3-18-307/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-307

Haldusasi

AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsuse nr

1-18/187218 ja Keskkonnaministeeriumi 20.12.2017

käskkirja nr 1-2/17/1232 p-de 1 ja 2 tühistamiseks,

millega kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujad AS

TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ning tunnistati

edukaks Pinnasepuhastuse OÜ pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad AS TREV-2

Grupp (registrikood 10047362) ja AS Epler & Lorenz

(registrikood 10136864), volitatud esindajad v.adv Piia

Kulm ja v.adv Diana Minumets

Vastustaja

(hankija)

–

Keskkonnaministeerium,

volitatud esindajad v.adv Priit Lätt ja adv Erki Fels

Kolmas isik – Pinnasepuhastuse OÜ, volitatud esindaja

v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus kinniseks Pinnasepuhastuse OÜ 20.03.2018 menetlusdokumendi

lisana 7 esitatud hankelepingu täitmise kava ja selle juurde kuuluva ajagraafiku osas,

keelata AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz esindajatel tutvuda nimetatud

dokumendiga ning saada sellest ärakirju.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Pinnasepuhastuse OÜ taotlus tühistada Tallinna Halduskohtu

13.02.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu või piirata selle kehtivust

apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaga.

4. Mõista AS-lt TREV-2 Grupp ja AS-lt Epler & Lorenz solidaarselt Pinnasepuhastus OÜ

kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 3800 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3-18-307

2(9)

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 05.04.2018) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministeerium avaldas 12.06.2017 hanketeate (HT) rahvusvahelise avatud

hankemenetluse „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse

ohutustamiseks“ (viitenumber 187218) läbiviimiseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli

14.08.2017 (HT p IV.3.4), hindamise kriteerium oli madalaim hind (HT p IV.2.1).

2. Riigihankel esitasid pakkumuse viis pakkujat: ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler

& Lorenz, ühispakkujad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS, ühispakkujad

Nordecon AS, Savaterra OY ja OÜ SavaClean, Pinnasepuhastuse OÜ ning R-S Projektid OÜ.

3. Hankija kvalifitseeris 22.09.2017 käskkirja nr 1-2/17/924 p 1 kohaselt kõik pakkujad ning p-

s 2 tunnistas vastavaks ühispakkujate AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz, ühispakkujate

AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS ning ühispakkujate Nordecon AS, Savaterra

OY ja OÜ SavaClean pakkumused. Käskkirja p-s 3 tunnistati vastavaks ka Pinnasepuhastuse

OÜ pakkumus. Käskkirja p-s 5 tunnistati hindamiskriteeriumi “madalaim hind” alusel edukaks

AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz pakkumus maksumusega 16 795 14 eurot. Paremuselt

järgmise maksumusega pakkumuse (17 412 049 eurot) tegi Pinnasepuhastuse OÜ.

4. Pinnasepuhastuse OÜ esitas 02.10.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija 22.09.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks osas, milles ühispakkujad

AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz kvalifitseeriti ning ühispakkujate pakkumus

tunnistati vastavaks ja edukaks. VAKO rahuldas 08.11.2017 otsusega vaidlustuse, leides, et

ainuüksi hankija 22.09.2017 käskkirja p 1 on õigusvastane osas, millega hankija kvalifitseeris

ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz, kuna hankija ei ole tegelikult

kontrollinud, kas nimetatud ühispakkujate alltöövõtja Tšehhi äriühing SMS CZ, s.r.o täidab HT

p III.2.3 alap 3 esimeses alajaotises nimetatud kogemusnõude.

5. Keskkonnaministeeriumi 20.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1232 kõrvaldati ühispakkujad

AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz hankemenetlusest kuni 31.08.2017 kehtinud

riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 6 alusel valeandmete esitamise tõttu ning tunnistati

edukaks Pinnasepuhastuse OÜ pakkumus.

6. Ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz esitasid hankija 20.12.2017 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse VAKO-le, mille VAKO jättis 30.01.2018 otsusega nr 1-

18/187218 rahuldamata.

