1-13-11082/91 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-11082 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.K

sünd.XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx puudub

töökoht Karistuse kandmise algus 29.06.2013 ja 29.06.2020 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja (vandeadvokaadi abi Robert

SPRENGK) taotlus, määrata tema poolt Z.K-le

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja

riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot (s.h.

materjalidega

tutvumine

25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €).

Välja mõista Z.K-lt kaitsjale

(vandeadvokaadi

abi Robert

SPRENGK)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot.

Kaitsjatasu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355

2 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

9991870001 Z.K 5870

ning

selgitus

„ 1-13-11082 kriminaalmenetluse

kulud“

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.K

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Z.K on s otsusega

üüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.01.2015 Karistusseadustiku (KarS) - karistatud KarS §113 ja §25 lg.2 §199 lg.2 p.9 järgi ning

§64 lg.1 ja §68

kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 29.06.2013. Tartu

Ringkonnakohtu 07.04.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 21.01.2015 otsus

osaliselt, s.o. Z.K-lt väljamõistetud menetluskulude osas, muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused puuduvad.

t nähtub, et kinnipeetaval Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vangistust kannab 12-

ndat korda.

Varavastane kuritegu on sarnane varasema käitumisega, vägivaldne kuritegu on toime pandud teist korda, vägivaldsuse raskusaste on muutunud

suuremaks. Varavastane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil, soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud koristaja, köögitöölise, abitöölise ja toidujagajana. Peale vabanemist on k xxx, juhataja innipeetaval võimalik asuda elama on andnud ka sellekohase kinnituse. Kinnipeetaval on põhiharidus, riigikeelt ei valda,

xxx Enne vangistust tõttu on probleeme keskendumise ja õppimisvõimega.

kinnipeetav ametlikult ei töötanud, sissetulekuks oli juhutöödest saadud tasu.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik tugiisiku kaudu minna ehitusele praktikale, garantiikirja ei olnud firma nõus esitama. Kinnipeetav pani kuriteo toime oma õe vastu, kes suri haiglas. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane ja 3 ühist last, lisaks veel 2 elukaaslase last. Kinnipeetava vanemad on surnud. Kinnipeetava

suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud.

Kinnipeetava elustiil oli riskeeriv. Kinnipeetav soovib taastada oma suhted perekonnaga ja hoiduda suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega. Kinnipeetava laste ema on valmis toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav kuritarvitas enne vangistust alkoholi, ka kuriteo toimepanemise ajal oli alkoholijoobes, ka varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja jätkutegevused. Edaspidi soovib kinnipeetav elada seadusekuulekat ja rahulikku elu ilma alkoholita, sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav oli varem

narkootikumide juhutarvitaja, süstis amfetamiini ja fentanüüli, suitsetas kanepit. Kroonilist haigust, psühhiaatrilist ega intellektipuuet ei ole diagnoositud. Kinnipeetava

suhtlemisoskused vastavad eale, alkoholi tarvitades võib käituda impulsiivselt.

Kinnipeetav on varasemalt süstemaatiliselt varastanud, rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise

3 tõenäosus 2 a vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on asta jooksul on 53%,

33%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne

tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et lähedastest on kinnipeetaval tema laste ema, kellega kinnipeetaval on 3 alaealist last. Laste ema sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega head ja sõbralikud, laste ema ei välista, et peale vabanemist soovivad nad jätkata kooselu, vangistuse ajal suhtlevad kirja ja telefoni

teel. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vabanemise korral soovib

kinnipeetav asuda elama xxx. Keskuses on hetkel 7 vaba kohta, selle elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, erandkorras kuni 1

aasta. Lepinguliseks kohustuseks on sisekorraeeskirjade täitmine ja sõltuvust

tekitavate ainete mittetarvitamine. Kinnipeetavale on koht keskuses broneeritud.

Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Laste ema on kinnipeetavat vangistuses materiaalselt toetanud ning on valmis seda tegema ka vabaduses. Laste

ema on xxx. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud:

kehtivaid kriminaalkaristusi on 15; varavastane kuritegu on sarnane varasema käitumisega; vägivaldne kuritegu on toime pandud teist korda; vägivaldsuse aste on

muutunud suuremaks; kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine ja materiaalse kasu saamine; kinnipeetav on kriminaalhooldusosakonnas arvel olnud 5 korda, esimese kahe katseaja kohta andmed puuduvad, kolmandal korral

lõppes katseaeg uue kohtuotsusega, neljandal ja viiendal korral lõppes katseaeg erakorralise ettekandega. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg

kuni 29.06.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 24 kuud koos käitumiskontrolli nõuete ja järgmiste lisakohustustega – KarS §75 lg.2 p.2, 2

-1, 7, 4, 8.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Z.K seletas maakohtu istungil, et antud juhul on tegemist

vaid esimese vägivallaga seotud kuriteoga ja varasem oli avalik vargus.

Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingi

misi enne tähtaega ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk palus maakohtu istungil kinnipeetav vangistusest vabastada. Kaitsja viitas asjaolule, et kinnipeetav on vangistuses ennast

üleval pidanud eeskujulikult, läbinud sotsisaalprogrammid ja töötanud. Seega on vangistus kinnipeetavale mõju avaldanud, ta on aru saanud ja soovib paraneda.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis,

et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei

4

toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei

tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist.

Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et

antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15

korda, reaalset vangistust kannab juba 12-ndat korda. Lähtuvalt eeltoodust on

maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase

läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka

kriminaalhooldusametniku kirjalik seisukoht, mille kohaselt on kinnipeetav

kriminaalhooldusel olnud viiel korral, millest üks katseaeg lõppes uue süüdimõistmisega ja kaks katseaega erakorraliste ettekannetega, kahe esimese katseaja

kohta andmed käesoleval ajal puuduvad. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav

ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi.

Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas s nähtub, et kinnipeetav on ennast asja vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja töötab ka jätkuvalt, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes

suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav

läbis edukalt

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Muud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid Viru Vangla iseloomustuses puuduvad.

Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärgi täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid.

5 Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx, selle juhataja on kinnitanud

broneeringu olemasolu. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegemist on sisuliselt ajutise elamispinnaga, kuna majutusteenuse leping sõlmitakse tavaolukorras vaid kuueks kuuks, erandkorras üheks aastaks. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil seletada ja asja materjalides puuduvad ka muud tõendid selle kohta, missugused on kinnipeetava elutingimused peale majutusteenuse lepingu lõppemist, kuivõrd katseaeg kehtiks kinnipeetavale veel kuni 29.06.2020.

Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas KarS §25 lg.2 §199 lg.2 p.9 - järgi toimepandud kuritegude eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud

varavastane kuritegu sarnane kinnipeetava varasema käitumisega. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud korduvalt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on varavastane kuritegu

kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ja kinnipeetava enda seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole talle ka vabanemisel garanteeritud mitte töökohta, vaid pakutud praktikakohta, mingit garantiikirja ei olnud firma nõus esitama.

Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele on ka alalise elukoha ja töökoha puudumine asjaolud, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas KarS §118 lg.1 p.7 järgi toimepandud kuriteo eest. Maakohus möönab, et

ainuüksi karistuse raskus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest

tingimisi enne tähtaega ja kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas

väheneb, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kahte erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest

tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul

puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetav puhul, kes on a

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud korduvalt reaalset vangistust, olnud korduvalt määratud krimina ja rikkunud seejuures kontrollnõudeid, alhooldusele mille

tõttu pöörati otsus täitmisele,

oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna

kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on

varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt

korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuritarvitas kinnipeetav enne vangistust alkoholi, nii antud kui varasemad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Kuigi maakohus

tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise eest, puuduvad

vangla iseloomustuses igasugused põhjendused selle kohta, et antud

sotsiaalprogrammi läbimine on tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise. Seega ei pruugi ühekordne sotsiaalprogrammi läbimine soovitud mõju avaldada. Kinnipeetav tarvitas alkoholi pikkade aastate kestel, on arusaadav, et

vangistuste ajal vangla range järelevalve all oli seda keeruline teha. Samas on

eluliselt usutav ja võimalik, et sellise range järelevalve lõppemise korral toimub taaskord tagasilangus.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik ja uue

6 kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 53%.

Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei

arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete

alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav.

Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude

toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt kandnud karistust vanglas, on korduvalt mää . Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole ratud katseajale

suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud

kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja majanduslikud raskused.

Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka

õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka

ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava

kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest

tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseajal. Maakohus on

seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada.

Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski

suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi

enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

osutamiseks 60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle

riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1- 1-1-16 5 lg.1 p.4

ja KrMS §17 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik