3-17-2651/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2651

Haldusasi

H.K.i kaebus Keskkonnaameti 13.09.2017 otsuse nr 7-

9/17/5432-2

ja

Keskkonnaameti

03.11.2017

vaideotsuse

nr

1-1/17/364

tühistamiseks

ning

Keskkonnaameti

kohustamiseks

vaadata

H.K.i

18.08.2017 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – H.K., volitatud esindaja Jüri Kröönström

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Maiu

Paloots, Kaili Viilma, Mariliis Paal

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.04.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2651

2(7)

1. H.K.ile kuulub Peedu kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 117504, katastritunnus

60501:001:0206), mis paikneb Emajõe ja vanajõe (Võllinge koolas) kaldal. Peedu kinnistu

asub Alam-Pedja looduskaitsealal Reku piiranguvöödis. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub

loodus- ja linnualana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.

2. Kaebaja esitas Keskkonnaametile (KeA) 18.08.2017 teate Peedu kinnistul telkimise ja

lõkke tegemise ning laagriplatsi asukoha kooskõlastamiseks. KeA keeldus 13.09.2017

kirjaga nr 7-9/17/5432-2 (13.09.2017 kiri) nõusoleku andmisest. Vastuse põhjenduste

kohaselt lubab Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 153 kehtestatud „Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) põhimõtteliselt kaitsealal telkimis- ja

lõkkekohta ning laagriplatsi rajada, kuid KeA-l tuleb kaitseala valitsejana kaaluda telkimis- ja

lõkkekoha ning laagriplatsi mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele. Nende rajamist saab lubada

üksnes juhul, kui see ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku

mitmekesisuse kaitse, tagades samas võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja

sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide

elupaikade säilimise. Kaitstavad elupaigatüübid on muu hulgas lamminiidud (6450),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), Võllinge koolasel jõed ja ojad (3260). Lamminiidud on

üleujutuste ajal olulised kalade koelmualad, suurvee taandudes paljude linnuliikide elupaik.

Alam-Pedja looduskaitseala Reku piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on bioloogilise

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.

Kaalumisel tuleb arvestada, et Peedu kinnistu kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade

võrgustikku. Loodusdirektiivi artikkel 6 punkti 2 kohaselt astuvad liikmesriigid vajalikke

samme, vältimaks loodushoiualadel looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi

halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline

häirimine võib olla oluline direktiivi eesmärkide seisukohast. Punktis 3 lisatakse, et positiivne

otsus kava või projekti suhtes tehakse vaid juhul, kui kava või projekt ei mõju kahjulikult

asjaomase ala terviklikkusele ja vajaduse korral pärast avaliku arvamuse väljaselgitamist. Ka

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb põhjalikult hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat ja

teadaolevat mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning tegevust võib lubada vaid

juhul, kui negatiivne mõju on parimate olemasolevat teadmiste põhjal välistatud. Negatiivse

mõju hüvitusmeetmeid saab rakendada üksnes juhul, kui puuduvad alternatiivsed lahendused

ning projekt on ülekaaluka avaliku huvi tõttu vajalik (otsus C-521/12). Isegi väikese ulatusega

kahjustamist ei saa lubada, välja arvatud, kui selleks on oluline avalik huvi (otsus C-258/11).

KeA ei näinud vajadust rajada Reku piirkonda täiendavaid puhkekohti. Alam-Pedja

looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2016–2025 rõhutatakse vajadust planeerida hoolikalt

looduskaitseala külastuskoormust eriti piirkondades, mis on tundlikumad inimmõjutuste

suhtes. Emajõel on iseenesest vajadus ametliku lõkke- ja telkimiskoha järele, mistõttu on

Reku piirkonda ka kavandatud väljapoole Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaks avalikku

puhkekohta. Need on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja rajajad peavad tagama objektide

pideva heakorra. Kavandatavad puhkekohad lisanduvad juba olemasolevatele puhkekohtadele

Põltsamaa ja Pedja jõe kallastel. Rohkem puhkekohti kaitsekorralduskavas ette nähtud ei ole.

Lõkkekoha rajamine nõuab maaomanikult lõkkekoha tähistamist ja vastutust selle korrashoiu

eest, sh rajama tühjendatava ja keskkonnaohutu käimla. Peedu kinnistut saab teenindada

üksnes mööda veeteed, kuna maismaad mööda sinna ligipääs puudub. Veekogude

piiranguvööndites on väljaspool olemasolevaid teid mootorsõidukitega liiklemine keelatud.

Kaebaja pakutud telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi asukoht jääb elupaigatüübile

lamminiidud. Selline tegevus ei ole lubatud, sest see on vastuolus Alam-Pedja looduskaitseala

3-17-2651

3(7)

ning

Alam-Pedja

linnu-

ja

loodusala

kaitse-eesmärkidega.

Tegevusega

kaasneks

elupaigatüüpide osaline hävimine ja kahjustamine. Telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi

pinna kõrval tuleb arvestada nende rajamisest ja kasutamisest tulenevaid mõjusid. Nõusoleku

andmisest tuleb keelduda kaitse-eeskirja § 6 lg 1 alusel.

Keskkonnainspektsioon (KKI) tuvastas Peedu kinnistul ebaseaduslikud ehitised EhS § 3 lg 1

mõistes (suitsuahi ja ehitamisjärgus platvorm). Vastavalt LKS § 38 lg 1 punktile 3 on Emajõe

kaldal telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamise asukohas ehituskeeluvöönd laiusega

50 m põhikaardile kantud veekogu piirist. Seega jäävad suitsuahi ja puidust platvorm Emajõe

kalda ehituskeeluvööndisse. Vastavalt LKS § 38 lõikele 3 on ranna või kalda

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Peedu kinnistu on ka

perioodiliselt üleujutatav. Laagriplats ja juba olemasolevad ehitised jäävad suurvee ajal vee

alla ning kujutavad sellega otsest keskkonnaohtu.

3. Kaebaja esitas vastuse peale vaide, mille KeA jättis 03.11.2017 vaideotsusega nr 1-

1/17/364 (03.11.2017 vaideotsus) rahuldamata. KeA täpsustas vaideotsuses ehituskeeluvööndi

arvestust, selgitades, et Peedu kinnistu jääb kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse. Korduva

üleujutusega veekogu kalda ehituskeeluvöönd koosneb LKS § 35 lg 4 kohaselt üleujutatavast

alast ning LKS § 38 lg 1 p-s 3 sätestatud ehituskeeluvööndi laiusest, mis Emajõe kaldal on 50

m. Vastavalt LKS § 38 lõikele 2 ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse

§ 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kalda

piiranguvööndi ulatus on Emajõel LKS § 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt 100 meetrit veepiirist

või lammi-madalsoomuldade levikupiirist. Kuigi kinnistu idapoolses osas esinevad Emajõe

kaldajoone ja lammi-madalsoomuldade vahel kitsa ribana lammi-gleimullad, siis Peedu

kinnistu lähedal ulatub lammi-madalsoomulla erim Emajõe kaldajooneni ja seetõttu on see

lammi-madalsoomulla levikuala piiriks, millest ehituskeeluvööndit arvestada. LKS § 38 lõike

2 kohaselt ulatub Peedu kinnistu metsamaal ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ja

seetõttu jääb kogu kinnistu ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 3 kohaselt on

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud. LKS § 38 lg 1 p 4

kohaselt on Emajõe kaldal kavandatud telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi asukoht

Emajõe kalda ehituskeeluvööndis. Ehitustegevus jõgede kallaste ehituskeeluvööndis on

kaitse-eeskirja § 5 lg 2 kohaselt vaja KeA-ga kooskõlastada. Ehitise püstitamine ei ole

õiguspärane, kuna KeA-lt ei ole nende püstitamiseks nõusolekut küsitud.

