3-17-2768/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2768

Haldusasi

FunnyPark OÜ kaebus Tallinna linna poolt Tallinna

vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks

riigihanke

korraldamata

jätmise

õigusvastasuse

tuvastamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017

korralduse nr 1757-k tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks, Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017

korralduse

nr

osaliseks

tühistamiseks

ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.12.2017 otsuse nr

201-17/- tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – FunnyPark OÜ, volitatud esindajad v.adv

Anton Sigal ja adv Meris Velling

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Angela

Reinlaid

Kolmas isik – OÜ Rosemarie, seaduslik esindaja LT,

volitatud esindaja Maarika Pähklemäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FunnyPark OÜ ja OÜ Rosemarie apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

5. märtsi 2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-17-2768 menetlus Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017

korralduse nr 521 osalise tühistamise nõudes.

2. Jätta FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-2768

ja teha haldusasjas uus otsus, millega jätta FunnyPark OÜ kaebus tervikuna

rahuldamata.

5. Mõista FunnyPark OÜ-lt OÜ Rosemarie kasuks välja teise kohtuastme riigilõiv 640

eurot. Ülejäänud osas jäävad iga menetlusosalise esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-17-2768

2(14)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus volitas 09.08.2017 korraldusega nr 1187-k Tallinna Kesklinna

Valitsust korraldama avaliku kirjaliku enampakkumise ja sõlmima lepingu Tallinna vanalinna

tänavatel lõbusõidurongi teenuse osutamiseks. Muu hulgas seati tingimuseks, et teenuse

osutamise tähtaeg on 5 aastat, pakkumise alghind on 1085 eurot, rongil peab olema TÜV toote

ohutussertifikaat vm samaväärne sertifikaat ja rongi heitgaasinorm peab vastama vähemalt

Euro V või VI standardile.

Edukaks on pakkumus, mis saab hindamisel enim punkte. Hindamise põhikriteeriume on

kolm: rongi vanus, soodustuste pakkumine ja kõrgeim pakutud tasu kalendriaastas.

Maksimaalse arvu punkte saavad pakkumused, kus rongi vanus on kõige väiksem, pakutakse

sooduspileteid, sh teenuse eest on võimalik tasuda erinevaid võimalusi kasutades (nt

sooduspilet õpilastele, pensionäridele, paljulapselistele peredele, Tallinn Cardi omajatele,

võimalusel liitumine Tallinna ühtse piletisüsteemiga jms) ja mille Tallinna linnale makstav

tasu on kõige kõrgem. Pakkujal on võimalik saada lisapunkte juhul, kui ta kasutab teenuse

pakkumiseks

elektrimootoriga,

gaasiseadmega

või

hübriidajamiga

rongi,

muid

keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja tehnilisi lisasid (nt reisijate vagunite soojendus jms).

Rongi vanuse eest saab maksimaalsed 30 punkti rong, mis on ehitatud 2017. a-l. Vahepealsed

punktid arvestatakse proportsionaalselt. Soodustuste tegemisel saab maksimaalsed 20 punkti

pakkuja, kes võtab kasutusele kaasaegsed lahendused teenuse eest tasumiseks ja teeb

soodustusi vähekindlustatud isikutele. Vahepealsed punktid arvestatakse proportsionaalselt.

Pakutud tasu osas saab maksimaalsed 50 punkti kõrgeima maksumusega pakkumus.

Madalama maksumusega pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte. Viiskümmend

lisapunkti saab pakkuja, kes kasutab elektrimootoriga rongi, ja 25 lisapunkti pakkuja, kes

kasutab gaasiseadmega või hübriidajamiga rongi. Muude tehniliste lisade (nt reisijate vagunite

soojendus jms) ja väiksema keskkonnasõbralikkuse korral võib lisapunktide arvu vähendada.

3-17-2768

3(14)

Korralduse andmisel tugineti mh võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 10, Tallinna Linnavalitsuse

13.06.2012 määruse nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas” (määrus nr 28) § 2 lg-le 1 ja

§ 3 lg-le 4 ning Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruses nr 32 „Linnavara kasutusse

andmise kord” (määrus nr 32) sätestatud avaliku kirjaliku enampakkumise nõuetele.

2. Tallinna Kesklinna vanem otsustas 18.08.2017 korraldusega nr 459 korraldada vanalinnas

lõbusõidurongi teenuse osutamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinna Linnavalitsuse

09.08.2017 korralduses nr 1187-k toodud tingimustel. Pakkumused tuli esitada hiljemalt

12.09.2017 kl 12.00.

3. Tähtajaks esitati 2 pakkumust – FunnyPark OÜ ja OÜ Rosemarie poolt.

4. Komisjon avas 12.09.2017 koosolekul pakkumused, tunnistas mõlemad nõuetele vastavaks

ja hindas neid protokollis nr 3-11/11, millega otsustas teha ettepaneku tunnistada võitjaks

FunnyPark OÜ.

5. OÜ Rosemarie esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 14.09.2017 protesti. Komisjon tegi

18.09.2017 koosoleku protokollis nr 3-11/13 ettepaneku jätta OÜ Rosemarie protest

rahuldamata. Pärast gaasiseadme paigaldust saab FunnyPark OÜ pakutavat rongi käsitada

hübriidsõidukina, mis õigustab 25 lisapunkti andmist. Tallinna Kesklinna vanem jättis

20.09.2017 korraldusega nr 511 OÜ Rosemarie protesti rahuldamata.

6. Tallinna Kesklinna vanem tunnistas 25.09.2017 korraldusega nr 521 enampakkumise

võitjaks FunnyPark OÜ, kellega otsustati sõlmida teenuse osutamise leping viieks aastaks.

7. OÜ Rosemarie esitas 27.09.2017 vaide Tallinna Kesklinna vanema 20.09.2017 korralduse

nr 511 ja 25.09.2017 korralduse nr 521 peale.

8. Tallinna Linnavalitsus tunnistas 15.11.2017 korraldusega nr 1757-k OÜ Rosemarie

vaide läbivaatamise tulemusel Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1187-k,

Tallinna Kesklinna vanema 18.08.2017 korralduse nr 453, Tallinna Kesklinna vanema

20.09.2017 korralduse nr 511 ja Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521

kehtetuks ning kohustas Tallinna Transpordiametit koostöös Tallinna Ettevõtlusameti ja

Tallinna Kesklinna Valitsusega töötama välja objektiivsed ja läbipaistvad tingimused

lõbusõidurongi teenuse pakkumiseks ning esitama vastava korralduse eelnõu linnavalitsusele

vastuvõtmiseks 10.01.2018. Korralduse andmisel tugineti mh kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 661 lg-le 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg-le 1.

Enampakkumise tingimused ja hindamise metoodika ei olnud selged ja läbipaistvad ning olid

mõnes punktis eksitavad. Tagatud ei olnud pakkujate võrdne kohtlemine.

Rongide vanuse eest punktide andmisel ei olnud selgitatud, kuidas peaks toimuma punktide

proportsionaalne arvestus. Komisjoni kasutatud valemiga saanuks ka 1950. a-l ehitatud rong

29 punkti, mis muudab hindamiskriteeriumi sisuliselt mõttetuks.

Soodustatud isikute gruppide osas on 09.08.2017 korralduse tekstis ilmne vastuolu p 2.1 teises

lauses sulgudes esitatud loetelu ja p 2.3 teise lause vahel. Komisjon on jätnud tähelepanuta, et

teine kriteerium sisaldas lisaks soodustuste pakkumisele ka kaasaegsete lahenduste

kasutuselevõttu teenuse eest tasumiseks. Seda ei ole üldse hinnatud ja selle eest punkte antud.

Kuna 09.08.2017 korralduse kohaselt tuli arvestada punkte soodustuste andmise eest

vähekindlustatud isikutele, jääb arusaamatuks, miks anti punkte soodustuste pakkumise eest

Tallinn Cardi esitajatele, hop-on hop-off busside teenuse kasutajatele ja Tallinna elanikele.

3-17-2768

4(14)

Lõbusõidurongi teenuse osutamine on äriline ettevõtmine ja peab teenima omanikule kasumit.

Seega ei saa pidada mõistlikuks soodustuste enampakkumist, vaid põhilised soodustatud

isikute grupid tuleks määrata avaliku enampakkumise tingimustes.

Komisjon andis kaebajale 25 lisapunkti 100% gaasiseadmel töötava mootoriga rongi eest.

Kuna ilmnes, et selline ümberehitus ei ole tehniliselt võimalik, oleks tulnud lisapunktid ümber

arvestada. Komisjoni hinnang, et gaasiküttele täielik üleminek ei ole vajalik ja pelgalt

gaasiseadme paigaldamise järgselt saab rongist hübriidsõiduk, mille eest on võimalik anda 25

lisapunkti, on meelevaldne.

Lisaks jääb arusaamatuks 09.08.2017 korralduse p 2.5 teine lause. Lisade eest, mis

parendavad rongi, peaks pakkuja saama lisapunkte juurde. Ilmselt jäi see ka pakkujatele

ebaselgeks, sest nad ei ole oma pakkumuses täiendavaid lisaseadmeid kirjeldanud.

9. FunnyPark OÜ esitas 11.12.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k kehtetuks tunnistamiseks ja Tallinna

Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega

kinnitati kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele vastavaks.

10. VAKO jättis 13.12.2017 otsusega nr 201-17/- FunnyPark OÜ vaidlustuse läbi vaatamata,

sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja riigihangete seadus (kuni 31.08.2017 kehtinud

redaktsioonis; RHS v.r) ei näe ette tähtaja ennistamise võimalust.

11. FunnyPark OÜ esitas 15.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

27.12.2017). Tallinna Halduskohus eraldas 03.01.2018 määrusega haldusasjast nr 3-17-2768

FunnyPark OÜ nõude Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamiseks,

mis oli esitatud vaide ebaõige lahendamise motiivil, ja liitis selle haldusasjaga nr 3-17-2754.

Kohus tagastas kaebuse nõudes kohustada Tallinna linna täitma Tallinna Kesklinna vanema

25.09.2017 korraldust nr 521. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tuvastada Tallinna

linna poolt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke

korraldamata jätmise õigusvastasus, tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse

nr 1757-k tühisus või tühistada see, tühistada Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017

korraldus nr 521 osaliselt ja tühistada VAKO 13.12.2017 otsus nr 201-17/-. Kohus kaasas OÜ

Rosemarie menetlusse kolmanda isikuna.

FunnyPark OÜ oli kaebuses seisukohal, et läbiviidud enampakkumise menetlus on sisuliselt

riigihange, mille käigus sooviti sõlmida kontsessioonileping lõbusõidurongi teenuse osutamise

õiguse andmiseks. Vastustaja on kohaliku omavalitsuse üksusena avaliku sektori hankija.

Lepingu sisuks on anda enampakkumise võitjale õigus kasutada avalikku ressurssi (vanalinna

tänavad) ja ainuõigus osutada lõbusõidurongi teenust, mis on vähemalt osaliselt kantud

avalikust huvist – tutvustada turistidele Tallinna vanalinna. Tasu seisneb õiguses osutada

lõbusõidurongi teenust ja saada selle eest tasu teenuse kasutajatelt. Teenuse osutamise riskid

jäävad teenuse osutaja kanda. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel tuleb

lähtuda teenuse osutaja eeldatavast tulust. Kuna kaebaja osutas seni vanalinnas lõbusõidurongi

teenust, siis on põhjendatud lähtuda tema viimase aasta müügitulust selle teenuse osutamisel.

Puudub alus arvata, et müügitulu võiks järgmise 5 aasta jooksul oluliselt väheneda. Kaebaja

2016. a majandusaasta müügitulu oli 65 767 eurot. Seega võib järgmise 5 aasta tulu olla

vähemalt 329 000 eurot, mis ületab riigihanke piirmäära. Kuna lepingu eeldatav maksumus

ületab kontsessioonilepingutele ette nähtud riigihanke piirmäära, pidi vastustaja teenuse

osutaja leidmiseks järgima RHS-s sätestatud korda. Vastustaja jättis õigusvastaselt riigihanke

korraldamata ja lähtus enampakkumise korraldamisel määrusest nr 32, mis isegi ei reguleeri

teenuse osutamiseks õiguse andmist, vaid Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja

vallasasjade kasutusse andmist.

3-17-2768

5(14)

Kolmanda isiku vaiet tuleb käsitleda vaidlustusena. Vastustajal puudus pädevus vaidlustust

lahendada, seda saanuks teha VAKO. Vastustaja tunnistas 15.11.2017 korraldusega terve

hanke kehtetuks. VAKO-l selline pädevus vaidlustuse lahendamisel puudub. Samuti ei

vaidlustanud kolmas isik hanke alusdokumente. Seega ei saanud neid kehtetuks tunnistada.

Järelikult on 15.11.2017 korraldus tühine. Tühisuse tõttu kehtivad kõik kehtetuks tunnistatud

haldusaktid, sh 25.09.2017 otsus, millega tunnistati kaebaja enampakkumise võitjaks.

Vastustaja 15.11.2017 korraldus rikub kaebaja õigusi, sest võttis temalt võimaluse sõlmida

vastustajaga leping.

Kolmas isik ei esitanud pakkumusega TÜV või sellega samaväärset muud ohutussertifikaati,

vaid tõendas pakutud rongi nõuetelevastavust tootja kinnitusega. Tootja kinnitus ei võimalda

kontrollida pakutud rongi tehnilisi andmeid ega selle vastavust kehtestatud nõuetele. Kui

vastustaja oleks kolmanda isiku nõuetele mittevastava pakkumuse kõrvale lükanud, ei oleks

tal olnud õigust 25.09.2017 korraldust vaidlustada, nimetatud korraldus oleks endiselt kehtiv

ja leping oleks sõlmitud kaebajaga. Kaebajal puudus seni vajadus menetlusreegleid

vaidlustada, sest ta osutus võitjaks. Reeglite rikkumine tõi kaebaja jaoks kaasa tagajärjed alles

siis, kui 15.11.2017 otsusega tunnistati 25.09.2017 korraldus kehtetuks. Seetõttu tuleb lisaks

15.11.2017 korraldusele tühistada ka 25.09.2017 korraldus osas, millega kinnitati kolmanda

isiku pakkumus vastavaks ja jäeti ta menetlusest kõrvaldamata.

RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le 10 päeva jooksul alates

päevast, kui vaidlustaja sai või pidi saama oma õiguste rikkumisest teada. Kaebaja õiguste

rikkumine ilmnes alles pärast 15.11.2017 korralduse andmist, mille tõttu kaebaja kaotas

lepingu sõlmimise võimaluse. Riigihanke korraldamata jätmise vaidlustamise kord ei ole

üheselt selge. Õigusteooria kohaselt on riigihanke korraldamata jätmine riigihankeasi.

Halduskohtud on lahendanud riigihanke korraldamata jätmisega seotud kaebusi ilma, et isik

oleks eelnevalt pöördunud VAKO-sse. Riigikohus on möönnud halduskohtu pädevust

lahendada riigihanke vaidlusi olukorras, kus isikul puudub RHS-st tulenevalt võimalus oma

õigusi VAKO-s kaitsta (15.11.2010 otsus nr 3-3-1-57-10, p-d 21‒22). Kaebaja esitas VAKO-

le vaidlustuse, kuid VAKO jättis selle tähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata. Kaebaja taotles

tähtaja ennistamist. Vastustaja 15.11.2017 korralduse vaidlustamisviite järgi on isikul õigus

pöörduda oma õiguste kaitseks 30 päeva jooksul halduskohtusse. Seega eksitati kaebajat nii

vaidlustamistähtaja kui ka pädeva õiguskaitseorgani osas. Kaebajal puuduvad õigusalased

teadmised ja ta ei pidanud aru saama, et tal tuleb oma õigusi kaitsta RHS-s sätestatud korras.

Tähtaja ennistamist võimaldava korra puudumine RHS-s piirab õigustamatult Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-st 15 tulenevat õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ja on

seetõttu põhiseadusevastane. Puudub mõistlik põhjendus, miks erinevalt muudest

haldusasjadest ei sisalda riigihangete vaidlustamise regulatsioon menetlusnormi, mis

võimaldaks vähemalt kaaluda mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamist. Kohtul

tuleks lähtuda menetluskorrast, mille seadusandja oleks pidanud PS-st tulenevalt selliseks

olukorraks kehtestama.

12. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei jaganud konkursi raames

avalikku ressurssi ega piiranud kellegi õigusi. Sõlmitava lepingu sisuks ei ole teenuste

kontsessioon ja vastustajal ei olnud kohustust korraldada riigihanget. Lepingu eesmärk oli

lubada erandkorras vanalinna jalakäijate alale lõbusõidurong ja enampakkumise võitjal tuleb

maksta selle eest vastustajale tasu. Vastustaja korraldas tsiviilõigusliku konkursi, mille

tingimused kinnitati 09.08.2017 korraldusega. Menetlus oli läbipaistev ja kõiki huvitatud

isikuid koheldi võrdselt. Vastustajale kuuluva vara avaliku kirjaliku enampakkumise

menetlust reguleerib määrus nr 32, mille kohaselt antakse linnavara kasutusse enampakkumise

korras. Vastustajal oli HMS § 73 lg 1 järgi vaide lahendamise pädevus ja 15.11.2017

3-17-2768

6(14)

korraldus ei ole tühine. Tühistamisnõue 25.09.2017 korralduse peale on esitatud tähtaega

rikkudes. Kolmanda isiku pakkumuses oli rongi tootja kinnitus selle kohta, et rongil on

ohutussertifikaat. Kui tootja annab sellise kinnituse, siis väljastatakse sertifikaat koos kaubaga

ostjale kauba üleandmise hetkel. Puudub põhjus mitte usaldada 25-aastase taustaga tarnijat.

VAKO otsus oli antud kehtivaid õigusakte järgides.

13. OÜ Rosemarie palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on rikkunud kaebetähtaega.

RHS v.r lubas erandina jätta riigihanke korraldamata, sest enampakkumise alghind oli 1085

eurot. Kaebaja väited senise tulu kohta on paljasõnalised ja ka marsruut saab olema erinev.

Kaebaja põhjendused on vastuolulised, paljasõnalised ja hüpoteetilised. Kolmas isik esitas

tootjapoolse kinnituse tarnitava rongi sertifikaadi olemasolu kohta. Hoopis kaebaja esitatud

sertifikaadid ei olnud seotud kaebajaga, vaid olid seotud teiste firmadega, kes ei olnud

pakkumise osapooleks.

14. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.01.2018 otsusega kaebuse osaliselt ja tunnistas

Tallinna linna poolt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke

korraldamata jätmise õigusvastaseks (p 1). Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata (p 2).

Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k

ja Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 tühistamise nõuetes (p 3); mõistis

Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 670 eurot ja jättis muus osas

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 4).

Alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 219 lg-test 1 ja 4 tulenevalt lähtub kohus edaspidi RHS v.r

regulatsioonist ja jätab tähelepanuta kaebaja viited praegu kehtivale RHS-le.

RHS v.r § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine selle seaduse tähenduses

hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine

ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada

seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses

koos hankija rahalise maksega. Euroopa Komisjoni (EÜ) 28.11.2007 määruse nr 213/2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse

riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive

2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega, VI lisa

2. kategooria valdkonnaks on maismaatransporditeenused, k.a soomusautoteenused, ja

kulleriteenused, v.a postivedu. Vaidlusalune lõbusõidurongi teenus mahub CPV määruse VI

lisa 2. kategooria alla.

Vastustaja soovis anda enampakkumise käigus enampakkumise võitjale üle õiguse osutada

Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenust. Enampakkumise dokumentides esitatud

tingimused võimaldavad järeldada, et tegemist oli teenuste kontsessiooni andmisega. Kuigi

vastustaja määras kindlaks osad teenuse osutamise tingimused, jäi vedajale siiski teatav

vabadus teenuse osutamise tingimuste kujundamisel. Teenuse osutamise riskid on jäetud

selgelt teenuse osutaja kanda, sest vastustaja teenuse osutajale teenuse osutamise eest midagi

ei maksa. Teenuse osutaja saab tasu teenuse kasutajatelt. Teenuse osutaja kanda jääb

majanduslik äririsk, et teenuse ekspluateerimisega seotud investeeringud jm kulud tasuvad

end ära ja et tema osutatava teenuse järele on piisavalt nõudlust. Teenuse osutajale ei ole

garanteeritud kindlat tulu. Samuti on tema risk, et ta saab teenuse osutamiseks vajalikud load.

Avalikuks ressursiks on linna omandisse kuuluvad vanalinna tänavad, mida tuleb kasutada

kooskõlas avalike huvidega. Määruse nr 28 § 2 lg-st 1 ja § 3 lg-st 4 nähtub, et mootorsõidukite

liiklemine Tallinna vanalinnas on jalakäijate ohutuse tagamise eesmärgil piiratud ja jalakäijate

alal on lubatud liigelda vaid lõbusõidurongil. Nimetatud teenust saab vanalinnas osutada vaid

üks teenuse osutaja, seega piiratakse avaliku ressursi kasutamist ja teiste ettevõtjate

3-17-2768

7(14)

ettevõtlusvabadust. Tegemist ei ole olukorraga, kus igaüks võiks teatavate tingimuste täitmisel

sellise kasutusõiguse saada (erinevalt nt tegevuslubade väljastamisest). Teenust osutatakse

lisaks erahuvidele (ettevõtjale tulu teenimine) ka avalikes huvides (turismi edendamine). Kuna

avaliku ressursi kasutusse andmisega soovitakse teenida ka linnale tulu, seondub praegune

enampakkumine ka avalike rahaliste vahenditega, mis on samuti avalikes huvides.

Vaidlusalune juhtum ei erine Riigikohtu 15.12.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-05 (p 16)

ja 27.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-10 käsitletud juhtumitest, mis annaks alust mitte

lugeda vaidlusalust lepingut kontsessioonilepinguks.

RHS v.r § 17 lg 2 sätestab, et sama seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud hankija kohaldab teenuste

kontsessiooni andmisel 2. peatükis sätestatud avatud hankemenetluse või väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetluse korda, kui teenuse kontsessiooni alusel osutatavate teenuste

eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Vaidluse all ei saa

olla asjaolu, et vastustaja on hankija RHS v.r § 10 lg 1 p 2 järgi. RHS v.r ei sätesta reegleid

teenuste

kontsessiooni

alusel

osutatavate

teenuste

eeldatava

kogumaksumuse

kindlaksmääramiseks, seepärast peab kohus võimalikuks lähtuda teenuste hankelepingu

eeldatava maksumuse kindlaksmääramise reeglitest. RHS v.r § 21 lg 6 p 2 järgi on teenuste

hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus tähtajatu

hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste

osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Vastustaja ei ole määranud kindlaks

lepingu kogumaksumust, kuid on määranud pakkumise alghinnaks 1085 eurot kuus ja teenuse

osutamise tähtajaks 5 aastat (09.08.2017 korralduse p-d 1.1 ja 1.3). Pakkumise alghinna

korrutamisel 48-ga on lepingu eeldavaks maksumuseks 52 080 eurot, mis on enam kui RHS

v.r § 15 lg 1 p-s 2 kehtestatud riigihanke piirmäär 40 000 eurot. Juhul, kui lähtuda kaebaja

osundatud variandist ja arvutada lepingu maksumus lepingu alusel teenuse osutamisega

teenitava tulu kaudu, oleks lepingu kogumaksumus kujunenud veelgi suuremaks.

Lõbusõidurongi teenuse kontsessiooni andmine ei mahu ühegi RHS v.r § 14 lg-s 1 toodud

erandi alla, mis annaks hankijale õiguse RHS v.r-s sätestatud korrast kõrvale kalduda. Seega

tuli vastustajal lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse üleandmiseks kohaldada RHS v.r 2.

ptk-s

sätestatud

avatud

hankemenetluse

või

väljakuulutamisega

läbirääkimistega

hankemenetluse korda. Teenuse osutaja leidmiseks ei saanud korralda VÕS § 10 alusel

tsiviilõiguslikku enampakkumist. Järelikult oli riigihanke korraldamata jätmine õigusvastane.

Vaatamata sellele, et vastustaja oleks pidanud korraldama riigihanke, ei saa kolmanda isiku

vaiet käsitleda vaidlustusena ja vastustajat selle lahendamisel VAKO-na. Vaidlustus on RHS

v.r § 117 lg-st 1 nähtuvalt VAKO-le esitatud kaebus hankija tegevuse peale, mitte hankijale

esitatud kaebus. Vastustaja ei muutunud kolmanda isiku kaebust lahendades VAKO-ks. Seega

ei ole vastustaja ja VAKO pädevuste võrdlemine sellise kaebuse lahendamisel asjakohane.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et hankijal puudub pädevus tunnistada hanget kehtetuks. Selline

pädevus tuleb hankijale RHS v.r § 29 lg 3 p-st 6. Seejuures ei ole oluline, kas hankija

tunnistab hankemenetluse kehtetuks menetlusosalise esitatud kaebuse tõttu või omal algatusel.

Viidatud sätte kohaselt peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esinema põhjendatud

vajadus. Hankijapoolsed rikkumised, mis ei võimalda saavutada õiguspärast menetluse

tulemust ja mida ei ole enam võimalik selles menetlusetapis kõrvaldada, võivad olla

põhjendatud aluseks menetluse kehtetuks tunnistamisel. Kuna vastustaja ei ole 15.11.2017

korralduse andmisel pädevust ületanud, ei ole 15.11.2017 korraldus HMS § 63 lg 2 alusel

tühine.

RHS v.r § 29 lg 1 kohaselt oli vastustajal kohustus esitada hankemenetluse alustamiseks

riigihangete registris hanketeade. Vastustaja ei ole hanketeadet registrile esitanud. RHS v.r §

3-17-2768

8(14)

69 lg 11 lg 1 p 1 on järgi hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate

esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS v.r-le lubatud. RHS v.r § 69 lg-s 12

sätestatud lepingu tühisust välistavaid asjaolusid ei esine. Riigihanketeate esitamata jätmise

tõttu on tõenäoline, et osale potentsiaalsetest ettevõtjatest jäi teave enampakkumise toimumise

kohta saamata ja neil ei olnud võimalik menetluses osaleda. Vastustaja selline käitumine on

vastuolus RHS v.r §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Eeltoodut

arvestades saab vastustaja 15.11.2017 korraldust pidada põhjendatuks. Vastustajal ei ole

võimalik menetluses esinenud vigu kõrvaldada muud moodi, kui uue hanke korraldamisega.

Kuigi vastustaja tunnistas enampakkumise kehtetuks teistel põhjendustel, on lõpptulemus

sama. Seega peab kohus vastustaja 15.11.2017 korraldust õiguspäraseks. Eeltoodud

põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab, et vastustaja jättis õigusvastaselt

Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata.

Kohus jätab kaebuse vastustaja 15.11.2017 korralduse tühisuse tuvastamise nõudes

rahuldamata. Ülejäänud osas on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei saavuta oma

eesmärki sõlmida vastustajaga läbiviidud enampakkumise menetluses lõbusõidurongi teenuse

osutamise leping. Seega puudub vajadus hinnata, kas RHS v.r regulatsioon, mis ei võimalda

ka mõjuvatel põhjustel vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist kaaluda, on PS-ga kooskõlas.

Ka juhul, kui kohus tunnistab sellise regulatsiooni PS-ga vastuolus olevaks ja ennistab tähtaja,

jäävad vastustaja 15.11.2017 ja 25.09.2017 korralduste tühistamise nõuded rahuldamata.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks

rahuldamata.

VAKO jättis õiguspäraselt RHS v.r § 122 lg 3 p 1 alusel tähtaega rikkudes esitatud vaidlustuse

läbi vaatamata. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlustus oli esitatud RHS v.r § 121 lg-s 1

sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. Kuna VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse

läbi vaatamata, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 268 lg

1) ning kaebus vastustaja 15.11.2017 ja 25.09.2017 korralduste tühistamise nõuetes tuleb jätta

HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. FunnyPark OÜ palub 08.02.2018 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada

osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus täielikult või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

RHS ei anna hankijale õigust tema tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamiseks. RHS v.r §

117 lg 1 kohaselt saab kaebuse hankija tegevusele esitada üksnes VAKO-le. Seega ei ole

15.11.2017 korraldus antud kehtiva õiguse alusel ja on õigusvastane ning HMS § 63 lg 2 p 3

järgi tühine.

Hankija ei oleks hanget omal algatusel kehtetuks tunnistanud. Järelikult ei ole hanke kehtetuks

tunnistamine hankija omal algatusel õiguslikult ega faktiliselt võrdsustatav hanke kehtetuks

tunnistamisega vaidemenetluse raames. Kuivõrd hanke kehtetuks tunnistamine on käesolevas

asjas toimunud vaidemenetluse raames, mille puhul RHS v.r § 29 lg 3 p 6 ei kohaldu, siis on

vastustaja 15.11.2017 korraldus antud ilma õigusliku aluseta ja seetõttu õigusvastane.

Hanke kehtetuks tunnistamine ei ole õiguspärane ka juhul, kui vastustajal oli 15.11.2017

korralduse andmiseks õiguslik alus. Kehtivana ei saa aktsepteerida otsust, mille tegemiseks ei

ole seaduses ette nähtud asjakohast korda ega alust. Kui ringkonnakohus leiab siiski, et asjas

on kohalduv RHS v.r § 29 lg 3 p 6, siis on kaebaja seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine ei ole ka sisuliselt õiguspärane. Esiteks ei ole 09.08.2017 korraldusega

3-17-2768

9(14)

kehtestatud tingimused olnud pakkujatele mittearusaadavad või eksitavad, mistõttu ei saa

hanketingimuste väidetav mittearusaadavus ja eksitavus tuua kaasa pakkujate ebavõrdset

kohtlemist või menetluse läbipaistmatust ega tingida hanke kehtetuks tunnistamise

põhjendatud vajadust. Pakkujad ei ole pakkumuste esitamise faasis hanketingimuste osas

eksinud. Hanketingimuste ebaselgusele ei ole tuginetud ka vaidlustusmenetluses. Vastustajal

oli võimalik ilmnenud puudused uue hindamise läbiviimise kaudu kõrvaldada. Teiseks kaalub

hankemenetluses osalenud pakkujate huvi alustatud hankemenetluse lõpuleviimise vastu üles

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise võimaliku vajaduse. Hanke kehtetuks tunnistamine

kahjustab oluliselt konkurentsi ja hankes osalenud pakkujate huve. Vähetõenäoline on, et

võimalikust uuest hankest võtaks osa ükski uus pakkuja ning uue hanke potentsiaalsed eelised

ei kaalu üles kaebaja õigustatud huvide kahjustamist. Konkurentsi olulist kahjustamist on

võimalik vältida vaid 2017. a augustis alustatud hanke lõpuleviimisega. Kolmandaks on

vastustaja hanke kehtetuks tunnistamisel lähtunud tema enda vajadusest, mis oli talle varem

teada. Hankijast endast tulenevale põhjusele tuginemine ei ole lubatav juhul, kui see oli

hankijale eelnevalt teada. Praegusel juhul oli vastustaja soov ja vajadus töötada välja

põhimõtted ka muude ühistranspordi seaduse reguleerimisalast väljajäävate sõidukite

kasutamiseks selge oluliselt enne vaidlusaluse enampakkumise korraldamist.

Halduskohus ei ole hanke kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse tuvastamisel kontrollinud

vastustaja kaalutluste õiguspärasust, vaid on asunud 15.11.2017 korraldust ise põhjendama.

Halduskohus jättis tühistamisnõuded ebaõigesti läbi vaatamata. 15.11.2017 korralduse

tühisuse aluste puudumine ei välista selle tühistamise aluste olemasolu. Tühistamiskaebus

kuulub rahuldamisele, kui vaidlustatav õigusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.

Halduskohus on tühistamisnõude perspektiivikuse hindamisel lähtunud ebaõigetest eeldustest

ning jõudnud ekslikule järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu

praktikast tulenevalt tuleb eristada kaebuse perspektiivitust ja ilmselget perspektiivitust.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine on lubatud üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge

ilma kahtlusteta, s.t kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Praegusel juhul ei ole

tühistamisnõuded ilmselgelt perspektiivitud. Kuna tühistamisnõue ei ole ilmselgelt

perspektiivitu, siis ei anna halduskohtu vastav seisukoht alust põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamata jätmiseks. Halduskohtu otsus jätta tühistamiskaebus läbi vaatamata on toonud

kaasa kaebaja põhiõiguste jätkuva rikkumise.

Halduskohus on teinud tuvastamiskaebuse eesmärkide eksliku tõlgendamise tõttu kaebuse

motiividega vastuolus oleva lahendi. Kuigi tuvastamiskaebuse eesmärke ei ole kaebuses

põhjendatud, oleks kohus need pidanud ise välja selgitama. Tuvastamisnõude eesmärk on

olnud

tagada

kaebaja

õiguste

kaitse

RHS-i

sätete

alusel,

mis

olemuslikult

enampakkumismenetluse läbiviimise õiguspärasuse kontrollimisele kohalduvad. Riigihanke

korraldamata jätmise tuvastamisnõude näol on tegemist tühisuse tuvastamise- ja

tühistamisnõude toetava nõudega, mille iseseisev lahendamine ei saa viia olukorrani, kus

kaebus muutub ülejäänud osas eesmärgituks. Kohtumenetlusega mitteseotud isikute võimalike

õiguste rikkumise kontrollimisega on halduskohus väljunud kaebaja subjektiivsete õiguste

kaitse piiridest.

16. OÜ Rosemarie palub 08.02.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus

rahuldamata ning mõista kaebajalt ja vastustajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

Halduskohus on teinud otsuse pealiskaudselt ja kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti.

Kohus ei ole piisavalt analüüsinud lõbusõidurongiga seotud Euroopa Liidu (EL) määruseid ja

direktiive, sh asjakohaseid klassifikatsioone ning jättis põhiseadusevastaseks tunnistamata

3-17-2768

10(14)

RHS rakendussätte. Kohus on ebaõigesti lähtunud RHS v.r-st ja jätnud menetlusosaliste

sellekohased seisukohad tähelepanuta.

Kohus on ebaõigesti määranud lõbusõidurongi teenuse kohaldamiseks klassifikatsiooni, sh on

kohus tuginenud järelduste tegemisel vedaja suhtes kohaldatavatele klassifikatsioonidele,

kuigi vaidluse all on vaid lõbusõidurongiga teenuse osutamine, mis ei ole seaduste tähenduses

vedaja ja EL aktidega vedajate klassifikatsioonis.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud lõbusõidu marsruudi osas Riigikohtu praktikat, sh lahendit nr

3-3-1-66-10. Tallinna linn ei anna enampakkumise võitjale õigust kasutada linnale kuuluvaid

mitte ainult piiratud liikumisega tsooni jäävaid tänavaid, vaid kõikidele sõidukitele vaba

juurdepääsuga tänavaid. Vaba juurdepääsuga tänavate kasutamine ei ole käsitatav avaliku

ressursi kasutusse andmisega, sest see on juba suuremas osas vaba juurdepääsuga. Seega ei

ole käesolev juhtum samastatav viidatud Riigikohtu lahendiga.

Kuna Tallinna linn ei määranud kindlaks lepingu kogumaksumust, lähtus kohus

enampakkumise alghinnast, s.o 1085 eurot kuus ja teenuse osutamise tähtajast 5 aastat.

Pakkumise alghinna korrutamisel 48-ga sai kohus lepingu eeldatavaks maksumuseks 52 080

eurot. Juhul, kui tegemist on kontsessioonilepinguga, jääb see kehtiva RHS järgi piirmäärade

alla (60 000 eurot). Ka juhul, kui kohaldatav oleks RHS v.r, siis on lõbusõidurongi poolt

umbes 6%-lises mahus linnale kuuluva kinnisasja kasutamine (vanalinnas tänavate

läbimiseks) siiski erand.

Seoses menetluskuludega märgib kolmas isik, et kolmandal isikul oli esindusleping juba

vaidemenetluse ajal ja see on kohtule esitatud. Dokumentide koostamine ei ole käsitatav

konsultatsiooni

või

nõustamisena,

vaid

kohtuasja

materjalide

analüüsimise

ja

ettevalmistamisena. Dokumentide koostamist loetakse esindaja kompetentsiks. Esindaja

olemasolu ei välista isiku õigust osaleda ise menetlustoimingutes ning dokumente

ainuõiguslikult allkirjastada.

17. Tallinna

linn

palub

19.02.2018

kirjalikus

vastuses

jätta

FunnyPark

OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt ei saa

haldusorganit käsitleda VAKO-na. 15.11.2017 korralduse vastuvõtmisel ei rikutud kehtivaid

õigusakte ja see ei ole tühine. Kuna vastustaja kuulutas lõbusõidurongi vanalinna sõitmise

lubamiseks välja tsiviilõigusliku konkursi, siis ei saa menetluse raames tugineda RHS-le.

Seetõttu on kohus jõudnud õigesti järeldusele, et vastustaja ei ole korralduse vastuvõtmisel

pädevust ületanud. Vastustaja lähtus kolmanda isiku vaide rahuldamisel HMS-st, sest

õiguslikult ei saa vastustajat käsitleda VAKO-na.

Vastustaja nõustub halduskohtu järeldusega, et hindamise metoodika ei olnud selge ja

läbipaistev ning rikkumised ei võimalda saavutada õiguspärast tulemust ning seda ei olnud

võimalik selles menetlusetapis võimalik kõrvaldada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine

oli ainuvõimalik õiguspärane lahendus ja ülejäänud osas on kaebus perspektiivitu.

Halduskohus ei ole materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja tugineb

hankemenetluse sätetele, kuid vastustaja ei ole hanget isegi välja kuulutanud.

18. OÜ Rosemarie palub 18.02.2018 kirjalikus vastuses jätta FunnyPark OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kui kaebaja leiab, et vaidlus kuulub VAKO alla, siis oleks ta pidanud järgima ettenähtud

tähtaegu. Kaebajal oli juriidiliste teadmistega esindaja juba vähemalt 19.10.2017, kui kaebaja

3-17-2768

11(14)

esindaja Sofja Pevzner esitas haldusasjas nr 3-17-1966 kirjaliku seisukoha ja volikirja. Samas

on kolmas isik seisukohal, et enampakkumise osas ei tulnud kohaldada vaidlustusmenetluse

sätteid.

FunnyPark OÜ kaebuse esitamise kaebetähtaeg on möödas ja kohus on selle ekslikult võtnud

menetlusse. Kohus on jätnud selles osas tähelepanuta Tallinna linna vastuväite ja kolmanda

isiku seisukoha. Kolmas isik palub ringkonnakohtul kontrollida OÜ FunnyPark kaebuse

tähtaegsust.

19. FunnyPark OÜ palub 26.02.2018 kirjalikus vastuses jätta OÜ Rosemarie

apellatsioonkaebus rahuldamata ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja jääb seisukoha juurde, et vastustaja on enampakkumise tulemusena soovinud sõlmida

kontsessioonilepingut. Vanalinna tänavatel lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse andmise

kaudu annab vastustaja teenuse osutajale ainuõiguse kasutada avalikku ressurssi

kontsessioonilepingus

ettenähtud

tingimustel.

Lepingu

kontsessioonilepinguna

kvalifitseerimisel ei ole oluline eraisiku kasutusse antava avaliku ressursi õiguslik määratlus.

Vanalinnas lõbusõidurongiga teenuse osutamise õiguse andmisega annab vastustaja avaliku

ressursina teenuse osutaja kasutusse vanalinna tänavad, mille mootorsõidukiga kasutamine on

ilma vastava õiguseta piiratud. Asjaolu, et tänavad avaliku ressursina on kinnisasjad ning

vastustajal on õigus anda kinnisasju eraisikute kasutusse ka määruse nr 32 alusel, ei muuda

enampakkumise tulemusena sõlmitava lepingu olemust. Seetõttu ei ole tegemist ka RHS v.r §

14 lg 1 p 6 erandiga. Mootorsõidukiga liiklemiseks piiratud tänavate osakaal sõlmitava

lepinguga määratud marsruudil ei muuda lepingu olemust. Lõbusõidurongi teenuse osutamine

kuulub CPV määruse VI lisa 2. kategooria alla.

Sõlmitava lepingu eeldatav maksumus ületab kontsessioonilepingutele ettenähtud riigihanke

piirmäära. Enne 31.08.2017 väljakuulutatud hangetele ei saa 01.09.2017 jõustunud RHS-i

kohaldada. Sõlmitava lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel peab kaebaja õigeks lähtuda

eeldatavast müügitulust lepingu kestvuse ajal.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole selgitanud,

millist tema põhiõigust vaidlustatav regulatsioon rikub.

Kolmanda isiku vabastamine menetluskulude kandmisest ei ole põhjendatud ega tugine

seadusele (HKMS § 108 lg 3). Ainuüksi kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumine ei anna

alust kompromissi pakkunud menetlusosalise vabastamiseks menetluskulude kandmisest.

20. Tallinna linn palub 19.02.2018 kirjalikus vastuses rahuldada OÜ Rosemarie

apellatsioonkaebus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vaidlustatud menetlus ei ole käsitatav teenuste kontsessioonina RHS-i tähenduses, vaid

tegemist on nn piiripealse juhtumiga, kus hanke väljakuulutamine ei ole kohustuslik.

Vastustaja ei ole kasutanud rahalisi vahendeid, vaid andnud erandkorras loa tasu eest

vanalinna sõiduks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab FunnyPark OÜ kaebuse tervikuna

rahuldamata. Ringkonnakohus esitab oma seisukohad kaebuse nõuete kaupa.

3-17-2768

12(14)

22. Halduskohus võttis 03.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-17-2768 menetlusse Tallinna

kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude ning leidis määruse

põhjenduste p-s 38, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt (HKMS § 270 lg 1). Niisiis

käsitas halduskohus 25.09.2017 korraldust nr 521 hankeasjas tehtud otsusena ning hakkas

kaebetähtaja kulgemist lugema VAKO 13.12.2017 otsusest. Vastustaja esitas 08.01.2018 (ja

OÜ Rosemarie 09.01.2018) menetlusdokumendis väite, et kaebus on esitatud tähtaja

rikkumisega 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude osas, kuid halduskohus

neile vastuväidetele ei reageerinud. Ringkonnakohtu istungil oli FunnyPark OÜ seisukohal, et

kaebuse näol tervikuna on tegemist hankeasjaga ning tulenevalt VAKO 13.12.2017 otsusest

on kaebus esitatud tähtaegselt, sh 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude

osas.

Kaebuse sisulise lahendamise eelduseks on asjaolu, et kaebus on lubatav. Kaebuse lubatavuse

eelduseks on mh kaebetähtajast kinnipidamine. Kohtul on kohustus kontrollida kaebuse

läbivaatamise ja rahuldamise eelduste olemasolu isegi juhul, kui nende olemasolu pole

kahtluse alla seatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-74-10, p 15). Ringkonnakohtul tuleb

apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida vaidlustatud otsuse seaduslikkust, lähtudes

kõigist asja lahendamisel olulistest aspektidest, sh protsessuaalsetest (Riigikohtu otsus asjas

nr 3-3-1-61-13, p-d 12 ja 19). HKMS § 124 kohaselt kontrollib halduskohus kaebetähtajast

kinnipidamist eelmenetluses ning vaidluse tekkimise korral teeb selle kohta kaevatava

määruse. Praegusel juhul ei ole halduskohus määrusega (s.o määruse resolutiivosas)

kaebetähtaja küsimust lahendanud, mistõttu pole selles küsimuses jõustunud lahendit, mis

saaks takistada ringkonnakohut selle küsimusega tegeleda.

Ringkonnakohus leiab, et kaebus on Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521

osalise tühistamise nõudes esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega ja

kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017

korraldusega nr 521 kinnitati vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamiseks korraldatud

avaliku kirjaliku enampakkumise tulemus, tunnistati enampakkumise võitjaks FunnyPark OÜ

ja otsustati sõlmida FunnyPark OÜ-ga teenuse osutamise leping. Puudub vaidlus, et linn ei

korraldanud lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanget ja seega ei saa viidatud

haldusakti näol olla mingil juhul tegemist hankija otsusega hankemenetluses ning seda

sõltumata sellest, kas linn oleks pidanud hankemenetluse läbi viima või ei. Niisiis on tegemist

haldusmenetluse tulemusel antud haldusaktiga, mille tühistamise nõudele kohaldub HKMS 46

lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai FunnyPark

OÜ 25.09.2017 korraldusest nr 521 teadlikuks hiljemalt 28.09.2017 (aga ilmselt varemgi), mil

FunnyPark OÜ sai kätte halduskohtu haldusasjas nr 3-17-1966 tehtud esialgse õiguskaitse

määruse. Järelikult on 15.12.2017 kohtule laekunud kaebus Tallinna kesklinna vanema

25.09.2017 korralduse nr 521 osaliste tühistamise nõudes esitatud tähtaja rikkumisega.

Kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Haldusasja menetlus tuleb Tallinna

kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osaliste tühistamise nõudes lõpetada HKMS

§ 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2, § 185 lg 1 ja § 200 p 5 alusel.

23. Lõbusõidurongi

teenuse

osutaja

leidmiseks

riigihanke

korraldamata

jätmise

õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul lubatav ning kaebus

tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 põhjendanud

tuvastamiskaebuse eesmärki, kuid 03.01.2018 määruses leidis halduskohus, et nõue on

lubatav preventiivsel eesmärgi, st vajalik kaebajale seetõttu, et vastustaja viiks uue menetluse

läbi nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal iseseisva tuvastamiskaebuse

esitamiseks vajadus, sest enampakkumise tulemusel ei sõlmitud lepingut, mille

vaidlustamisele tuvastamiskaebuse esitamine kaasa võiks aidata ning oma väited riigihanke

3-17-2768

13(14)

korraldamise kohustuslikkusest on kaebaja saanud esitada Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017

korralduse nr 1757-k tühistamise nõude raames.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-

k tühisuse tuvastamiseks puudub alus ja kaebus tuleb selles nõudes jätta rahuldamata.

FunnyPark OÜ leiab, et viidatud haldusakt on tühine, sest Tallinna linn on selle andnud

pädevust ületades: OÜ Rosemarie vaide oleks pidanud lahendama VAKO ning linn on

15.11.2017 korraldusega võtnud vastu otsuseid, milleks VAKO-l pädevus puudub.

Halduskohus oli vaidlustatud kohtuotsuse p-s 38 seisukohal, et vaatamata sellele, et vastustaja

oleks pidanud korraldama riigihanke, ei saa kolmanda isiku vaiet käsitada vaidlustusena ja

vastustajat selle lahendamisel VAKO-na. Ringkonnakohus nõustub selle halduskohtu

seisukohaga. Nagu ringkonnakohus juba otsuse p-s 22 viitas, puudub asjas vaidlus, et linn ei

viinud lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks läbi riigihanget. Seega on asjakohatud

FunnyPark

OÜ

seisukohad,

mis

käsitavad

linna

vaidemenetlust

hankeasja

vaidlustusmenetlusena ning püüavad linnale omistada VAKO pädevust. Tallinna

Linnavalitsus on 15.11.2017 korralduse andnud vaideotsusena HMS alusel. Kuna HMS § 63

lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse aluseid ei esine, ei ole Tallinna Linnavalitsuse

15.11.2017 korraldus nr 1757-k tühine haldusakt sõltumata sellest, kas hankijal oleks

riigihanget läbi viies olnud pädevus hanke tervikuna kehtetuks tunnistamiseks või mitte (vt

halduskohtu otsuse p 39).

25. Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamise nõue tuleb jätta

rahuldamata ning seda sõltumata haldusakti põhjendustest, sest praegusel juhul on selge, et

hoolimata haldusakti põhjendustest tuleks linnal samasisuline haldusakt uuesti välja anda.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses väljendatud järgmiste seisukohtadega: asjas

kohaldamisele kuuluv õigus on RHS v.r (otsuse p 19), lõbusõidurongi teenuse osutamiseks

lepingu sõlmimine on sisuliselt teenuste kontsessiooni andmine (otsuse p-d 20‒29) ning

selleks oleks linn pidanud korraldama riigihanke (otsuse p-d 30‒37). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu viidatud seisukohtadega ega korda neid. Ringkonnakohus nõustub ka

halduskohtu otsuse p-s 41 väljendatuga, mille kohaselt oli hanketeate esitamata jätmine

riigihangete registris käsitatav RHS v.r §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete rikkumisena ning seetõttu saab vastustaja 15.11.2017 korraldust pidada

põhjendatuks. Vastustajal ei ole võimalik menetluses esinenud vigu kõrvaldada muul moel

kui riigihanke korraldamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb FunnyPark OÜ kaebus jätta Tallinna

Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamise nõudes rahuldamata, mitte läbi

vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel, nagu tegi ekslikult halduskohus.

Kuna Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k näol ei olnud tegemist hankija

otsusega hankemenetluses, ei olnud selle haldusakti peale kaebuse esitamise eelduseks

vaidlustusmenetluse läbimine VAKO-s.

26. VAKO 13.12.2017 otsuse tühistamise nõue jääb rahuldamata, kuna otsus iseseisvalt ei

riku kaebuse esitaja FunnyPark OÜ õigusi. Nagu eelnevalt mainitud, ei viinud linn

lõbusõidurongi teenuse ostmiseks läbi riigihanget, mistõttu puudus kaebajal linna

haldusaktide vaidlustamiseks vajadus läbida eelnevalt vaidlustusmenetlus VAKO-s. Isegi kui

kaebaja vaidlustus oleks VAKO-s olnud tähtaegne või VAKO-l oleks pädevus vaidlustuse

esitamise tähtaja ennistamiseks, puuduks VAKO-l pädevus kaebaja vaidlustust menetleda,

sest tegemist ei ole hankeasjaga. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks seonduvalt VAKO pädevusega vaidlustuse esitamise

tähtaja ennistamiseks.

27. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Rosemarie

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada (ehkki teistel põhjendustel kui kolmanda isiku

3-17-2768

14(14)

apellatsioonkaebuses esitatud) ning FunnyPark OÜ kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

28. Et OÜ Rosemarie apellatsioonkaebuse rahuldamise tulemusel jääb FunnyPark OÜ kaebus

tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja

enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel.

Tallinna linna võimalikud menetluskulud jäävad linna kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

Kolmas isik OÜ Rosemarie on taotlenud menetluskulude hüvitamist nii esimeses kui ka teises

kohtuastmes. Esimese kohtuastme menetluskulud (OÜ M. Pähklemäe ja Co Law Office

konsultatsioonid summas 230,09 eurot) jäävad OÜ Rosemarie kanda, sest esimese astme

kohtumenetlusest ei nähtu kaebajal lepingulise esindaja olemasolu (vt ka halduskohtu otsuse

p-d 50.1‒ 50.4) ning esitatud arvelt nähtuvat kulu ei saa seetõttu pidada esindaja kuluks

HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses.

Teises kohtuastmes on kolmas isik tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 640 eurot (tl 98 ja

130a), mis tuleb HKMS § 108 lg 8 alusel kolmanda isiku kasuks FunnyPark OÜ-lt välja

mõista. Lisaks on kolmas isik esitanud taotluse kohtuistungiga seotud kulude hüvitamiseks (tl

165) summas 271,31 eurot, kuid see taotlus jääb rahuldamata HKMS § 109 lg-te 1 ja 11

alusel, sest kolmas isik ei ole kohtule esitanud tõendit (nt arve), millest nähtuks, et

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 11 kohaseks

tõendiks ei ole pelgalt menetluskulude nimekiri.

(allkirjastatud digitaalselt)