3-17-984/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-984

Haldusasi

Silver Susi kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2017. a

korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a

vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Silver Susi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Silver Susi

Esindaja Liina Karlson

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Esindaja Karin Kask

RESOLUTSIOON

Jätta Silver Susi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. aprill 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 21. märtsi 2017. a korraldusega nr 12.2-3/039672-2 kohustas

maksuhaldur Silver Susi kolmanda isikuna andma teavet maksustamisperioodidel 2016 detsember ja

2017 jaanuar Demolution & Building Group OÜ käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetluses. Seletuste andmiseks paluti tal

tulla 29. märtsil 2017 kell 10:00 revidendi juurde.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas S. Susi Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

21. märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2

tühistamiseks.

15. mai 2017. a määrusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlemiseks üle Tartu

Halduskohtule vastavalt kohtualluvusele.

3. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal põhjendatud kahtlus, et korraldus on vastuolus maksukorralduse

seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1 ja 2, s.t vastustaja ei ole eelnevalt pöördunud teabe saamiseks

Demolution & Building Group OÜ poole. Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise

põhjus ega seegi, millised asjaolud vajavad täpsustamist või milliseid asjaolusid soovitakse saadava

teabega kindlaks teha või ümber lükata ja teabe nõudmist kaebajalt on põhjendatud üksnes sellega, et

kaebaja oli kontrollitaval perioodil äriühingu juhatuse liige. Nõutava info maht, eriti enne selle

küsimata jätmist maksukohustuslaselt, on ebaproportsionaalne. Maksuhalduri ruumidesse ilmumine

on kaebaja jaoks liialt koormav, kuna kaebajal tuleb täita töökohustusi ning kaebaja elukoht on

maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast erinev.

4. Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda

igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja

kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega. Eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei

pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta.

Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda

maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda

kolmanda isiku poole ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata.

7. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib Demolution & Building Group OÜ-d; selgitatud

on seda, milline on maksustamisperiood ja milliste maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust kontrollitakse; selgitatud on sedagi, et maksukohustuslane korraldust ei täitnud ja dokumente

ega selgitusi ei andnud; korrektselt on viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil oli kaebaja

Demolution & Building Group OÜ juhatuse liige ning seetõttu kohustatakse teda andma suulisi

selgitusi majandustehingute kohta sellel perioodil; põhjendatud on, miks maksuhaldur peab revidendi

juurde tulemist efektiivsemaks kirjalikust suhtlusest. Maksumenetluses tehtud korraldused teabe

andmiseks ei saagi olla väga üksikasjalikud ega sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu

maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas

on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega.

8. Alusetu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole pöördunud maksukohustuslase poole enne

kolmandalt isikult teabe nõudmist. MTA on 8. märtsil 2017 nõudnud 12.2-3/039672-1 korraldusega

Demolution & Building Group OÜ-lt dokumentide esitamist ja teabe andmist ja selle korralduse on

vastu võtnud maksukohustuslase volitatud esindaja e-maksuametis. Kuivõrd maksukohustuslase

volitusi omav isik on dokumendi e-maksuametis vastu võtnud, saab selle MKS § 54 lg 3 alusel lugeda

kätte toimetatuks. MKS § 53 lg 3 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on

allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.

Maksuhaldur edastas korralduse äriühingu äriregistrisse kantud aadressil ning kaebaja poolt esitatud

dokumendist (tl 52) nähtuvalt võttis selle vastu samal aadressil elav isik. Vaatamata juhatuse liikme

ja omaniku vahetumisele ei muudetud äriühingu juriidilist aadressi kuni 29. märtsini 2017. Riigikohus

on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti

vastuvõtmise eest. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise

ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a

määrus asjas nr 3-3-1-100-10, 16).

9. Kohus ei nõustunud, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine oleks kaebaja jaoks liialt

koormav. Vastustaja on üles näidanud paindlikkust kohtumise korraldamise osas, märkides, et kui

korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist.

Teiseks on suuliste selgituste võtmine üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis, kuna võimaldab

vältida vääritimõistmist. Suuliste selgituste andmisel on maksuhalduri ametnikul võimalik kolmanda

isiku poolt antud vastuste alusel oma küsimusi täpsustada või täiendavaid küsimusi esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. S. Susi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur eelnevalt maksumaksja enda poole

pöördunud. Võrreldes kaebajalt nõutud teabega puuduvad üldse kokkulangevad küsimused või nende

ulatus. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks

nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Maksuhaldur ei ole seda

teinud. Arvestades maksuhalduri seisukohti, et korraldust põhjendama ei pea ja küsida võib kõike, on

tekkinud olukord kus halduril on piiramatu õigus pöörduda kolmanda isiku poole teabe saamiseks

ning MKS § 61 lg 2 piirang ei tööta.

12. 13. märtsil 2017 saatis kaebaja äriregistrile teate, millega palus kustutada ettevõttega seotud oma

andmed. Äriregister sai teate kätte ja kustutas andmed 14 päeva pärast. Apellant on teinud endast kõik

oleneva, et temaga seotud kontaktid oleksid registrist kustutatud. Seega tuleb maksumaksja juriidiline

aadress lugeda kustutatuks alates avalduse esitamisest äriregistrile. Halduskohtu seisukoht tuli

kaebajale üllatusena ning tal ei olnud võimalik ennast selle vastu kaitsta. Korraldust teabe andmiseks

ei saa lugeda maksukohustuslasele kätte toimetatuks ka e-maksuameti kaudu, kuna maksuhaldur ei

ole kättetoimetamist (dokumendi avamist) tõendanud. E-maksuameti väljatrükist ei nähtu, et

dokument oleks “avatud staatusega”, millal seda tehti ja kelle poolt. Seega pole võimalik veenduda,

kellele ja millal on haldusaktid kätte toimetatud. Väidetav kättetoimetamine on tehtud asjaga

puutumust mitteomavale isikule.

13. Korraldusega küsitakse kaebajalt kogu teavet maksumaksja kohta. Nõutava info maht kaebajalt,

eriti enne selle enne küsimata jätmist maksukohustuslaselt, on ebaproportsionaalne. Isegi olukorras

kui apellant on maksumaksja endine juhatuse liige, ei ole sellises mahus teabe küsimine

proportsionaalne. MKS § 61 lg 1 alusel peetakse silmas maksukohustuslase suhtes läbiviidavat

maksumenetlust. Tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist tuleb aga mõista konkreetselt – need

on asjaolud, millest vahetult sõltub maksukohustus. Seega saab MKS § 61 lg 1 alusel nõuda vaid

sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel.

Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ega seegi, millised asjaolud vajavad

täpsustamist või milliseid asjaolusid soovitakse saadava teabega kindlaks teha või ümber lükata.

14. Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine on tema jaoks liialt koormav,

kuna tal tuleb täita töökohustusi ning tema elukoht on maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast

erinev.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles MTA apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata.

16. Vastustaja selgitab, et 8. märtsi 2017. a korraldus nr 12.2-3/039672-1 laaditi MTA e-teenuse

keskkonda (e-maksuamet/e-toll). Adressaat on dokumendi avanud 10. märtsil 2017, sellega on

korraldus vastavalt MKS § 54 lg-le 3 loetud kättetoimetatuks. Lisaks sellele on korraldus saadetud

adressaadile samal kuupäeval ka tähtkirjaga. Omniva e-teeninduse andmetest nähtuvalt on saadetis

väljastatud saajale 13. märtsil 2017. Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne

kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole

õige. Maksuhaldur on äriühingule haldusakti väljastades põhjendatult lähtunud äriregistri andmetest.

Muudatus Demolution & Building Group OÜ aadressiandmetes äriregistris tehti alles

29. märtsil 2017.

17. Korraldus on piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur on viidanud Demolution & Building Group OÜ

suhtes alustatud kontrollile, märkinud ära, et korraldus on täitmata, toonud välja kolmanda isiku

seosed kontrollitavaga ja põhjendanud sellega teabe küsimist temalt. Vastustaja on käesolevas

kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et nõuab üksnes sellist teavet, mis on vajalik

Demolution & Building Group OÜ maksukohustuse kindlakstegemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu

4. oktoobri

2017.

a

otsuse

tühistamiseks.

Halduskohus

on

põhjalikult

analüüsinud

maksukohustuslaselt teabe nõudmist nii teabe andmise korralduse kättetoimetamise kui ka

maksukohustuslaselt ja kaebajalt nõutava teabe kattuvuse osas, samuti kaebajalt nõutava teabe

piiritlemise,

korralduse

põhjendamise

ning

korraldusega

kaebajale

pandud

kohustuse

proportsionaalsuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

19. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

vastustaja

ja

halduskohus

õigesti

kohaldanud

MKS § 61 lg-eid 1 ja 2. Apellatsioonkaebuses on S. Susi küll jätkuvalt seisukohal, et teabe nõudmisel

kaebajalt ei ole maksuhaldur eelnevalt nõudnud sama teabe esitamist maksukohustuslaselt, kuid

samas ei ole kaebaja ümber lükanud halduskohtu järeldust selle kohta, et Demolution ja Building

Group OÜ-le teabe andmiseks esitatud korraldus võeti postiasutuselt vastu äriühingu äriregistrist

nähtuvas asukohas ning avati ka e-maksuametis.

Mõlemal juhul tuleb lugeda korraldus Demolution ja Building Group OÜ-le kättetoimetatuks.

Kättetoimetatuks lugemise kirjeldatud olukorras näeb vahetult ette vastavalt MKS § 531 lg 4 ls 2 ja

§ 54 lg 3 ls 2. Kaebaja ei ole selgitanud, miks käesoleval juhul viidatud sätted ei kuulu kohaldamisele

või miks nende kohaselt korraldust maksukohustuslasele kätte ei toimetatud. Kaebaja väited

äriregistrile aadressi muutmise teate esitamise kohta ei ole siinjuures asjakohased.

20. Teate äriregistrile aadressiandmete muutmiseks on kaebaja esitanud samal päeval, mil ta avas

Demolution ja Building Group OÜ-le suunatud teabe andmise korralduse e-maksuametis (tl 21).

Selline ajaline kokkulangevus ei välista võimalust, et teade äriregistrile esitatigi reaktsioonina

e-maksuametis korralduse avamisel maksukohustuslaselt teabe nõudmisest teadlikuks saamisele.

Teiseks ei ole aadressiandmete muutmise teate esitamine asjaolu, mis mõjutaks tähtkirjaga saadetud

korralduse kättetoimetatuks lugemist vastavalt MKS § 531 lg 4 ls-le 2. Halduskohus on põhjendatult

osutanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-100-10, selgitades, et vastutus posti vastuvõtmise

korraldamise eest lasub äriühingul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks teatanud aadressiandmete

muutumisest maksuhaldurile või palunud posti saata mõnele muule aadressile. Samuti ei ole kaebaja

viidanud õigusnormile, mille alusel tuleks kolmanda isiku suhtes äriühingu aadressiandmed lugeda

muutunuks aadressiandmete muutmise avalduse esitamisest, mitte vastava muudatuse tegemisest

registriandmetes.

Sama põhimõte on rakendatav ka e-maksuametis juurdepääsuõiguse osas. Ainult äriühingu juhtorgani

liige saab määratleda, kellele ta äriühingu nimel annab juurdepääsuõiguse äriühingu andmetele

e-maksuametis. Seejuures peab ta arvestama nende õiguslike tagajärgedega, mida kehtiv õigus seob

e-maksuametis toimingute tegemisega ning kannab vastavalt juurdepääsuõiguse andmisega ja

kasutamisega kaasnevat riski. Muu hulgas pidi maksukohustuslane arvestama, et äriühingule

suunatud dokument loetakse äriühingule kätte toimetatuks ka juhul, kui e-maksuametis avab selle

isik, kes ei ole äriühingu seaduslik esindaja. Osaühingu osaniku ja juhatuse vahetumisel, kui puudus

kokkulepe äriühingule adresseeritud dokumentide kättetoimetamise kohta, pidi osaühingu juhatuse

uus liige seega äris tavapärase hoolsuse raames võtma koheselt samme äriühingule suunatud posti

kättesaamise tagamiseks ning ka e-maksuameti kasutajaõiguste kooskõlla viimiseks uue olukorraga.

Nende toimingute tegemata jätmisel, ei saa Demolution ja Building Group OÜ tugineda sellele, et ta

ei ole vastustaja 8. märtsil 2017 12.2-3/039672-1 korraldust kätte saanud.

21. Vastupidine tõlgendus oleks ilmselt ebamõistlik, kuna sel juhul võiks äriühing registriandmete

muutmise alustamise kaudu luua olukorra, kus maksuhalduril mitme nädala jooksul ei olegi võimalik

haldusakti maksukohustuslasele kätte toimetada, sest uuenenud aadressiandmed ei ole veel

äriregistris nähtavad. Seetõttu on paratamatu, et äriühingu osaniku ja juhtorganite liikmete

vahetumisel peab äriühing jätkuvalt korraldama posti vastuvõtmise ning vajadusel korraldama

äriühingu endisesse asukohta saadetud posti vastuvõtmise, kui uut asukohta ei ole maksuhaldurile

teatavaks tehtud.

Asjaolude igakülgse väljaselgitamise tagamiseks võtab ringkonnakohus siiski asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse lisana esitatud aadressiandmete muutmise teate (tl 78) ja automaatse

vastuvõtukinnituse (tl 80).

22. Maksuhaldur on 8, märtsi 2017. a korraldusega nr 12.2-3/039672-1 (tl 33-34) nõudnud

Demolution ja Building Group OÜ-lt andmete ja dokumentide esitamist maksustamiseperioodide

detsember 2016 ja jaanuar 2017 kohta, selgitades, et maksumenetluses kontrollitakse äriühingu

käibe- ja tulumaksu ning tööjõumaksude arvestamise ja tasumise õigsust. Sama maksustamisperioodi

ja samade maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks on vastustaja nõudnud seletuse

andmiseks revidendi juurde ilmumist ka kaebajalt (tl 4). Ringkonnakohtu hinnangul on sellega

täidetud MKS § 61 lg-st 2 tulenev nn nõutava teabe kattuvuse nõue, s.t kaebajalt nõutakse suulise

seletuse vormis andmete esitamist nende asjaolude kohta, mida teabe andmise korraldusega

varasemalt nõuti maksukohustuslaselt. Olukorras, kus maksukohustuslane ei ole temalt nõutud teavet

ja dokumente esitanud, saab isikut, kes kontrollitaval perioodil oli äriühingu juhatuse ainus liige,

pidada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel olulise teabe valdajaks.

Seetõttu ei ole teabe nõudmist just kaebajalt vaja põhjendada muude asjaoludega lisaks tema

staatusele Demolution ja Building Group OÜ juhatuse liikmena kontrollitavatel perioodidel. Üksnes

erandlikel asjaoludel võivad äriühingu juhatuse ainsal liikmel üldse puududa teadmised äriühingu

tegevuse ja tehingute kohta. Seejuures ei mõjuta hilisem juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine

iseenesest teadmisi ettevõtte tegevusest kontrollitavatel perioodidel.

Samas ei saa maksuhaldurilt nõuda kaebajalt nõutava teabe täpsemat määratlemist, kuna selle

eelduseks oleks eelkõige maksukohustuslaselt nõutava teabe ja dokumentide saamine. Nende põhjal

oleks maksuhalduril võimalik täpsemalt määratleda need tehingud ja toimingud, mille kohta kaebajalt

teavet nõutakse.

23. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta tegelikult nõutavat teavet ei valda. Korraldust ei pea ta

õiguspäraseks põhjusel, et nõutava teabe maht on ülemäärane ja vajadus sõita seletuste andmiseks

teise linna koormab kaebajat ebaproportsionaalselt.

Ka nende kaebaja väidetega ei saa nõustuda. Suuliste seletuste andmisel, kui kaebajalt ei nõuta

dokumentide esitamist, andmete eelnevat süstematiseerimist või muul viisil seletuse andmiseks

ettevalmistumist ning isik saab anda seletusi mälu järgi asjaolude kohta, mida ta kahekuulisel

perioodil tehtud tehingute ja toimingute kohta mäletab, ei saa ennetavalt asuda seisukohale, et nõutava

teabe maht on ülemäära suur või selle esitamine isiku jaoks ülemäära koormav. Seejuures ei ole

kaebaja lähemalt selgitanud, miks ta nõutava teabe mahtu ülemääraseks peab. Kaebaja ei ole väitnud,

et maksukohustuslase tegevus olnuks sellist laadi, et tehingutest, lepingupartneritest ja töötajatest

ülevaate andmine talle ilmselgelt üle jõu käib.

Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, mis laadi tööd ta teeb, kes on tema tööandjaks ning miks ka üksnes

üheks päevaks teise linna sõitmine toob kaasa sedavõrd koormavad tagajärjed kaebajale, et see ilmselt

kaalub üles avaliku huvi maksumenetluse efektiivseks läbiviimiseks ning vastavalt on vastustaja

kaebajale revidendi juurde ilmumise kohustuse panemisel teinud olulise kaalumisvea.

24. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et

Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2017. a korraldus nr 12.2-3/039672-2 on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus.

S. Susi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsus

muutmata.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/