2-15-9656/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9656

Tsiviilasi

AS-i PK Oliver hagi Sergei Lõhmuse vastu 9000 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. augusti 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i PK Oliver apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS PK Oliver (registrikood 10299709),

esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn

Vastustaja (kostja): Sergei Lõhmus (isikukood XXX),

esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. augusti 2017 otsus

väljamõistetud summa suuruse ja menetluskulude jaotuse

osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Sergei

Lõhmuselt välja AS-i PK Oliver kasuks 1637,94 eurot ja

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista Sergei Lõhmuselt välja AS PK Oliver kasuks

1637,94 eurot.

3.3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS PK Oliver (hageja) esitas Sergei Lõhmuse (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja

9000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt toimus 24.01.2013 liiklusõnnetus hageja veokiga, mida juhtis kostja, ja OÜ

Atoberg veokiga. Harju Maakohus tunnistas 21.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2931 kostja

karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi süüdi ning mõistis temalt ja hagejalt solidaarselt kannatanu

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 12 000 eurot. Kahjuhüvitis mõisteti hagejalt kriminaalasjas

välja seetõttu, et hageja oli töölepingu seaduse (TLS) alusel tööandjana vastutav kostja kui oma

töötaja tegevuse eest.

Kostja tekitas oma tegevusega kahju, mille kannatanu otsustas sisse nõuda hagejalt. Kuna hageja ei

ole ise kahju tekitanud, on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Hageja on 29.07.2014 tasunud

kriminaalasjas väljamõistetud hüvitise ja täitekulud ning kandnud menetluses õigusabikulusid. Kahju

olemus ja suurus, töölepingu rikkumine ja kahju ning rikkumise põhjuslik seos ja kostja süü nähtuvad

kriminaalasjas nr 1-14-2931 tehtud kohtuotsusest. Kostja oli töölepingu rikkumisega kahju tekitades

vähemalt raskelt hooletu ning peab hagejale hüvitama TLS § 74 lg 2 alusel 9000 eurot. Kahjuhüvitise

täiendavaks vähendamiseks alust ei ole.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas aegumise vastuväite. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et täites tööülesandeid osales ta 24.01.2013 toimunud

liiklusõnnetuses ning pooltelt on kannatanu kasuks solidaarselt välja mõistetud 12 000 eurot.

Kohtulahend jõustus 26.06.2014. Hagejal oli TLS § 76 lg 1 järgi kohustus kanda kostja kohtukulud

ning täita kohtuotsusest tulenev kahju hüvitamise kohustus. Hageja ei täitnud seda kohustust, kostja

tasus ise õigusabikulu 2397,60 eurot. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli eelkõige libe tee. Kostja ei olnud

alkoholijoobes ega ületanud lubatud sõidukiirust. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes kostja

töölepingu rikkumine. Arvestades TLS § 74 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, tuleks hagi jätta rahuldamata.

Alternatiivselt tasaarvestab kostja hageja nõude enda 420 euro suuruse nõudega, mis tuleneb sellest,

et kostja pidi kandma õigusabikulusid vastamaks hageja pankrotihoiatusele.

3. Tartu Maakohus rahuldas 04.12.2015 vaheotsusega kostja aegumise kohaldamise taotluse ning

jättis hagi rahuldamata.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.10.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata.

5. Riigikohus tühistas 05.04.2017 otsusega maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 818,97 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus 91% ulatuses hageja kanda ja 9% ulatuses kostja kanda. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1917,13 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on TLS § 72 järgi kostja vastutuse eelduseks töölepingust tuleneva

kohustuse süüline rikkumine. Seega tuleb kostja vastutuse eeldusena tuvastada töölepingu rikkumine

ja kostja süü TLS § 16 alusel.

Kostja töötas hageja juures veoautojuhina. Kohtu hinnangul saab üldjuhul autojuhi töökohustuste

rikkumiseks pidada liiklust reguleerivate normide rikkumist. Maakohus leidis, et Harju Maakohtu

21.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2931 tõendatud, et kostja rikkus liiklusseaduse § 46 lg-t 3

ja § 50 lg 3 p-de 1 ja 2. Otsusest nähtub, et kostja ei hoidnud ohutut külgvahet ning kuigi tema kiirus

oli alla lubatud suurima kiiruse, oli see selline, mis ei arvestanud libedat teed ja tingise haagise

kaldumise vastassuunavööndisse.

Kriminaalasjas tehtud otsusest ja kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli

teekate jäätunud ja teekattemärgistus oli kaetud lumega. Kohtule esitatud asitõendi

vaatlusprotokollist nähtub, et kostja sõitis enne õnnetust sel teelõigul maksimaalse lubatud

sõidukiirusega 60 km/h. Arvestades asjaolu, et kostja on professionaalne veoautojuht, saab kostjalt

eeldada kõrgendatud hoolsust veoki juhtimisel. Kostja pidanuks arvestama ka libedaid teeolusid ja

haagise käitumist sellistes oludes. Kostja ei käitunud sellises olukorras suurima lubatud kiirusega

kurvi sõites töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Maakohus märkis, et kuivõrd kostja ei tekitanud kahju tahtlikult, tuleb tema vastutuse ulatus kindlaks

määrata TLS § 74 lg 2 järgi. Kostja keskmine töötasu ühes kuus õnnetusele eelnenud 2012. aastal oli

818,97 eurot kuus. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja süü suur. Kostja hooletus seisnes üksnes

teeoludega mittearvestamises ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid, et kostja oleks

muul viisil hooletult käitunud. Kuivõrd kostja tööülesandeks oli veoauto, st suurema ohu allika,

juhtimine, tulenes töö iseloomust suurendatud risk kahju tekkimiseks. Seda riski suurendasid ka

rasked teeolud. Hageja ei ole välja toonud, et kostja olnuks varem sarnaselt kahju tekitanud.

Maakohus leidis, et eeltoodud asjaolud annavad aluse oluliselt vähendada kostja vastutuse ulatust.

Töö tegemisel, kus on suur kahju tekkimise risk ja seejuures tekkiv kahju võib olla väga suur, ei saa

olla põhjendatud töötajale kahju hüvitamise kohustuse panemine, mis ületab kordades tema igakuise

töötasu suuruse. Seda eriti olukorras, kus töötaja süü kahju tekitamisel on vähene. Tulenevalt töösuhte

olemusest peab kahju kandmise riski kandma suuremas ulatuses tööandja. Sellest tulenevalt leidis

kohus, et kostja peab hagejale hüvitama kahju oma ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, st 818,97

eurot.

Maakohus leidis, et kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada, kuna pankrotihoiatus ei

saa kahjustada ka kuidagi kostja omandit, sellega sarnast õigust või valdust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada 5500 euro ulatuses. Hageja palub muuta otsust

menetluskulude väljamõistmise osas, arvestades vaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tegutses hooletult. Professionaalne veoautojuht, kes

libeda ajal kitsas kurvis sõidab haagisega 60 km/h, peab aru saama, et selle tagajärjel võib

tekkida liiklusõnnetus. Kostja süü tõi kaasa kriminaalvastutuse tahtliku kuriteo

toimepanemises, seetõttu on põhjendamatu kohtu järeldus, et kostja süü ei olnud suur;

2) kostja pidi suurema ohu allikaga seotud riskist aru saama. Liigelda on võimalik ilma õnnetusi

põhjustamata ning professionaalne veoautojuht peab tegema kõik endast oleneva, et ei sattuks

liiklusõnnetusse;

3) maakohus on teinud vastuolulise järelduse, et asjaolud, millest nähtub kostja süü, saaksid olla

aluseks kostja vastutuse olulisele vähendamisele;

4) maakohus ei ole sisuliselt tuvastanud ühtegi alust kahju oluliseks vähendamiseks. Töötasu

suurust tuleb seaduse kohaselt kahju ulatuse määramisel arvestada, kuid otsuses puuduvad

põhjendused, miks peaks kostja vastutama ainult ühe kuu palga ulatuses. Riigikohtu

21.06.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p-s 30.2 märgitud juhiste kohaselt peaks kostja

katma maakohtu tuvastatud kahju suurusest 12 000 eurost vähemalt 5500 eurot. Tegemist on

vähem kui poolega maakohtu tuvastatud kahjust ning seda summat ei saa pidada ülemäära

suureks ka kostja kuupalkades arvestades, sest kostja oli raskelt hooletu.

Apellant leidis ka, et maakohus on jätnud menetluskulude kindlaksmääramisel tähelepanuta, et

kostja esitas alusetu aegumise vastuväite. Järelikult ei saa sellega seoses tehtud kulusid (1320

eurot) lugeda vajalikuks ega põhjendatuks.

8. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a osas, mis puudutab kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud summa vähendamist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Vastuse põhjenduste kohaselt:

1) TLS § 74 lg 2 hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme

kohus sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud (Riigikohtu 21.06.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30). Riigikohus ei ole viidatud lahendis näinud probleemi

nõutust oluliselt madalama kahjuhüvitise väljamõistmisel olukorras, kus õnnetus on

põhjustatud hooletusest (p 30.2). Seega ei kuuluks maakohtu lahend muutmisele olukorras,

kus kostja põhjustas õnnetuse hooletusest. Kostja ei tegelenud õnnetuse hetkel mistahes

kõrvaliste tegevustega, et tema käitumist käsitleda raske hooletusena.

