1-17-7523/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-7523

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-7523

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Merike Allikmäe (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu G.U (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 19.03.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada G.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. G.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. G.U vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista G.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.U-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esindusele, G.U-le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 28.02.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava G.U kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohus mõistis 07.09.2017 otsusega G.U süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 69 lg 7, KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 11.10.2017.a ja lõpp on 25.07.2018.a

G.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglakaristust kannab esimest

korda. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vangistuses olles osaleb kinnipeetav tööhõives ning hetkel läbib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

G.U kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal suhelnud regulaarselt enda vanemate ja endise elukaaslasega, kellega tal on ka ühine tütar. Peale vangistusest vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama vanemate koju aadressil Xxxx. Seal elaks ta koos enda vanemate ning noorema õega. Iseloomustusest

nähtub, et kinnipeetav on varasemalt töötanud erinevates ettevõtetes ning töötas ka enne vangistust.

G.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha G.U vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja avaldas, et kinnipeetav viibib vanglas esmakordselt. Vanglas distsiplinaarrikkumised puuduvad. Olemas elukoht ja toetav perekond. Samuti tõi välja, et kinnipeetav on nõus minema tervisenõustamisse.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.U

ja kaitsja arvamused, leiab, et G.U võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik G.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav kannab esimest korda vanglakaristust ning selle jooksul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus usub, et vangistus on pannud kinnipeetava mõistma,

et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad

tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna

esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi

kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil

avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises

elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset

kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

G.U vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta vangla ja prokurör. Kohus võtab arvesse vangla ning prokuröri arvamuse, kuid ei jäta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav on

vangistuses esimest korda ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osaleb resotsialiseerivas tegevuses, millest võib järeldada soovi enda

tegudest ja nende tagajärgedest õppida. Samuti on vangla märkinud, et isikul puuduvad

kuritegelikud hoiakud. Pärast vabanemist on G.U olemas ka kindel elukoht ning

lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle

vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kindel töökoht kinnipeetaval

puudub, kuid asjaolu, et isik on varasemalt korralikult ning pidevalt tööl käinud ja ka vangistuses olles viibib tööhõives, tekitab kohtul usaldusväärsust isiku võimesse leida endale

vabanemisel kindel töökoht. Samuti on kinnipeetav nõus otsima abi enda alkoholi

probleemidele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/