2-16-13231/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Legislator headnote
AI generated2-16-13231/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13231
Tsiviilasi
Westmor Capital OÜ hagi Matching Holding OÜ vastu
kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
55 939,92 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Westmor Capital
OÜ (registrikood 12463780, asukoht Liivalaia 45, Tallinn,
10145), hageja seaduslik esindaja juhatuse liige SM (e-post:
XXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Matching Holding
OÜ (registrikood 12854463, asukoht Viljandi mnt 9, Rapla,
79511), kostja lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok (e-
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
post: XXX)
Istungi toimumise aeg
08.03.2018
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus muutmata.
2. Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Matching Holding OÜ kanda.
Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal ringkonnakohtus
hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli
parandamiseks osaliselt ning parandada protokoll järgmiselt: Protokolli 2.
lehekülje ridadel 15-18 avaldatu väljendas R.Sidok ja real 19 avaldatu väljendas
SM.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 50 000 eurot, viivise
seisuga 31.08.2016 summas 1939,92 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 01.09.2016
kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt andis Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ Matching Holding OÜ-
le 04.03.2016 laenu summas 50 000 eurot. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole
selgitusega „lühiajaline laen notari
deposiiti kandmiseks“. Rootsi Mööbel
Investeeringud OÜ andis kostjale laenu põhjusel, et kostja ei olnud suutnud 04. märtsiks
2016 hoiustada Tallinna notar Margus Veskimäe ametialasele kontole nõutavat
rahasummat. Vältimaks sellele päevale planeeritud tehingu
edasilükkumist
määramatuks ajaks, nõustus Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ kostjale andma laenu 50
000 eurot. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ ja kostja kirjalikku laenulepingut ei
sõlminud, notaribüroos lepiti suuliselt kokku, et kostja tagastab Rootsi Mööbel
Investeeringud OÜ-le laenu hiljemalt 07.03.2016.a. Kostja kokkulepitud kuupäevaks
laenusummat Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-le ei tagastanud, mistõttu saatis Rootsi
Mööbel Investeeringud OÜ juhatuse liige LT kostjale 28.03.2016 nõudekirja, milles
juhtis tähelepanu, et laenu tagastamise tähtaeg saabus juba 07.03.2016 ning palus laenu
tagastada hiljemalt 31.03.2016. Kostja ei tagastanud laenusummat ka 31.03.2016.
3. 08.08.2016 loovutas Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ nõude kostja vastu WESTMOR
CAPITAL OÜ-le. WESTMOR CAPITAL OÜ saatis 24.08.2016 ning 26.06.2016
kostjale nõudekirja, milles palus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30.08.2016 täita
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja 30.08.2016 oma
kohustusi ei täitnud ning ei ole seda teinud ka käesoleva hagi esitamise seisuga.
Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestamisega lõppenud. Kostja esitas Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule 03. mail 2017 hagiavalduse, milles kostja
nõuab Träknaggen I Göteryd AB-lt ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-lt
(likvideerimisel) 487.936,00 euro tasumist. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue
võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu,
esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
Kostja nõue loovutaja vastu on muutunud sissenõutavaks 09.05.2016. Kostja palub
menetlus lõpetada, kuna hageja nõue kostja vastu on lõppenud. Alternatiivselt peatada
menetlus, kuni lahendi jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
asjas.
Esimese astme kohtu otsus
6. Maakohus tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, mõistis kostjalt hageja kasuks
välja 51 939,92 eurot, viivise protsendina põhinõudest 50 000 eurot VÕS § 113 lg 1
alusel alates 01.09.2016 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, jättis hageja
menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 552,76
eurot, kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, peatas menetluse kostja tasaarvestuse
vastuväite osas kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus oleva menetluse nr
08-1-2/2017 lõppemiseni.
7. Maakohus tuvastas, et Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ andis kostjale 04.03.2016
laenu summas 50 000 eurot. Kostja kokkulepitud tähtpäevaks ega ka hiljem
laenusummat ei tagastanud. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ loovutas nõude kostja
vastu hagejale. Seega on hagi põhjendatud.
8. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, kuna kostjal on Träknaggen I
Göteryd AB ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu 487.936,00
euro suurune nõue. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Kohus leiab, et
põhjendatud on hagi rahuldada osaotsusega TsMS § 450 järgides ja kostja tasaarvestuse
avalduse menetlemine peatada TsMS § 356 sätestatut järgides. Kohus leiab, et osaotsuse
tegemine kiirendab menetlust. Kuna hageja on tasaarvestuse vaidlustanud, siis on kuni
arbitraažikohtu lahendini otstarbekas tasaarvestusavalduse menetlus peatada. Maakohtul
puudub pädevus kostja tasaarvestuse aluseks olevat nõuet lahendada, kuivõrd
kokkuleppe alusel on sellega seotud vaidlusküsimused antud arbitraažikohtu pädevusse.
Apellatsioonkaebus
9. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsus ulatuses, milles
hageja hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti kostja kanda ning saata asi uueks
läbivaatamiseks maakohtusse.
10. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks tulnud menetlus tervikuna peatada või apellandi
nõuet sisuliselt hinnata. Kohus on otsusega hagi rahuldanud reservatsiooniga ning
peatanud menetluse kostja tasaarvestuse menetlemise osas. Selliselt on kohus
põhjendamatult eelistanud menetluses hageja huvisid. Kohus on otsuses tunnistanud, et
kostja poolt kohtule esitatud tõendite järgi on kostja nõue, mis on
arbitraažikohtumenetluses, asjakohane ja perspektiivne. Sellises olukorras oleks pidanud
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
kohus kostja nõuet hindama või peatama menetluse kuni arbitraažikohtus menetlus
lõpeb. Reservatsiooniga osaotsuse tegemine tuli kostjale üllatusena. See otsus paneb
kostja olukorda, kus hagejal on õigus nõuda täitemenetluses rahuldatud osas summa
tasumist, kuigi tegelikult on hageja nõue tasaarvestuse alusel lõppenud. Kohus oleks
pidanud pooli võrdselt kohtlema ning peatama menetluse tervikuna.
Vastus apellatsioonkaebusele
11. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle
rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
Edasine menetlus
12. 16.03.2018 esitas kostja taotluse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, mille
maakohus osaotsusega hagi rahuldas ning muuta maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt,
et maakohtu otsuse täitmine peatatakse kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
arbitraažikohtu hagiasja nr 08-1-2/2017 tehtava lahendi jõustumiseni.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
13. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus
tuleb jätta rahuldamata.
15. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja võlgnevus maakohtu
otsuse tegemise seisuga hageja ees tulenevalt Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ
Matching Holding OÜ vahel 04.03.2016 sõlmitud laenulepingust moodustab põhisumma
50 000 eurot ning tulenevalt hageja ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ vahel sõlmitud
loovutamislepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viiviseid, sh edasiulatuvalt.
04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurusele kostja vastuväiteid ei
esitanud nagu maakohus õigesti märkis ning laenulepingust tuleneva võlgnevuse
olemasolu ja suurust ei vaidlustanud kostja ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtus
toimunud istungil kinnitas kostja, et vaidlus puudub laenulepingust tuleneva võla ja
viivise tasumise kohustuse üle. Täiendavalt nähtub see seisukoht ka kostja poolt
16.03.2018 esitatud taotlusest, milles sisuliselt palutakse maakohtu resolutsioon
võlgnevuse (põhinõue ja viivised) väljamõistmiseks jätta muutmata, peatades maakohtu
otsuse täitmine. Samas menetlusdokumendis leiab kostja aga jätkuvalt, et maakohus tegi
osaotsuse menetlusõiguse norme rikkudes.
16. Vaidluse keskseks küsimuseks on seega see, kas maakohus rahuldas hagi õigesti
tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Kostja on maakohtule ette heitnud, et
maakohtu otsus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemiseks oli üllatuslik, kuid
ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus määras 09.05.2017 määrusega (IV
kd, tlk 53-54) asja menetlemise kirjalikus menetluses, määras kõikide kohtule esitamata
tõendite, seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise tähtajaks 12.06.2017 ja
vastaspoole poolt esitatu suhtes seisukohtade esitamise tähtajaks 30.06.2017.
Kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määras kohus 31.08.2017. 13.06.2017 esitas kostja
taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja palus asja materjalide juurde võtta Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsuse Matching Holding OÜ esitatud
hagiavalduse menetlusse võtmiseks, kohustades Matching Holding OÜ tasuma
arbitraažimaks. Kostja palus ühtlasi peatada menetluse käesolevas asjas, kuni lahendi
jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu hagiasjas nr 08-1-2/2017.
Kuna hageja vaidles kostja taotlusele menetluse peatamiseks vastu, siis ei saanud
ringkonnakohtu arvates tulla kostjale üllatusena, et juhul, kui maakohus leiab, et
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
menetluse peatamise taotlus on põhjendamatu, tuleb, arvestades kostja esitatud
tasaarvestuse vastuväidet, maakohtul teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.
17. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna maakohus asus seisukohale, et kostja
tasaarvestuse aluseks olev nõue on perspektiivikas, oleks maakohus pidanud
tasaarvestuse aluseks oleva nõude põhjendatuse sisuliselt ise ära hindama.
Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et maakohus hindas kostja nõude perspektiivikaks.
Maakohus on küll korranud kostja väiteid, et kostja arvates on tema nõue põhjendatud
(IV kd, tlk 119), kuid maakohus ei ole ise selle nõude põhjendatusele hinnangut andnud.
Seda ei oleks saanud maakohus ka teha, sest kostja nõude põhjendatuse ja tõendatuse
kontroll saab vastavalt alluvuskokkuleppele toimuda vaid arbitraažikohtus.
18. Nõustuda ei saa kostja väitega, et maakohus, tehes reservatsiooniga osaotsuse, ei
kohelnud asja lahendades pooli võrdselt. Käesolevas asjas ei esitanud kostja peale
tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele teisi sisulisi vastuväiteid. Selline olukord
võimaldabki maakohtul TsMS § 450 lg 4 kohaselt teha tasaarvestuse reservatsiooniga
osaotsus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita poolte
ebavõrdset kohtlemist. Reservatsiooniga otsuse tegemine on kohtu kaalutlusotsus. Kostja
tasaarvestuse vastuväidet maakohus alluvuskokkuleppe tõttu lahendada ei saanud, samas
puuduvad kindlad andmed, kui kaua võtab kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks oleva
nõude lahendamine arbitraažikohtus. Kostja väidetest nähtuvalt tehakse seal lõpplahend
paari kuu jooksul, kuid selle väite tõsikindluse kohta puuduvad andmed. Kaaludes seega
nii hageja ja kui ka kostja huvisid, ei ole maakohus tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse
tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
19. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonimenetluses esitatud taotlus käesolevas asjas
lõpplahendi täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 esimese
lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja
korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et
otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg-s 1 sätestatu on
erandnorm otsuse tavalise korraga võrreldes. Seega oli kostja kohustus täitmise korda
põhistada, sh esile tuua need erandlikud asjaolud, mille tõttu peaks käesoleval juhul
täitmise korda erandlikult muutma. Ringkonnakohtu arvates kostja selliseid erandlikke
asjaolusid esile toonud ei ole. Lisaks viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendis nr 3-2-
1-37-10 p-s 16 avaldatud seisukohale, mille järgi ei saa TsMS § 445 lg 1 kasutada
täitmise korra määramiseks, kui kohtuotsuse täitmine jääks sõltuvaks sisuliselt
määramata ajaks. Sellisele seisukohale viitas ringkonnakohus ka toimunud istungil,
osutades, et kostja poolt viidatud täitmise kord on võimalik määrata vaid poolte
kokkuleppega.
20. Kostja esitas taotluse 08.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja leidis,
et protokolli parandamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kohtuinfosüsteemi andmetel
sai kostja istungi protokolli kätte 15.03.2018. Kuna taotlus protokolli parandamiseks
esitati 16.03.2018, siis ei ole protokolli parandamise taotlus hilinenult esitatud.
Ringkonnakohus nõustub protokolli parandamise taotlusega osaliselt, st osas, milles
poolte esindajate avaldatu menetluskulude määramise kohta on protokollis märgitud
vastupidiselt avaldatule. Muus osas jääb kostja taotlus rahuldamata, sest protokoll ei pea
olema stenogramm.
Menetluskulude jaotus
21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
22. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ringkonnakohus menetluskulude
rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen Krista Kirspuu
Marget Henriksen
kohtunik
kohtunik
kohtunik
6(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231