3-18-605/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-605

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava

toimingu sooritamiseks A.M. suhtes

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Margit Kikas

Isik, kelle õigusi taotlus puudutab – A.M.

Menetlustoiming

Loataotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 26.03.2018 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx

summas 23 938,18 eurot.

2. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitmist tagava toimingu sooritamisest. Seejärel

toimetada määrus kätte A.M.ile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu-

ja

Tolliamet

(MTA)

esitas

26.03.2018

Tallinna

Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel taotluse loa saamiseks seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) kohtulik hüpoteek A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx,

asukohaga xxxxxxxxx summas 23 938,18 eurot.

2. Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur Elektri tugi OÜ (registrikood 12938786)

maksuvõlgade sissenõudmisega. Käesoleva taotlusega alustab maksuhaldur Elektri tugi OÜ

endise juhatuse liikme A.M.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust

ning menetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks

võib olla A.M.i solidaarne vastutus koos Elektri tugi OÜ 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-

2(7)

3/037359-3 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud Elektri tugi OÜ

maksukohustuse ja intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

3. Elektri tugi OÜ maksuvõlg 26.03.2018 seisuga on 24 015,29 eurot, millest põhivõlg

moodustab 17 323,81 eurot ja intress (sh arvestuslik intress) 6733,03 eurot. Elektri tugi OÜ

maksuvõlg põhivõla osas koosneb 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037359-3 täiendavalt

tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest kokku summas 15 257,11 eurot

ning maksustamisperioodil 2017 aprill deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest kokku

2066,70 eurot. Maksuhaldur kontrollis vastavalt MKS §-le 10 ja § 59 lg 2 p-le 1 ning 06.07.2016

korralduse nr 12.2-3/037359-1 alusel Elektri tugi OÜ 2016 maikuu käibedeklaratsioonil

(edaspidi KMD) deklareeritud andmete õigsust. 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037359-

3 määras maksuhaldur Elektri tugi OÜ-le täiendavalt tasumiseks 15 257,11 eurot, so perioodil

mai 2016 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastunud käibemaks.

Maksu määramise õiguslikuks aluseks oli KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. Maksuhaldur asus Elektri

tugi OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluses kogutud tõendeid kogumis analüüsimisel

seisukohale, et 2016 maikuu KMD-l kajastas Elektri tugi OÜ käibemaksuarvestuses arveid,

millel osutatud teenuseid tegelikkuses arve saajatelt ei soetatud ning mille alusel arvati alusetult

maha ja deklareeriti sisendkäibemaksu kokku summas 17 687,78 eurot. Maksuhalduri seisukoht

tugines kokkuvõtvalt asjaolul, et kuivõrd Elektri tugi OÜ ei esitanud maksumenetluse käigus

perioodi mai 2016 pearaamatu väljavõtteid ega ostuarveid, puudub maksuhalduril

informatsioon selle kohta, milliseid summasid Elektri tugi OÜ kontrollitaval perioodil

sisendkäibemaksu hulgas on deklareerinud. KMD lisa INF B-osas deklareeritud ostuarvete

andmete alusel ei ole võimalik tuvastada nende tegelikku sisu ja seotust Elektri tugi OÜ

ettevõtluse ja maksustatava käibega. Samuti märkis maksuhaldur eelviidatud maksuotsuses, et

26.05.2016 otsusega nr 12.23/036696-2 kustutati Elektri tugi OÜ käibemaksukohustuslaste

registrist alates 30.05.2016, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul

jaanuar kuni aprill 2016. Kuivõrd Elektri tugi OÜ-l puudus maikuus 2016 ettevõtlus, on

äriühing alusetult kajastanud sisendkäibemaksu perioodi mai 2016 KMD-l. Kontrolli

tulemusena vähendas maksuhaldur perioodi mai 2016 sisendkäibemaksu 17 687,78 euro võrra,

enammakstud käibemaksu 2 430,67 eurot võrra ning suurendas mai 2016 tasumisele kuuluvat

käibemaksu 15 257,11 euro võrra kohustades äriühingut tasuma maksusumma 15 257,11 eurot

30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates selleks ettenähtud

kontole.

4. Elektri

tugi

OÜ

19.08.2016

maksuotsusega

nr

12.2-3/037359-3

määratud

maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.M.i juhatuse liikmeks

oleku ajal Elektri tugi OÜ 2016 maikuu valeandmetega KMD esitamise tulemusel. Kõnesoleva

deklaratsiooni esitas 24.05.2016 A.M.. Elektri tugi OÜ kanti äriregistrisse 02.11.2015, A.M. oli

äriühingu juhatuse liige perioodil 02.11.2015 kuni 08.06.2016. A.M., olles Elektri tugi OÜ

seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-st

ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise eest. Elektri tugi OÜ-l oli perioodil 28.04.2016 kuni 10.10.2016 ka teine juhatuse liige,

J. O., kes aga äriühingu ettevõtluse kontrolli käigus antud seletuste kohaselt oli maksuhalduri

hinnangul nö variisik, kes äriühingu juhtimisest osa ei võtnud, otsuseid vastu ei võtnud ega

dokumentatsioonile ligipääsu ei omanud. A.M. oli e-maksuameti kohaselt ainukeseks isikuks,

kes esitas Elektri tugi OÜ nimel maksudeklaratsioone.

5. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel

äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul Elektri tugi OÜ endiselt juhatuse liikmelt A.M.ilt.

Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. 18.04.2016

korraldusega nr 12.2-3/36696 alustati Elektri tugi OÜ osas Eestis ettevõtlusega tegelemise

3(7)

kontrolli perioodil jaanuar kuni aprill 2016, millise tulemusena kustutati ettevõte

käibemaksukohustuslaste registrist. MTA 26.065.2016 otsuse nr 12.2-3/36696-2 kohaselt oli

ettevõtte eesmärgiks näilise mulje jätmine Elektri tugi OÜ ettevõtluse toimumisest ning

menetluse käigus esitatud dokumendid olid koostatud üksnes eesmärgiga omada

käibemaksukohustuslase numbrit. Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja

selgunud asjaolusid, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Elektri tugi OÜ endine

juhatuse liige A.M. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumine

põhjustas Elektri tugi OÜ 2016 maikuu KMD-l ebaõigete andmete esitamise ning maksuotsuse

väljastamise, millega määrati täiendavalt tasumisele maksukohustused summas 15 257,11

eurot. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus. Elektri tugi OÜ

kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on alust arvata, et A.M.i

tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult kajastada tema juhitava äriühingu

maksuarvestuses sisendkäibemaksu, mille maha arvamiseks ei olnud tegelikku alust.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.M.i tegevuse ja Elektri tugi OÜ

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest

solidaarselt Elektri tugi OÜ-ga. Tulenevalt eeltoodust on maksuhalduril tekkinud ka

põhjendatud kahtlus, et A.M. on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks

vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

6. Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A.M.i solidaarne vastutus

Elektri tugi OÜ maksuvõla eest summas 15 257,11 eurot, millele lisandub nimetatud

maksuvõlalt arvestatud intress summas 5895,35 eurot.

7. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt puudub A.M.il igakuine sissetulek

töötasu näol. Viimane töötasu väljamakse on A.M.ile OÜ EKA VEOD poolt tehtud 2013 aastal.

Isik on alates 16.06.2015 registreeritud FIE-na, tegevusalaks taksoveod. Samas on tema tegevus

äriregistri väljavõtte kohaselt olnud valdavas osas peatatud. Seetõttu võib maksuhalduri

hinnangul osutuda maksuvõla tasumine koormavaks, millega seondub sügavam oht, et isik asub

end varatuks muutma ning ei saa välistada, et asub sissetulekut vähendama või varjama.

Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik.

8. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub Elektri

tugi OÜ endine juhatuse liige A.M. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul

viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb eelkõige A.M.i eelnevast

käitumisest Elektri tugi OÜ majandustegevuse korraldamisel, so esitades 2016 maikuu

maksudeklaratsioonis valeandmeid ning jättes juhatuse liikmena, samuti äriühingu asutaja ja

ainuosanikuna tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumise 2016 maikuu

käibemaksu osas, mis näitab A.M.i suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on

maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võib A.M. suhtuda ka vastutusotsusega

määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Arvestades

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine

A.M.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate

meetmete rakendamine selle, et maksuhalduril on peale isikule vastutusotsuse väljastamist ka

reaalselt võimalik A.M.i kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras

vähemalt osaliselt sisse nõuda.

9. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Elektri tugi OÜ maksuvõlg on tekkinud A.M.i

süülise tegevusena tema juhatuse liikmeks oleku ajal (02.11.2015 kuni 08.06.2016). Seetõttu

4(7)

leiab maksuhaldur, et lisaks põhivõlale on põhjendatud A.M.ilt sisse nõuda ka nimetatud

põhimaksuvõlalt arvestatud intressi summas eurot 5895,35.

10. KMS § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. A.M.ilt sissenõutav maksusumma

puudutab Elektri tugi OÜ maksuotsusega määratud käibemaksusummasid, millega seotud

KMD esitamise, deklareerimise ja tasumise tähtpäevad oli perioodil kuni 20.06.2016, seega

saabub maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtluse osas 20.09.2021. Avaldaja rõhutab,

et MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat ja ka

minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud.

11. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühing ei ole registrist kustutatud.

12. Kuna Elektri tugi OÜ ei ole tasunud maksustamisperioodi 2016 maikuu osas

maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummat 15 257,11 eurot, on

maksuhaldur viinud läbi täitetoiminguid Elektritugi OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, mille

tulemusena laekumisi ei toimunud. Maksuhaldur alustas maksuotsusega Elektri tugi OÜ-le

määratud, kuid tasumata maksusumma 15 257,11 eurot sundtäitmist 04.10.2016, mil edastas

AS-le SEB, AS-le LHV Pank ja Swedbank AS-le korraldused Elektri tugi OÜ arvelduskonto

arestimiseks summas 15 257,11 eurot. Teistes krediidiasutustes Elektri tugi OÜ-l arvelduskonto

puudub. Eelnimetatud toimingute tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud, kuid tasumata

maksusummade katteks toimunud ei ole. Maksuhaldur tegi päringud e-kinnistusraamatusse,

Ehitisregistrisse, Väärtpaberiregistrisse ja Maanteeameti liiklusregistrisse ning selgus, et

Elektri tugi OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Muu registervara ja vallasvara,

millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda,

maksuhaldurile teadaolevalt Elektri tugi OÜ-l puudub. Eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes,

ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile avaldust Elektri tugi OÜ suhtes

täitemenetluse alustamiseks. Maksukohustuslaste registri andmetel on Elektri tugi OÜ

deklareerinud viimati käivet, sellelt arvestatud käibemaksu ning sisendkäibemaksu 2016

maikuu osas. Töötasu väljamakseid on Elektri tugi OÜ poolt viimati deklareeritud 2016

aprillikuu osas. Kuivõrd Elektri tugi OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutati

äriühing alates 30.05.2016 käibemaksukohustuslaste registrist. Eeltoodust tulenevalt on

maksuhaldur seisukohal, et Elektri tugi OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus

maksuvõla sissenõudmiseks Elektri tugi OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

13. A.M.ile tuleb teha vastutusotsus enne Elektri tugi OÜ registrist kustutamist. Kuna äriühing

ei ole registrist kustutatud, siis käesoleval juhul ei esine olukorda, kus juriidilise isiku

õigusvõime oleks lõppenud.

14. Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid ja väikelaevu A.M.ile ei kuulu, samuti ei

ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel avatud A.M.i nimel väärtpaberikontot. Maksuhaldur,

analüüsinud A.M.i varalist seisu kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kaudu tuvastas, et

A.M.ile kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx (elamumaa 100%, asukohaga

xxxxxxxx, kus asub reaalosana eluruum (korter) nr 39 pindalaga 46,9 m2). Nimetatud

kinnisasjale ei ole seatud keelumärkeid kinnisasja käsutamise keelamiseks ega hüpoteeke.

Arvestades asjaolu, et A.M.ile kuuluva korteri täpset väärtust ei ole võimalik kindlaks teha,

tuleb lähtuda korteri keskmisest turuväärtusest (so hinnates kinnisvaraportaalis toodud

hindasid). Maksuhaldur, tutvunud kinnisvaraportaalis kv.ee xxxxxxxxx asuva korteri

müügihinnaga, on seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus on 27 400 eurot

(585 EUR/m2, 585x46,9).

15. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi

seadmine A.M.ile kuuluvale kinnisasjale kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi

5(7)

seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Maksuhalduri hinnangul ei piira

nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse

raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud

kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti

Vabariigi (MTA kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda.

16. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab

kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse

hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti

muudest täitekuludest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu

koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

Täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt 60 eurot. Kuna maksuhalduri

kogu nõude suuruseks A.M.i osas on 21 152,46 eurot (maksuotsusest tulenev põhivõlg 15

257,11 eurot ja intress 5 895,35 eurot), siis on KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt kohtutäituri põhitasu

9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot. A.M.ile esitatava nõude suuruselt 9%

on 1903,72 eurot, seega kohtutäituri põhitasuks jääb 1963,72 eurot. Täitetoimingu lisatasu

puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise,

läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast,

kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba

täitetoimingute sooritamiseks A.M.i omandis olevale korteriomandile (registriosa numbriga

xxxxxxxx), mille turuväärtuseks on maksimaalselt 27 400 eurot. Seega lisatasu varade

müügihinnast oleks antud juhul 822 eurot. Kohtutäituri tasu suurus käesoleva maksuvõla

sissenõudmisel moodustaks kokku 2785,72 eurot ehk 13,2% kogu nõude suurusest.

Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud. Seega peab

maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 23 938,18 eurot (21 152,46 eurot +

2785,72 eurot täitmiskulude katteks).

17. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingu, kui A.M. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada

asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille

suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.M. soovib kanda deposiidina tagatissumma,

siis on kantava deposiidi väärtuseks 23 938,18 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega.

19. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses

sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

20. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

6(7)

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks

ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

21. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab

MKS § 136¹ lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud

tõendid (taotluse lisad 1-11).

22. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega Elektri tugi

OÜ

endise

juhatuse

liikme

A.M.i

suhtes

vastutusotsuse

koostamisele

suunatud

maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12

kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul

on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse

käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust

juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusotsuse

koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A.M.i

solidaarne vastutus Elektri tugi OÜ maksuvõla eest summas 15 257,11 eurot, millele lisandub

nimetatud maksuvõlalt arvestatud intress summas 5895,35 eurot. Taotluses välja toodud

asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt

võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Elektri tugi OÜ õigusvõime ei ole

lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

23. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus

nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kontrolli tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine

võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. A.M. esitas 2016 mai

maksudeklaratsioonis valeandmeid ning jättis juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt

seadusest tulenevate maksete tasumise 2016 mai käibemaksu osas. Arvestades A.M.i eelnevat

maksuõiguslikku käitumist, ei saa välistada, et A.M. hakkab tema suhtes algatatud

vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma.

Asjaolu, et A.M.il puudub igakuine sissetulek (viimane töötasu väljamakse tehti aastal 2013) ja

tema tegutsemine FIE-na on äriregistri andmetel olnud korduvalt peatatud (viimati 13.02.2018-

19.02.2018), võib viidata ka sellele, et isik varjab oma sissetulekut.

7(7)

24. Maksuhaldur on viinud läbi täitetoiminguid Elektri tugi OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks,

mille tulemusena laekumisi ei toimunud. Maksuhaldur alustas maksuotsusega Elektri tugi OÜ-

le määratud maksusumma sundtäitmist 04.10.2016. Seega on sissenõudmise alustamisest

möödunud rohkem kui kolm kuud.

25. MTA taotleb luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek A.M.ile

kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx summas

23 938,18 eurot. MTA on viidanud, et A.M.il ei ole sõidukeid ega väikelaevu, samuti ei ole

A.M.i nimel väärtpaberikontot. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine A.M.ile kuuluvale

kinnisasjale on sobiv ja põhjendatud täitetoiming. Arvestades määratava maksukohustuse

suurust, täitekulude suurust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, ei koorma A.M.i

kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 23 938,18 eurot maksukohustuslast ülemäära.

Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Kohus ei näe põhjust

kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Seega on maksuhalduri

taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike

täitekulude tagamiseks.

26. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui A.M. on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. MTA on märkinud,

et kui A.M. soovib maksta deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 23

938,18 eurot.

27. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ning annab MTA-le loa Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.M.ile

kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx summas

23 938,18 eurot.

28. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingu sooritamisest. A.M.ile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingu sooritamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm