Legislator Case Law & Legislation
2-16-13231/87 AI generated

2-16-13231/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-13231/87
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Legislator headnote

AI generated

2-16-13231/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Keywords

AI generated
regular deposit contract investment transaction holding company foreign investment fund depositor bank deposit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13231

Tsiviilasi

Westmor Capital OÜ hagi Matching Holding OÜ vastu

kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

55 939,92 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Westmor Capital

OÜ (registrikood 12463780, asukoht Liivalaia 45, Tallinn,

10145), hageja seaduslik esindaja juhatuse liige SM (e-post:

XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Matching Holding

OÜ (registrikood 12854463, asukoht Viljandi mnt 9, Rapla,

79511), kostja lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok (e-

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231

post: XXX)

Istungi toimumise aeg

08.03.2018

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus muutmata.

2. Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Matching Holding OÜ kanda.

Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks osaliselt ning parandada protokoll järgmiselt: Protokolli 2.

lehekülje ridadel 15-18 avaldatu väljendas R.Sidok ja real 19 avaldatu väljendas

SM.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 50 000 eurot, viivise

seisuga 31.08.2016 summas 1939,92 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 01.09.2016

kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt andis Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ Matching Holding OÜ-

le 04.03.2016 laenu summas 50 000 eurot. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole

selgitusega „lühiajaline laen notari

deposiiti kandmiseks“. Rootsi Mööbel

Investeeringud OÜ andis kostjale laenu põhjusel, et kostja ei olnud suutnud 04. märtsiks

2016 hoiustada Tallinna notar Margus Veskimäe ametialasele kontole nõutavat

rahasummat. Vältimaks sellele päevale planeeritud tehingu

edasilükkumist

määramatuks ajaks, nõustus Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ kostjale andma laenu 50

000 eurot. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ ja kostja kirjalikku laenulepingut ei

sõlminud, notaribüroos lepiti suuliselt kokku, et kostja tagastab Rootsi Mööbel

Investeeringud OÜ-le laenu hiljemalt 07.03.2016.a. Kostja kokkulepitud kuupäevaks

laenusummat Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-le ei tagastanud, mistõttu saatis Rootsi

Mööbel Investeeringud OÜ juhatuse liige LT kostjale 28.03.2016 nõudekirja, milles

juhtis tähelepanu, et laenu tagastamise tähtaeg saabus juba 07.03.2016 ning palus laenu

tagastada hiljemalt 31.03.2016. Kostja ei tagastanud laenusummat ka 31.03.2016.

3. 08.08.2016 loovutas Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ nõude kostja vastu WESTMOR

CAPITAL OÜ-le. WESTMOR CAPITAL OÜ saatis 24.08.2016 ning 26.06.2016

kostjale nõudekirja, milles palus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30.08.2016 täita

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231

04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja 30.08.2016 oma

kohustusi ei täitnud ning ei ole seda teinud ka käesoleva hagi esitamise seisuga.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestamisega lõppenud. Kostja esitas Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule 03. mail 2017 hagiavalduse, milles kostja

nõuab Träknaggen I Göteryd AB-lt ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-lt

(likvideerimisel) 487.936,00 euro tasumist. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue

võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu,

esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

Kostja nõue loovutaja vastu on muutunud sissenõutavaks 09.05.2016. Kostja palub

menetlus lõpetada, kuna hageja nõue kostja vastu on lõppenud. Alternatiivselt peatada

menetlus, kuni lahendi jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu

asjas.

Esimese astme kohtu otsus

6. Maakohus tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 51 939,92 eurot, viivise protsendina põhinõudest 50 000 eurot VÕS § 113 lg 1

alusel alates 01.09.2016 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, jättis hageja

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 552,76

eurot, kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, peatas menetluse kostja tasaarvestuse

vastuväite osas kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus oleva menetluse nr

08-1-2/2017 lõppemiseni.

7. Maakohus tuvastas, et Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ andis kostjale 04.03.2016

laenu summas 50 000 eurot. Kostja kokkulepitud tähtpäevaks ega ka hiljem

laenusummat ei tagastanud. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ loovutas nõude kostja

vastu hagejale. Seega on hagi põhjendatud.

8. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, kuna kostjal on Träknaggen I

Göteryd AB ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu 487.936,00

euro suurune nõue. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Kohus leiab, et

põhjendatud on hagi rahuldada osaotsusega TsMS § 450 järgides ja kostja tasaarvestuse

avalduse menetlemine peatada TsMS § 356 sätestatut järgides. Kohus leiab, et osaotsuse

tegemine kiirendab menetlust. Kuna hageja on tasaarvestuse vaidlustanud, siis on kuni

arbitraažikohtu lahendini otstarbekas tasaarvestusavalduse menetlus peatada. Maakohtul

puudub pädevus kostja tasaarvestuse aluseks olevat nõuet lahendada, kuivõrd

kokkuleppe alusel on sellega seotud vaidlusküsimused antud arbitraažikohtu pädevusse.

Apellatsioonkaebus

9. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsus ulatuses, milles

hageja hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti kostja kanda ning saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtusse.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks tulnud menetlus tervikuna peatada või apellandi

nõuet sisuliselt hinnata. Kohus on otsusega hagi rahuldanud reservatsiooniga ning

peatanud menetluse kostja tasaarvestuse menetlemise osas. Selliselt on kohus

põhjendamatult eelistanud menetluses hageja huvisid. Kohus on otsuses tunnistanud, et

kostja poolt kohtule esitatud tõendite järgi on kostja nõue, mis on

arbitraažikohtumenetluses, asjakohane ja perspektiivne. Sellises olukorras oleks pidanud

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231

kohus kostja nõuet hindama või peatama menetluse kuni arbitraažikohtus menetlus

lõpeb. Reservatsiooniga osaotsuse tegemine tuli kostjale üllatusena. See otsus paneb

kostja olukorda, kus hagejal on õigus nõuda täitemenetluses rahuldatud osas summa

tasumist, kuigi tegelikult on hageja nõue tasaarvestuse alusel lõppenud. Kohus oleks

pidanud pooli võrdselt kohtlema ning peatama menetluse tervikuna.

Vastus apellatsioonkaebusele

11. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Edasine menetlus

12. 16.03.2018 esitas kostja taotluse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, mille

maakohus osaotsusega hagi rahuldas ning muuta maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt,

et maakohtu otsuse täitmine peatatakse kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

arbitraažikohtu hagiasja nr 08-1-2/2017 tehtava lahendi jõustumiseni.

Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.

13. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

15. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja võlgnevus maakohtu

otsuse tegemise seisuga hageja ees tulenevalt Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ

Matching Holding OÜ vahel 04.03.2016 sõlmitud laenulepingust moodustab põhisumma

50 000 eurot ning tulenevalt hageja ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ vahel sõlmitud

loovutamislepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viiviseid, sh edasiulatuvalt.

04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurusele kostja vastuväiteid ei

esitanud nagu maakohus õigesti märkis ning laenulepingust tuleneva võlgnevuse

olemasolu ja suurust ei vaidlustanud kostja ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtus

toimunud istungil kinnitas kostja, et vaidlus puudub laenulepingust tuleneva võla ja

viivise tasumise kohustuse üle. Täiendavalt nähtub see seisukoht ka kostja poolt

16.03.2018 esitatud taotlusest, milles sisuliselt palutakse maakohtu resolutsioon

võlgnevuse (põhinõue ja viivised) väljamõistmiseks jätta muutmata, peatades maakohtu

otsuse täitmine. Samas menetlusdokumendis leiab kostja aga jätkuvalt, et maakohus tegi

osaotsuse menetlusõiguse norme rikkudes.

16. Vaidluse keskseks küsimuseks on seega see, kas maakohus rahuldas hagi õigesti

tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Kostja on maakohtule ette heitnud, et

maakohtu otsus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemiseks oli üllatuslik, kuid

ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus määras 09.05.2017 määrusega (IV

kd, tlk 53-54) asja menetlemise kirjalikus menetluses, määras kõikide kohtule esitamata

tõendite, seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise tähtajaks 12.06.2017 ja

vastaspoole poolt esitatu suhtes seisukohtade esitamise tähtajaks 30.06.2017.

Kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määras kohus 31.08.2017. 13.06.2017 esitas kostja

taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja palus asja materjalide juurde võtta Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsuse Matching Holding OÜ esitatud

hagiavalduse menetlusse võtmiseks, kohustades Matching Holding OÜ tasuma

arbitraažimaks. Kostja palus ühtlasi peatada menetluse käesolevas asjas, kuni lahendi

jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu hagiasjas nr 08-1-2/2017.

Kuna hageja vaidles kostja taotlusele menetluse peatamiseks vastu, siis ei saanud

ringkonnakohtu arvates tulla kostjale üllatusena, et juhul, kui maakohus leiab, et

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231

menetluse peatamise taotlus on põhjendamatu, tuleb, arvestades kostja esitatud

tasaarvestuse vastuväidet, maakohtul teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.

17. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna maakohus asus seisukohale, et kostja

tasaarvestuse aluseks olev nõue on perspektiivikas, oleks maakohus pidanud

tasaarvestuse aluseks oleva nõude põhjendatuse sisuliselt ise ära hindama.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et maakohus hindas kostja nõude perspektiivikaks.

Maakohus on küll korranud kostja väiteid, et kostja arvates on tema nõue põhjendatud

(IV kd, tlk 119), kuid maakohus ei ole ise selle nõude põhjendatusele hinnangut andnud.

Seda ei oleks saanud maakohus ka teha, sest kostja nõude põhjendatuse ja tõendatuse

kontroll saab vastavalt alluvuskokkuleppele toimuda vaid arbitraažikohtus.

18. Nõustuda ei saa kostja väitega, et maakohus, tehes reservatsiooniga osaotsuse, ei

kohelnud asja lahendades pooli võrdselt. Käesolevas asjas ei esitanud kostja peale

tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele teisi sisulisi vastuväiteid. Selline olukord

võimaldabki maakohtul TsMS § 450 lg 4 kohaselt teha tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita poolte

ebavõrdset kohtlemist. Reservatsiooniga otsuse tegemine on kohtu kaalutlusotsus. Kostja

tasaarvestuse vastuväidet maakohus alluvuskokkuleppe tõttu lahendada ei saanud, samas

puuduvad kindlad andmed, kui kaua võtab kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks oleva

nõude lahendamine arbitraažikohtus. Kostja väidetest nähtuvalt tehakse seal lõpplahend

paari kuu jooksul, kuid selle väite tõsikindluse kohta puuduvad andmed. Kaaludes seega

nii hageja ja kui ka kostja huvisid, ei ole maakohus tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse

tegemisel diskretsioonipiire ületanud.

19. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonimenetluses esitatud taotlus käesolevas asjas

lõpplahendi täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 esimese

lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg-s 1 sätestatu on

erandnorm otsuse tavalise korraga võrreldes. Seega oli kostja kohustus täitmise korda

põhistada, sh esile tuua need erandlikud asjaolud, mille tõttu peaks käesoleval juhul

täitmise korda erandlikult muutma. Ringkonnakohtu arvates kostja selliseid erandlikke

asjaolusid esile toonud ei ole. Lisaks viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendis nr 3-2-

1-37-10 p-s 16 avaldatud seisukohale, mille järgi ei saa TsMS § 445 lg 1 kasutada

täitmise korra määramiseks, kui kohtuotsuse täitmine jääks sõltuvaks sisuliselt

määramata ajaks. Sellisele seisukohale viitas ringkonnakohus ka toimunud istungil,

osutades, et kostja poolt viidatud täitmise kord on võimalik määrata vaid poolte

kokkuleppega.

20. Kostja esitas taotluse 08.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja leidis,

et protokolli parandamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kohtuinfosüsteemi andmetel

sai kostja istungi protokolli kätte 15.03.2018. Kuna taotlus protokolli parandamiseks

esitati 16.03.2018, siis ei ole protokolli parandamise taotlus hilinenult esitatud.

Ringkonnakohus nõustub protokolli parandamise taotlusega osaliselt, st osas, milles

poolte esindajate avaldatu menetluskulude määramise kohta on protokollis märgitud

vastupidiselt avaldatule. Muus osas jääb kostja taotlus rahuldamata, sest protokoll ei pea

olema stenogramm.

Menetluskulude jaotus

21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231

22. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ringkonnakohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Marget Henriksen

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-13231