2-18-1865/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-1865 Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2018, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Aktsiaseltsi Taglas kandeavaldus

Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 26.01.2018 kandemäärus nr Ä10025042/14 kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi Taglas määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Aktsiaselts Taglas (registrikood 10382586), seaduslik esindaja VV Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 26.01.2018 kandemäärus nr Ä10025042/14 muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Taglas kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Aktsiaselts Taglas (avaldaja) esitas 23.01.2018 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda äriregistrisse põhikirja kinnitamise kuupäeva 03.02.2014. Avaldusele oli lisatud 19.12.2013 avaldus kujundada aktsiaselts ümber osaühinguks ning 20.12.2013 aktsionäride koosoleku otsus, millega otsustati esitada avaldus e-äriregistrile, ümberkujundamisaruanne jätta koostamata ja võtta ümberkujundamisel aluseks viimane aastaaruande bilanss.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 26.01.2018 määrusega kandeavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt taotletakse aktsiaseltsi ümberkujundamist osaühinguks. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Avalduse esitamisel ei ole järgitud ÄS § 485 lg 2 sätestatud tähtaega. Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Esitatud ümberkujundamisotsus võeti vastu 20.12.2013, seega ümberkujundamise aluseks olnud bilansist on möödunud rohkem kui 8 kuud ja registripidaja ei saa ümberkujundamist registrisse kanda pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Lisaks on esitatud dokumentides järgmised puudused: - Avaldus ei ole esitatud läbi ettevõtjaportaali ning vabas vormis kandeavaldus ei sisalda osaühingu ärinime. - Kandeavalduses puudub ÄS § 485 lg 3 nimetatud kinnitus selle kohta, et ümberkujundamisotsust ei ole vaidlustatud või on vastav avaldus rahuldamata jäetud. Lisaks peab ÄS § 485 lg 1 p 10 kohaselt kandeavaldusele lisama kinnituse selle kohta, et aktsiaseltsi juhatus on teavitanud Eesti väärtpaberite registri pidajat ümberkujundamisest. Eesti väärtpaberite registri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole aktsiaseltsi juhatus Eesti väärtpaberite registripidajat ümberkujundamisest teavitanud. - Esitatud ümberkujundamisotsus ei vasta ÄS §-s 480 sätestatud nõuetele. - Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot (riigilõivuseaduse § 64 lg 2). Kandeavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud 18 eurot.

Määruskaebus 3. 30.01.2018 esitas avaldaja kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub avaldaja ümberkujundada aktsiaseltsist osaühinguks.

4. Avaldaja märkis määruskaebuses kandeavalduse esitamise viisi kohta, et seekord esitati avaldus läbi ettevõtteportaali, varem oli see esitatud elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatult (aastatel 2015 ja 2016). Avaldus on juhatuse liikme poolt allkirjastatud ja sisaldab seega ÄS § 485 lg 3 nimetatud kinnitust. Ümberkujundamise otsus vastab ÄS § 480 nõuetele. Avaldaja saab bilansiaruande 8 kuu nõudest aru selliselt, et aruande koostamise ja kandeavalduse esitamise vaheaeg ei saa olla rohkem kui 8 kuud. Viimane aastaaruanne on koostatud 30.06.2017. Avaldaja on riigilõivu tasunud 02.02.2015 summas 127,71 eurot,

3

10.02.2015 summas 2,18 eurot ja 23.01.2018 summas 18 eurot, s.o kokku 148 eurot. Kandeavaldus on esitatud vastavalt ÄS § 485 lg 1, kuna ümberkujundamise otsustest on möödunud rohkem kui üks kuu. Avaldus vastab seaduse nõuetele. Avaldaja ei pidanud lisama Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kinnitust, et juhatust või ühingut esindama õigustatud osanikke on ümberkujundamisest teavitatud, kuna tegu on ainuaktsionäriga, kes on ka avaldaja.

Edasine menetluse käik 5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

7. Avaldaja palus kanda äriregistrisse avaldaja aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundamise. ÄS § 485 lg 2 sätestab, et registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilanss koostatakse vastavalt majandusaasta aruande osaks olevale bilansile esitatavatele nõuetele ning selle kinnitamisele ja audiitorkontrolli läbiviimisele kohaldatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja audiitorkontrolli läbiviimise kohta sätestatut. Bilanss peab olema koostatud samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi kasutades, mida kasutati viimase majandusaasta aruande osaks oleva bilansi koostamisel. Ümberkujundamisel aluseks võetav bilanss koostatakse ümberkujundamise bilansi päevale eelneva päeva seisuga.

8. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Avaldusele lisatud otsus avaldaja osaühinguks ümberkujundamise kohta on tehtud 20.12.2013 aktsionäride koosolekul ning ümberkujundamisel on aluseks võetud viimane aastaaruande bilanss (s.o 2012.a esitatud aruanne). Eeltoodust tulenevalt jättis kohtunikuabi ringkonnakohtu arvates õigesti registrikande tegemata, kuna äriühingu ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud varem kui kaheksa kuud enne äriregistrile avalduse esitamist. Õige ei ole avaldaja väide, mille kohaselt tuleb tõlgendada ÄS § 485 lg 2 selliselt, et aruande koostamise ja kandeavalduse esitamise vahe ei saa olla rohkem kui 8 kuud, ning viimane aruanne on esitatud 30.06.2017. ÄS § 485 lg 2 sõnastusest tulenevalt tuleb lähtuda selle bilansi koostamisest, mis on võetud aluseks äriühingu ümberkujundamisel. Kuna kohtunikuabi on ÄS § 485 lg 2 ja ÄS § 33 lg 5 tulenevalt põhjendatult keeldunud kandeavalduse tegemisest, ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust ülejäänud maakohtu poolt viidatud kandeavalduses ja sellele lisatud dokumentides esinenud puudused, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks nende osas seisukohta võtta.

9. Eeltoodust tulenevalt puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 171 lg 1 avaldaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu