2-15-122326/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-122326

Tsiviilasi

Haart Ehitus OÜ (endine ärinimi OÜ Tafrix) hagi Multi

Fassaad OÜ vastu leppetrahvi nõudes ja Multi Fassaad

OÜ vastuhagi Haart Ehitus OÜ vastu alltöövõtulepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6700,84 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Multi Fassaad OÜ apellatsioonkaebus

Hageja

(apellatsioonimenetluses vastustaja/vastuhagis

kostja): Haart Ehitus OÜ (registrikood 10497964, asukoht

Mündi 8, Paide linn, Järva maakond, 72720), lepinguline

esindaja Valdo Lips (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastuhagis hageja):

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

Multi Fassaad OÜ (registrikood 10016732, asukoht Tammiku

ühistu 37, Uusküla 74120, Jõelähtme vald, Harju maakond),

lepinguline esindaja Reet Rattur (e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

08.03.2018

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.09.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi rohkem kui 2 716,2 eurot ja osas,

millega hagiavalduse menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda.

2. Multi Fassaad OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista Multi Fassaad OÜ-lt OÜ Haart Ehitus OÜ kasuks leppetrahv 2

716,2 eurot.

3.3. Vastuhagiavaldus jätta rahuldamata.

3.4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Trafix (edaspidi hageja) ja Multi Fassaad OÜ (edaspidi

kostja) 26.01.2015 ehituse alltöövõtulepingu nr 8-2015 (edaspidi leping), mille järgi oli kostja

lepingujärgseks kohustusteks vastavalt hinnapakkumisele teostada Aruküla tee 2 kontori- ja

laohoone sandwich-paneelide paigaldamine. Pooled leppisid lepingu p 4.2 kokku, et

ehitustööde algus on hiljemalt 26.01.2015 ning kostja kohustus tööd hagejale üle andma etapi

kaupa, kusjuures viimase tööetapi kohustus kostja hagejale üle andma hiljemalt 27.02.2015.

Hiljemalt 04.03.2015 kohustus kostja üle andma täieliku ehitustöid puudutava

dokumentatsiooni.

2. Juba esmaste tööde käigus tekkisid kostjal probleemid lepinguliste kohustuste täitmisega,

sh kvaliteedinõuetest kinnipidamisega. Samuti ei vastanud tööde tempo kokkulepitud tööde

üleandmise tähtajale, mistõttu pidi hageja korduvalt kostjale tööde tähtaegu meelde tuletama,

nõudma kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning juba tehtud tööde parandamist. Eelnevast

tulenevalt tööde teostamine venis ja seetõttu ei saanud ka hageja teised alltöövõtjad, kes

teostasid samal objektil töövõttu, õigeaegselt oma töid teostada. Hoolimata korduvatest

meeldetuletustest ning kohustuste täitmiseks täiendavate tähtaegade andmisest ei täitnud

kostja kohaselt endale võetud lepingulisi kohustusi, mistõttu 2015 juunis olid tööd jätkuvalt

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

lõpetamata. Veelgi enam, kostja lahkus 2015 juuni alguses tööobjektilt ning keeldus sellega

alusetult lepingu täitmisest.

3. Lähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 16.3 on töövõtjal õigus alltöövõtja poolse

lepingu rikkumise korral nõuda temalt leppetrahvi kuni 10% lepingu kogumaksumusest iga

rikkumise kohta. Ükskõik, millise lepingust tuleneva tähtaja (sh garantiitähtaja) ületamisel

kohustub alltöövõtja maksma töövõtjale leppetrahvi 0,15% lepingu kogumaksumusest iga

viivitatud päeva eest alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni oma kohustuste

nõuetekohase täitmiseni. 30.07.2015 ütles hageja kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu seoses

kostja poolsete oluliste lepingurikkumistega üles ning nõudis leppetrahvi tasumist tööde

üleandmisega viivitamise eest alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 (148 päeva) summas 6

700,84 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Sellele vaatamata leppetrahvi

tasumist ei järgnenud. Hageja palub kostjalt välja mõista 6 700,84 eurot. Hageja palub

menetluskulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest, jätta

kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni.

Kostja vastuväited

4. Kostja on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on alusetu, kuivõrd lepingus kokkulepitud

tähtaegade nihkumine oli otseselt tingitud hageja enese käitumisest ja asjaoludest, mida kostja

ei saanud mõjutada. Tulenevalt kostja enese tegevusest materjali tarne ja frondiga hilinemisel

pikendasid pooled vaikival kokkuleppel tööde tähtaega. Kostja hinnangul on pooltevaheline e-

kirjavahetus piisav tõendamaks, et kostjal ei olekski olnud võimalust lepingulisi tähtaegu

järgida. Seejuures ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi etteheidet tähtaja mittejärgimise

kohta, millest võib järeldada, et ka hageja sai aru, et ehitustööde viivitus oli tingitud hagejast

endast. Hageja aktsepteeris talle kostja poolt esitatud teostatud tööde akte nr 1-4 ja tasus

nende alusel koostatud arved ilma etteheideteta ehitustööde edasi lükkumise kohta. Viimane

arve tasuti hageja poolt 25.05.2015. Isegi juhul, kui pooled ei oleks vaikimisi tööde

lõpetamise tähtaega pikendanud ning tööde edasi lükkumist võiks käsitleda kostja

lepingurikkumisena, puuduks hagejal tulenevalt VÕS § 101 lg 3 alus leppetrahvi nõudeks,

sest tööde edasi lükkumine oli põhjustatud hageja enda tegevusest.

5. Juhul, kui kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, nõuab kostja VÕS § 162

lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi ulatuses kahju

kandmist. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist nullini. Juhul, kui hageja poolt leiab

tõendamist, et hagejale on tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu kahju, siis tuleb leppetrahvi

vähendada. Nõue on ebamõistlik ja põhjendamatult kõrge, arvestades, et hageja ise on

lepinguliste tähtaegade ületamise põhjustanud, olles sellest teadlik ning ei ole juhtinud tööde

tegemise ajal sellele kordagi kostja tähelepanu või esitanud hoiatusi. Samuti arvestades

asjaolu, et hageja ei ole töödes esinevaid puudusi Aruküla tee objekti juures tõendanud,

esitanud mõistliku tähtaja jooksul kostjale puuduste kohta täpseid teateid ning määranud

nende kõrvaldamise tähtaega. Hageja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega

(TsÜS § 138, VÕS § 6).

Vastuhagi asjaolud ja nõue

6. Vastuhagis hageja palub kohtul tuvastada 26.01.2015 alltöövõtulepingu nr 8-2015

ülesütlemise tühisus ja välja mõista hagejalt kostja kasuks võlgnevus 8 407,99 eurot.

Alltöövõtulepingu nr 8-2015 (edaspidi leping) ülesütlemine oli alusetu ja hageja

ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja esitas kostjale 30.07.2015 ülesütlemisavalduse, milles

märkis, et ütleb kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingud üles seoses kostja poolsete oluliste

lepingurikkumistega. Hageja viitas ülesütlemise alusena lepingu p-le 9.6, järelikult oleks

pidanud hageja ülesülemisavalduses ka märkima, millist puudust milliseks konkreetseks, talle

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

määratud tähtajaks kostja kõrvaldanud ei ole, milline asjaolu annab talle õiguse leping üles

öelda.

7. Hageja on tööd vastu võtnud, nende eest tasunud, kuid ei ole puudustele viidanud. Segadust

tekitav on ka asjaolu, et hageja on ülesütlemisavalduses viidanud kahele töövõtulepingule,

millest esimene on 26.01.2015 Aruküla tee lao- ja kontorihoone ehitamiseks sõlmitud ehituse

alltöövõtuleping nr 8-2015 ning teine Tammiku 7, Tallinn asuva ehitusobjekti fassaaditööde

teostamiseks sõlmitud leping, millest tulenevalt jäi kostjale arusaamatuks, millise objektiga

seotud lepingurikkumist hageja kostjale ette heidab. Hageja ei ole täpsustanud, millist nõuet

kostja millisel objektil rikkunud on. Seega on ülesütlemisavaldus tühine ning sellega seotud

leppetrahvi nõue ebaselge.

8. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus lepingu ülesütlemiseks alus isegi juhul, kui tööd

objektil edasi lükkusid ning hageja nõudis temalt ilma põhjuseta katteplekkide uuesti

paigaldamist. Hageja ei saanud ülesütlemisavalduses tugineda kostja väidetavatele olulistele

puudustele ega lepinguliste tähtaegade rikkumisele, sest need asjaolud ei ole aset leidnud ning

hageja ei ole nende asjaolude esinemist tõendanud. Kostja oli ülesütlemisavalduse esitamise

30.07.2015 hetkeks tööobjektilt lahkunud põhjusel, et lepinguga kokkulepitud tööd olid tehtud

2015. aasta maikuu jooksul, mida kinnitab perioodi 01.05.2015 – 31.05.2015 kohta koostatud

akt nr 5. Pärast tööde lõpetamist ei pidanudki kostja objektil viibima. Seda enam, et hageja ise

käskis kostjal sealt lahkuda ning pooled leppisid kokku lahkumises 01.07.2015. Arvestades, et

pooled olid 01.07.2015 leppinud kokku lepinguliste tööde lõpetamises, oli nendevaheline

26.01.2015 sõlmitud leping lõppenud ning hageja ei saanud lepingut enam 30.07.2015 üles

öelda.

9. Hageja on jätnud kostjale osaliselt tasumata alltöövõtulepingu nr 8-2015 teostatud tööde

eest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt oli kostja poolt teostatavate tööde hind 30

183,95 eurot, koos käibemaksuga 36 220,74 eurot. Vastavalt 30.03.2015 hinnapakkumisele

suurendati lepingulist maksumust 524,71 euro võrra. Kostja on teostanud kõik lepingus

kokkulepitud tööd, seejuures on hageja tasunud kostjale aktide nr 1 – 4 alusel teostatud tööde

eest summas 20 988,95 eurot, käibemaksuga 25 186,74 eurot, kuid tasumata jätnud aktis nr 5

märgitud tööde eest, kokku summas 7 006,66 eurot, käibemaksuga 8 407,99 eurot. 31.05.2015

esitas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 5 tööde vastuvõtmiseks ning sellekohase

maksenõude. Hageja ei ole siiani kostjale aktis nr 5 märgitud töövõtulepingu alusel tehtud

tööde eest tasunud. 12.09.2016 edastas kostja hagejale korduvalt akti ning maksenõude.

Kostja hinnangul on hageja alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest ja kostja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks.

Vastuväited vastuhagile

10. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv, kostja oli

ülesütlemise hetkeks oluliselt rikkunud vaidluse esemeks olevat töövõtulepingut. Hageja on

tõendanud kostja poolsed olulised lepingurikkumised, sh puudused tööde kvaliteedis,

hagimenetluses esitatud tõenditega, sh kirjavahetusega. Hageja on tõendanud, et kostja hilines

oluliselt tööde üleandmisega. Kostja ei ole tõendanud, et tööde üleandmise tähtpäev viibis

hagejast tulenevatel asjaoludel, samuti ei ole kostja tõendanud, et töödes oleks hageja poolt

korduvalt viidatud puudused kõrvaldatud. Tuginedes poolte kirjavahetusele, polnud kostjale

mingiks üllatuseks konkreetsed etteheited teostatud töödele ja tähtaegadele ning nende

kordamine ülesütlemisavaldusest olnuks tarbetu. Juhul, kui kostjale jäi ülesütlemisavaldus

ebaselgeks, oli tal piisavalt aega hagejaga ühenduse võtmiseks, et neid asjaolusid täpsustada.

11. Kostja senised menetluse jooksul esitatud väited on vastuolulised, millele hageja on juba

varasemalt viidanud. Kuigi kostja väidab, et objekti kontoriosa paneelid saabusid hiljem, ei

takistanud see asjaolu kuidagi ehitust laohoone osas. Tööde järjekord on fikseeritud lepingu p

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

4.2, mis kinnitab, et töödega tuli alustada laohoonest. Seega pididki kontoriosa paneelid

saabuma ning neid paigaldatama hiljem. Kostja väited selle kohta justkui oleks pooled

pikendanud vaikivalt tööde lõpetamise tähtpäeva ei vasta tõele ega lepingule. Vastavalt

lepingu p-ile 4.4. võis tähtaegu muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Sellist

kokkulepet ei ole sõlmitud. Hageja leppetrahvinõue on seega põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele. Hageja on oma 30.09.2016 menetlusdokumendis esitanud ka alternatiivse

leppetrahviarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et tööd objektil olid mingiks perioodiks

seiskunud kostjast mittesõltuvatel põhjustel. Eeltoodud põhjustel ei kuulu leppetrahv ka

mistahes ulatuses vähendamisele. Kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue, hageja teostas

kostja poolt tegemata tööd ise.

12. Kostja ei lõpetanud töid ega esitanud ka hagejale vastuhagis viidatud teostatud tööde akti

nr 5. Kostja lahkus juunikuus objektilt, tunnistades sellega, et ei suuda oma lepingulisi

kohustusi täita. Hageja ei saanud kuidagi keelduda teostatud tööde aktis nr 5 kajastatud töid

vastu võtmast ega neid ka vastu võtta, sest tööd ei olnud kostja poolt lõpetatud ega vastavat

akti isegi hagejale esitatud. Kostja saatis nimetatud akti hagejale esmakordselt alles

12.09.2016. Hageja teostas kostja poolt tegemata või puudulikult tehtud tööd ise. Asjaolu, et

akti nr 5 pole kostja varem esitanud ning et kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue

hageja vastu nimetatud alusel, kinnitab ka see, et kostja pole tänaseni esitanud hagejale

tasumiseks akti nr 5 põhjal koostatud arvet. Kuna hageja on tõendanud, et kostja kohustus

ebakvaliteetselt teostatud tööd ümber tegema, siis võib lisa nr 14 näol olla materjali

tellimusega rikutud plekkide asendamiseks või muu puudustega töö parandamiseks. See ei ole

aga ilmselgelt kulu, mis seaduse või lepingu järgi kuuluks hageja poolt kostjale hüvitamisele.

Hageja viitab, et aktis loetletud tööde teostamist on kostjal võimalik tõendada nõuetekohaselt

vormistatud ehitustööde päeviku või muu sarnase tõendiga, kuid kostja ei ole seda teinud.

13. Lisatööd 524,71 eurot on aktist nr 5 nähtuvalt juba eelnevalt akteeritud ning kuna

eelnevate aktide alusel on arved hagejale väljastatud ja need on ka tasutud, jääb arusaamatuks,

mis alusel peaks hageja tööde eest mitmekordselt tasuma. Veelgi enam, viimane osamakse

10% tulnuks hageja poolt kostjale tasuda alles pärast lõppakti vormistamist ja 10% suurusele

summale arve väljastamist. Seega on aktis nr 5 kajastatud tööde teostamine ja hagejal

nimetatud tööde eest maksekohustuse tekkimine kogusummas 8407,99 eurot täielikult

tõendamata ning nõue ei kuulu rahuldamisele. Juhul, kui kohus peaks siiski vastuhagi

(osaliselt) rahuldama, palub hageja hagi (osalise) rahuldamise korral teostada otsuses poolte

vastastikuste rahaliste nõuete osas tasaarvestus TsMS § 445 lg 1 alusel.

Esimese astme kohtu otsus

14. Maakohus leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja 30.09.2016

menetlusdokumendis esitanud alternatiivse leppetrahvi arvestuse alusel. Vastuhagiavaldus on

põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Kostja pidi laohoone paneelide paigaldusega alustama 26.01.2015 ja lõpetama tööd

06.02.2015. Kontorihoone paneelide paigaldamisega pidi kostja alustama 13.02.2015 ja

lõpetama tööd 20.02.2015. Katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg on 27.02.2015. Kohtule

esitatud 28.01.2015 e-kirjaga on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale ette heitnud tehtud

töö kvaliteeti ja töö tegemise viisi. Seega on ümber lükatud kostja väide, et sai alustada osa

paneelide paigaldusega alles 17.02.2015. Kostja poolt kohtul esitatud teostatud tööde akti nr 1

kohaselt paigaldas kostja perioodil 22.01.2015 – 31.01.2015 Sandwich paneele kokku 1830

m² ning samuti on toimunud lisaplekkide tarne ja paigaldus. Kohtule hageja poolt esitatud e-

kirjadega on tõendatud, et kostja ületas lepingus kokku lepitud tähtaegu ja kvaliteeti. Kohus

leiab, et eelpool viidatud e-kirjadest nähtuvalt teavitas hageja kostjat jooksvalt puudustest.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

16. Kostja väidab, et hageja tegevuse tõttu ei olnud tal võimalik töid tähtaegselt lõpetada.

Kohtule esitatud 09.04.2015 kostja e-kirjast nähtub, et on paigaldamata 23m² paneeli, kuna

hageja ei taganud õigeaegselt fronti. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud enda lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, kuna hageja ei olnud valmistanud ette fronti. Seega

asub kohus seisukohale, et paneelide paigaldustööd lükkusid hagejast olenevatel põhjustel

aprilli 2015 2. nädalasse. Lepingu p-i 4.2. kohaselt pidi kostja laohoone paneelid paigaldama

12 päeva jooksul (26.01.2015-06.02.2015) ja kontorihoone paneelid 8 päeva jooksul

(13.02.2015-20.02.2015). Katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg oli 7 päeva kontorihoone

paneelide paigalduse tähtpäevast (lõpptähtaeg 27.02.2015). Kostja esitas kohtule 30.03.2015

e-kirja, milles hageja vastab kostja küsimusel, mis värvi plekid peab kostja tellima (tl 88).

Seega sai kostja plekitöödega alustada alles 30.03.2015. Plekitööde lõpptähtaeg oli

27.02.2015, millest tuleneb, et kostja oli kohustatud 7 päeva jooksul plekitööd valmis tegema

ja lõpetama). Seega pidi kostjal olema plekitööd tehtud hiljemalt 6. aprilliks 2015. Seega pidi

hiljemalt 24.04.2015 olema kostjal paneelid paigaldatud ja hiljemalt aprilli lõpuks ka

katteplekid paigaldatud.

17. Vaidlust ei ole selle üle, et selleks kuupäevaks olid kostjal tööd tegemata. Seega tegi

kostja oma tööd hilinemisega. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku edasistes

tähtaegade pikendamistes.

18. Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikult sõlmitud kokkuleppeid lepingu tingimuste

muutmise osas. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et lepingulised suhted lükkusid edasi kuni

01.06.2017 ja sellega leping lõppes. Seega ei ole kostja tõendanud, et temapoolne lepingu

rikkumine on vabandatav. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et tähtajad pikenesid vaikival

kokkuleppel kuni 01.06.2017. Seega on kostja rikkunud oluliselt lepingu p-i 4.2, so ületanud

tähtaegu. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda vastavalt lepingu p 16.3. leppetrahvi

ajavahemiku eest 24.04.2015-30.07.2015 (so 98 päeva) iga lepingust tuleneva tähtaja

ületamise eest.

19. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut. Kostja ei ole tõendanud, et temapoolne

lepingu rikkumine on vabandatav. Seega on kostja toime pannud olulise lepingu rikkumise

ning seega on täidetud töövõtulepingust taganemise materiaalsed eeldused.

20. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks 30.07.2015 (tl 58-

59). Seega teatas hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest ülesütlemise avalduses 30.07.2015,

mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg (vt ka Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

28-08, p 13). Kostja ei ole lepingust taganemist ega leppetrahvinõuet vaidlustanud.

21. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kostja rikkus lepingut. Seejuures ei nõustu

kohus kostja väidetega, et leppetrahvi väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega

(VÕS § 6). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid kostja majandusliku olukorra kohta.

Eelnevast tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus lepingu p-ist 16.3 tuleneva leppetrahvi

vähendamiseks.

22. Järgmisena analüüsib kohus vastuhagi. Kostja esitas hageja vastu nõude milles palub

hagejalt välja mõista võlgnevus 8 407,99 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on

kostjale tasunud koos käibemaksuga 25 186,74 eurot. Kostja leiab, et hagejal on tasumata

aktis nr 5 märgitud tööde eest summas 7 006,66 eurot, koos käibemaksuga 8 407,99 eurot.

Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganes lepingust kehtivalt

30.07.2017, aga kostja nõuab hagejalt 31.05.2015 akti nr 5 alusel tasumist, tuleb analüüsida

vastuhagi nõuet.

23. Kuna kostja nõuab hagejalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingustest tuleneva tasu

maksmist summas 8 407,99 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole

töövõtulepingus kokkulepitud töid lõplikult akti nr 5 alusel vastu võtnud. Seega ei ole kostja

nimetatud töid VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võtnud ja tasunõue ei ole muutunud tööde

vastuvõtmisega sissenõutavaks. Kostja peab tõendama tehtud tööde lepingutingimustele

vastavust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta lõpetas tööd mais 2015. Samuti ei ole

kostja tõendanud, et esitas hagejale teostatud tööde akti nr 5. Kostja ei ole tõendanud, et tööd

on teostatud vastavalt lepingutingimustele ning esitatud hagejale üleandmiseks. Kostja

kohustus on tõendada, et tööd on valmis tehtud ja vastavad lepingutingimustele. Kostja poolt

esitatud fotod ei tõenda asjaolu, et tööd on tehtud nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule.

Hageja poolt kohtul esitatud 25.05.2015 e-kirjaga on tõendatud, et töös esinesid puudused.

Apellatsioonkaebus

24. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus rahuldas hagi ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

25. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõid hageja tegevuse ja tegevusetusega seotud asjaolud

kaasa lepinguliste tähtaegade ületamise kostja poolt ning selle eest kostja ei vastuta. Hageja

leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ise põhjustas materjalide tarne, tööfrondi

tagamise ja materjali valiku täpsustamisega viivituse alates tööde lepingukohasest

alguskuupäevast. Veel 09.04.2015 ilmnes, et paneelide puhul on tegemist praagiga. Paneelide

paigaldust ei saanud lõpetada hageja hilinenud tarne ja praakmaterjali tõttu enne aprilli 2015

lõppu. Hoonete paneelide paigaldustööde hilinemine tingis ka kattepleki paigaldustööde

hilinemise. Plekkide tellimisega sai kostja alustada pärast paneelide paigalduse lõpetamist ja

mõõtude võtmist aprilli 2.nädalal. Plekkide tarne võtab aega vähemalt 2 nädalat.

Töövõtulepingus oli plekkide paigalduseks ettenähtud 30 päeva. Plekid said paigaldatud

25.05.2015, millega ei olnud plekkide paigalduse aega ületatud.

26. Hageja väited, et tööd ei olnud 25.05.2015 valmis, sest olid tehtud puudustega, ei ole

asjakohased. E-kirjadega ei ole võimalik tõendada töödes esinevaid võimalikke

mittevastavusi. Kostja leiab, et lepinguliste tööde edasilükkumist ei saa pidada apellandi

selliseks rikkumiseks, mis oleks andnud hagejale õiguse kasutada leppetrahvi nõudmiseks.

Kohus ei ole objektiivselt käsitlenud apellandi alternatiivset leppetrahvi vähendamise taotlust.

Hagivaldusele lisatud leppetrahvi arvestusest tuleneb, et vastustaja on leppetrahvi arvestanud

alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 148 päeva eest. Kohus on rahuldanud kogu leppetrahvi

nõude, kuid on otsuse punktis 27 nentinud, et arvestades tööde edasilükkumist vastustajast

tulenevatel põhjustel pidi katteplekk olema paigaldatud hiljemalt aprilli lõpuks. Isegi

kohtuotsuse punktis 27 nimetatud kohtu positsioonist nähtuvalt oleks tulnud leppetrahvi

vähendada 95 päeva peale, mis on 4 301,21 eurot. Samas leiab hageja, et leppetrahvi ei oleks

saanud kindlasti nõuda ka mai eest, kuivõrd apellant sai viimase arve nr 98842 OÜ-lt Inmarx

Partner plekkide eest alles 27.05.2015.a. Leppetrahvi nõue juuni ja juuli eest 2015 eest ei ole

samuti põhjendatud, kuivõrd 01.07.2015 leppisid pooled kokku, et soojak viiakse objektilt

ära, mis tähendab, et tööd pidid olema lõpetatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

27.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi rohkem kui 2 716,2 eurot ja osas, millega

hagiavalduse menetluskulud jäid kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

29.Asja materjalidest nähtub:

-

Pooled sõlmisid 26.01.2015 ehituse alltöövõtulepingu nr 8-2015 Aruküla tee 2

kontori- ja laohoone sandwich paneelide paigaldamiseks. Kuigi lepingu objektiks

oli p 2.1 järgi sandwich paneelide paigaldus, tuli kostjal tellida lepingu p 2.2.3

järgi ka plekid ja need paigaldada.

-

lepingu p 4.2 kohaselt oli ehitustööde algus 26.01.2015, laohoone paneelide

paigalduse algus on 26.01.2015 ja lõpptähtaeg 06.02.2015, kontorihoone

paneelide paigalduse algus oli 13.02.2015 ja lõpptähtaeg 20.02.2015 ning

katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg oli 27.02.2015.

-

lepingu p 3.1 kohaselt oli lepingu alusel kostja poolt teostatavate tööde hind koos

käibemaksuga 36 220,74 eurot;

-

hageja tasus kostjale kokku 25 186,74 eurot.

-

lepingu p 16.3 kohaselt, kui alltöövõtja jätab lepingust tulenevad kohustused

täitmata või täidab lepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt, on

töövõtjal õigus nõuda temalt leppetrahvi kuni 10% lepingu kogumaksumusest iga

rikkumise kohta. Ükskõik millise lepingust tuleneva tähtaja (sh garantiitähtaja)

ületamisel kohustub alltöövõtja maksma töövõtjale leppetrahvi 0,15% lepingu

kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates tähtaja viimasele päevale

järgnevast päevast kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

-

Hageja ütles kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu 30.07.2015 üles (taganes

lepingust) ning esitas leppetrahvinõude tööde üleandmisega viivitamise eest 148

päeva ulatuses alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 summas 6 700,84 eurot.

-

Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt nõudis hageja leppetrahvi 6 700,84 eurot

tööde üleandmisega viivitamise eest 04.03.2015-30.07.2015 (148 päeva), so 0,15

% päevas lepingu kogusummast ilma käibemaksuta (I kd, tlk 64).

-

Hageja esitas menetluse jooksul (I kd, tlk 164 p 7, tlk 191 p 2) peale kostja poolt

vastuhagiavalduse esitamist alternatiivse leppetrahvi arvestuse, st alternatiivse

hagi aluse. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi vähemalt

summas 17 748,16 eurot.

30.Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust on keskseks vaidlusküsimuseks poolte vahel see,

kas maakohus tuvastas õigesti, et kostjal on kohustus tasuda lepinguliste tähtaegade rikkumise

tõttu leppetrahvi ajavahemiku 24.04.2015-30.07.2015 (so 98 päeva) eest kokku summas 6

700,84 eurot.

31. Selleks, et lahendada vaidlus tuli asjas tuvastada, kas tõendamist on leidnud kostja väide,

et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2015 ning, kas leping

lõppes nimetatud tähtpäeval kostja poolt kohase lepingu täitmisega. Maakohtu otsuse

põhjendustest võib aru saada nii, et poolte kokkulepe lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks

on tõendatud selliselt, et hiljemalt 24.04.2015 pidi kostjal olema paneelid paigaldatud ning

hiljemalt aprilli lõpuks ka katteplekid paigaldatud. Samas on maakohus leidnud (otsuse p 28),

et kostja ei ole tõendanud edasist kokkulepet tähtaegade pikendamise kohta, kuna kirjalikult

sõlmitud kokkulepe puudub. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eelnimetatud seisukohad on

vastuolulised, sest lepingu täitmise tähtaja pikenemine kuni 24.04.2015 tuvastati faktilise

olukorra alusel, st selle kaudu, et kostjal ei olnud asja materjalidest nähtuvalt tööfrondi

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

puudumise tõttu algselt kokkulepitud tähtajaks töid teha. Kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud ka

kuni 24.04.2015 lepingu täitmise tähtaja edasilükkamiseks.

32.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 11.2 sätestas, et käesolevat lepingut võib muuta või

täiendada ainult poolte nõusolekul kirjalikus vormis. Muudatused ja täiendused käesolevale

lepingule kehivad, kui need on sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud mõlema poole poolt.

Ringkonnakohus osutab, et vastavalt VÕS § 13 lg 3 järgi kui lepingus oli ette nähtud, et

lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele

lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool

oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesolevas asjas ongi kostja

sellele tuginenud, et kostja võis hageja faktilistest tegudest aru saada, et lepingu täitmise

tähtaega on kokkuleppel, ilma seda kirjalikult vormistamata, pikendatud.

33. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt pikenes poolte kokkuleppel lepingu

täitmise tähtaeg kuni 30.05.2015, on asjas tõendamist leidnud. Ringkonnakohus põhjendab

oma seisukohta järgmiselt. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hagejal ei ole õigust nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist ajavahemiku 24.04.2015-30.07.2015 eest. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohtadega (otsuse p 27) selles, et kostja ei saanud lepingus

kokkulepitud tähtajaks töid teha, kuna hageja ei taganud tööde fronti. Asjas puudub vaidlus

selles, et sandwich paneelid pidi objektile toimetama hageja. 08.04.2015 teatas hageja

esindaja, et nüüd saab lõpetada ka telg E Sw paneelide paigalduse (I kd, tlk 77). 30.03.2015

teatas hageja esindaja, et homme annab ta kostjale pleki toonid (I kd, tlk 79), vastuseks kostja

kirjale, et tal on vaja tööfronti ja plekkide tellimise kooskõlastust.

34. Maakohus asus seisukohale, et kuna lepingu järgi oli katteplekkide paigaldamise tähtajaks

7 päeva, siis sai kostja alustada plekitöödega hiljemalt 30.03.2015 ning plekitööd pidid olema

tehtud hiljemalt 06.04.2015. Maakohtu otsuse järeldusega ei saa nõustuda, kuna 30.03.2015

ei teatanud hageja esiteks plekkide värvitoone, vaid teatas, et ta annab värvitoonid järgmisel

päeval. Lisaks ei ole plekitööde tegemise tähtaja tuvastamine maakohtu poolt põhjendatud ka

seetõttu, et plekitöid ei saanud enne paneelide paigaldust teha. Nimetatu nähtub poolte vahel

sõlmitud lepinguliste tööde tegemise tähtaegadest, st sellest, et plekitööde tegemine oli kokku

lepitud ajaliselt viimaste töödena. Seega, et tuvastada, millal pidid plekitööd valmis olema,

tuli kõigepealt tuvastada, millal tagas hageja kostjale lõplikult tööfrondi sandwich paneelide

paigaldamiseks. Ajaliselt viimane tõend, mis tõendab tööfrondi tagamist on hageja

08.04.2015 kiri. Ringkonnakohus leiab, et sellega on tõendatud tööfrondi tagamine sandwich

paneelide paigaldamiseks 08.04.2015 ning kostja sai lõplikult paneele hakata paigaldama

alates 09.04.2015. Lepingu p 4.2 järgi pidid laohoone paneelid olema paigaldatud 12 päeva ja

kontorihoone paneelid 8 päeva jooksul. Kumbki pooltest pole asjas esile toonud, et

08.04.2015 tagatud tööfrondi järgi olid paneelide paigaldamise tähtajad lühemad. Seega pidid

paneelid olema paigaldatud 28.aprilliks 2015. Kuna plekke sai paigaldada peale seda kui

paneelid olid paigaldatud ning plekkide paigaldamise tähtajaks oli 8 päeva, oleks plekid

olema paigaldatud 06.maiks 2015.a.

35. Nagu eeltoodud põhjendustest nähtub, nihkus lepingu täitmise tähtaeg edasi vähemalt kuni

06.05.2015. Kostja väidab mh, et poolte kokkulepet lepingu täitmise tähtaja lükkumiseni mai

lõpuni tõendab asjaolu, et hageja on tasunud pretensioonideta esitatud arved. Asja

materjalidest nähtuvalt tasus hageja 2015 mais akti nr 4 (I kd, tlk 143) ja 30.04.2015 arve (I

kd, tlk 148) alusel tehtud tööde eest kostjale 25.05.2015 tehtud tööde eest, esitamata mingeid

pretensioone tööde tegemise tähtaegade ületamise kohta. Maakohus jättis täielikult

analüüsimata kostja väite, et hageja ei ole tööde tegemise ajal tööde tähtaegade ületamist

kostjale ette heitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tööde tegemise kestel andnud

juhiseid ja ette heitnud töödes esinevaid mõningaid puuduseid (I kd, tlk 54-56, 133 138), kuid

pretensioonid tööde tegemise tähtaegade ületamise kohta puuduvad. Arvestades asjaolusid, et

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

tööde tegemise tähtaegade edasilükkumine on tõendatud, hageja pretensioone tööde tegemise

ajal tähtaegade ületamise kohta ei esitanud, asjas on esitatud kostja poolt tõendid tööde

tegemiseks materjali hankimise kohta veel mais 2015.a. ning seda, et kuigi 25.05.2015 andis

hageja kostjale viimaseid juhised töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tlk 93) ei

tõstatanud ta probleemi lepinguliste tähtaegade ületamises, leiab ringkonnakohus, et kostja

väide poolte kokkuleppe kohta lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 30.05.2015 on

tõendamist leidnud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole esitanud

väidet, mis ajani poolte kokkuleppe järgi lepingu täitmise tähtaega pikendati. Ta on eitanud

üldse sellise kokkuleppe olemasolu. Siiski nähtub eelpooltoodu alusel asjast, et hagejast

tulenevatel asjaoludel kostja lepingulistest tähtaegadest kinni pidada ei saanud, mistõttu on

poolte kokkulepe tähtaegade edasilükkamiseks tõendatud.

36.Nõustuda ei saa ka hageja väitega, et 08.04.2015 tööfrondi tagamise kohta saadetud kiri ei

puudutanud lepingujärgset hoonet. Nimelt on kirja teemana märgitud Linford (I kd, tlk 138)

ja vaidlus puudub selles, et lepingujärgsed töid nimetati selliselt.

37.Hageja nõudis hagiavalduses leppetrahvi tasumist summas 6 700,84 eurot 148 päeva eest

(I kd, tlk 64). Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse etteheited ei ole

põhjendatud selles, et maakohus, tuvastades kostja poolt lepinguliste tähtaegade rikkumise 98

päeva ulatuses (otsuse p 28) ei ole hagi rahuldamisel sellega arvestanud. Maakohus asus

seisukohale, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi iga lepingust tuleneva tähtaja ületamise

eest, leides seega, et hageja nõue kuulub rahuldamisele hageja alternatiivselt esitatud

leppetrahvi arvestuse alusel. Nõustuda võib küll sellega, et maakohtu otsus oleks võinud olla

selle seisukoha väljendamisel selgem.

38. Selleks, et tuvastada, kas ja millise ajaperioodi eest on hagejal õigus leppetrahvi nõuda,

tuleb tuvastada lepingu lõppemise aeg. Kostja väidete järgi oli tal seisuga 30.05.2015

lepingujärgne töö nõuetekohaselt tehtud. Kostja arvates tuli hagejal tõendada, et tehtud tööd

olid puudustega ning osaliselt tegemata. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. See,

et kostja tööd olid puudustega kokkulepitud tähtajaks valmis ning, et hageja võttis need

pretensioonideta vastu või saab tööd vastu võetuks lugeda, tuli tõendada kostjal. Kostja seda

ei teinud. Asjast nähtub, et 25.05.2015 on hageja teatanud kostjale (II kd, tlk 26) töödes

esinevatest puudustest. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et kostja poolt esitatud fotod

tööde nõuetekohast teostamist ei tõenda. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tema poolt esitatud

fotod (I kd, tlk 153-157) kattuvad vaid osaliselt hageja poolt puuduste nimekirjaga saadetud

fotodega (II kd, tlk 9-18, 26). Kostja ei ole esile toonud ka seda, milliseid puuduseid ta

konkreetselt kõrvaldas ja kuidas nende kõrvaldamine fotodelt nähtub. Kõige olulisem seoses

lepingu lõppemise tähtaja tuvastamisega on aga see, et vastuhagis esitas kostja nõude, milles

palus tuvastada 26.01.2015 alltöövõtulepingu nr 8-2015 ülesütlemise tühisuse. Maakohus

võttis vastuhagi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja võlgnevuse nõudes

menetlusse (I kd, tlk 186). Maakohus jättis otsusega vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi

rahuldamata jätmise peale kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, kinnitades seda nii

apellatsioonkaebuses, kui ka ringkonnakohtus toimunud istungil. Seega on jõustunud

maakohtu otsuse lõppjäreldus osas, et hageja poolt lepingust taganemine (poolte vahel

sõlmitud leping ei olnud kestvusleping, mida oleks saanud üles öelda nagu maakohus otsuses

õigesti märkis) ei ole tühine. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud leping taganemisega

30.07.2015 ning kostja apellatsioonkaebuse väiteid, et tegelikult lõppes leping kas 2015.a mai

lõpus või 01.07.2015, ringkonnakohtu menetluses arvestada ei saa.

39. Seega oleks hagi põhjendatud leppetrahvi esimese alternatiivi järgi ajavahemiku 01.06-

30.07.2015 eest 0,15 % iga päeva eest summalt 30 183,35 eurot (hageja arvestas lepingu

kogusumma ilma käibemaksuta) 45,27x60= summas 2716,2 eurot. Teise alternatiivi järgi

2716,2x4 (kuna väidetavalt rikkus kostja 4 tähtpäeva – laohoone paneelide paigaldamise

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326

tähtpäev, kontorihoone paigaldamise tähtpäev, katteplekkide paigaldamise tähtpäev ja täieliku

dokumentatsiooni üleandmise tähtpäev)= summas 10 864,8 eurot.

40. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu seisukohta selles, et leppetrahvi nõue

esitati mõistliku aja jooksul, kuigi alternatiivse leppetrahvi nõude, mille järgi hagi rahuldati,

esitas hageja alles 30.09.2016.

41. Kostja leiab, et maakohus ei ole objektiivselt käsitlenud kostja taotlust leppetrahvi

vähendamiseks. Kuigi kostja taotlus vähendada leppetrahvi 0 euroni ei ole ringkonnakohtu

arvates põhjendatud, sest asjas on tuvastatud kostja poolt lepingu rikkumine, on kostja

etteheide maakohtule osaliselt põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja rikkus lepingut ning kohtule ei ole

esitatud väiteid ega tõendeid kostja majandusliku olukorra kohta, siis puudub alus leppetrahvi

vähendamiseks. Ringkonnakohus, arvestades asjas esitatud asjaolusid, leiab, et esitatud

leppetrahv 4 erineva tähtaja rikkumise tõttu, arvestades asjas esitatud asjaolusid on

ebamõistlikult kõrge ja ebaproportsionaalne võrreldes rikkumisega. Ringkonnakohus on

seisukohal, et mõistlikus suuruses leppetrahviks, mis arvestab nii rikkumise raskust,

võimalikku kahju suurust hagejale, sh hageja õigustatud huve, tuleb pidada summat 2 716,2

eurot, so leppetrahvi arvestust esimese alternatiivi järgi. Ringkonnakohus arvestab selle

seisukoha väljendamisel hageja poolt kostjale 25.05.2015 kirjaga saadetud töödes esinevate

puuduste olemusega, sh ka sellega, et puuduste kõrvaldamiseks ei olnud vaja teha

suuremahulisi töid, kuigi mõningaid puuduseid ei saa ilmselt pidada ka pisipuudusteks.

Ringkonnakohus lähtub ka sellest, et lepingujärgsest maksumusest summas 36 220,74 eurot

tasus hageja kostjale 25 186,73 eurot. Kostja on asjas läbivalt väitnud, et hagejal kahju

tekkinud ei ole ning hageja seda tõendanud ei ole. Kahju puudumise tõendamine hagejal oli

kostja kohustus, mistõttu on kostja väited põhjendamatud. Arvestades siiski esitatud puuduste

loetelu, võimalikku dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmisega seotud probleeme ja

tasutud ning lepingujärgselt kokku lepitud summa suurust tööde tegemise eest, võib

ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et sellist kahju, mis õigustaks leppetrahvi

suuremas ulatuses kui 2 7162,2 väljamõistmist hageja kandnud ei ole. Pigem tuleb käesoleval

juhul leppetrahvi funktsiooniks pidada sanktsiooni lepingu rikkumise eest. Ringkonnakohus

arvestab leppetrahvi vähendamisel ka sellega, et juunis ja juulis 2015.a (va

taganemisavalduses) ei ole kostja tööde kvaliteedi ja tähtaegade ületamise osas hagejale

etteheiteid teinud. Vastupidi 01.07.2015 palus hageja kostjalt ära viia objektil asuv kostja

soojak.

Menetluskulude jaotus

42.Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ning ka apellatsioonkaebus osaliselt, siis

arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele kuuluvat osa,

tuleb poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1alusel jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Marget Henriksen

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-122326