2-17-14186/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-14186

Tsiviilasi

OÜ DIDO Vennad hagi OÜ Furgotec vastu 22 329 euro 72

sendi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

22 329 eurot 72 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ DIDO Vennad; registrikood 11913428; asukoht

Alasi 31a-1, Tartu linn, 50109, Tartumaa.

Hageja esindaja: Krista Arraste; e-post krista@julianus.ee

Kostja: OÜ Furgotec, registrikood 11936839; asukoht Võilille

tee 1, Haage küla, Tartu linn, 61402, Tartumaa.

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Toomas Männisalu;

isikukood XXX; elukoht XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ DIDO Vennad hagi OÜ Furgotec vastu 22 329

euro 72 sendi väljamõistmiseks.

2. Mõista OÜ-lt Furgotec (rk 11936839) OÜ DIDO Vennad (rk 11913428) kasuks välja 20

320 (kakskümmend tuhat kolmsada kakskümmend) eurot ja 5 senti (sealhulgas põhivõlg

11 164 eurot 86 senti ja viivis 9155 eurot 19 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles OÜ DIDO Vennad soovib OÜ-lt Furgotec kahju

hüvitise 2009 euro 67 sendi väljamõistmist.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista OÜ-lt Furgotec OÜ DIDO Vennad kasuks välja menetluskulu 948 (üheksasada

nelikümmend kaheksa) eurot 68 senti.

8. Mõista OÜ-lt Furgotec OÜ DIDO Vennad kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale kätte toimetatud 23. oktoobril 2017. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale teenuseid ja müünud kaupu. Kostjale

on esitatud selle eest arved nr MA 160434 (08.06.2016), MA160295 (29.04.2016),

MA160225 (31.03.2016) ja MA160224 (31.03.2016), kokku summas 11 164,86 eurot.

Kostja on jätnud arved tasumata. Hageja loovutas võla tasumise kokkuleppe nr 2155055

(edaspidi: kokkulepe nr 2155055) alusel hageja ja kostja vahelistest tehingutest tulenevad

nõuded Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ ja kostja on kokkuleppes nr 2155055

kokku leppinud, et kostja võlgneb Julianus Inkasso OÜ-le 6. detsembri 2016. a seisuga mh

põhivõla 11 164,86 eurot ja viivise 412,16 eurot. Kostja pidi nimetatud summad

kokkuleppe nr 2155055 järgi tasuma hiljemalt 27. veebruariks 2017. Kostja ei ole aga seda

teinud. Julianus Inkasso OÜ loovutas 11. septembril 2017. a nõuded tagasi hagejale.

Hageja ja kostja vahel on seega sõlmitud töövõtu- ja müügileping. Kostja ei ole hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust tähtaegselt täitnud.

Hageja võib seega nõuda kostjalt töövõtu- ja müügilepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 208 lg 1, § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tasu maksmist summas 11 164,86 eurot. Selles

osas tuleb hagi rahuldada.

5. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja viivisenõue 6. detsembri 2016. a seisuga 412,16 eurot.

Kokkuleppe nr 2155055 p 5 järgi on viivise määr 0,4% päevas. Hageja võib seega VÕS §

113 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist 412,16 eurot ning alates 28. veebruarist 2017 kuni 22.

septembrini 2017 summas 8743,03 (11 164,86 * 206 * 0,4 / 100) eurot. Hageja viivise nõue

kokku summas 9155,19 (412,16 + 8743,03) eurot tuleb seega samuti rahuldada.

6. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja põhinõue mh ka kahju hüvitisest summas 2009,67

eurot.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, et

kostja on kokkuleppes nr 2155055 tunnistatud kahju hüvitise 2009,67 eurot olemasolu.

Samas ei nähtu hagiavaldusest, et pooled oleksid soovinud kokkuleppega nr 2155055 luua

iseseisvat nõudealust, so konstitutiivset võlatunnistust. Kokkuleppega nr 2155055 lepiti

kokku hageja ja kostja I vahelistest varasematest võlasuhetest tulenev kostja I võlgnevuse

summa ja pikendati selle tasumise tähtaega. Tegemist on seega alussuhetest sõltuva, so

deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja ei ole ka ise väitnud, et kokkuleppe nr 2155055

oleks konstitutiivne võlatunnistus.

Kohus selgitab, et deklaratiivne võlatunnistuse eesmärk ei ole luua uut, vaid üksnes

kinnitada juba olemasolevat kohustust. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seega

seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). See

tähendab, et selleks, et deklaratiivne võlatunnistus kehtiks peab olemas olema kehtiv

aluskohustus. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on TsMS § 407 lg 1 kohaselt

see, et nõue peab olema hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagejal

hagis välja tuua oma nõude aluseks olevad asjaolud. Deklaratiivne võlatunnistus pöörab

küll ümber asjaolude tõendamiskoormuse, kuid kuna tegemist ei ole iseseisva nõude

alusega, ei piisa nõude õigusliku põhjendatuse hindamiseks üksnes deklaratiivsele

võlatunnistusele tuginemisest. Tagaseljaotsusega nõude rahuldamiseks peaksid hagis

olema välja toodud asjaolud, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja on kokkuleppes nr 2155055 kinnitanud

kahju hüvitamise nõuet summas 2009,67 eurot. Hageja ei ole samas välja toonud, et hageja

ja kostja vahel oleks enne kokkuleppe sõlmimist olnud võlasuhe, millest tulenevalt on

kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada ega muid asjaolusid, millest võiks järeldada, et

kostjal oli kohustus hagejale kahju hüvitada. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja

vahel sõlmitud küll töövõtu- ja müügileping ning kostja on rikkunud nendest tulenevat tasu

maksmise kohustust, kuid hageja ei ole märkinud, et tal oleks sellest tulenevalt kahju

tekkinud. Kuna kokkuleppe nr 2155055 ei ole iseseisev nõude alus, so konstitutiivne

võlatunnistus, ning hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et on täidetud

eeldused hagejal kostjalt kahju hüvitise nõudmiseks, ei ole hageja kahju hüvitamise nõue

hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb seega vastavas osas jätta

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 91% ulatuses.

8. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1300 eurot, sh riigilõiv

900 eurot ja esindajakulu 400 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole menetluskuludele

vastuväiteid esitanud.

9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, ei ole kohtu hinnangul tehtud toimingutele

kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd tegemist on õiguslikult lihtsa vaidlusega,

milles hageja on tuginenud sisuliselt üksnes deklaratiivsele võlatunnistusele, on kohtu

hinnangul põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks 1,5 tundi. Seega arvestades hageja

esindaja tunnitasu suurust, on põhjendatud esindajakulu 142,5 eurot

10. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega riigilõiv 900 eurot ja esindajatasu 142,5 eurot,

kokku 1042,5 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja

enda kanda. Kostjalt tuleb seega mõista hageja menetluskulu välja summas 948,68 eurot.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole

menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik