1-08-16844/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-08-16844 16.03.2009 Tartu Maakohtu otsus Rauli Pärna karistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avaldaja kriminaalhooldaja Arno Lend Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu Rauli Pärna (isikukood 39203026016; elukoht xxxxxx xx-x, xxxxxxxx) Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Kohtuotsuse täitmiseks: 1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Rauli Pärnale määratud katseaega 5 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks 15.08.2011. Täiendavad otsustused 2. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 välja mõista Rauli Pärnalt riigi kasuks kohtukulu 120 krooni ja postikulu 30 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 120 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile; 2.3 määruse koopia saata karistusregistrile, Rauli Pärnale ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08- 16844“); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Rauli Pärna on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud 4 kuu vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga Holstre 3-6, Paistu vald, Viljandi maakond. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Rauli Pärna kohta. Ettekandest nähtuvalt hooldusalune ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 18.04.2009 olles alaealine tarbis hooldusalune Viljandi maakonnas, Paistu vallas, Nõmme kaupluse juures alkohoolset jooki, millega pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Alkoholiseaduse § 71 järgi. Koostati väärteoprotokoll ning karistati rahatrahviga 540 krooni. Prokurör kohtus toetab kriminaalhooldaja esitatud ettekannet. Süüdimõistetu kaitsja kohtus ei vaidle vastu katseaja pikendamise taotlusele.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kuna hooldusalune ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi, siis on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel Rauli Pärnale kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 5 võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 15.08.2011. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 120 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Postikulu on asjas 30, seega kokku on süüdimõistetult riigieelarve tuludesse väljamõistetavaks kriminaalmenetluse kuludeks 150 krooni.

2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Helle Tamm

Kohtunik