Legislator Case Law & Legislation
1-16-10503/126 AI generated

1-16-10503/126 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-10503/126
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus trahvis 4. oktoobri 2017. a määrusega Priit Kutserit kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jäämise eest.

Legislator headnote

AI generated

1-16-10503/126 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: millega kohaldati Priit Kutserile kriminaalmenetluse seadustiku § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahvi.

Keywords

AI generated
credible evidence of persecution insufficiently substantiated threat insufficiently substantiated grievance deportation despite health issues contrary to medical advice failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-16-10503

Määruse kuupäev

22. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Süüdistatava Priit Kutseri trahvimine mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata

jätmise eest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Kutseri kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

28. veebruar 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a määrus,

millega kohaldati Priit Kutserile kriminaalmenetluse seadustiku § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahvi.

2. Priit Kutseri kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus trahvis 4. oktoobri 2017. a määrusega Priit Kutserit kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 138 lg 1

ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jäämise eest.

1.1 Määruse kohaselt oli P. Kutser 20. septembril 2017 toimuvast kohtuistungist teadlik, kuid jäi sinna ilmumata ja palus

kaitsjal kohut teavitada enda haigestumisest. Arstitõendit süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud. P. Kutseri perearsti

asendaja selgitas kohtule, et kerge viirusnakkus ei takista kohtuistungil osalemist. Süüdistatava arvates tõendab tema rasket

haigestumist kirjavahetus perearstiga, kus ta kirjutas, et on haige, ja palus avada töövõimetuslehe.

1.2 Maakohus leidis, et kirjavahetusest arstiga ei nähtu, et P. Kutseril oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jäämiseks

KrMS § 170 lg 2 tähenduses. Seega on süüdistatava raske haigestumine tõendamata ja ta jäi mõjuva põhjuseta istungile

tulemata. Sel põhjusel tuli teha olulisi muudatusi istungite plaanis.

2. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Kutseri kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, kelle hinnangul

oli kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuv põhjus tõendatud ja süüdistatava trahvimine alusetu.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja süüdistatava kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

3.1 Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 1381 lg 3 kohaselt ei ole trahvihoiatus nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole

võimalik või mõistlik. Praeguses asjas ei saanud kohus P. Kutserit hoiatada, sest süüdistatava kohtusse kutsumine ei ole

KrMS § 1631 lg 3 kohaselt üldmenetluses kohtu ülesanne. Kohtuistungite aegadest teavitas prokuratuur süüdistatava

kaitsjat ja P. Kutser oli istungist teadlik.

3.2 Rasket haigestumist ei saa tõendada terviseseisundit kirjeldava mistahes dokumendiga. KrMS § 170 lg 4 järgi peab

tõend olema välja antud ministri määrusega kehtestatud korras ja vormis. Nimetatud määruse järgi võib tõendi isiku raske

haigestumise kohta väljastada talle tervishoiuteenust osutanud arst. Muu hulgas võib rasket haigestumist tõendada väljavõte

patsiendi haigusloost. P. Kutseri haigusloost aga ei nähtu, et perearst oleks diagnoosinud sellise raske haiguse, mis takistas

süüdistatava kohtuistungil osalemist. Seega ei ole P. Kutseri kohtusse ilmumata jäämise mõjuv põhjus tõendatud ja tema

trahvimine oli põhjendatud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu

määruste tühistamist.

4.1 Kaitsja hinnangul oli trahvihoiatuse tegemine võimalik. P. Kutserile tulnuks KrMS § 164 lg 1 alusel edastada

KrMS § 163 lg 1 kohane kohtukutse. Nõuetele vastava kohtukutse ja trahvihoiatuseta ei saa isikut trahvida, olenemata

sellest, kelle kohustus oli kutse süüdistatavale kätte toimetada. KrMS § 1631 lg-s 3 sätestatud norm on ebaselge, kuna

arusaamatuks jääb, mida on silmas peetud süüdistatava väljakutsumise korraldamise all ja kas see hõlmab ka kutse

kättetoimetamist.

4.2 Süüdistatava trahvimine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et palavikuga kohtuistungile ilmumise kohustamine on

ebainimlik KrMS § 9 lg 3 tähenduses. P. Kutseri haigestumist tõendavad tema kirjavahetus perearstiga ja haigusloo

väljavõte.

5. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et rahatrahv istungilt puudumise eest määrati P. Kutserile põhjendatult.

Prokuröri hinnangul ei olnud eelneva trahvihoiatuse tegemine võimalik ega mõistlik. Eelistungil kokkulepitu järgi edastas

prokuratuur kohtuistungite ajakava süüdistatavate kaitsjatele e-postiga. P. Kutser teadis, millal ta peab oma süüdistuse tõttu

kohtusse tulema ning et ilmumata jäämine võib kaasa tuua trahvi. Süüdistatava raske haigestumine ei ole tõendamist

leidnud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtu järeldusega, et P. Kutseril ei olnud 20. septembri 2017. a maakohtu

istungile ilmumata jäämiseks mõjuvat põhjust. Kohtud on asjakohaselt leidnud, et P. Kutseri raske haiguse kohta ei ole

süüdistatav ega tema kaitsja kohtule esitanud KrMS § 170 lg-le 4 vastavat tõendit. Seega jäävad kaitsja sellekohased väited

edutuks.

7. Määruskaebuse esitajal on aga õigus selles, et rahatrahvi määramine kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise

eest on KrMS § 1381 lg 3 järgi võimalik üksnes juhul, kui isikule on tehtud trahvihoiatus, v.a kui eelnev hoiatamine ei ole

võimalik või mõistlik. Trahvihoiatuseta isiku trahvimist on Riigikohus pidanud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-80-16, p 15). Kuna KrMS § 138

lg 1 alusel trahvitakse isikut menetleja kutsel ilmumata jäämise eest, on trahvimise õiguspärasuse hindamisel oluline ka see,

kes ja mil viisil pidi süüdistatava kohtusse kutsuma. Selles küsimuses selgitab kolleegium järgmist.

8. KrMS § 265 lg 1 järgi kutsutakse süüdistatav kohtuistungile kutsega KrMS §-des 163-169 sätestatud korras.

KrMS § 1631 lg 3 alusel korraldab maakohtus üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja

või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule.

8.1 Isiku väljakutsumisele üldmenetluses maakohtus laieneb kutse kättetoimetamise üldkord, mis on sätestatud KrMS §-

s 164 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2017. a määrus nr 1-15-9213/80, p 43). Üldreegli kohaselt

toimetatakse kutse kätte telefoni või muu sidevahendi abil (KrMS § 164 lg 1), kusjuures ka telefoni või sidevahendi kaudu

edastatud kutse peab vastama KrMS §-s 163 märgitud nõuetele.

8.2 Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette ka kutse vahetu suulise, s.o ilma sidevahendi abita edastamise võimaluse.

KrMS § 164 lg 3 järgi võrdsustatakse kohalviibivatele isikutele menetleja etteloetud teated kutse andmisega allkirja vastu

KrMS § 165 lõike 2 mõttes, kui selle kohta tehakse protokolli märge.

8.3 Poolte taotlusel võib kohus KrMS § 1631 lg 4 alusel väljastada kutsed eelistungil, märkides kutsele KrMS § 163 lg-s 1

loetletud andmed. Kutsuja ametinimetuse ja andmete kohale märgib kohus kohtumenetluse poole andmed. KrMS § 164

lg 2 alusel võib kohus edastada isikule kirjaliku kutse ka siis, kui on alust arvata, et ta hoidub menetleja juurde ilmumisest

kõrvale. Lisaks peab kohus märkima kohtu alla andmise määruses kohtusse kutsutavate isikute nimed ja kohtusse ilmumise

aja, kui need on teada (KrMS § 263 p 5). Kuigi KrMS § 265 lg 2 sätestab, et kohtu alla andmise määruse koopia

edastatakse prokurörile, kaitsjale ja süüdistatavale koos kohtukutsega, tuleb seejuures arvestada kutse maakohtus

üldmenetluses menetletavas kriminaalasjas edastamise eespool kirjeldatud erinorme. Küll võiks seadusandja õigusselguse

tagamiseks kaaluda KrMS § 265 lg 2 sõnastuse täiendamist.

9. Eeltoodust nähtub, et süüdistatava kohtusse kutsujaks on KrMS § 138 mõttes kohus ja kohtu kutse toimetab

KrMS § 1631 lg 3 kohaselt vastavalt eelistungil kokkulepitule süüdistatavale vahetult kätte prokurör või kaitsja KrMS §-

des 163 jj sätestatud korda järgides. Otsustamaks P. Kutserile määratud trahvi õiguspärasuse üle, tuleb järgnevalt tuvastada,

kas ta kutsuti maakohtu 20. septembri 2017. a istungile nõuetekohaselt, sh kas teda ka hoiatati ilmumata jäämise

tagajärgede eest.

10. P. Kutser koos teiste süüdistatavatega anti asjasse puutuvas kriminaalasjas kohtu alla Harju Maakohtu 13. aprilli 2017. a

määrusega (kd I, tl 135 jj). Samas määruses märgiti kohtuistungile kutsutavad isikud, nende seas ka P. Kutser.

Kohtumääruses ilmumata jäämise tagajärgi kohtuistungile kutsutud isikutele ei selgitatud ja eraldi kutseid maakohus asja

materjalidest nähtuvalt P. Kutserile ega teistele süüdistatavatele ei saatnud. Prokuratuuri vastusest kaitsja määruskaebusele ja

eelistungi protokollist (kd I, tl 83 jj) ilmneb, et kohtuistungite ajad lepiti kokku eelistungil, kus osalesid prokurör ja kaitsjad.

Seejärel koostas prokurör kokkulepitu põhjal täpsema ajakava selle kohta, millisel istungipäeval millist kuriteosündmust

käsitletakse ja kes peab vastaval istungipäeval kohtusse ilmuma, ning saatis ajakava kaitsjatele. Selget kokkulepet selle

kohta, kes korraldab süüdistatava väljakutsumise kohtusse, üheski menetlusdokumendis ei kajastu. Samuti ei ole kaitsja

Riigikohtule esitatud määruskaebuses ega prokurör vastuses kaebusele kinnitanud sellise kokkuleppe olemasolu.

KrMS § 1631 lg 3 kohaselt korraldab süüdistatava väljakutsumise prokuratuur, kui eelistungil selles osas teistsugust

kokkulepet ei saavutata. Seega oli prokuratuuri ülesanne edastada P. Kutserile kohtukutse KrMS §-des 163 jj sätestatud

korda järgides, sh teavitades teda ilmumata jäämise tagajärgedest (KrMS § 163 lg 1 p 9).

11. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu ja prokuröri seisukohaga, et P. Kutseri eelnev hoiatamine ei olnud võimalik.

Kolleegium märgib, et KrMS § 1381 näeb ette rahatrahvi määramise korra kõigil seadustikus ettenähtud juhtudel, mitte

üksnes menetleja kutsel ilmumata jäämise korral. KrMS § 163 lg 1 p 9 kohaselt tuleb kutses alati märkida ilmumata jäämise

tagajärjed. Kuna kutse tuleb isikule kätte toimetada, peaks olema välistatud olukord, kus süüdistatava hoiatamine on kutse

kättetoimetamisele vaatamata võimatu. Ringkonnakohtu tõlgendus, et KrMS § 1631 alusel ei ole üldmenetluses isikute

kutsumisel hoiatamine võimalik, muudaks KrMS § 1381 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamise nõude kui üldreegli

sisutühjaks ja viiks ebamõistliku tulemuseni, nt ilmumata jäänud tunnistajate puhul (KrMS § 1631 lg-d 1 ja 6). Seega oli

P. Kutseri hoiatamine, s.o mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise tagajärgedest teavitamine, võimalik nõuetekohases kutses.

Lisaks kutses märgitavale oli maakohtul võimalik mõjuva põhjuseta ilmumata jäämisega kaasnevat selgitada ka kohtu alla

andmise määruses. Isiku väljakutsumise ja kutse kättetoimetamise regulatsiooni (KrMS §-d 163-168) sõnastuse ega mõttega

ei ole kooskõlas ka tõlgendus, et kohtuistungi toimumisest ja ilmumise kohustusest mistahes viisil teadlikuks saanud

süüdistatava hoiatamine ei ole KrMS § 1381 lg 3 mõttes mõistlik. Nii ei ole alust eeldada, et kutsutu, olgu selleks või

süüdistatav, kellel on kaitsja, peab teadma ilmumata jäämise tagajärgi.

12. KrMS § 1381 lg 1 esimeses lauses sätestatu järgi saab kohus määrata rahatrahvi vaid sellise menetlusõigusliku

rikkumise eest, mille eest on trahvimise õigus kriminaalmenetluse seadustikus üheselt ja täpselt ette nähtud (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-80-16, p 8). Kuna P. Kutserit ilmumata jäämise

tagajärgedest ei teavitatud, ei saanud maakohus süüdistatavat trahvida, sest KrMS § 138 lg 1 ja § 1381 lg 3 järgi võib trahvi

määrata üksnes menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule, kui teda on trahvimise eest hoiatatud (v.a kui see ei ole

mõistlik või võimalik). Kui asjas peaks leidma tõendamist, et süüdistatav on tema ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi

edasilükkamisest tingitud kulud põhjustanud süüliselt, tuleb tal need kulud hüvitada (KrMS § 173 lg 3 ja § 176 lg 1 p 1).

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a määruse,

millega kohaldati P. Kutserile KrMS § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahvi. Süüdistatava kaitsja määruskaebus tuleb

rahuldada.

Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi

(allkirjastatud digitaalselt)