Vaidlustajate poolt hankedokumentide (HD) vormil 4 (ja ka vormil 9 „Alltöövõtja kinnituse

vorm“) Ostrava lepingu nimetamise puhul on tegemist RHS § 38 lg 1 p 6 koosseisu täitva

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist tingivate valeandmete esitamisega, mitte eksimusega,

sest hankijale on esitatud oma kvalifikatsiooni tõendamiseks väljamõeldud leping. On

võimalik, et kõigi kolme (sh Ostrava) lepingu kohta andis vaidlustajatele andmed SMS CZ s.r.o,

kuid pakkumuse ja koos pakkumusega esitatud kvalifikatsiooni tõendavate andmete eest

vastutavad vaidlustajad, kes pidid olema veendunud esitatavate andmete õigsuses. Olukorras,

kus pakkuja poolt oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud lepingut pole olemas (see on

välja mõeldud), ei sõltu RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldamine sellest, kas pakkuja vastab

kvalifitseerimise tingimusele ka ilma selle lepinguta. Vaidlustajate vastavus HT osa III p 2.3)

3-18-307

3(9)

alap 3 esimese alajaotises sätestatud kvalifitseerimise tingimusele pole ülejäänud kahe lepingu

alusel tõendatud, sest esineb vastuolu lepingu tellija Safina a.s 28.02.2016 ja 21.12.2017

kinnitustes.

7. AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz esitasid 09.02.2018 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles taotlevad VAKO 30.01.2018 otsuse nr 1-18/187218 tühistamist, samuti

Keskkonnaministeeriumi 20.12.2017 käskkirja nr 1-2/17/1232 p-de 1 ja 2 tühistamist, millega

kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ning

tunnistati edukaks Pinnasepuhastuse OÜ pakkumus.

8. Tallinna Halduskohus võttis 13.02.2018 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega

rahuldas kohus kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse ja keelas

Keskkonnaministeeriumil riigihankes „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja

fenoolisoo jääkreostuse ohutustamiseks“ (viitenumber 187218) hankelepingu sõlmimise kuni

käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) RHS § 38 lg 1 p 6 tõlgendamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004

direktiivi 2004/18/EÜ regulatsioonist (edaspidi: vana hankedirektiiv). RHS regulatsioon

põhineb vana hankedirektiivi art 45 lg 2 punkti g esimeses lauseosas sätestatud õigusel jätta

hankelepingu sõlmimise menetlusest välja ettevõtja, kes on sama jao alusel nõutavate andmete

esitamisel süüdi raskes pettuses. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS sätteid ei saa tõlgendada

direktiivi 2014/24/EL valguses (edaspidi: hankedirektiiv), lähtuda tuleb vana hankedirektiivi

regulatsioonist ja seda tõlgendavatest kohtulahenditest. Ehkki RHS § 38 lg 1 p 6 on sõnastatud

kaalumist mittevõimaldava normina, ei tähenda see, et igasugust ebaolulist ja ilmselt tahtmatut

eksimust tuleks tingimata käsitada „valeandmete“ esitamisena nimetatud sätte kontekstis, sest

see ei oleks kuidagi kooskõlas seaduse üldeesmärkidega (RHS § 1). Kohtupraktikas on

oluliseks peetud ka pakkuja eesmärke valeandmete esitamisel ja pakkuja poolset otsest tahtlust

tegelike asjaolude varjamisel hankija eest. Ka hankedirektiivi art 57 lg 4 (h) kehtestab vana

hankedirektiiviga sama eelduse, et valeandmete esitamise tõttu pakkuja kõrvaldamisel on

lisatingimuseks, et pakkuja peab olema süüdi raskes pettuses. Hankedirektiivis ei ole muutunud

põhimõte, et valeandmete esitamise tõttu pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb

tuvastada asjaolu, et pakkuja oli valeandmete esitamisel või andmete esitamata jätmisel süüdi

raskes pettuses. Antud juhul ei ole ühelgi moel tuvastatud, et kaebaja on tahtlikult soovinud

hankijat eksimusse viia, esitades tahtlikult või isegi teadlikult ebaõigete andmetega

referentsobjekti.

2) VAKO praktikas on mööndud, et võib tekkida olukord, kus on esitatud mitu objekti ja kui

ilmneb, et mõne objekti suhtes ei ole kõik tingimused täidetud, saab kvalifitseeruda teiste

esitatud objektide alusel, ilma, et pakkuja tuleks hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu

kõrvaldada. Samasuguse olukorraga on ka antud juhul tegemist, kuna kaebaja kvalifitseerub ka

pelgalt Praha ja Sverdlovski objekti alusel. RHS § 38 lg 1 p-s 6 sätestatud „valeandmeid

käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele

vastavuse kohta" on vaid sellised andmed, mis omavad RHS 3. jaos sätestatu ehk

kvalifikatsioonile

vastavuse

seisukohalt

vastava

hanke

jaoks

sisulist

tähendust.

Kvalifitseerimistingimuste puhul omab sisulist tähendust üksnes see, kas pakkuja kogemus

sarnaste tööde teostamisel vastab hankija seatud nõuetele või mitte. See, kui suures ulatuses on

kvalifitseerimisepiir ületatud, ei oma kõnealuse hanke puhul õiguslikku ega sisulist tähendust.

3-18-307

4(9)

3) Tõele ei vasta VAKO seisukoht, et Ostrava objekt oli välja mõeldud. Tööde teostamise aeg

ja koht on märgitud õiged, kuid eksitud on tellija andmetega ja töö täpse sisuga. SMS CZ s.r.o

kodulehel olevate andmetega on tõendatav, et SMS CZ s.r.o on aastal 2013 Ostravas lepingut

täitnud.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Andmed, mida kaebajad on esitanud hankedokumentide (HD) vormidel 4 ja 9, on vähemalt

Ostrava referentsobjekti osas tõele mittevastavad, sellist referentsobjekti tegelikkuses ei

eksisteeri.

2) Tähtsust ei oma muud võimalikud SMS CZ s.r.o referentsobjektid, millele kaebaja HD

vormidel 4 ja 9 ei tuginenud. Asjaolu, et võib-olla on SMS CZ s.r.o teostanud töid muudel

objektidel, ei oma enam tähtsust. Kaebaja soovib sisuliselt vahetada tõele mittevastava objekti

mõne muu referentsobjekti vastu. See ei ole pärast pakkumuse esitamist enam võimalik.

Pakkujate võrdne kohtlemine eeldab ka seda, et hankija lähtuks kvalifikatsiooni kontrollimisel

ühetaoliselt pakkujate endi poolt kvalifikatsiooni kohta esitatud andmetest ega hangiks mõne

pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks tema enda poolt esitatud sobimatute või väärate andmete

asendamiseks andmeid, mida pakkuja esitanud ei ole. Pakkuja hoolsuskohustus hõlmab

vastutust selle eest, et kõik kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed on õiged. Kaebajad

on olnud hooletud ja ükskõiksed Ostrava referentsobjekti tõelevastavuse suhtes. Kuni

halduskohtusse kaebuse esitamiseni ei vaidlustanud kaebajad fakti, et Ostrava objekti SMS CZ

s.r.o teostanud ei ole. Isegi kui kohtumenetluse käigus peaks kaebajad kohtule esitama

mingisuguse tõendi, mis üheselt tõendab, et Ostravas on hoopis teise tellija objektil

mingisuguseid töid teostatud, ei saa kuidagi lugeda tõendatuks, et see ongi objekt, millele

kaebajad soovisid tugineda.

3) RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldamise eelduseks ei ole andmete esitaja teadlik pahatahtlik käitumine

– s.o teadlikult asjaoludest eksliku mulje jätmine. RHS § 38 lg 1 p 6 kaitsealasse kuulub mitte

üksnes sisulise väärkujutluse tekitamine kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas, vaid ka

teoreetiline oht, et selline väärkujutlus võiks tekkida. Valeandmete esitamine võib toimuda

hooletusest. Tähtsust omab vaid küsimus, kas kaebajad soovisid tugineda endale soodsa otsuse

tegemisel kõigile kolmele referentsobjektile ning kas esitatud andmete hulgas oli valeandmeid,

mis hankijat eksitasid või võisid eksitada. Vastused nendele küsimustele on selged: Ostrava

objekti esitamine on toimunud teadlikult ja tahtlikult; kaebajate tahtlus oli suunatud sellele, et

hankija kvalifitseeriks nad kõigi 3 esitatud referentsobjekti alusel; hankijat ilmselgelt eksitati,

kuivõrd hankija kvalifitseeris kaebaja kõigi 3 referentsobjekti alusel.

4) RHS § 38 lg 1 p-i 6 ei saa tõlgendada samamoodi, nagu vana hankedirektiiv art 45 lg 2 p

„g“. See läheks vastuollu liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttega. Liikmesriikidel on

vabadus sätestada oma riigisiseses õiguses vabatahtlike kõrvaldamise aluste regulatsioon

leebemalt või rangemalt. Eesti seadusandja on reguleerinud RHS-s pakkuja kõrvaldamise

valeandmete esitamise tõttu rangemini. Selline õigus on Eesti seadusandjal olemas. Euroopa

Kohtu (EK) praktika kohaselt ei ole hankedirektiivis sätestatud vabatahtlike kõrvaldamise

aluste osas ette nähtud ühetaolist kohaldamist liidu tasandil, kuivõrd on liikmesriikidel õigus

jätta need alused üldse kohaldamata või võtta õigusnormidesse üle teistsuguse rangusega. Seega

ei saa vaidlust olla selles, et RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldub kehtival kujul ning nimetatud säte ei

eelda pakkuja tahtluse tuvastamist.

5) RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldamine ei sõltu sellest, kas kaebajad vastaksid kvalifitseerimise

tingimusele ilma Ostrava projektita. RHS § 38 lg 1 p 6 ei sätesta eeldust, mille kohaselt on

kõrvaldamine võimalik vaid valeandmete esitamise korral, ilma milleta pakkuja tegelikult ei

kvalifitseerukski. Kui RHS § 38 lg 1 p 6 kohalduks vaid olukordades, kus pakkuja ilma

3-18-307

5(9)

valeandmeteta kvalifitseerimise tingimusi ei täidakski, kaotaks see kõrvaldamise alus igasuguse

mõtte. Kui pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, tuleb ta jätta nagunii

kvalifitseerimata ning kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses (RHS

§ 39 lg-d 1, 3 ja 7). VAKO ja kohtute praktikast tulenevalt ei oma valeandmete esitamise fakti

tuvastamise korral pakkuja tegelik vastavus kvalifitseerimise tingimustele ega selle sõltuvus

valeandmetest õiguslikku tähendust. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse esinemisel

ei kontrolli hankija, kas pakkuja poolt oleksid ilma valeandmeteta kvalifitseerimise tingimused

täidetud või mitte. Pakkuja usaldusväärsuse seisukohalt omab tähtsust vaid valeandmete

esitamise fakt, mitte see, kas valeandmete esitamine iseenesest välistab kvalifitseerimise

võimaluse. Isegi kui kvalifitseerimise tingimustele vastavus on täidetud, ei ole võimalik

valeandmeid esitanud pakkujat pidada usaldusväärseks.

6) Praegusel juhul ei ole tegemist pisikese ebatäpsusega – 800 000-eurose maksumusega objekt

tervikuna on väljamõeldis. Ostrava objekti esitamist referentsobjektina ei saa pidada

ebaoluliseks rikkumiseks ka põhjusel, et tegelikult on praeguse hetkeni ebaselge, kas kaebajad

ikka kvalifitseeruksid kahe allesjäänud projektiga. Alles 21.12.2017 esitas Safina a.s. kinnituse

Praha objekti osas. Kinnituskirjast nähtus vastuoluline teave – SMS CZ s.r.o justkui teostas

tööd, kuid tegelikult neid seadmeid selleks siiski ei kasutatudki. Kinnitus, mille hankija Safina

a.s.-lt kui väidetavalt tellijalt sai, erineb kinnitusest, mille kaebajad esitasid hankijale algselt.

21.12.2017 kinnitus on antud teistsuguse sõnastusega, mis omakorda tekitab objektil teostatud

tööde osas küsitavusi. Kaebuse p-s 44 esitatud selgitused ei ole veenvad ega kummuta kahtlusi

Praha objektil teostatud tööde ulatuse kohta.

11. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Puudub vaidlus, et RHS § 38 lg 1 p 6 on sätestatud oluliselt teistsuguses sõnastuses ja

rangemana kui vana hankedirektiivi art 45 lg 2 p „g“. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika

järgi ei näe vana hankedirektiivi art 45 lg 2 ette selles sättes kehtestatud hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste ühetaolist kohaldamist liidu tasandil, kuivõrd liikmesriikidel on õigus jätta

need hankemenetlusest kõrvaldamise alused üldse kohaldamata või võtta need oma

õigusnormidesse üle rangusastmega, mis võib olla erinev vastavalt liikmesriigi tasandil

valitsevatele õiguskorraga seonduvatele, majanduslikele või sotsiaalsetele kaalutlustele.

Riigikohtu praktikast tulenevalt on RHS § 38 lg 1 p 6 näol tegemist absoluutse keeluga, mille

eelduste esinemine muudab valeandmeid esitanud pakkuja kvalifitseerimise ning tema

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastaseks. RHS § 38 lg 1 p 6 on

imperatiivse iseloomuga ega anna hankijale valeandmete esitamise tuvastamisel õigust

kaalutlusotsuse tegemiseks. Valeandmete esitamise fakti esinemisel on hankijal kohustus

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Põhjused, miks ühispakkujad valeandmeid esitasid, ei

oma kohtute ja VAKO praktikast tulenevalt kaebuse lahendamisel tähendust. Ühispakkujad

vastutavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete õigsuse eest ning kannavad sellest

tulenevate tagajärgedega kaasnevat riski. Ühispakkujad ei põhistanud ega tõendanud VAKO-s

ning ei ole põhistanud ega tõendanud ka kaebuse esitamisel, kuidas saaks täielikult

väljamõeldud töö (tellija nimi, teostatud tööde olemus, täpne kogus, tööde teostamise aeg

kuudes) esitamist käsitada ebaolulise või ilmselt tahtmatu või inimliku eksimusena.

Ühispakkujad ei ole tõendanud VAKO-s, et nad täidaksid kvalifitseerimistingimuse, tuginedes

üksnes Praha ja Sverdlovski projektidele. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel ei

ole vajalik täiendavalt hinnata, kas ühispakkujad kvalifitseeruksid ilma Ostrava projektita või

mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.

3-18-307

6(9)

13. Kaebuse lahendamisel on peamiseks küsimuseks, kas hankija on õigesti mõistnud ja

kohaldanud RHS § 38 lg 1 p 6, mille kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja

kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos

sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

14. HT III.2.3 alap 3 kohaselt pakkuja (ühispakkujad kui tervik või selles pakkumuses osalev

alltöövõtja kui isik, kelle näitajate alusel tõendab pakkuja oma tehnilise pädevuse vastavust

kvalifitseerimise tingimustele) peab viimase kuuekümne (60) kuu jooksul olema teostanud ja

lõpule viinud (tööde teostamine võib olla alanud enne ülalnimetatud perioodi; pärast

ülalnimetatud

perioodi

võib

kesta

garantiiperiood)

järgmisi

ehitustöid:

1. vähemalt kaks teostatud hankelepingut, mille raames teostati reostunud pinnase

ohutustamistöid termilise töötlemise meetodil, lepingute maht kokku vähemalt 40 000 m3.

Nõutud dokument: pakkuja vormikohane (vorm 4) loetelu teostatud ehitustöödest.

Vaidlust ei ole selles, et HT III.2.3 alap 3 esimese alajaotise osas tugines kaebaja alltöövõtja

SMS CZ s.r.o referentstöödele. Kaebaja on esitanud koos pakkumusega vormil 4 ja vormil 9

järgmised kolm SMS CZ s.r.o referentsobjekti: 1) Praha, pinnasereostuse likvideerimine

2015. a - tellija Safina a.s, maht 30 000 m3; 2) Ostrava, pinnasereostuse likvideerimine 2013. a

- tellija SITA CZ a.s, maht 10 000 m3; 3) Sverdlovsk, pinnasereostuse likvideerimine 2012. a -

tellija OOO Inter, maht 10 000 m3. Hankekomisjoni 18.12.2017 protokollis nr 5-1/17/193

esitatud põhjendustest nähtuvalt oli kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks asjaolu, et