Üldreegli kohaselt on kaitseala piiranguvööndis ehitamine keelatud (LKS § 31 lg 2 p 8).

Samuti on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituste korraldamine selleks ette

valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas (LKS § 31 lg 2 p 11). Kaitse-

eeskirjas on üldreeglile sätestatud erandid. Kaitse-eeskirja § 4 kohaselt on telkimine ja lõkke

tegemine kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette

valmistatud ja tähistatud, seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine lubatud ette

valmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Telkimine ja lõkke tegemine

õuemaal on lubatud omaniku loal. Kaitse-eeskirja § 5 lõikes 2 lisatakse, et kuigi jõgede

kallaste ehituskeeluvööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud, on see võimalik kaitseala ja

laagriplatside tarbeks valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Seega on telkimis- ja lõkkeplatsi

ning laagriplatsi rajamine võimalik, kuid KeA-l tuleb kaaluda selle mõju kaitseala kaitse-

eesmärkidele.

Praegu ei saa KeA anda nõusolekut Peedu kinnistule telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi

rajamiseks, kuna see kahjustab kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Laagriplats on KeA-ga eelnevalt kooskõlastamata juba püstitatud. Laagriplatsi

asukoht jääb elupaigatüübile lamminiidud, mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Tegevusega

kaasneks elupaigatüübi osaline hävimine või kahjustamine. Lisaks laagriplatsi alla jääva

pinnase mõjutamisega mõjutatakse ka laagriplatsi ümbrust. Lõkke tegemisega kaasnevad

3-17-2651

4(7)

pinnasekahjustused, mille tulemusena looduslik kooslus hävib. Põuastel perioodidel on seal

tuleohtlik. Rajatiste tõttu ei ole võimalik ala terviklikult hooldada.

KeA esitas selgitused kaebaja vastuväidetele. Kaebaja kuulati ära 21.06.2017 toimunud

kokkusaamisel, kus talle selgitati Peedu kinnistule ehitamisega seotud küsimusi, mis

seondusid ka osaliselt laagriplatsi rajamisega. Puudus täiendav vajadus kaebaja

ärakuulamiseks. Vaidemenetluses on kaebaja olnud ära kuulatud. Eksimused kaebaja

ärakuulamises ei mõjuta haldusakti kehtivust. Kitsendused telkimis- ja lõkkekoha ning

laagriplatsi rajamisele tulenevad looduskaitseseadusest (LKS § 31 lg 2 p-d 8 ja 11), mille

kohta kaitse-eeskiri sätestab erandid. Oluline ei ole, kuidas nimetatakse kaitse-eeskirjas

ehitist, mille rajamiseks on vaja KeA nõusolek. Igasuguse ehitise püstitamiseks on jõe kalda

ehituskeeluvööndisse, on vajalik valitseja nõusolek. Nõusolek ja kooskõlastus on

samatähenduslikud. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud: Tommi kinnistu ja Peedu

kinnistu ei ole võrreldavad. Asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarbeks saab määrata õuemaa, ei

tähenda, et katastriüksusel on ka tegelikult õuemaa ja et sinna võiks ehitise püstitada. Kuna

KeA ei pidanud võimalikuks lubada kinnistul kaebaja taotletud tegevust, ei pidanud KeA

seadma tingimusi, mille täitmisel oleks see võimalik. Asjaolu, et lamminiidul esineb

puittaimestik, ei väära seda, et kinnistu asub elupaigatüübil lamminiidud. Peedu kinnistul

kunagi asunud küün ei tähenda, et Peedu kinnistul oleks ehitamine lubatud. Kaebaja esitatud

analüüs sisaldab üksnes koostaja arvamust, et elupaigatüüpe ei kahjustata, selles puudub

analüüs.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.12.2017 H.K.i kaebus KeA 13.09.2017 otsuse nr 7-

9/17/5432-2 ja Keskkonnaameti 03.11.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/364 tühistamiseks ning

Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata tema 18.08.2017 taotlus uuesti läbi.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 kohaselt tuleb kooskõlastus lugeda saaduks, kui täidetakse

teavitamiskohustus. Kooskõlastamine ja loa andmine ei ole sünonüümid. Kooskõlastamine

seisneb ehitamist võimaldavate tehniliste tingimuste väljastamises, mitte selle keelamises.

Kooskõlastamise vastuses ei ole vastustaja keeldunud laagriplatsi koha kooskõlastamisest.

Vastustaja on õigesti käsitlenud kooskõlastamist kaebajale tingimuste andmisena. Vastustaja

on seega oma vastusega tingimused andnud ja kaebaja need tingimused täitnud.

Telkimisterrassi ja tuleaseme tegemisel on kaebaja lähtunud kaitse-eeskirja § 17 p-s 2 antud

loast ning sellest, et §-s 18 ei keelata ehitiste püstitamist. Ehitusseadustiku kohaselt on terrass

ja tulease tootmisotstarbeta vaba ehitustegevuse korras püstitatavad vabaehitised, mitte

väikeehitised, mille legaaldefinitsiooni kehtiv õigus ei sisalda. Nende püstitamiseks ei ole

vajalik ka küsida kooskõlastust või luba. Vastustaja viitamine ja tuginemine oma kaalutlustes

kehtetutele õigusaktidele on lubamatu. Terrassi rajamine on vajalik, kuna telkimine maapinnal

on ebamugav ja tervist kahjustav. Lisaks telki tungivatele loomadele ohustab tervist liigne

niiskus. Seega ei arvesta KeA seisukoht siirdetelkimise lubamisest maapinnal tegelikku

olukorda.

Terrass ei kahjusta piiranguvööndi kaitse-eesmärke. See ei kahjusta elupaigatüüpe ega kujuta

endast reostusohtu. Ka Alkranel OÜ analüüsis toob ekspert välja põhjendatud seisukohad, et

laagriplats ei põhjusta elupaigatüüpide pindala ja sidususe vähenemist, sellelt ei lähtu

keskkonnaohtu, mis keelamist õigustaks. Lamminiidu seisundit on hinnatud kõrgeks (A),

mistõttu ei saa negatiivset kahjustamist eeldadagi.

3-17-2651

5(7)

Peedu kinnistu ei ole olnud hoonestamata. Kaebaja kirjelduste kohaselt asus seal küün, mida

kasutati suvel loomade karjatamisel ja heina tegemisel, samuti eluasemena. Hoone asumist

kinnistul tõendab Tinni talundileht ja 1947. a kaart. Kinnistu ei jää ehituskeeluvööndisse.

Emajõe lõigul Rannu-Jõesuu on kolm laagriplatsina käsitletavat kohta (Pede jõel, Emajõel

Kardlas ja Vorbusel). Kahel esimesel laagriplatsil asub kividega ümbritsetud lõkkekoht koos

kalasuitsetamise võimalusega ja istepinkidega. Laagriplats Vorbusel on käsitletav

reostusallikana. Reku piiranguvööndis ei asu ühtegi heakorrastatud laagriplatsi. Seega ei ole

põhjendatud KeA hinnang, et Reku piiranguvööndisse ei ole enam vajalik rajada ühtegi

laagriplatsi. Lisaks on Emajõel mõnikümmend spontaanset piirangu- või sihtkaitsevööndis

asuvat lõkke- ja kalapüügikohta, kus ei ole tagatud heakord. Reku ja Palupõhja

piiranguvööndis on hulgaliselt suvilaid, mis on rajatud vabaehitamise korras. Kaebajat tuleb

kohelda võrdselt.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja on Peedu kinnistule laagriplatsi tarbeks ehitisi rajanud, mistõttu tuleb nõusoleku

andmisel lähtuda tegelikust olukorrast ja kaaluda, kas kaitse-eeskirja § 5 lg 2 alusel saab

nõusoleku anda laagriplatsi rajamiseks. Nii LKS § 6 lg-st 1 kui LKS § 14 lg-st 2 tuleneb, et

kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis ühelt poolt nõuab tema nõusolekut ja teiselt

poolt võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. Tegemist on kaalutlusotsusega.

KeA ei saa laagriplatsi rajamiseks anda nõusolekut, kuna selle rajamise ja hilisema

kasutamisega kaasneks kaitstava elupaigatüübi osaline hävimine ning kahjustamine, mis on

vastuolus nii Alam-Pedja looduskaitseala kui linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidega.

Laagriplatsi kasutamine ei mõjuta üksnes pinnast, mis jääb ehitise alla, vaid ka ümbrust, mille

tulemusena looduslik kooslus hävib. Põuastel perioodidel on pinnas tuleohtlik. Tallamise tõttu

muutub taimekooslus ja halveneb kaitstava koosluse seisund, eriti kui pinnas on liigniiske.

Peedu kinnistu on Emajõe kõrgvee perioodil üleujutatav, mis tähendab, et laagriplats, sh

lõkkekoht ja olemasolevad ehitised jäävad suurvee ajal vee alla. Need võivad vee survel

puruneda, esialgsest asukohast minema kanduda ning kujutada sellega keskkonnaohtu.

Arvestada tuleb ka seda, et Reku piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on maastikuilme

säilitamine. Laagriplatsile rajatud ehitised ei toeta heinamaa välisilme säilitamist.

Looduslikule kooslusele on istutatud viljapuid ja ilutaimi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Vaidlust ei ole, et Peedu kinnistu asub Alam-Pedja looduskaitsealal Reku piiranguvööndis

ning Alam-Pedja looduskaitseala kuulub Natura 2000 loodus- ja linnualade võrgustikku.

Samuti ei ole vaidlust, et Peedu kinnistul levivad kaitstavad elupaigatüübid, nagu

lamminiidud (6450).

Pooled on eri meelt selles, kas ja mis on KeA pädevus ja volitus kaebaja soovitud tegevuse –

telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamine – lubamisel. Seejuures on erimeelsused

kooskõlastuse ja nõusoleku tähenduse osas. Kaebaja on seisukohal, et telkimis- ja lõkkekoha

kooskõlastamiseks piisab KeA teavitamisest ning nõusoleku saamine on vajalik üksnes

laagriplatsi rajamiseks, mida ta ka 18.08.2017 teates taotles. Telkimisterrassi püstitamiseks ja

lõkkekoha tegemiseks puudus nõusoleku saamise kohustus. Vastustaja on teate lahendamisel

lähtunud kinnistu tegelikust olukorrast, omaniku kavatsusest laagriplatsile ehitisi püstitada

ning asjaolust, et sinna juba püstitatud ehitised olid rajatud laagriplatsi tarbeks. Sellest

tulenevalt hindas KeA, kas nõusoleku andmine on võimalik kaitse-eeskirja § 5 lg 2 alusel.

3-17-2651

6(7)

9. Üldised kitsendused inimtegevusele looduskaitsealal on sätestatud looduskaitseseaduse 4.

peatükis. Piiranguvööndi kitsendused tulenevad LKS § 31 lg-st 2. Üldreegli kohaselt on

piiranguvööndis keelatud ehitise, k.a ajutise ehitise püstitamine, samuti telkimine ja lõkke

tegemine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas (LKS § 31 lg

2 p-d 8 ja 11). Eelnev tähendab, et keelatud on igasuguse ehitise püstitamine, k.a

loakohustuseta ehitise püstitamine; samuti telkimine ja lõkketegemine valitseja poolt

tähistamata kohas. Kaitse-eeskirjaga võib sellele reeglile siiski ette näha erandeid. Kaitse-

eeskirja § 4 lg 3 kohaselt on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kohtades, mis on kaitseala

valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Maaomanikul on maal lubatud okste

põletamine ette valmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Õuemaal on

telkimine lubatud omaniku loal. Siit tuleneb, et KeA nõusolek on vajalik nii telkimiseks kui

lõkke tegemiseks, need kohad on vaja omakorda ette valmistada ja tähistada. Maaomaniku

erisus, kes põletab oksi metsa hooldamise eesmärgil, seisneb selles, et põletamiskohta ei ole

vaja ette valmistada. Kuna Peedu kinnistul ei ole õuemaad, ei ole praegu tegemist olukorraga,

kus telkimiseks oleks olnud vajalik omaniku luba.

Sarnaselt kehtib nõusoleku saamise kohustus laagriplatsi rajamisel. Kaitse-eeskirja § 5 lg-st 2

tuleneb sisuliselt, et KeA võib lubada uute ehitiste püstitamist jõgede kallaste

ehituskeeluvööndisse, kui need on vajalikud kaitseala ja laagriplatside tarbeks. Seejuures on

kooskõlastus ja nõusolek samatähenduslikud. Kaebaja on vääralt tõlgendanud kaitse-eeskirja

sätteid.

Kohus on analüüsinud 22.03.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-2114 KeA pädevust anda

nõusolek kaitsealale ehitamiseks (p 13). Need põhjendused on kohaldatavad ka käesoleval

juhul. LKS § 31 lg 2 p-st 8 tuleneb üldine keeld piiranguvööndisse ehitisi püstitada. Samuti

seal telkida või lõket teha selleks valitseja kooskõlastamata kohas. Kaitse-eeskiri ei sea

omandi kasutamisele täiendavaid kitsendusi, võrreldes looduskaitseseadusega. Seega on KeA-

lt nõusoleku saamise kohustus seadusega kooskõlas ega ületa volitusnormi.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas seadus või määrus sisaldab väikeehitise

legaaldefinitsiooni. LKS § 31 lg 2 p-dest 8 tulenevad kitsendused igasuguse ehitise

püstitamiseks, sõltumata selle suurusest või nimetusest. Asjaolu, et halduspraktikas

sisustatakse väikeehitist kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse alusel, on seotud

õigusselgusega, millele saab vastuse anda kohtupraktika. Kuna KeA nõusolekut on vaja

piiranguvööndis iga ehitise püstitamiseks, sõltumata selle suurusest, ei ole praegu tähtsust

sellel, kuidas mõistet sisustada.

10. Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on 13.09.2017 kirjas seadnud tingimused,

mille täitmisel saab ta laagriplatsi rajada, on otsitud. 13.09.2017 kirja näol on tegemist selge

ja üheselt mõistetava haldusaktiga: see sisaldab faktilist ülevaadet, kaalutlusi ja otsustust.

KeA otsustus on eraldi alapealkirjaga tähistatud ja rasvases kirjas. Otsustuse kohaselt ei ole

KeA andnud nõusolekut telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamiseks Peedu kinnistule.

Asjaolu, et kaebaja selle otsustusega ei nõustu, ei tähenda, et seda ei oleks tehtud.

11. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu. Kaitse-eeskirja § 6 lg 1

kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab tema

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide kaitse, sh lamminiitude kaitse.

Vastustaja leidis, et laagriplatsi rajamisega kaasneva tegevuse mõjul lamminiit osaliselt

häviks või kahjustuks. Mõjutused ei puuduta üksnes laagriplatsi alla jäävat pinda, vaid

mõjutatud oleks ka ümbritsev piirkond. Kohus nõustub selle kaalutlusega. On usutav, et

kinnistu regulaarne kasutamine suurendab ohtu elupaigatüübile. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt tuleb Natura 2000 alade puhul rakendada ettevaatusprintsiipi. Kaebaja ei kasuta

3-17-2651

7(7)

kinnistule liikumiseks küll mootorsõidukit, kuid liikumine, eriti pidev liikumine, suurendab

pinnasekahjustuse ohtu, nt tekivad teed vms. Ka kaitse-eeskirja § 16 lg 2 kohaselt on

piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja

taastamine. Püsiv laagriplats ohustab loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamist.

Seejuures ei mõjuta asjaolu, et Peedu kinnistul asus kunagi küün, selle kaalutluse

õiguspärasust. Kuna küün on aastakümneid olnud lagunenud, ei saa see olla oluline

maastikuilme säilitamise seisukohast. Maastikuilme säilitamine tähendab käesoleval juhul

seda, et elupaigatüübile ei püstitataks ehitisi, mis lamminiidu ilmet riivavad. Ka ei mõjuta

kaalutluse õiguspärasust kaebaja väide, et kaitseala seisundit on hinnatud väga heaks, mistõttu

peaks mingis osas olema kahjustamine lubatud. Selline arusaam on vastuolus kaitse-eeskirja §

1 lg 1 p-s 1 sätestatud kaitse-eesmärgiga kaitsta looduslikku mitmekesisust ulatuslikul alal.

Õige on ka vastustaja väide, et kuna kinnistu on perioodiliselt üleujutatav, võivad laagriplats

ja ehitised jääda suurvee ajal vee alla, mis kujutab otsest keskkonnaohtu. Kaebaja on rajanud

kinnistule terrassi. Paikvaatluse piltidelt nähtub ka pink, samuti mitmesugused tähistused, mis

võivad üleujutuse ajal minema kanduda. Laagriplatsi juurde on rajatud ka välikäimla, mis

kujutab otsest keskkonnaohtu, eriti üleujutuse ajal. Emajõgi kuulub suurte üleujutusaladega

jõgede hulka. Asjaolu, et suurvesi pole terrassi seni üle ujutanud, ei tähenda, et selle ohu

võiks arvestamata jätma. Seda, et laagriplatside rajamisega kaasneb negatiivne mõju

elupaigatüüpidele, näitab ka Alam-Pedja kaitsekorralduskava 2016–2025, mille kohaselt tuleb

külastuskoormust hoolikalt planeerida. Nii nähakse kaitsekorralduskavas ette, et Reku

piirkonda, kuid väljapoole linnu- ja loodusala, rajatakse vaid kaks puhkekohta. Eelnevat

arvestades on vastustaja kohtu hinnangul piisavalt näidanud 20.07.2017 vastuses, et

valmissuvila paigaldamine kahjustab kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna see mõjutaks

suuremat maa ala kui hoone ümbrus.

12. Kaebaja märgib, et Peedu kinnistu ei jää ehituskeeluvööndisse. Kohus on oma 22.03.2018

otsuses haldusasjas nr 3-17-2114 leidnud, et Peedu kinnistu jääb kogu ulatuses

ehituskeeluvööndisse (p 16.4.). Seega jääb ehituskeeluvööndisse ka laagriplatsi asukoht.

Puuduvad põhjused vastavat seisukohta muuta. Kaebaja ei ole Peedu kinnistu jäämist

väljapoole ehituskeeluvööndit millegagi põhjendanud. Viidatud otsuses selgitas kohus

kaebajale ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist (p 18). Need seisukohad on kohaldatavad

ka käesolevas asjas. Kaebaja ei saa võrrelda võrreldamatut ning siis väita võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumist. Mitte kuskilt ei nähtu, et need asukohad, mille kaebaja on kaebuses välja

toonud, oleksid võrreldavad Peedu kinnistuga. Seejuures ei ole kaebuse põhjal tuvastatav, kus

vastavad laagriplatsid täpselt asuvad, et neid oleks võimalik võrrelda. Hüpoteetiliste oletuste

põhjal ei ole võimalik rikkumist tuvastada.

13. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et 13.09.2017 kirja näol on tegemist haldusaktiga.

Haldusakt peab sisaldama vaidlustamisviidet. Tegemist on siiski vähetähtsa vormilise

puudusega, mis haldusakti kehtivust ei mõjuta.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik