4-17-6586/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

28. märts 2018 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-6586 (2590,17,006478) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Väärteoasi Vaidlustatud lahend G.K, Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2, § 242 lg 1 järgi

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. jaanuari 2018 kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik G.K, apellatsioon Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond. Menetlusalune isik

G.K (isikukood: XXX). Elukoht:

XXX. Väärteokorras karistatud 12 korral.

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2018. a otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokollis heidetakse G.K-le ette, et tema 6. detsembril 2017 kell 13:03 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas XXX ees liikudes Hommiku pst suunas juhtis mootorsõidukit Yamaha WHY50 registreerimismärgiga XXX alkoholijoobe piirmäära ületades. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. Kontrollimisel ei olnud tal esitada sõiduki registreerimistunnistust, kui ei olnud sõiduki omanik, vastutav kasutaja ja viimaseid ei olnud sõidukil. Samuti puudus isikut tõendav dokument või juhiluba. Sellega rikkus

G.K LS § 69 lg 3 ja § 88 lg 1 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

2. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati G.K süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 224 lg 2 alusel arest 21 päeva.

3. Maakohus luges karistust mõistes kergendavaks asjaoluks G.K süü tunnistamise.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtub, et G.K on 12 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 21. detsembri 2017. a otsusega LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi 20 päeva pikkuse arestiga. Seega enne kõnealuse väärteo toimepanemist, oli tema suhtes juba koostatud väärteoprotokoll, milles talle muuhulgas heideti ette väärtegude toimepanemist. Kõik mõistetud rahatrahvid on tasumata. Ka pimeda naise ja alaealiste laste eest hoolitsemise vajadus ei ole takistanud G.K väärtegusid toime panemast. Varasemad väärteokaristused ei ole G.K-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud analoogsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole rahatrahvi mõistmine põhjendatud. G.K tuleb karistada keskmisest suurema arestimääraga, s.o 21- päevase arestiga. Aresti kandmist ositi ei pidanud kohus põhjendatuks ka G.K perekondlikku ja tööalast seisundit arvestades. G.K on ennast sellisesse olukorda asetanud ise. Ka eelmist 21. detsembri 2017. a karistust 20 päeva aresti ei asunud ta kandma mitte 8. jaanuaril 2018, nagu teda kohustati, vaid alles 10. jaanuaril 2018.

4. G.K tunnistab end esitatud apellatsioonis süüdi ja kahetseb tehtut. Ta on nõus ka 21 päeva aresti ära kandma. G.K taotleb aresti määramist ositi (s.o nädalavahetuseti).

G.K on pime naine ja kohustus viia lapsi lasteaeda ja neid sealt tuua. Ta töötab vahetustega AS-is X öösiti. G.K lubab, et hakkab kandma karistust igal nädalavahetusel.

5. Kirjalikus vastuses taotleb kohtuvälise menetleja esindaja jätta maakohtu otsus muutmata. G.K on korduvalt karistatud rahatrahvide ja arestidega. Rahatrahvid on tasumata. Sellest nähtub, et G.K puuduv vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. G.K ei soovi oma liiklusalast käitumist kohandada teiste liiklejatega. Ta on teistele liiklejatele ohtlik, mistõttu tuleks tema karistusse suhtuda täie tõsidusega. Teda tuleb karistada keskmisest karmima karistusega. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on inimese elu ning üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi karistuste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad edaspidi õiguskuulekalt käituma. Antud juhul pidas ka maakohus põhjendatuks karistada G.K arestiga. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. G.K-le mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud teo raskusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja G.K apellatsioon rahuldamata.

7. Esitatud apellatsioonis ei vaidlusta G.K enda süüditunnistamist LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi, ega talle mõistetud karistust – 21 päeva pikkust aresti. G.K taotleb aresti määramist ositi. Ringkonnakohus sellist taotlust põhjendatuks ei pea.

8. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtu põhistustega, millega kohus jättis G.K taotluse karistuse kohaldamiseks ositi rahuldamata. Aresti kohaldamise ositi välistas maakohus põhjusel, et G.K ei tulnud õigeaegselt kandma talle eelmise otsusega mõistetud aresti väärteoasjas nr 4-17-6131. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et nimetatud otsusega kohustati

G.K ilmuma aresti kandma 8. jaanuaril 2018. Kinnipidamise protokollist nähtub, et G.K peeti kinni 10. jaanuaril 2018 Viru Maakohtu 4-17-6131 otsusega mõistetud 20 päeva pikkuse aresti kandmiseks. Arvestades, et G.K ei ilmunud määratud tähtajal aresti kandma, seab kahtluse alla tema lubadused kanda aresti nädalavahetuseti. Lühikese aja jooksul toime pandud kaks joobes juhtimist kinnitavad, et G.K on probleeme alkoholiga, mis omakorda raskendab kohustuste täitmist. Lisaks iseloomustab tema suhtumist õiguskorda ja selle reeglitesse korduv karistatus nii kriminaalkui ka väärteokorras. On ilmne, et G.K-le tuleb pere ja töö meelde alles karistuse mõistmisel, kui ta on oma pere juba tahtlikult raskesse olukorda pannud. Kohtuistungil on G.K selgitanud, et töötunnid võimaldatakse tal ära teha tagantjärgi ning et lapsed lasteaias ei käi, kui keegi viia ja tuua ei saa (lk 38 ja pöördel). Seega ei ole kohtukolleegiumi arvates G.K takistatud kanda arest ära 21 järjestikusel päeval.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.