4-18-1240/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-1240

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-1240 (233016003733) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht Vahtra 3, Narva Taotlus Taotlus Alina Kozlovale määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Istungil osalenud isikud süüdlane: Alina Kozlova isikukood 48008292226, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211 lg-d 1 ja 11, maakohus määras:

Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.03.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Asendada Alina Kozlovale Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.09.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016003733 määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot, 3 (kolme) päeva arestiga. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Alina Kozlovale määratud arest üldkasuliku tööga. Alina Kozlova on kohustatud sooritama 5 (viis) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

4-18-1240

2(3)

Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määrus edastada Alina Kozlovale, kohtutäiturile Kristel Maalman ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alina Kozlovat karistati Politseija Piirivalveameti 22.09.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016003733 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.

08.03.2018 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt ei ole täitemenetluse käigus väärteoasjas nr 233016003733 laekumisi toimunud, tasumata on endiselt 120 eurot. Kuivõrd Alina Kozlova ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kristel Maalman kohtuvälise menetleja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel 13.03.2017 tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teatas 28.02.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 233016003733 määratud rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot asendamine arestiga.

26.03.2018 kohtuistungil selgitas Alina Kozlova, et rahatrahvi tema tõepoolest tasuma võimaline ei ole, aga sooviks teha üldkasulikku tööd. Ta kinnitas, et ligi kuu tagasi asendas Viru Maakohus talle määratud teise väärteotrahvi üldkasuliku tööga ja see sobis talle. Ta kirjeldas, millist tööd ta üldkasulikus korras tegi ja kinnitas, et toonased tunnid on taöl juba tehtud. Palgalist tööd ei ole õnnestunud tal pikka aega leida.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

4-18-1240

3(3) kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Alina Kozlovale määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et Alina Kozlovale Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.09.2016 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks kolm päeva.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab selliselt kujuneva asenduskaristuse aresti asendada omakorda üldkasuliku tööga.

Alina Kozlova on soovinud teha üldkasulikku tööd ning kohus leiab, et seda võib talle võimaldada. KarS § 69 lg 1 teisest lause kohaselt kohaselt vastab kolmele päevale arestile või vangistusele kolm tundi üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga sellises olukorras võib rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi, kuid antud juhul selgitas kohus nimetatud sätet Alina Kozlovale kohtuistungil ja süüdlane kinnitas, et ta tahab eelistab sellest hoolimata üldkasulikku tööd arestile. Kohus leiab, et olukorras, kus üldkasulik töö on Alina Kozloval üks väheseid võimalusi teostada end ühiskonnas tööd tehes, tuleb talle seda võimaldada. See kannab endas ka taasühiskonnastamise eesmärki. Kuna A. Kozlova soovib seaduse mitmetimõistavusest hoolimata teha 5 tundi üldkasulikku tööd, siis kohus leiab, et antud juhul ei toimu võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, kuna isik ise on aktsepteerinud üldkasuliku töö tundide arvu kujunemist. Kohus kohustab Alina Kozlovat tegema

5 tundi üldkasulikku tööd.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Sepp kohtunik