2) maakohus leidis õigesti, et kostja süü ei ole suur. Kostja sõidukiirus oli enne õnnetust alla

lubatud kiiruse. Selles osas on ebatäpne maakohtu seisukoht, et kostja sõitis maksimaalse

lubatud kiirusega 60 km/h.

3) üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et raskete teeolude puhul on õnnetuste tekkimise oht suurem

ning selliselt on suurem ka veoautojuhi tööst tulenev risk.

Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

Kostja ei nõustu lahendis esitatud põhjendustega, mistõttu tuleb hinnang anda ka kostja poolt

menetluse kestel esitatud vastuväidetele (Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-14

p 12).

Kostja on tasunud liiklusõnnetusega seotud kriminaalasja menetlemisel õigusabi eest 2397,60 eurot

(I kd, tl 43-47), mille tööandja oleks pidanud TLS § 76 lg 1 kohaselt töötaja eest kandma. Juhtumiga

seotud kulu ei ole seega mitte 12 000 eurot, vaid 14 397,60 eurot.

Kostja töölepingus sisaldub varalise vastutuse kokkulepe, mida maakohus ei ole otsuses käsitlenud.

Kokkuleppega on kostja vastutus piiratud kahe kuupalga ulatuses ning kuivõrd ta on juba kandnud

õigusabikulusid 2397,60 eurot, siis ei olnud võimalik kostjalt mistahes summat välja mõista.

Maakohus ei ole kostja 420 eurost nõuet hageja vastu tasaarvestanud. Kostja kandis õigusabikulusid,

vaieldes vastu hageja põhjendamatule pankrotihoiatusele. Praktikas on selliste kulutuste

tasaarvestamist peetud võimalikuks (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-10509).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 18. augusti 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada materiaal- ja menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu väljamõistetud summa suuruse ja

menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt välja hageja kasuks 1637,94 eurot eurot ja jätab menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte

endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kahju hüvitamise ulatuse määramine TLS § 74 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsustus.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus diskretsioonireegleid ning seetõttu tuleb kahju

hüvitise suurust uuesti kaaluda. Maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Maakohus leidis, et

kostjalt saab eeldada kõrgendatud hoolsust ja kostja seda ei järginud. Seevastu märkis maakohus

hiljem, et kostja süü on kahju tekkimisel vähene. Piisavalt on põhjendamata maakohtu seisukoht, et

tulenevalt töösuhte olemusest peab kahju hüvitamise riski kandma suuremas osas tööandja.

Eeltooduga rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lõiget 1, TsMS § 442

lõiget 8) ja selle näol on tegu olulise menetlusõiguse rikkumise ja kaalumisveaga.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kutseliselt autojuhilt saab oodata kõrgendatud hoolsust.

Seega on kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard tavapärasest kõrgem. Veokijuht peab täitma

oma kohustusi professionaalselt. Selleks, et teha kindlaks kostja hooletuse suurus, tuleb võrrelda

kostja käitumist kompetentse professionaalse veokijuhi hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel.

Maakohus tuvastas tuginedes kriminaalasjas tehtud otsusele, et maantee oli jäätunud ja teekate oli kaetud

lumega. Sellises olukorras peab iga autojuht valima ohutu sõidukiiruse. Asjaolu, et kiirust ei ületatud, ei

tähenda seda, et valitud sõidukiirus oli ohutu või juhi süü väiksem. Kutseline veokijuht peab teadma ohte,

mille ebaõige sõidukiiruse valik kaasa toob. Seetõttu peab kompetentne ja professionaalne autojuht võtma

libedates oludes kasutusele kõik meetmed, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Tee libeduse korral tuleb

vajadusel sõita lubatust oluliselt aeglasemalt. Sõidukiirus valitakse vastavalt teeoludele. Kuna veokijuht

valis nähtavalt libedal teel sõites ebaõiged sõiduvõtted, rikkus ta isegi tavapärast autojuhi

hoolsusstandardit. Kostja hooletus oli tavapärasest suurem ka seetõttu, et teekate oli silmnähtavalt libe

(lumine) ja libedus ei saanud seetõttu kostjale tulla üllatusena. Seejuures pidi teadma kostja kui pikaajalise

töökogemusega autojuht, et libedal teel võib veok koos haagisega sattuda libisemisse, mille tagajärjed

võivad olla traagilised. Lisaks varakahjule on sellises olukorras tõenäoline, ettenähtav ja teadaolev ka

võimalus, et teistes sõidukites võivad saada inimesed tõsiseid vigastusi. Järelikult jättis kostja

töökohustuste täitmisel (liikluses osalemisel) täitmata mitte ainult kõrgendatud hoolsuse, vaid ka

tavapärase liikleja hoolsuse. Kostja käitumine oma kohustuste täitmisel on mõistlikult vastuvõetamatu iga

sarnases olukorras oleva isiku jaoks. Seetõttu jättis kostja olulisel määral rakendamata käibes vajaliku

hoolsuse (VÕS § 104 lg 2).

12. Kuna kostja lepinguliseks põhikohustuseks oli veoauto juhtimine, rikkus kostja oma töölepingust

tulenevaid kohustusi ulatuslikult. Puudub vaidlus, et kahju põhjustas kostja tegevus. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja juhised, töötingimused või tegevus aitasid kuidagi kahju tekkimisele kaasa. Ka

kriminaalasjas pidas kohus kostjat õnnetuse põhjustajaks ja mõistis kostja kuriteos süüdi. Seetõttu on

põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kahju kandmise riski peab suuremas ulatuses kandma hageja.

13. Ringkonnakohus leiab, et kolmandale isikule mittevaralise kahju tekkimine ei ole autojuhi tööga

kaasas käiv paratamatu iseloomulik risk. Asjaolu, et töötaja ei olnud sellist kahju varem põhjustanud, ei

saa olla iseseisev alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Tööandja ei saanud sellise kahju tekkimise riski

mõistlikult vähendada. Ei saa eeldada, et veose vedamisega kaasneb paratamatult kahju kolmandate

isikute tervisele. Seetõttu ei ole vedamisel tekkinud mittevaraline kahju vedamisega kaasnev tüüpiline

kahju. Vedamisega kaasnevaks tüüpiliseks kahjuks saab pidada veosele tekkinud kahjusid (nt veose

paigast liikumise tõttu tekkinud kahju). Samas tervise kahjustuse tekkimine teise sõiduki juhile on

erandlik olukord, mis ei tohi vedamisega kaasas käia. Liigelda on võimalik ja seda tuleb teha teiste isikute

elu ja tervist ohustamata. Seetõttu tuleks kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lisaks

ettenähtavuse reeglile ka juhi eelnevat töökogemust, tema tööülesandeid ning tööalast käitumist. Samuti

tuleb arvestada hooletuse astmeid, käesolevas asjas saab kostjale ette heita rasket hooletust. Kahju

vähendamise aluseks saab olla kahjuhüvitise proportsioon töötaja töötasusse. Ringkonnakohus leiab, et

eeltoodut arvestades vastutaks kostja apellatsioonis taotletud ulatuses (5500 eurot). Siiski ei ole võimalik

seda summat välja mõista, kuna pooled leppisid kokku vastutuse rahalises ülempiiris.

14. Kostja tugines maakohtus vastuväitele, et pooled sõlmisid vastutuse piiramise kokkuleppe (töölepingu

p 10, I kd, tl 49). Kokkuleppes on märgitud: „Kahju hüvitamise erisus TLS § 74 alustel. Varalise vastutuse

kokkulepe TLS § 75 alustel. Töötaja varaline vastutus tööandja ees on kahe kuupalga ulatuses“.

Ringkonnakohus leiab, et TLS § 75 kohane kokkulepe ei ole kehtiv (ilma süüta vastutus), kuna selle eest

ei ole TLS § 75 lg 2 p 5 kohaselt lepitud kokku hüvitist. Samas leiab ringkonnakohus, et kehtiv on

vastutuse piirang TLS § 74 osas (süüline vastutus). Vastutuse piiramisele TLS § 74 osas ei näe seadus

ette TLS § 75 sarnaseid reegleid. Maakohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu oli kahju tekkimise ajal

818,97 eurot. Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale kahju 1637,94 eurot (818,97 * 2).

15. Kuivõrd kostja ei ole maakohtu lahendit vaidlustanud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja

väited, et maakohus ei oleks pidanud üldse kahjuhüvitist välja mõistma. Maakohus leidis põhjendatult, et

kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Kriminaalasjas kantud menetluskulu hüvitamiseks

kostjale ei olnud hageja vastavalt kriminaalasjas tehtud lahendile kohustatud.

16. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et kahju tekitati kuriteo toimepanemisega, oleks menetluskulude hagi rahuldamise

ulatusega võrdeline jaotus hageja suhtes ebaõiglane.

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/