2-17-15357/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15357

Tsiviilasi

XXX’i ja XXX’i hagi aktsiaseltsi BAMBONA vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

33 224,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XXX (isikukood XXX)

Hageja II XXX (isikukood XXX)

Hagejate lepinguine esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja aktsiaselts BAMBONA (registrikood 10399486),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja

advokaat Villy Lopman

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

31. jaanuar 2018. a

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl-Morten

Jõgi ja advokaat Villy Lopman

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX’i ja XXX’i hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta solidaarselt XXX’i ja XXX’i kanda.

3. Määrata

kindlaks

aktsiaseltsi

BAMBONA

maakohtus

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus 6927,50 eurot ja mõista XXX’ilt ja XXX’ilt

solidaarselt välja aktsiaseltsi BAMBONA kasuks menetluskulud 6927,50 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (29.03.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. XXX (hageja I) ja XXX (hageja II, koos hagejad) esitasid 16.10.2017 hagi aktsiaseltsi

BAMBONA (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagejad nõuavad varalise kahjuna

29 719,55 eurot, perioodi 22.07.2017 kuni 16.10.2017 eest sissenõutavaks muutunud viivist

566,37 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni kohustuse täitmiseni.

Käesolevaks hetkeks on hageja kandnud ehitise parandamise kulutusi 22 619,32 eurot

(elektrikaabli ja valgustite vahetus, ajutise räästapleki paigaldus, põlenud hooneosade

lammutus).

Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tartus XXX asuva kinnistu (registriosa nr 4261103)

ühisomanikud. Kinnistut haldab osaühing FORMIXI (haldaja). Kinnistu idaküljes asub kostjale

kuuluv XXX(registriosa nr 2884103) kinnistu. 09.04.2016 toimus kostjale kuuluval kinnistul

tulekahju, mille tekkekohaks oli kostja kinnistu edelanurgas asunud puitmaterjalist

puuviljakastid ja -alused, mis olid täidetud põhuga. Põlema läinud puuviljakastidelt ja -alustelt

läks tuli edasi kostja kinnistul asunud laohoonele ja veoautole. Põlengust sai tule- ja

kuumakahjustusi ka hagejate kinnistu idaservas põhi-lõuna suunal paiknev hoone (garaaž-

töökoda) ja selle sisseseade. Tuli ja kuumus kandus hagejate kinnistul olnud hoone idaseinani

ja kahjustas hoone 1-korruselist osa u. 40 meetri laiuselt. Kuumakahjustusi sai ka hagejate

kinnistul hoone 2-korruselise osa katuseräästa plekk ja rullmaterjal.

Päästeameti sündmuse kirjelduse andmete kohaselt sai tuli alguse põlevmaterjalist alustest ning

aluste hunnikud olid u. 5 meetrit kõrged. Hagejate kinnistul ja kostja kinnistul oleva

betoonmüüri vahe ei olnud rohkem kui 3,35 meetrit. Tule levikut soodustavaks asjaoluks oli

kostja laohoone kõrval lahtisel platsil olev põlevmaterjal. Hagejate kinnistul asuva garaaž-

töökoja küttesüsteem vastas kõigile tuleohutusnõuetele. Tulekahju ei saanud algust hagejatele

kuuluvalt kinnistult.

Hagejad leiavad, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kaitsenormi ja vastutab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel. Rikutavaks kaitsenormiks on tulekahju ajal

kehtinud tuleohutuse seaduses (TuOS) § 19 lg 1 ja Siseministri 02.09.2010 määruse nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (määrus) § 3 lg 1 ja § 5 lg

2. Viidatud määruse kohaselt tuleb põlevmaterjali hoiustada hoonest vähemalt 4 meetri

kaugusel. Kuivõrd kostja ladustas laoplatsil põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3, siis tuli

põlevmaterjali hoidmine kooskõlastada Päästeametiga, mida kostja teinud ei ole. Hagejad ei

nõustu kostja väitega, et kostja ladustas jäätmeid. Kuivõrd kostja kasutas puuviljakaste uuesti

ja neid ei olnud ära visatud, siis ei olnud tegemist jäätmetega. Hagejad leiavad, et kostjale oli

ettenähtav oma käitumisega tuleohu (ja kahju) põhjustamine. Alternatiivselt tuleneb kostja

vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. Kui kaitsenorm puudub, siis lasus kostjal selles olukorras

käibekohustus, mida ta on rikkunud. Hagejad märgivad, et asjaolu, et 2015. a

tuleohutuskontrolli käigus ei tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumisi puuviljakastide

ladustamise osas, ei tähenda, et sellist rikkumist ei olnud tulekahju toimumise ajal.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega käibekohustust. Pärast tulekahju

toimumist läbi viidud kriminaalmenetluses ei tuvastatud kostjapoolset rikkumist. Määruses

toodud nõuete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei hoidnud põlevmaterjali

tuleohtlikult ega hagejate kinnistul olevale ehitisele liiga lähedal. Määruse § 3 lg 2 kohaldamise

eeldus on, et hoones viibivad püsivalt inimesed ja ladustatakse põlevamaterjale. Hagejate

kinnistul asuval ehitisel puudub kasutusluba, seega ei tohiks nimetatud hoonet kasutada. Kostja

ei ladustanud põlevmaterjali, vaid põlevmaterjalist jäätmeid. Määruse § 4 lg 3 kohaselt tuleb

ladustada põlevmaterjalist jäätmeid hoonetest vähemalt 2 meetri kaugusel. Kuna kostja ei

ladustanud põlevmaterjali, siis ei ole kostja rikkunud ka kohustust kooskõlastada põlevmaterjali

hoidmine Päästeametiga. Kostja ei rikkunud teisi nõudeid tulekahju tekkimist ja levimist

vältivate meetmete rakendamisel (TuOS § 3 lg 1, p 1, 2, 5 ja 8).

Kostja on seisukohal, et tuleohutusnõudeid rikkusid hagejad ning tulekahju on põhjustatud

hagejate tegevusest. XXX juurdeehitus, mille kahjustamist hagejad kostjale ette heidavad, oli

ehitatud omavoliliselt ning see oli ebaseaduslik. Ehitis ei vasta ehitusloas sätestatud

tingimustele ning sellel puudub kasutusluba. Hagejad peavad kasutusloata garaaž-töökojas

autovärvimistöökoda, mille juurde kuulub mitme korstnaga katlamaja. Kostja leiab, et tegeledes

garaaž-töökoja pidamisega kasutusloata ehitises (sh kasutusloata tulekoldega katlamajas), on

hagejad rikkunud hoolsus- ja tuleohutusnõudeid ega ole käitunud käibes vajaliku hoolega.

Hagejad on rikkunud tuleohutusnõudeid ka garaaž-töökoja ehitamisel/laiendamisel. Tulekahju

põhjustas garaaž-töökoja korstnast välja lennanud säde.

Hagejatele tekitatud kahju suuruse osas leiab kostja, et see on tõendamata ning kahju ja kostja

õigusvastase teo vahel puudub põhjuslik seos. Hagejad ei ole tõendanud, et tulekahju kahjustas

hagejate kinnistut just arvetel ja hinnapakkumisel nimetatud ulatuses. Hagejatele tekkis kahju

hagejatest endast tulenevalt. Hagejad ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas oleks

arbuusikastide teistsugune ladustamine või ladustamise kooskõlastamine Päästeametiga ära

hoidnud tulekahju. Lisaks eeltoodule ei ole kostja hagejatele kahju tekkimises süüdi. Kostja on

tõendanud, et ta järgis enda kinnistul tuleohutusnõudeid ja käibes vajalikku hoolt ning tulekahju

ei tekkinud kostja objektiivse hooletuse tagajärjel. Täiendavalt märgib kostja, et kuivõrd

tulekahju sai alguse hagejate rikkumistest ning hagejate (ehitus)nõuetele mittevastavast

töökojast, eksisteerib käesoleval juhul alus hagejate nõude VÕS § 139 lg 1 alusel

vähendamiseks nullini.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

 Hagejad on Tartus asuva XXX kinnistu ühisomanikud (kd I tl 7);

 Kostja on hagejatele kuuluva kinnistu naaberkinnistu XXX omanik (kd I tl 8);

 09.04.2016 kella 16.00 ajal toimus XXX kinnistul tulekahju (kd I tl 9-11, 12);

 Hagejate kinnistul asuv ehitis sai tulekahju tagajärjel kahjustada (kd I tl 97-99, 185-

204).

5. Tulekahju kahjustas hagejate kinnistul olevat ehitist (garaaž-töökoda) ning hagejad nõuavad

kostjalt VÕS § 132 lg 3 alusel ehitise parandamise kulude hüvitamist. Teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 jj järgi kahju

hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt.

Kostja vastutuse esmaseks eelduseks on see, et kostja tegu on õigusvastane. Hagejate nõuet on

võimalik kvalifitseerida kahel erineval õiguslikul alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on isiku

tegu eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Kui nimetatud nõude eeldus ei ole täidetud, siis kontrollib kohus kahju tekitamise

õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, kui selle tagajärjel rikutakse kannatanu omandit.

Tulekahju tagajärjel sai kahjustada hagejate kinnistul asuv ehitis. Kuna hagejate omandit rikuti,

on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi eelduslikult

õigusvastane.

Kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb

olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3)

kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära

hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, s.t kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on

rikkunud.

6. Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tulekahju tekkis järgmistel

asjaoludel. Kriminaalasja nr 16278000500 materjalidest tulenevalt saab teha järelduse, et

põlema süttisid puuviljakastid ja –alused, mis paiknesid kostjale kuuluva XXX kinnistu

läänepiiril oleva müüri ääres, mille esiserva (müüri idaserva) ja XXX oleva hoone vahe oli 3,35

meetrit. Tuli ja kuumus kandusid XXX kinnistul oleva hoone idaseinani (kd I tl 9-12).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et tulekahju sai alguse lahtise tule allikast ning selleks allikaks

oli hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast lennanud säde. Asjatundja Kaido Voor’i

arvamuse kohaselt sai tulekahju alguse lahtise tule allikast ning suure tõenäosusega lendus tuule

tõttu kõrval (s.o hagejate) kinnistul asetseva garaaž-töökoja korstnast säde alla tuult olnud

kuivadele kastidele ja põhule ning süütas need. Arvamuse andmisel on asjatundja arvestanud

ilmastikuolusid – temperatuur 10,7 C ja puhus tuul läänekaartest 3,0 m/s, puhanguti kuni 6,4

m/s (kd I tl 13-15).

Asjatundja arvamust, et tulekahju allikaks on hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast

lennanud säde, kinnitavad ka teised tõendid. Kohus hindab kriminaalasjas ülekuulatud

tunnistajate ütlusi dokumentaalsete tõenditena (TsMS § 272 lg 1). Tunnistaja XXX’i

ülekuulamise protokollist tulenevalt on tunnistaja näinud, kuidas hagejate garaaž-töökoja

korstnast on välja lennanud sädemeid ning et ta on sädemeid näinud pimedas (kd I tl 16-17).

Tunnistaja XXX’i ülekuulamise protokolli kohaselt köeti pärast kella 13.00 garaaž-töökoja

katelt (kd I tl 18-19). Hageja II poolt kriminaalasjas kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt

küttis ta tulekahju tekkimise päeval garaaž-töökoja katelt ajavahemikus 08.30 kuni 13.00,

kasutades puitbriketti ja küttepuid (kd I tl 20-21). Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli

kohaselt on talle autojuht XXX öelnud, et ta on näinud garaaž-töökoja korstnast lendamas

sädemeid ning et korsten on hõõguv ja punane (kd I tl 28-29). Asjatundja Lembit Rodes’e

ülekuulamise protokolli kohaselt on võimalik, et tulekahju põhjustas garaaž-töökoja korstnast

välja lennanud säde (kd I tl 52-53). Tunnistaja XXX (naaberkinnistul XXX asuva ettevõtte

esindaja) ülekuulamise protokolli kohaselt ei märganud ta ettevõtte ümber kahtlast tegevust,

mis võis olla tulekahju põhjuseks (kd I tl 24-25). Nimetatud tõend välistab võimaliku süütamise

versiooni.

7. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja ladustas oma territooriumil puitkaste ja -aluseid,

milledes oli pakendamisest jäänud põhku (asjatundja Kaido Voor’i arvamus, tunnistajate

Lembit Rodes’e ja XXX ülekuulamise protokollid, sündmuskoha vaatlusprotokoll, kd I tl 40).

Seega ei ole tõendatud hagejate väide, et kõik kastid olid täidetud põhuga. Sündmuskoha

vaatlusprotokolliga on tõendatud, et tulekahju sai alguse ladustatud kaubaalustest. Kaubaaluste

ladustamisplatsi läänepoolses küljes on terve ladustamisplatsi ulatuses betoonist 1,4 m kõrgune

müür. Müüri esiservast kuni XXX hoone tagaseinani on 3,35 m (vaatlusprotokoll, kd I tl 50).

Kostja väide, et vahemaa on 3,5 m, on tõendamata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks,

et puitaluste virnad olid u. 5 m kõrged. Nimetatud väide tuleneb üksnes väljakutset kirjeldanud

andmetest, millede tõesust ei saa kontrollida ning pole teada, kellelt see info pärineb (kd I tl 12

pöördel).

8. Hagejate hinnangul on rikutavaks kaitsenormiks tulekahju ajal kehtinud tuleohutuse seaduse

(TuOS) § 19 lg 1 ja Siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ (määrus) § 3 lg 1 ja § 5 lg 2 sätted.

TuOS § 19 lg 1 järgi põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses

selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd. Määruse § 3 lg 1 järgi

põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada

tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade

ligipääsu. Määruse § 5 lg 2 järgi kui objekti territooriumil ladustatakse põlevmaterjali rohkem

kui 1000 m3, koostatakse objekti territooriumil põlevmaterjali ladustamise kohta plaan ja

esitatakse see kooskõlastamiseks asukohajärgsele päästekeskusele.

Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas määruse § 3 lg-s 2 sätestatud nõue, sest garaaž-

töökojas ei viibinud püsivalt inimesi.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ladustas oma territooriumil põlevmaterjali või

põlevmaterjalist jäätmeid. Pooled vaidlevad, millised määruse sätted kuuluvad vaidluses

kohaldamisele.

Kohtu hinnangul on kostja territooriumil ladustatud puidust kastid ja alused, milledes oli põhu

jääke, vaadeldavad põlevmaterjalist jäätmetena. TuOS § 2 lg 3 järgi on põlevmaterjal süttiv

aine, vedelik või valmistis, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva

keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid

gaase ja kuumi või põlevaid tilku.

Kohus nõustub kostja käsitlusega, et puidust kastid ja alused (arbuusikonteinerid ja euroalused)

on vaadeldavad jäätmetena jäätmeseaduse (JäätS) mõttes. Kostja on kohustatud isik

pakendiaktsiisi seaduse (PakAS) mõttes, sest on isikuks, kes laseb Eesti turule kauba pakendeid.

Pakendiseaduse (PakS) § 4 järgi on pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis

muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks

ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. Kostja on oma kohustuse

täitmiseks sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga lepingu jäätmete kogumiseks ning

taaskasutamiseks (kd I tl 166-168). Hagejate viide, et leping on sõlminud tagantjärele, ei ole

kohtu hinnangul õiguslikult oluline, sest pooltevahelist lepingulist suhet tõendavad lisaks

lepingule ka arved (kd I tl 169). Jäätmekäitluse korraldamist tõendavad täiendavalt osaühingu

Contrailer vastus ja arved (kd I tl 170-177). Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX ülekuulamise

protokollis esitatud väited kastide taaskasutamise kohta üldised, et lükata eeltoodud

dokumentaalsete tõenditega tõendatud asjaolu ümber. Samuti on ebausutav, et uuesti

kasutamiseks mõeldud puidust pakendeid hoiti välitingimustes.

10. Kohtu hinnangul ei ole rikutud määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet. Puuduvad tõendid, millest

järeldada, et territooriumil oli ladustatud põlevmaterjali rohkem kui 1000 m³. Esiteks pole

tõendatud, et territooriumil oli ladustatud kaste ühtlaselt 19 m x 25 m x 5 m ristkülikuna.

Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli kohaselt olid kastid ladustatud 1,4 m kõrge

betoonmüüri kõrgusel ning teine ja kolmas virn olid kõrgemad kui betoonsein ning et enamik

kaste olid tühjad (kd I tl 29). Osa kaste sisaldas põhku, mis olid mõeldud arbuusidele

pehmenduseks. Fotodelt nähtuvalt ei saanud kastid olla põhuga täielikult täidetud (kd I tl 178-

181). Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda Päästeameti arvamusest, et põlevmaterjali

ruumala tuleb arvutada ilma õhuvahedeta (kd I tl 118 pöördel, vastus küsimusele nr 3). Asjaolu,

et kostja ei ole rikkunud määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet kinnitab ka asjaolu, et Päästeamet

on korduvalt kostja kinnistul viibinud enne tulekahju, tulekahju ajal ja pärast tulekahju, kuid ei

ole tõstatanud vastava plaani koostamise küsimust. Kostjapoolseid tuleohutusnõuete rikkumisi

ei ole Päästeamet uurimise käigus tuvastanud (kd I tl 94). Päästeameti 06.12.2017 vastus

hagejate esindaja järelepärimisele kinnitab, et Päästeameti seisukoha järgi otsustatakse plaani

koostamise vajadus vastavalt Päästeameti juhistele konkreetsel juhul (kd I tl 118).

Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud määruse §-s 4 sätestatud nõudeid. Puudub vaidlus, et

poolte kinnistute vahel asub betoonmüür. Nimetatud müür oli piisav, et täita määruse § 4 lg-st

2 tulenev tuleohutuse nõue. Isegi kui eeldada, et hagejate kinnistul asuvas hoones viibisid

püsivalt inimesed, siis oli täidetud ohutu kaugus 2 m.

11. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus muid käibekohustusi ja vastutab hagejatele

tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt. Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik

õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks,

et teistel isikutel ei tekiks kahju. Sellised üldised käibekohustused on lepinguvälised ja seaduses

otseselt sätestamata tegutsemise kohustused, mis tulenevad õiguste heas usus kasutamise

kohustusest, sh keelust kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid.

Hagejad leiavad, et kostja on vastutav selle eest, et tema kinnistult ei leviks tuli naaberkinnistule

ja ei tekitaks seal kahjustusi. Kohus nõustub, et kinnistu omanikul on käibekohustus takistada

tema kinnistult kõikvõimalike kahjulike mõjutuste levikut naaberkinnistutele. Iseenesest ei ole

kinnisasja omanikul õigus keelata mitmesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist

oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega (asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1). Nimetatud säte loetleb

kahjulikud mõjutused, mida naabrid peavad taluma. Tuli sellesse kategooriasse ei kuulu,

kuivõrd tule levik naaberkinnisasjale ei kahjusta mitte üksnes oluliselt naaberkinnisasja

kasutamist, vaid ka kinnisasja (selle olulisi osi) ennast. Tulenevalt kostja vastuväidetest tuleb

lisaks arvestada AÕS § 144 lg 1 sättega, mille kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et

naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on

alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

12. Kohtupraktika kohaselt on leitud, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju

tekkimise tõenäosus ja mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on

tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või

kõrvaldamiseks. Samas ei saa hoolsuskohustuse ehk üldise käibekohustusena nõuda isikult

võimatut ning ka naaberkinnistu omanikult oodatav käitumine peab olema mõistlik. Käesoleval

juhul leiab kohus, et sündmuse asjaolusid arvestades ei saa kostjale ette heita käibekohustuse

rikkumist. Realiseerunud oht ei olnud kostja mõjualas.

Pooled vaidlevad, millal on hagejate kinnistule juurdeehitusena garaaž-töökoda ehitatud. Kohtu

hinnangul on tõendatud, et hagejate kinnistul asuv garaaž-töökoda ehitati pärast 2003. a.

Nimetatud asjaolu on tõendatud Maa-ameti ortofotodega (kd I tl 159-162). Seega ei saa

juurdeehitusel olla 03.12.1996 väljastatud kasutusluba (kd I tl 149-150). Hagejate kinnistul

asuv garaaž-töökoda oli ehitatud omavoliliselt ning sellel puudus ehitusluba (kd I tl 96). Tartu

Linnavalitsus on 23.08.2005 teinud hagejale I ettekirjutuse, mille kohaselt on garaaž-töökoda

ehitatud omavoliliselt ehk ilma kinnitatud ehitusprojekti ja ehitusloata (kd I tl 163).

20.11.2007 väljastati ehitusluba nr 3220/07 XXX garaaž-töökoja rekonstrueerimiseks, mille

aluseks oli 21.12.2005 ehitusprojekt T-05-34 (kd I tl 100-103, 151-158). Kohtu hinnangul on

tõendatud, et juurde ehitatud garaaž-töökoda ei vasta ehitusloale. Samuti on tõendatud, et

garaaž-töökojale ei ole väljastatud kasutusluba (kd I tl 164). Kohus märgib, et kasutusloa

eesmärk on tagada, et kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve asutusena on kontrollinud ehitise

vastavust nõuetele ja projektile ning selle turvalisust.

13. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hagejate väide, et garaaž-töökoja küttesüsteem, sh katel ja

korsten, olid nõuetekohaselt paigaldatud ja tagasid tuleohutuse. Hageja II on kriminaalasja

menetluses avaldanud, et ehitises oli katlamaja olemas juba siis, kui ta ehitise omanikuks sai

ning katla paigaldamise kohta talle teadaolevalt dokumente ei ole (kd I tl 20 pöördel).

Päästeameti spetsialisti Kaido Voor’i ülekuulamise protokolli kohaselt ei ole Päästeamet XXX

läbi viinud tuleohutuskontrolli (kd I tl 57 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole korstnapühkija aktis

ehitise küttesüsteemi ohutusele hinnangut antud (kd I tl 35). Korstnapühkija Marko Mesi ei ole

kinnitanud, et tuleohutusnõuded on täidetud (kd I tl 58). Korstnapühkija on üksnes hinnanud

korstna vastavust kõrguse nõuetele.

14. Kohtu hinnangul oli realiseerunud oht hagejate mõjualas. Hagejate kinnistule oli ehitatud

ebaseaduslikult garaaž-töökoda, millele taotleti tagant järele ehitusluba. Sellises olukorras

pidid hagejad arvestama, et kostja territooriumil ladustatakse pakendijäätmeid ning et juurde

ehitatav hoone ei tohtinud tekitada keelatud mõjutusi naaberkinnistule. Käesolevas asjas on

tõendamist leidnud, et garaaž-töökoda ei vastanud projekti ega ehitusloa nõuetele. Ennekõike

ei vasta garaaž-töökoda seaduses, projektis ega selle alusel väljastatud ehitusloas sätestatud

tuleohutusnõuetele. OÜ HASPO (endine ärinimi aktsiaselts HASPO) projekti kohaselt oleks

garaaž-töökoja tulekindlus pidanud olema TP1, e. tulekindel (kd I tl 152 pöördel). Kandeseinad

tuli projekti kohaselt soojustada mineraalvillaga, paigaldada tuuletõkkeplaat, ehitis viimistleda

krohviga ning ehitise piirile jäävas välisseinas ei tohtinud olla peale klaasblokkidest muid

valgusavasid (kd I tl 152). Fotodelt nähtuvalt on garaaž-töökoja ehitise seinas ilma kaitseta

õhuvõtuavad, seinad ei ole soojustatud mineraalvillaga ega paigaldatud tuuletõkkeplaati, seinad

ei ole krohvitud (kd I tl 13-14, 98-99). Nimetatud asjaolu tõendab ka asjatundja arvamus (kd I

tl 186 pöördel). Mineraalvilla asemel polüstüreenplaatide kasutamine tegi hoone tuleohtlikuks,

mis on tõendatud materjalide iseloomustuse ja asjatundjate arvamustega (materjali

iseloomustus, kd I tl 206-212, asjatundjate arvamused, kd II tl 50-52, 54-56). Asjatundjate

arvamuste kohaselt, mida kohus hindab dokumentaalsete tõenditena (TsMS § 272 lg 2), kui

garaaž-töökoja ehitamisel ei oleks kasutatud projekti ja ehitusloaga vastuolus olevaid

ehitusmaterjale ning oleks ehitatud ehitis vastavalt ehitusprojektile, ei oleks hagejatele kahju

tekkinud. Kohtu hinnangul on nimetatud järeldus mõistlikult põhjendatav, sest projekti eesmärk

oli takistada kahjulike mõjude levimist.

15. 31.01.2018 kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, kas garaaž-töökoja ehitamisel kasutatud

projektivälised materjalid omasid mõju tulekahju ulatusele ja kahju tekkimisele (kd I tl 218).

Kohus märgib, et eeltoodud kohtu seisukohta, et oht realiseerus hagejate mõjualas, ei lükka

ümber hagejate poolt esitatud asjatundja Kaarel Sahk’i arvamus (kd II tl 5-14). Tõendamata on

hagejate väide, et garaaž-töökoja fassaadilahendus oli tulele vastupidavam kui projektijärgne

lahendus. Hagejate esindaja on teinud sellise järeldusele võrreldes XXX kinnistul asuva hoone

tules hävinemise kiirust vaidlusaluse garaaž-töökoja hävinemise kiirusega. Tegemist on

hagejate lepingulise esindaja subjektiivse arvamusega, mis ei tugine teaduslikul uurimusel.

16. 28.02.2018 on hagejad esitanud uue väite, et garaaž-töökoja ehitusprojekt ei vasta

ehitusseadusele ja sellega seonduvatele muudele õigusaktidele (ehitis ei pidanud vastama TP1

nõudele). Samuti on hagejate 15.03.2018 menetlusdokumendis esitatud uued väited, et:

projektis ettenähtud lahendust ei olnud ega ole võimalik ehitustehniliselt teostada ja projektis

kajastatud soojustuskonstruktsioon ei vasta TP1 nõuetele. Tegemist on uute väidetega, mida

kohus nende hilinenud esitamise tõttu ei arvesta (TsMS § 330 lg 1, § 331 lg 1, vt kohtu

01.03.2018 e-kiri kd II tl 61).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale ei olnud võimalikud hagejate kinnistul asuvast

garaaž-töökojast tulenevad riskid teada, et sellele vastavalt tegutseda.

17. Isegi kui kostjale saab ette heita käibekohustuse rikkumist, siis leiab kohus, et käibekohustuse

rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose kindlakstegemiseks

VÕS § 127 lg 4 alusel uuritakse objektiivset faktilist olukorda.

Kohus on tuvastanud, et põhjusliku seose ahel sai alguse hagejate kinnistul asuva garaaž-

töökoja korstnast lendavast sädemest (vt otsuse p 6). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju

vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutatakse nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt

ajaliselt eelnev sündmus (praegusel juhul korstnast välja lendav säde) loetakse hilisema

sündmuse (praegusel juhul tulekahju) põhjuseks. Kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui

hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast ei oleks tulesädet kostja kinnistul ladustatud

puidust kastidele ja alustele lennanud.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on varasemalt leidnud, et juhul,

kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja

põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või

kaitsevad end ühiselt hageja vastu (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-50-06, p 25). Käesolevas asjas

on hagejad esitanud ühiselt hagi, mille esemeks on hagejate ühisomandis olevale kinnistule

kahju tekitamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejad teostanud ühist õigust.

Menetluskulud jäävad TsMS § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

19. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluskuludeks on lepinguliste esindajate kulud ja asjatundja arvamuse kulu kokku

20 735,75 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 135 eurot käibemaksuta (kd

II tl 76-84).

20. Hagejad vaidlevad kostja menetluskuludele vastu. Hagejad leiavad, et käesolevas asjas on

põhjendatud ja vajalike õigusabikulude maht 40-50 tundi. Hagejate arvates ei ole antud

kohtuasja näol tegemist keskmisest mahukama tsiviilasjaga ja seetõttu puudus vajadus kahe

esindaja järele. Lisaks on kostja avaldanud kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise kulu

26.01.2018 ning 29.01.2018, kuigi kohus ei olnud pooltelt kohtukõne kirjalikke seisukohti

küsinud. 22.02, 26.02 ning 27.02.2018 nõupidamised kliendiga on liiga mahukad toimingud (kd

II tl 86 ja pöördel).

21. Asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi kulud (TsMS § 143 p 2). Riigikohus on

varasemalt leidnud asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise

kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohut lahend 3-2-1-93-

14 p 22). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS §

175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

Kostjat esindab kaks esindajat – vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja advokaat Villy Lopman.

Kohus märgib, et kahe või enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate

menetlustoimingute ja materjalide mahukuse tõttu. Kohus nõustub hagejate vastuväitega ning

leiab, et käesolevas ajas ei ole põhjendatud kahe esindaja kasutamine (TsMS § 175 lg 3). Seega

hindab kohus üksnes ühe esindaja ajakulu. Kohus nõustub kostja vandeadvokaadist lepingulise

esindaja tunnihinnaga 135 eurot.

22. Kohus leiab, et asjatundja arvamuse kulu on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb

hagejatelt kostja kasuks välja mõista summas 2000 eurot. Kohus ei nõustu osaliselt kostja

esindaja ajakuluga. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 140 tundi ja 17 min

ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtul

ei ole võimalik sisuliselt kontrollida ja hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud koosolekute

ja kliendiga nõupidamise/kommunikatsiooniga seonduvate toimingute vajalikkust ega

põhjendatust. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks:

 ettevalmistused hagivastuse koostamiseks, hagivastuse koostamine ja esitamine kohtule

(toimingud kuupäevadel 02.11.2017 – 21.11.2017) – 15 tundi;

 tutvumine hagejate 22.12.2017 menetlusdokumendiga, kostja 16.01.2018 seisukoha

koostamine ja esitamine kohtule (toimingud kuupäevadel 02.01.2018 – 16.01.2017) – 8

tundi;

 tutvumine hagejate 17.01.2018 menetlusdokumendiga, kostja 18.01.2018 seisukoha

koostamine ja esitamine kohtule (toimingud kuupäeval 17.01.2018) – 3 tundi;

 31.01.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine (sh kohtukõne teeside koostamine) ja

istungil osalemine, sh kohtuistungi protokolli analüüs (toimingud kuupäevadel

26.01.2018 – 01.02.2018) – 4 tundi;

 kostja 28.02.2018 menetlusdokumendi koostamine (sh kliendiga nõupidamine) ja

kohtule esitamine (toimingud kuupäevadel 05.02.2018 – 28.02.2018) – 2 tundi ja 30

min;

 tutvumine hageja 28.02.2018, kostja 01.03.2018 vastuväite koostamine ja esitamine

kohtule (toimingud kuupäeval 01.03.2018) – 2 tundi;

 kostja 15.03.2018 kohtukõne teeside koostamine ja esitamine kohtule (toimingud

kuupäevadel 13.03.2018 – 15.03.2018) – 2 tundi.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et toimingud kuupäevadel 21.11.2017 (kell 15:00) –

18.12.2017 on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatud 36 tunni ja 30 min ulatuses. Tunnitasu 135 eurot arvestades tähendab see

4927,50 eurot, mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise

taotluse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik