX); hageja seaduslik esindaja XXX (XXX); kostja XXX (XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja igakuine elatis miinimumsummas 250 eurot (summa muutub edaspidi sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast) alates 25.03.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 21.04.2031.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX (XXX) arveldusarvele nr XXX iga kuu 25-ks kuupäevaks selgitusega „elatis“ viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse.

4. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

2-18-1520

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas 250 eurot (summa muutub edaspidi sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast) alates 25.03.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 21.04.2031.

Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg

6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuivõrd kostja on võtnud hagi kohe õigeks ja ei nähtu et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, tuleks asja menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd hagejaks on alaealine laps, kes esitas riigilõivuvaba hagi oma isa vastu elatise saamiseks, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulusid ka hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramine kohtu hinnangul põhjendatud.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik