2-16-1832/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2018.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-1832

Tsiviilasi

OÜ Swedre Invest hagi M.A. , E.A. ja OÜ Kobela

Property vastu tehingute kehtetuks tunnistamise ja

kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes ning

OÜ Swedre Invest hagi M.A. ja E.A. vastu ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1750 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a otsus (vaheotsus hagi

aegumise kohta)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.A. ja E.A. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I) M.A. , esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Apellant II (kostja II) E.A. , esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja (hageja) OÜ Swedre Invest, registrikood

10695428, lepinguline esindaja advokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. septembri 2017. a vaheotsus

muutmata.

2. Jätta M.A. ja E.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Swedre Invest (hageja) esitas hagiavalduse M.A. (kostja I), E.A. (kostja II) ja

OÜ Kobela Property (kostja III) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu

kannete muutmiseks. Hageja esitas 23.01.2017. a ühtlasi nõude kostjate I ja II vastu abikaasade

ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel. Maakohus liitis hagid

ühte menetlusse.

Asja materjalide kohaselt jõustus 25.11.2015. a Tartu Maakohtu 04.07.2014. a otsus, millega

mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 92 702,44 eurot, sh põhivõlgnevus 48 965,65 eurot ning

lisanduvad kõrvalnõuded. Hageja avalduse alusel alustas kohtutäitur kostja I suhtes

täitemenetlust, saates talle 01.12.2015. a täitmisteate.

19.01.2016. a sõlmisid kostjad I ja II ning sel ajal veel asutamisel olnud OÜ Kobela Property

(kostja III) abieluvaralepingu, kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena

üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Nimetatud lepinguga leppisid kostjad I ja II kokku,

et lõpetavad nende vahel seni kehtinud varaühisuse varasuhte ning kehtestavad alates lepingu

sõlmimist uue varasuhtena varalahususe. Seni abikaasade ühisvara hulka kuulunud 5 kinnisasja

loeti edaspidi kostja II lahusvaraks. Sama lepinguga andis kostja II kõik eelnimetatud kinnistud

üle kostjale III, omandades selle tulemusena osaühingu osa nimiväärtusega 2 500 eurot. Hageja

leidis, et 19.01.2016. a sõlmitud tehingute tulemusena muutus Tartu Maakohtu 04.07.2014. a

otsuse täitmine sisuliselt võimatuks.

Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega ühisvara jagamise hagi aegumise osas. Väär on kostjate

seisukoht, et täitemenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks pärast lahendi vabatahtlikuks

täitmiseks antud tähtaja möödumist. Vaidlusalused tehingud tehti pärast täitemenetluse

alustamist,

kohtutäituril

oli

võimalik

tehingute

kohta

teavet

saada

alles

pärast

kinnistusregistrisse kannete tegemist 21.01.2016. a. Isegi kui eeldada, et ainuüksi

kinnistusregistri kande põhjal oli võimalik otsustada täitemenetluse edasise edukuse või

ebaõnnestumise üle, on hagi esitatud tähtaegselt. 21. jaanuar 2017. a oli laupäev, hagi on

esitatud sellele järgneval esimesel tööpäeval 23. jaanuaril 2017.a.

2. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu leides, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Ühisvara jagamise nõuet ei ole võimalik esitada ega menetleda, kuna

ühisvara ei eksisteeri. Kostjate I ja II ühisvara on juba jagatud ning seda on tehtud kõigi huve

arvestades. Lisaks kinnistutele on jagatud ka kohustused. Kostja II on lisaks kinnistutele

omandanud kohustusi 133 000 euro väärtuses; kostja I on olulisest osast kohustustest

vabanenud.

Kostjad I ja II leidsid, et ühisvara jagamise hagi on aegunud. Täitemenetlus kostja I lahusvara

arvelt ebaõnnestus hiljemalt 11.01.2016. a, mil möödus täitedokumendi vabatahtliku täitmise

tähtaeg. Kuna hagi ühisvara jagamiseks on esitatud 23.01.2017. a, on see esitatud enam kui üks

aasta peale täitemenetluse ebaõnnestumist ning seega TMS § 14 lõikes 2 sätestatud

aegumistähtaega ületades.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus leidis oma 18. septembri 2017. a vaheotsuses, et kostjate taotlus ühisvara jagamise

nõudele aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Täitemenetluse seadustik ei sätesta üheselt, mille alusel tuvastatakse, et täitemenetlus nõude

rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus leidis, et TMS § 14 lg 2 tuleb

tõlgendada kooskõlas TMS peamise eesmärgiga ja sätete otstarbega, milleks on võlausaldaja

(sissenõudja) nõude rahuldamine ja seda võimalikut efektiivselt. Kohus asus seisukohale, et

täitemenetlust ei saa lugeda TMS § 14 lg 2 mõttes ebaõnnestunuks seni, kuni sissenõudja pole

kasutanud seadusega ettenähtud õigusi ja võimalusi nõude täitmiseks võlgniku lahusvara arvel.

Kohus nõustus kostjatega, et 19.01.2016.a. tehtud tehingud ei ole otseselt seotud TMS § 14 lg 2

sätestatud tähtaja kulgemisega, sest tegemist on kostjatele I ja II kuulunud ühisvaraga tehtud

tehingutega. Samas ei pidanud kohus võimalikuks nõustuda kostjatega selles, et kõige

põhjendatum on täitemenetlus TMS § 14 lg 2 mõttes ebaõnnestunuks lugeda kohtutäituri poolt

võlgnikule määratud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumise momendiga ja kostja I kontode

blokeerimisega (11.01.2016, 12.01.2016). Võlgniku poolt täitedokumendi vabatahtlikult

täitmatajätmine ei välista, et täitedokumendi sundtäitmine õnnestub edasises täitemenetluses

võlgniku lahusvara arvel. Samuti ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et täitemenetlus tuleb

TMS § 14 lg 2 mõttes lugeda ebaõnnestunuks võlgniku kontode blokeerimisega.

Kohtule on esitatud kohtutäituri 17.10.2016 ülevaade täitemenetluse käigust täiteasjas

nr 084/2015/3531, millest nähtub, et täiteasjas nr 084/2015/3531 on kohtutäitur 12.01.2016

arestinud võlgniku krediidiasutustes avatud kontod ja 03.02.2016 FIE A.K. talu kontod;

18.04.2016 arestinud võlgnikule kuuluva sõiduki Ford Explorer hinnaga 1000 eurot ja osaluse

Kaspre Agro OÜ-s hinnaga 5000 eurot, mille 6 enampakkumist on nurjunud; 25.07.2016

võlgnikule kuuluvad relvad arestimishinnaga kokku 3300 eurot, mis on müügis

oksjonikeskkonnas. Nõude jääk koos kohtutäituri tasudega on 17.10.2016 seisuga 101 836

eurot. Kohtutäitur on asunud 17.10.2016 seisukohale, et täiteasjas nr 084/2015/3531 läbiviidud

menetlus ei ole viinud sundtäitmisel oleva nõude (isegi osalisele) rahuldamisele.

Maakohus leidis, et TMS § 14 lg 2 teise lause mõttes võiks aegumistähtaja algushetkeks lugeda

kohtutäiturilt saadud kirjalikus vormis teadet, millest selgelt järeldub, et võlgniku lahusvara

arvel on sissenõudja nõude rahuldamine ebatõenäoline. Puudub vaidlus, et juba hagi esitamise

ajaks 09.02.2016 oli täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Kohus nõustus

hageja seisukohaga, mis on ka kooskõlas kohtutäituri ülevaatega täitemenetluse käigust, et

kostja I lahusvara arvel oli täitemenetlus ebaõnnestunud ning tuleb pöörata nõue kostja I osale

abikaasade ühisvaras, milleks hageja esitas kohtule 03.02.2016.a. enne hagi esitamist hagi

tagamise taotluse. Kohtu hinnangul ongi kuupäeva 03.02.2016.a põhjendatud lugeda käesolevas

asjas TMS § 14 lg 2 teise lause mõttes aegumistähtaja algushetkeks. Hageja on hagi kostjate I ja

II vastu ühisvara jagamiseks esitanud 23. jaanuaril 2017. a, seega enne ühe aasta möödumist

3. veebruarist 2016. a.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu

18. septembri 2017. a otsus tühistada ja teha asjas uus lahend (lõppotsus), millega kohaldada

haginõudele aegumist.

Apellandid on seisukohal, et võlgniku/kostja I osas ebaõnnestus täitemenetlus tema lahusvara

arvelt üle aasta enne, kui sissenõudja esitas kohtusse ühisvara jagamise hagi. Seega on ühisvara

jagamise hagi aegunud.

Riigikohtu 20.12.2016 otsuse nr 3-2-1-74-16 p.-is 15.1.2. on väljendatud, et TMS § 190 järgne

võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud

täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt.

Vastustaja (sissenõudja) ei ole kohtutäiturilt hankinud õiendit, millest nähtuks üheselt, millal on

täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Vastustaja on esitanud asja juurde alles

17.10.2016.a. kuupäevaga ülevaate täitemenetluste käigust ja ka selles ülevaates ei ole

märgitud, millal täpselt on täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Seega

puudub käesolevas asjas kohtutäituri seisukoht, millele tugineda täitemenetluse ebaõnnestumise

hetke kindlakstegemisel.

Pooled ei vaidle, et täitemenetlus ebaõnnestus juba enne 09.02.2016. a. Maakohus asus

seisukohale, et aegumistähtaega on põhjendatud lugeda alates 03.02.2016. a. Apellandid ei

nõustu kohtu järeldustega. Puudub igasugune objektiivne sündmus, millega täitemenetluse

ebaõnnestumist siduda. Piisav ei saa olla hageja subjektiivne arvamus.

Apellandid rõhutavad, et TMS § 14 lg 2 tähtaeg on seotud võlgniku lahusvara arvelt

täitemenetluse ebaõnnestumisega, kuid 19.01.2016. a tehingud tehti apellantidele kuulunud

ühisvaraga. Kohtutäitur ei oleks saanud apellantide ühisvara arvelt nii kui nii kostja I suhtes

sundtäita, see ühisvara tulnuks enne jagada. TMS § 14 lg 2 puhul on piisav, kui tuvastatakse, et

võlgniku lahusvara ei ole või ei ole seda nõude täitmiseks piisavalt, ühisvara olemasolu ei ole

tähtaja

kulgemise

puhul

asjassepuutuv.

Hageja

pidanuks

esitama

hagi

tehingute

tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks koos, mitte aga erinevates menetluses üle ühe aastase

vahega.

Tsiviilasjas nr 2-16-1832 esitatud hagiavaldus tehingute tagasivõitmiseks tugineb TMS § 187 lg

1 ja 2 ning TMS § 190 p 1. Apellantide hinnangul ongi TMS § 187 lg 2 ja TMS § 190 eelduste

puhul: - „sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku

rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni“ -

tegemist täitemenetluse ebaõnnestumisega. Eelnev tähendab Riigikohtu lahendi seisukoha

mõistes seda, et vara tagasivõitmise hagi esitamine TMS § 187 ja 190 alusel iseenesest juba

väljendabki asjaolu, et võlausaldajal (hagejal) on hagi esitamise hetkeks juba ebaõnnestunud

täitemenetlus võlgniku lahusvara arvelt. Praegusel juhul on hagiavaldus vara tagasivõitmiseks

esitatud 09.02.2016.a., mis tähendab, et võlausaldaja on käsitlenud täitemenetlust

ebaõnnestununa enne seda ajamomenti (st enne 09.02.2016. a).

Apellandid leiavad, et täitemenetluse ebaõnnestumise täpne ajahetk on võimalik kindlaks teha

alljärgnevatel asjaoludel.

Kostja I sai täitedokumendid, sh täitmisteate, kätte 16.12.2015. a. Täitedokumendi vabatahtliku

täitmise tähtpäevaks oli 11.01.2016. a. Võlgnik täitedokumendist tulenevat kohustust

vabatahtlikult ei täitnud. 12.01.2016. a arestis kohtutäitur võlgniku Eesti krediidiasutustes

avatud kontod. Seejärel on kohtutäitur maininud väiksemaid laekumisi, sh vara müügist ja

nentinud, et kahe täitemenetluse nõude jääk on kokku 101 836 eurot.

Seega on täitemenetluse ebaõnnestumise momendina käsitletav täitedokumendi vabatahtliku

täitmise tähtaja lõppemise hetke (11.01.2016. a). Ka hiljem on kinnitust leidnud, et kostjal I ei

olnud piisavalt lahusvara nõude täitmiseks. Seega tähendabki vabatahtliku täitmise tähtaja

saabumine ja nõude mittetäitmine seda, et puudus lahusvara nõude täitmiseks. See lükkab

ümber kohtuotsuses väljendanud seisukoha, mille järgi ei välista võlgniku poolt täitedokumendi

vabatahtlikult

täitmatajätmine,

et

täitedokumendi

sundtäitmine

õnnestub

edasises

täitemenetluses võlgniku lahusvara arvel. Kohus on saanud veenduda, et võlgniku lahusvara

arvelt ei olnud ka hiljem võimalik nõuet täita.

Loogiliselt peab täitemenetluse ebaõnnestumise moment olema 09.02.2016.a (õigemini enne

03.02.2016.a hagi tagamise taotluse esitamist) ja täitemenetluse algatamise (16.12.2015)

vahepeal. Apellandid leiavad, et põhjendatud on seda momenti siduda vabatahtliku täitmise

tähtaja möödumisega ja võlgniku kontode blokeerimisega, mil oli paratamatult selge, et

lahusvarast ei ole võimalik täitedokumenti täita. Kohtutäitur on hiljem (17.10.2016. a) oma

ülevaates kinnitanud, et võlgnikul ei olnud algusest peale piisavalt lahusvara, mille arvelt

täitedokumenti täita.

Täitemenetlus on ebaõnnestunud vähemalt juba alates 11.01.2016.a. ja kuna hagi ühisvara

jagamiseks on esitati 23.01.2017.a., tähendab see, et hagi on esitatud enam kui aasta peale

täitemenetluse ebaõnnestumist, mistõttu on rikutud TMS § 14 lg 2 tähtaega. Ühisvara jagamise

hagi on aegunud.

5. Hageja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja ei nõustu apellantide väitega, et täitemenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisega. Taoline käsitlus on ilmses vastuolus täitemenetluse

põhimõtetega, kuna täitetoiminguid on reeglina võimalik läbi viia alles pärast vabatahtliku

täitmise tähtaja möödumist. Alles järgnevate täitetoimingute tulemusena selgub võlgniku vara,

selle väärtus, võimalused nõude rahuldamiseks jms asjaolud, mille põhjal on võimalik otsustada

täitemenetluse edukuse üle. Vastupidine seisukoht viiks järeldusele, et mistahes täitemenetlus

on ebaõnnestunud juba enne selle sisulist algust.

Vastustaja leiab, et täitemenetluse võib lugeda ebaõnnestunuks juhul, kui kohtutäitur kinnitab,

et nõude rahuldamine võlgniku vara arvel ei ole võimalik. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur

sellist kinnitust väljastanud.

Vastustaja hinnangul on põhjendatud arvestada abikaasade ühisvara jagamise hagi aegumise

tähtaega alates hetkest, kui hageja leidis, et kostja I lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks

ning ta soovis pöörata nõuet abikaasade ühisvarale. Hageja väljendas vastavat soovi, esitades

03.02.2016. a taotluse hagi tagamiseks ja 09.02.2016. a hagi kostjate vaheliste tehingute

kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hagi abikaasade ühisvara

jagamiseks esitas hageja 23.01.2017. a, s.o tähtaegselt.

TsÜS § 143 mõttele ei vasta kostjate seisukoht, et aegumistähtaja alguseks tuleks lugeda mingi

ebamäärane ajavahemik, mida ei ole võimalik siduda konkreetse sündmusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks neid kõiki

oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Hageja on esitanud 09.02.2016. a hagiavalduse tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja

kinnistusraamatu kannete muutmiseks; ligikaudu aasta hiljem, 23.01.2017 on esitatud hagi

abikaasade ühisvara jagamiseks. Seega esitas hageja esmalt hagi tehingute (sh kostjate I ja II

vahel sõlmitud abieluvaralepingu) tagasivõitmiseks ning hiljem täiendava hagi kostjate I ja II

ühisvara jagamiseks.

Esimesena märgitud hagiavaldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu

kannete muutmiseks (tehingute tagasivõitmise hagi) on esitatud lühikest aega peale

täitemenetluse algust. Kostjale I anti täitemenetluses tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks 11.01.2016. a. Pooled on aga menetluses olnud seisukohal, et juba tagasivõitmise

hagi esitamise ajaks 09.02.2016 sai täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt lugeda

ebaõnnestunuks. Seega sai lähtuda sellest, et TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude

aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi esitamisest (vt ka Riigikohtu

seisukoht tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 15).

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub alus lugeda täitemenetlus

kostja I lahusvara arvel ebaõnnestunuks võlgnikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks

antud tähtaja (11.01.2016. a) möödumisega. Sisuline täitemenetlus peale seda alles algab,

kohtutäitur teebki reeglina kõik täitetoimingud peale seda, kui vabatahtlikuks täitmiseks antud

tähtaeg on möödunud. Otsitud on apellantide väide, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel

tuli lugeda ebaõnnestunuks, kuivõrd menetluses on ka hiljem kinnitust leidnud, et kostjal I

puudus piisav lahusvara. Võlgniku vara koosseisu väljaselgitamine on täitemenetluse üheks

põhiliseks eesmärgiks ja ülesandeks, nagu on õigesti märkinud ka maakohus.

Asja materjalide kohaselt tegi kohtutäitur 2016. a vältel mitmeid täitetoiminguid, mh arestis

vara, millele oli võimalik sissenõuet pöörata. 12.01.2016 on arestitud võlgniku krediidiasutustes

avatud kontod ja 03.02.2016 FIE A.K. talu kontod; 18.04.2016 on arestitud võlgnikule kuuluv

sõiduk ja osaluse Kaspre Agro OÜ-s hinnaga 5000 eurot; 25.07.2016 on arestitud võlgnikule

kuuluvad relvad arestimishinnaga kokku 3300 eurot. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et

täitemenetlust ei tule pidada ebaõnnestunuks senikaua, kuni sissenõudja pole veel kasutanud

kõiki seadusega talle ettenähtud õigusi ja võimalusi nõude täitmiseks. Puudub alus eeldada, et

kohtutäitur oleks väljastanud enne kõigi asjas võimalikuks peetavate täitetoimungute

ammendumist õiendi vm teatise, milles teavitanuks sissenõudjat, et täitedokumendi täitmine ei

ole võlgniku lahusvara arvel võimalik või on see äärmiselt ebatõenäoline. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole täitemenetlus üldjuhul nurjunud ka senikaua, kuni menetletakse võlgniku vara

tagasivõitmise hagi.

9. Seega puuduvad konkreetsed objektiivsed asjaolud, millest tuletada kostja I lahusvara arvel

täitemenetluse ebaõnnestumine enne 09.02.2016. a või enne 03.02.2016. a (tsiviilasjas nr 2-16-

1832 enne hagi esitamist hagi tagamise avalduse esitamine). Muude asjaolude puudumisel saab

kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-15-16664 (p 15) lähtuda sellest, et ühisvara

jagamise nõude üheaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi

esitamisest; praegusel juhul on põhjendatud lähtuda hagi tagamise avalduse esitamisest.

Eeltoodut arvestades jättis maakohus õigesti ja põhjendatult kohaldamata aegumise kostjate

I ja II ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja menetlus jätkub maakohtus vastavalt TsMS § 449

lõikele 3.

10. Ringkonnakohus märgib, et kostja III (OÜ Kobela Property) ei ole praeguses

apellatsioonimenetluses, mis piirdub kostjate I ja II vastu suunatud ühisvara jagamise nõude

aegumistähtaja üle otsustamisega, TsMS § 639 lg 2 kohaselt kaasapellandiks. Kostja III ei ole

apellatsioonimenetluses ka menetlustoiminguid teinud.

11. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/