Tšehhi äriühing Suez Využiti zdroju a.s (endise ärinimega SITA CZ a.s), keda SMS CZ s.r.o

oli referentsobjektide nimekirjas nimetanud 2013. a Ostrava projekti tellijana, esitas hankijale

kinnituse (tl 48), mille kohaselt ei ole SMS CZ s.r.o SITA CZ a.s-le töid teostanud. Hankija

leidis, et kaebaja on esitanud valeandmeid enda kvalifitseerimistingimusele vastavuse kohta

ning vaatamata asjaolule, et hankel kvalifitseerumiseks piisanuks ka kahest ülejäänud SMS CZ

s.r.o referentsobjektist, tuleb kaebaja hankest kõrvaldada.

15. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Ostrava projekti puhul on kaebajad

esitanud valeandmeid RHS § 38 lg 1 p 6 mõttes. Nimetatud asjaolu nähtub üheselt SITA CZ

a.s 04.12.2017 vastusest hankijale. Nii hankija kui ka VAKO on valeandmete esitamise faktilise

asjaolu õigesti tuvastanud. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isiku järelduste ja

põhjendustega. Kaebaja on asunud kohtumenetluses väitma, et SMS CZ s.r.o on 2013. a

Ostrovas siiski töid teostanud, pakkuja on lihtsalt eksinud tellija andmetes ja tööde täpses

iseloomus (kaebaja 13.03.2018 seisukohad, tl 121–124). Nimetatud asjaolu, st kas ja millist

tööd ning kellele SMS CZ s.r.o 2013. a teostas, tuvastamine ei ole käesoleva kohtuasja raames

relevantne ning ei väära seda, et kaebaja on hankes viitenumbriga 187218 hanke objekti silmas

pidavalt esitanud ebaõiged andmeid ehk valeandmeid. Ei kuni 31.08.207 kehtinud RHS ega

selle aluseks olnud vana hankedirektiiv ei eeldanud, et hankest kõrvaldamiseks peab

valeandmete esitamine olema toimunud tahtlikult (vt EK kohtuasi C-387/14 Esaprojekt Sp. z

o.o. vs Województwo Łódzkie, p 70). EK pidas viidatud kohtuasjas vana hankedirektiivi mõttes

piisavaks, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest ehk hooletuse eest, millel

võib olla määrav mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele

(p 71). Kohtu hinnangul on kaebaja olnud vähemasti hooletu, tuginedes tulevase alltöövõtja

esitatud valeandmetele. Kuna valeandmete esitamise riski kannab pakkuja või taotleja, kes need

esitas, ei oma tähtsust see, kas kaebaja esitas alltöövõtjalt saadud kinnitused hankijale

heauskselt või oli ta nende ebaõigsusest teadlik.

16. Kaebaja on väitnud, et valeandmete esitamise tuvastamine ei ole iseenesest piisavaks

asjaoluks, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kuna valeandmete esitamine ei saanud

omada mõju hanke tulemustele: kaebaja esitas HT-s nõutud kahe referentstöö asemel kolm ning

kaebaja väitel vastab ta HT tingimustele ka olukorras, kui Ostrava projekt referentstööde

3-18-307

7(9)

hulgast välja arvata. Hankija ja kolmas isik on väitnud, et RHS § 38 lg 1 p 6 on imperatiivne

norm ning hankest kõrvaldamine järgneb sõltumata sellest, kas ka ilma valeandmeteta

pakkumus vastaks hanketingimustele. Kohus leiab, et kaebaja esitatud väitele ei ole võimalik

abstraktsel tasandil anda ühest vastust. Vastus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Üldpõhimõttena tõepoolest ei tohiks ebaolulises osas valeandmete esitamine kaasa tuua hankest

kõrvaldamist, vaid valeandmete esitamisel peab mõju olema hanke tulemustele (vt viidatud C-

387/14, p 71, selgemalt väljendatuna kohtujurist M. Bobeki arvamuses, p 76 jj). Sisuliselt sama

lähenemine on aluseks võetud ka Eesti kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2012

otsus 3-12-610), milles on nõndasamuti peetud vajalikuks hinnata valeandmete esitamise

olemust ja nende mõju hanke tulemustele. Kohtuotsustes, kus valeandmete esitamise mõju

hanke tulemustele on olnud oluline (nt Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.03.2017 otsus nr 3-3-

1-7-17), tehtud kohtu järeldusi ei saa siiski absolutiseerida. Kohtud on pidanud RHS § 38 lg 1

p 6 imperatiivsele sõnastusele vaatamata teatud kaalumisruumi jätvaks. Selles osas ei ole

varasem ega kehtiv RHS kohtu hinnangul rangem kui hankedirektiivid. RHS-i tuleb kohaldada

hankedirektiivide eesmärke silmas pidavalt. Seega mistahes valeandmete esitamine ei too RHS

§ 38 lg 1 p 6 kontekstis automaatselt kaasa kohustust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada.

Vastav otsus saab sündida konkreetse juhtumi asjaolude kaalumise tagajärjel.

17. Valeandmete esitamine seondub pakkuja usaldusväärsusega. Kui kõik relevantsed andmed

pärinevad ühest allikast (antud juhul kaebaja alltöövõtjalt SMS CZ s.r.o), mille osas on ühes

episoodis tuvastatud valeandmete esitamine, tekitab see põhjendatud kahtluse ka teiste esitatud

andmete õigsuse kohta. Seega on võimalik valeandmete esitamise mõju hankija otsustele

olemas ka antud kohtuasjas, kus pakkuja on esitanud nõutavast rohkem referentsobjekte.

Hankija ja kolmanda isiku kahtlust, et ka ülejäänud SMS CZ s.r.o referentsobjektid ei ole hanke

tingimustele vastavad, ei ole kaebaja hajutanud. Põhjendatud kahtlused on tekkinud nii kaebaja,

hankija kui ka kolmanda isiku hangitud andmete pinnalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud

kahtlusi tekitav see, et SMS CZ s.r.o referentstööde tellijate Safina a.s ja OOO Inter

kinnituskirjad pärinevad tunduvalt varasemast ajast, kui vaidlusalune hange välja kuulutati,

kuid lähtuvad justnimelt antud hanke parameetritest. Praha projekti nõuetele vastavust on

kolmas isik analüüsinud 23.01.2018 vastuses VAKO-le (p 4). Nimetatud dokumendis esitatud

kolmanda isiku analüüs ja tehtud järeldused on kohtu hinnangul usutavad ning kaebaja ei ole

seal esitatud järeldusi veenvalt ümber lükanud. Kolmas isik on välja toonud, et SMS CZ s.r.o

ei tegele töödega, mille sisuks on reostunud pinnase ohutustamine termilise töötlemise

meetodil, vaid tegemist on (jäätmepõletusseadmete) tootjaga, mitte aga reostatud pinnase

käitlejaga. Vastavat järeldust toetab ka Safina a.s 21.12.2017 kinnituskiri, mille tõlgendamist

endale soodsal moel on kaebaja püüdnud näidata. Vastavus hanke tingimustele peab aga olema

üheselt selge, mitte hüpoteetiline. Vastav tõendamiskoormus lasub pakkujal. VAKO ei ole

kohtu hinnangul eksinud, leides, et esineb vastuolu Safina a.s 28.02.2016 ja 21.12.2017

kinnituste vahel. Ka Praha projekti puhul ei ole selge, et SMS CZ s.r.o nõuetele vastavat

kogemust omab. Kohtu hinnangul on põhjendatud alus kahelda kaebaja alltöövõtja SMS CZ

s.r.o esitatud andmete usaldusväärsuses tervikuna ja seeläbi ka pakkuja vastavuses riigihanke

nõuetele. Sellele viitavad erinevad tõendid kogumis, sh ebaõige referentstöö esitamine, mida ei

saa pidada väheoluliseks eksimuseks. Kohtule ei nähtu hankija tegevuses kaalutlusvigu seoses

kaebaja hankelt kõrvaldamisega. Seda ka asjaolude valguses, mis said teatavaks peale hankija

vaidlusalust otsust. On tõendamist leidnud, et kaebaja esitas valeandmeid RHS § 38 lg 1 p 6

mõttes ning see valeandmete esitamine on mõjutanud hankija otsuseid ja hanke tulemust.

Seetõttu tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata ja VAKO otsus jõusse.

18. Kohus

rahuldas

13.02.2018

määrusega

kaebaja

EÕK

taotluse

ja

keelas

Keskkonnaministeeriumil riigihankes „Projekteerimis-ehitustööd Purtse jõe, Kohtla jõe ja

fenoolisoo jääkreostuse ohutustamiseks“ (viitenumber 187218) hankelepingu sõlmimise kuni

3-18-307

8(9)

käesolevas

asjas

lõpliku

lahendi

jõustumiseni.

Kolmas

isik

esitas

20.03.2018

menetlusdokumendis taotluse EÕK abinõu tühistada või alternatiivselt piirata selle kestus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaga.

Kahtlust ei ole selles, et kohtuvaidluse tõttu toimuv hankelepingu sõlmimise viibimine

survestab tööde teostamise ajagraafikut ning põhjustab lepingu täitjale ebamugavusi. Kohtule

ei nähtu siiski, et avalik huvi leping kiiresti sõlmida oleks käesoleval juhul sedavõrd tungiv, et

õigustaks EÕK abinõu tühistamist vaidluse tulemusi ära ootamata. Juhul, kui kaebus

lõppastmes rahuldataks, hankeleping oleks aga kolmanda isikuga sõlmitud, tähendaks see

vajadust hüvitada kaebajale tekitatud kahju, mis lepingu mahtusid arvestades oleks

märkimisväärne summa. Sellisena ei ole avalik huvi suunatud üksnes tööde võimalikult kiirele

realiseerimisele, vaid ka õiguskindluse saavutamisele hankija otsuse õiguspärasuse osas.

Kuigi kohus jätab kaebuse rahuldamata, on halduskohtu otsus vaidlustatav Tallinna

Ringkonnakohtus. EÕK lõpetamine viiks olukorrani, kus kaebajad minetavad võimaluse ise

hankelepingu sõlmimiseni jõuda. Sellisena on kaebajatel jätkuvalt EÕK vajadus olemas.

Kaebuse perspektiiv ei ole niivõrd vähene, et ainuüksi see õigustaks EÕK tühistamist enne

lõpliku lahendi jõustumist. Kuna EÕK abinõu tühistamine on ringkonnakohtus vaidlustatav,

sõltub EÕK abinõu jätkamine eelkõige ringkonnakohtu seisukohast. Halduskohus ei pea

vajalikuks EÕK abinõu ise tühistada. Hankijal ja kolmandal isikul on võimalik esitada taotlus

EÕK tühistamiseks otse ringkonnakohtule, kes on autonoomne oma menetluste kujundamisel.

Seetõttu jätab kohus 13.02.2018 kohaldatud EÕK abinõu tühistamata.

Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebajal puudub õigustatud huvi 20.03.2018

menetlusdokumendi lisana 7 esitatud hankelepingu täitmise kava ja selle juurde kuuluva

ajagraafikuga tutvumiseks. Vastav info ei ole oluline kaebuse rahuldamise, vaid EÕK jätkuva

kohaldamise seisukohast. HKMS § 77 lg 1 ja § 88 lg 2 alusel tuleb piirata kaebaja õigust tutvuda

nimetatud dokumendiga.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija taotleb kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist summas 3364,2 eurot (tl 130–132), kolmas isik summas 7200 eurot (tl 118–

119). Kohus ei pea põhjendatuks hankija menetluskulude väljamõistmist, kuna vaidlust ei saa

pidada haldusorgani igapäevasest tegevusest väljuvaks ega õiguslikult keerukaks. Kolmandal

isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 109 lg-st 8. Kohus ei pea

põhjendatuks välja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulusid summas 7200

eurot. Kuna kohus rahuldas EÕK taotluse, jättes kolmanda isiku taotlused seda muuta või

tühistada rahuldamata, ning arvestades, et käesolev kohtuasi ei ole mahukas ega õiguslikult

keerukas, tuleb kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat menetluskulu vähendada HKMS § 109

lg 6 alusel. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 3800 eurot, mis tuleb AS-lt TREV-2

Grupp ja AS-lt Epler & Lorenz solidaarselt Pinnasepuhastus OÜ kasuks välja mõista. Muus

osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik

3-18-307

9(9)