1-16-287/127 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-287 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. veebruari 2018 määrus süüdimõistetu Sergei Roditšuki ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sergei Roditšuki (Roditšuk; isikukood 38102200218) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 60 (kuuskümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele süüdimõistetu Sergei Roditšukile määratud korras kaitse teostamise eest.

3. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Sergei Roditšuki

kanda. Süüdimõistetu Sergei Roditšukil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 19.04.2016 kohtuotsusega karistati Sergei Roditšukki KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega; KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 185 lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi suurendati S. Roditšukile mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes S. Roditšukile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 järgi arvati S. Roditšuki eelvangistus 1 päev (s.o 26.02.2015) karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamine 07.03.2016. Karistuse kandmise lõpp 05.09.2019.

Maakohtu määrus 2. Tartu Maakohtu 19.02.2018 määrusega jäeti S. Roditšuk vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.1. S. Roditšuk on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning on andnud

nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud

S. Roditšuki vabanemisjärgset elukohta XXX alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond.

Nimetatud aadressil asuv maja kuulub kinnipeetava vanematele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused S. Roditšuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.2. S. Roditšuki puhul on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks sõltuvus

narkootilistest ainetest ning karistuse kandmise ajal on tegeletud tema riskikäitumisega. Kinnipeetav on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi – osalenud sõltuvusteemalistes

loengutes, „12 Sammu“ põhimõtteid tutvustavas tugigrupi töös, sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, tagasilanguse ennetamise teemalise tugigrupi töös, õppinud riigikeelt ning töötanud

majandusabitöödel. Karistuse alguses hinnati kinnipeetava motivatsiooni muutusteks keskmiseks, kuid see on järjest suurenenud. Ka kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et vanglas läbitud tegevustest on talle palju kasu olnud ning ta oskab edaspidi sõltuvusega toime tulla. Vabanemise korral oleks S. Roditšuk soovinud asuda elama MTÜ Lootuse külla, kuid keskuse tegevjuhi sõnul ei ole neil võimalik kinnipeetavat vastu võtta, kuna keskuses ei ole vabu kohti. Süüdimõistetu saab asuda elama oma varasemasse elukohta koos vanematega. Kinnipeetava

sissetulekud olid vabaduses ebaregulaarsed ning ta teenis elatist mitteametlikult, tehes

ehitusalaseid töid. Osa sissetulekust sai ka seadusevastase tegevusega. Vabanemise korral töökoht puudub, kuid kinnipeetav on kindel, et leiab töö pärast keevitaja kutseõppe lõpetamist.

2.3. Jätmata tähelepanuta kõiki S. Roditšukki positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leidis maakohus, et S. Roditšuki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasemat elukäiku, sh korduvat karistatust ning toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes. S. Roditšukki on kriminaalkorras varem karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest,

s.o vägistamise, pederastia, mootorsõiduki ärandamise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, karistuse kandmisest kõrvale hoidmise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud

vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguste toimepanemise, asja omavolilise

kasutamise, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine

valmistamise, omandamise valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat karistust kannab S. Roditšuk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja

narkootilise aine edasiandmise eest alaealisele ning süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Maakohtu arvates ei ole ainuüksi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine

ning korrektne käitumine karistuse kandmise ajal piisavad, et sellise negatiivse elukäiguga isikut esimesel võimalusel vabastada. See oleks käesolevalt veel ennatlik, kuna varasematest

karistustest, sh korduvatest vangistustest, ei ole kinnipeetav vajalikke järeldusi teinud,

motivatsioon oma senist elukorraldust muuta tekkis alles käesoleva vangistuse jooksul.

Maakohus on seisukohal, et ärakantud karistuse kestus ei ole veel piisav, et hinnata, kas S. Roditšuk ka tegelikult on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma ning kas tema tahe oma

elu muuta on püsiva loomuga. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist, kinnistada

3

omandatud teadmisi ning seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas S. Roditšuki vabastamine on põhjendatud.

Määruskaebus 3. Tartu Maakohtu 19.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Roditšuki kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse ja vabastada S. Roditšuk

temale Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, allutades ta elektroonilisele järelevalvele.

3.1. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu puhul karistuse eesmärgid saavutatud ning süüdimõistetu mõistab, et tema minevik on väga negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võib kohtul olla alust usaldamatuseks. Siinjuures on aga ärakantud karistus piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks.

Süüdimõistetu hindab ise väga kriitiliselt oma varasemat elukäiku, eriti selles osas, mis puudutab narkoainete tarvitamist ja mõistab, milline on tema suurim probleem, kuid asudes käesolevas kriminaalasjas karistust kandma, otsustas S. Roditšuk, et teeb kõik endast sõltuva

selleks, et loobuda narkoainete tarvitamisest. Sellise otsustuse aluseks on arusaam, et 37.

eluaastaks ei ole ta elus midagi saavutanud, v.a pidevad karistused kriminaalkorras. Süüdimõistetu selgitab, et selline elukorraldus pani teda põhjalikult analüüsima oma varasemat

elukäiku. Kaitsealune mõistab hästi, et kui ta ei leia jõudu ja oskust loobuda narkoainete tarvitamisest, lõpeb tema elu üsna kiiresti. Süüdimõistetu pöördus vangla spetsialistide poole

abi saamiseks, läbis sõltuvustemaatilised loengud ning teraapilise olemusega traumat

teadvustava kognitiiv-käitumusliku sotsiaalprogrammi "Jõud muutuda". Lisaks tegeles kaitsealune aktiivselt eesti keele omandamisega ning leiab, et eesti keele õpinguid tuleb jätkata. Soovi muutuda näitab ka soov elama asuda MTÜ Lootuse Külla. 3.2. Määruskaebuses leitakse, et esimese astme kohus ei ole piisavalt arvestanud kaitsealuse

soovi alluda elektroonilisele järelevalvele. Kaitsealune selgitab, et just elektroonilisele

järelevalvele allutamine aitab tal end täiendavalt distsiplineerida. Samuti oleks kaitsealuse

arvates tal kriminaalhooldaja abiga kergem resotsialiseeruda ning muutuda ühiskonna väärtuslikuks liikmeks. Kaitsealune leiab, et kohus tema ennetähtaegse vabastamine otsustamisel ei ole piisavalt arvestanud kõiki kaitsealuse ülalkirjeldatud püüdlusi muuta oma suhtumist elusse ja hakata edaspidi elama seaduskuulekalt. Maakohtu määrus on põhjendamata, kuna ei ole arvestatud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Roditšuki

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. 5. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Kohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat.

Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa, sest maakohus on arvestanud kõiki sättes toodud asjaolusid kogumis. See, et süüdimõistetu ja tema kaitsja ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda, et need veel puuduksid. Lisaks,

faktiliselt võib tegemist olla ju positiivse asjaoluga, kuid seda tuleb siiski arvestada

4

isikupõhiselt. Süüdimõistetul oli ka enne vangistusse sattumist elukoht, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist, seega ei saa seda asjaolu pidada kaalukeeleks isiku ennetähtaegsel vabastamisel. Määruskaebuses leitakse, et isik on teinud lõplikud järeldused muutumiseks ja ei soovi enam

narkootikumidega kokku puutuda. Ringkonnakohus selle paikapidavuses veendunud ei ole,

mida ilmestavad ka varasemad karistused. Samuti asjaolu, et isikut on karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest, mis näitab, et isik ei ole võimeline oma käitumist õiguskuulekale teele suunama. Veel leitakse, et maakohus ei ole analüüsinud elektroonilise valve kasulikkust.

Ringkonnakohtu hinnangul, olukorras, kus isik on toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, siis elektrooniline valve ei takista uusi kuritegusid toime panna. Samuti tuleneb isiku individuaalse täitmiskava täitmise asjaoludest, et isiku motivatsioon muutuda ei ole olnud nii suur, kui ta seda sõnaliselt väljendab, olles programmide läbimisel pigem passiivne. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka uute kuritegude toimepanemist, sest riskid ei ole maandatud. Samuti on isik varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.

6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb kohtumäärusega tutvumisest, kaitsealusega nõupidamisest telefoni teel ja määruskaebuse koostamise eest kokku 4 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning

kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles sisuliste argumentide vähesust, asjaolude ümberkirjutamist ning maakohtu seisukohti on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Roditšukil hüvitada V. Murde kaitsjatasu 60 eurot.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau