3-17-2581/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2581 Määruse kuupäev 21. märts 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R. kaebus Politseija Piirivalveameti vastu Rakvere arestimajas tikkude keelamise ja suitsetamise võimaluse piiramise õigusvastasuse kindlakstegemise ning tikkude kambrisse andmiseks või piiramatu suitsetamise võimaldamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja J.R. Vastustaja Politseija Piirivalveamet Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. J.R. esitas 20.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 05.12.2017 kaebuse täienduse. Kaebaja on vahistatu ning viibib Politseija Piirivalveameti (PPA) Rakvere arestimajas. Kaebaja on suitsetaja. Kaebajale ei lubata pakiga saata ja talle ei anta kambrisse tikke. Kaebaja saab sigaretile tuld iga ühe tunni tagant, välja arvatud kell 23 - 7. Kaebajale on selgitatud, et tegemist on arestimaja sisemise töökorraldusega. Kaebajale ei ole esitatud haldusakti, mis reguleerib suitsetamise korraldust Rakvere arestimajas, kaebaja andmetel selline haldusakt puudub. Kaebaja arvates on tal õigus suitsetada oma kambris ööpäevaringselt ja kasutada kambris tikke. Kaebaja on esitanud arestimajale sellekohaseid taotlusi ja on saanud vastuse 27.11.2017 nr 2.1-3/30769-4.

Kaebaja palus tuvastada Rakvere arestimaja toimingute, s.o kaebajale tikkude keelamise, üks kord tunnis suitsetamise võimaldamise ja kell 23-7 suitsetamise keelamise õigusvastasuse. Arestimaja on nende toimingutega alandanud tema inimväärikust ja tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Kaebaja palus ka kohustada PPA-d andma tema kasutusse tikud või korraldama suitsetamise kaebajale sobival viisil. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

2

Kohtu seisukoht

2. Kaebaja on esitatud kohtule kohustamisja tuvastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja 6).

Kohus tagastab tuvastamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3. HKMS § 283 lg 1 alusel tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisuja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.

HKMS § 45 lg 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis sätestas, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

See, et kaebajal ei olnud kambris tikke, kaebaja ei saanud kell 23-7 suitsetada ja ülejäänud ajal sai sigaretti süüdata üks kord tunnis, ei saanud põhjustada kaebajale varalist kahju. Eeltoodu ei saanud põhjustada ka riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja hinnangul alandas tikkude keelamine ja suitsetamise võimaluse piiramine tema väärikust. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 võimaldavad küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist õigusvastase tegevusega süüliselt väärikuse alandamise korral. Kuid väärikuse alandamise all mõistetakse kohtupraktikas olukorda, kus isikule on põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega ning avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eesti õigustraditsioonis erandlik ja piiratud ning ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu lahend 3-3-1-85-16 p 10).

Arestimaja sisekorraeeskirja § 28 lg 1 lubab piirata suitsetamist arestimajas palju ulatuslikumalt, kui seda kaebaja puhul tehti (suitsetamist võib lubada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetul on õigus seal viibida). Sisekorraeeskirja § 28 lg 2 alusel ei ole kinnipeetul õigust enda juures hoida suitsetamistarbeid, sh esemeid, millega saab tubakatooteid põlema süüdata. See tähendab, et piirangud suitsetamise ja tikkude kambris hoidmise osas kaasnevad paratamatult kinnipidamisega arestimajas, nende puhul ei saa tegemist olla väärikuse alandamisega. Ka ei kujuta olukord, kus kaebaja sai suitsetada väljaspool öörahu aega ja sai sigareti süüdata üks kord tunnis, endast kaebaja põhiõiguste tõsist riivet. Kaebaja hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

4. Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga. Kohus siiski märgib, et kaebaja viibib praegu Viru Vanglas. Kuna kaebaja enam arestimajas ei viibi, siis ei õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ka preventiivne eesmärk. Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti arestimajja ja samasse olukorda ei anna piisavat alust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

5. Kohus tagastab kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 (kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis) alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda

3

faktilised asjaolud või õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-79-16, p 20).

Kaebaja viibib Viru Vanglas. Kuna kaebaja enam PPA arestimajas ei viibi, siis ei saa PPA-d kohustada kaebaja suhtes mingeid haldusakte andma või toiminguid tegema.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks kohtunik