4-17-3969/37 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4173969

Otsuse kuupäev

21. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Peeter Roosma ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Igor Aleksejevi väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. septembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tairi

Piirimäe

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. veebruar 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. septembri 2017. a otsus Igor Aleksejevi väärteoasjas

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 19. juunil 2017 väärteoprotokolli, mille kohaselt Igor Aleksejev,

juhtides mootorsõidukit 21. jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx, sõitis välja

õuealalt ega andnud teed peateel liikuvale politseisõidukile, põhjustades mootorsõidukite

kokkupõrke. Sellega rikkus I. Aleksejev liiklusseaduse (LS) § 17 lgt 3, mille kohaselt parklast,

õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma

teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud

teisiti. Menetlusalune isik tekitas oma teoga varalise kahju sündmuskoha läheduses pargitud kahe

sõiduauto omanikule, Politsei- ja Piirivalveametile ning politseinik E. L-ile, kelle mobiiltelefon sai

liiklusõnnetuses kahjustada. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi politseisõiduki juht

patrullpolitseinik M. L. ja tema kaasreisija patrullpolitseinik E. L.

2. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo menetleja Tairi Piirimäe tegi 18. juulil 2017

üldmenetluses otsuse, millega määras I. Aleksejevile LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50

trahviühikut, s.o 200 eurot. Samuti mõisteti menetlusaluselt isikult välja ekspertiisikulu.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas maakohtule kaebuse menetlusalune isik, kes taotles otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt I. Aleksejev soovis

liikuda Xxxxxxx X suunas. Menetlusalune isik pööras õuealalt Yyyyyyyyyy YY maja kõrvalt

vasakule Xxxxxxx xxxxx sõiduteele, misjärel toimus kokkupõrge politseiautoga. Enne manöövri

4-17-3969

sooritamist nägi kaebuse esitaja vasakult lähenevat sõidukit, mis oli umbes 100 meetri kaugusel

Zzzzzzzzzz ZZ maja vastas. I. Andrejev oli veendunud, et vasakult lähenev transpordivahend sõidab

lubatud kiirusega. Hinnates vahemaad läheneva sõidukiga piisavaks, pööras menetlusalune isik

vasakule ja siis toimus kokkupõrge. Tema kiirus ei ületanud kokkupõrke hetkel 17 km/h.

Ekspertiisiaktist nähtub, et politseiauto juht ületas lubatud kiirust. LS § 84 lg 2 näeb ette, et

alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise

helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda seaduses

ette nähtud kiiruspiirangutest. Praegusel juhul ei olnud politseiautol alarmsõiduki erimärguanded

sisse lülitatud, mistõttu kiiruse ületamine oli lubamatu ja just see rikkumine oligi liiklusõnnetuse

põhjus.

4. Viru Maakohtu 21. septembri 2017. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja

väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades

seda järgmiselt.

4.1 VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles

sisalduva teokirjeldusega. Seega on kohus seotud ka väärteoprotokolli märgitud väärteo

toimepanemise aja ja kohaga. Kohtu uuritud tõendid ei kinnita seda, et kaebuse esitaja pani toime

talle etteheidetava väärteo 21. jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx.

4.2 Esiteks ei ole väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et kaebuse esitaja jättis täitmata LS §

17 lgst 3 tuleneva kohustuse aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx. Ei kaebuse esitaja I. Aleksejevi ega

tunnistajate M. L-i ja E. L-i ütlusest ei nähtu, et menetlusalune isik pani toime väärteo just sel

aadressil. Väärteoprotokollis tulnuks märkida koht, kus kaebuse esitaja jättis kohtuvälise menetleja

hinnangul õuealalt välja sõites täitmata teeandmise kohustuse, nagu seda on tehtud sündmuskoha

vaatluse protokollis.

4.3 Samuti ei ole tõendatud väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise aeg. Menetlusaluse isiku

hinnangul toimus sündmus kell 21.20–21.25. Tunnistajate M. L-i ega E. L-i kohtuistungil antud

ütlustest ei nähtu, millal väärtegu toime pandi. Teatises liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku

saabumisest on liiklusõnnetuse toimumise ajana toodud välja nii 21. jaanuar 2017 kell 21.25 kui ka

21. jaanuar 2017 umbes kell 21.10. Politseisõiduki seiremooduli väljavõttest ajavahemikus 21.

jaanuaril 2017 kell 21.05–21.25 nähtub, et selle mootorsõiduki kiirus on 0 km/h alates 21.08.44

ning see annab kohtule aluse asuda seisukohale, et 21. jaanuaril 2017 kell 21.10 ei saanud kaebuse

esitaja jätta täitmata teeandmise kohustust. Kui jaatada võimalust, et kaebuse esitaja pani rikkumise

toime 21. jaanuaril 2017, pidi see toimuma enne 21.10.

4.4 Isegi kui käesolevas väärteoasjas oleks väärteoprotokollis nõuetekohaselt kajastatud teo faktilised

asjaolud, võib teo õigusvastasus olla välistatud teise mootorsõiduki juhi M. L-i käitumise tõttu.

Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et vastus küsimusele, kelle käitumine põhjustas

liiklusõnnetuse, ei loo veel selgust selles, kellele saab ja tuleb saabunud tagajärg karistusõiguslikult

omistada. Tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja ebakorrektne käitumine, kuna

normatiivselt ei saa isikule omistada tagajärge juhul, kui tema teo ja tekkinud tagajärje vahel puudub

õigusvastasusseos. Liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist.

2(6)

4-17-3969

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

5.1 Maakohus rikkus VTMS § 123 lgs 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt maakohus arutab väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Praegusel juhul jättis maakohus uurimata olulise

tõendi – sündmuskoha vaatluse protokolli – ega ole tõendi uurimata ega hindamata jätmist

põhjendanud. Selle tõendi abil on võimalik kindlaks teha liiklusõnnetuse toimumise aeg.

Vaatlusprotokolli kohaselt pani I. Aleksejev teo toime 21. jaanuaril 2017 kell 21.10. Vastuväites

väärteoprotokollile on menetlusalune isik samuti märkinud, et sündmus toimus 21. jaanuaril 2017

kell 21.10, ega vaidlusta ka maakohtule esitatud kaebuses sündmuse toimumise aega ega kohta.

Kohtuväline menetleja märgib, et praegusel juhul ei olekski võimalik liiklusõnnetuse aega täpsemalt

tuvastada. Riigikohtu praktikast ei tulene kuriteo toimepanemise aja ega koha kindlakstegemise

nõuet vastavalt minuti või meetri täpsusega. Teo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud

sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse, ja esitada

sellele vastuväiteid.

5.2 Kohus lähtus ebaõigesti politseisõiduki GPS-seadme andmetest. Seadme andmete salvestamise intervall

ja andmete kvaliteet ei võimalda nende kasutamist süütegude menetlemisel. Muu hulgas ei ole selle

andmeid võimalik kasutada sõiduki kiiruse mõõtmisel, sest tegemist ei ole kalibreeritud

kiirusmõõturiga. Kohtuotsuses viidatud seiremooduli väljavõte näitab politseisõiduki kiiruseks

79 km/h 12 sekundit enne seda, kui liiklusõnnetuse toimumise kohas on salvestatud järgmine logi,

mille kohaselt sõiduk seisab (selle kiirus on 0 km/h). Nii pika ajavahemiku jooksul võis sõiduki

kiirus kindlasti muutuda.

5.3 Ekspertiisiakti kohaselt oli menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks kokkupõrke hetkel ca 17 km/h ja

politseisõiduki kiiruseks ca 62 km/h. Sündmuskohal ei olnud pidurdusjälgi, mis tähendab, et

politseisõiduki juht ei jõudnud enne liiklusõnnetust pidurdada. Menetlusaluse isiku väitel alustas ta

liikumist ajal, mil politseisõiduk oli temast umbes 100 meetri kaugusel. Liikudes lubatud kiirusel

(50 km/h), läbinuks politseisõiduk selle vahemaa umbes 0,4 sekundit aeglasemalt (1,6 sekundi

asemel 2 sekundiga). Seega riskis menetlusalune isik peateele välja sõites õigustamatult.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Maakohus lõpetas praeguses asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel I. Aleksejevile

etteheidetavas teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimelt ei vastanud kohtu hinnangul

väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud aeg ja koht tuvastatud faktilistele asjaoludele – teo

toimepanemine väärteoprotokolli märgitud kellaajal ja kohas ei ole kindlaks tehtud. Kolleegiumi

hinnangul ei järgi maakohtu põhjendused selles osas seaduse nõudeid ja Riigikohtu praktikas antud

juhiseid ning seda järgmistel põhjustel.

7. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel

on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Selle

üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni

eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele

3(6)

4-17-3969

isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi

2015. a otsus asjas nr 311515, p 6).

7.1 VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo

toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse

teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo

toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku

kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3113716, p 9). Kuigi

VTMS § 150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse

oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a

otsus asjas nr 31111912, p 6; 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3112315, p 49).

7.2 Väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine

kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse

süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo

asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise

koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht

peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda

tegu toime panna ei saanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 2007. a otsus asjas

nr 3114507, p 10).

8. Järgmisena tuleb lahendada praeguses asjas keskse tähendusega küsimus kohtuliku arutamise piiridest

teo toimepanemise aega ja kohta kirjeldavate asjaolude tuvastamisel. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi

kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda

väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud

teokirjelduses.

8.1 Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui

menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Otsustades,

kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb toimida

järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht

teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas

karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab

kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo

karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil

puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr

3111609, pd 9–11). Samuti ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja

tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid.

8.2 Riigikohtu praktikas on muu hulgas leitud, et vale laiendmääramatuse märkimine väärteoprotokolli on

pelgalt ebatäpsus, mis ei mõjutanud teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh

kiirusmõõturiga fikseeritud mõõtetulemust, ega ka mitte menetlusalusele isikule süüksarvatava

väärteo kvalifikatsiooni; seetõttu ei saa laiendmääramatuse korrigeerimist käsitada iseenesest

väärteoasja arutamise piiridest väljumisena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri

2016. a otsus asjas nr 3115616, p 15). Samuti ei ole väärteoprotokolli piiridest väljumisena käsitatav

4(6)

4-17-3969

olukord, kus maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevaks oli nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud 20. november 2010, kuigi õige olnuks 20. detsember 2010. Riigikohus

leidis, et kuna väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjelduse kohaselt esitas menetlusalune isik

valeandmeid 2010. a novembrikuu käibedeklaratsioonis ja maakohus tuvastas sellest lähtuvalt

õigesti ka teo toimepanemise aja – 20. detsember 2010 –, ei olnud väärteomenetluse lõpetamine

põhjendatud ning sel viisil käitudes rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsus asjas nr 31111912, p 8). Väärteoprotokolli piiridest

väljumisega ei ole tegemist ka juhul, kui kohus, tuginedes teokirjelduses märgitud asjaoludele,

annab teo toimepanemise koha kohta uut õiguslikku hinnangut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3112315, p 71).

9. Rakendades eeltoodud põhimõtteid praegusele väärteoasjale, märgib kolleegium järgmist.

9.1 Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt pani I. Aleksejev väidetava rikkumise toime 21.

jaanuaril 2017 kell 21.10 aadressil Xxxxxxx X, Xxxxx. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et sel

õhtul toimus Xxxxx liiklusõnnetus – kahe sõiduki kokkupõrge –, milles osalesid I. Aleksejevi

juhitud sõiduk ja politseisõiduk. Maakohtul tekkis kogutud tõendite pinnalt kahtlus, et tegu pandi

toime mõni minut varem, sest politseisõiduki seiremooduli väljavõtte kohaselt oli selle sõiduki

kiirus 0 km/h alates kell 21.08.44. Kolleegium märgib, et jättes kõrvale küsimuse sellest, kas

navigatsioonisüsteemi andmed on piisavalt täpsed ja usaldusväärsed, ei ilmne maakohtu otsuse

põhjendustest, et juhul, kui liiklusõnnetuse toimepanemise aeg erineks mõne minuti võrra

väärteoprotokollis märgitust, tuleks väärteoasja lahendada teisiti või et viidatud asjaolu oleks

takistanud kaitseõiguse tõhusat teostamist. Sellises olukorras ei ole Riigikohtu hinnangul põhjust

väärteomenetluse lõpetamiseks.

9.2 Samuti leidis maakohus, et väärteoprotokolli on valesti märgitud teo toimepanemise koht.

Tõepoolest, sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle lisast, samuti tunnistajate ning ka

menetlusaluse isiku enda ütlustest tuleneb, et I. Aleksejev sõitis välja õuealalt Yyyyyyyyyy YY maja

kõrvalt ja pööras vasakule Xxxxxxx xxxxx peateele, kus toimus kahe sõiduki kokkupõrge.

I. Aleksejevi ütluste kohaselt soovis ta kohe pärast peateele väljasõitmist pöörata paremale Xxxxxxx

X suunas. Seega võis menetlusalune isik rikkuda teeandmise kohustust õuealalt peateele välja sõites

ja aadress Xxxxxxx X ei kirjelda piisava täpsusega kohta, kus isik tegutses, ega kohta, kus saabus

koosseisu kuuluv tagajärg (KarS § 11). Samas nähtub sündmuste käik ja kõigi osaliste asukoht

piisava selgusega väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest koostoimes sündmuskoha vaatluse

protokolliga. Selle kohta ei olnud menetlusosalistel ka vastuväiteid. Seega ka eeltoodud ebatäpsus

teokirjelduses ei takistanud väärteoasja lahendamist.

10. Eeltoodust lähtudes leiab kriminaalkolleegium, et maakohus rikkus väärteomenetlust lõpetades

oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis tingib maakohtu otsuse

tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks.

Tühistades maakohtu otsuse

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis

tõstatatud küsimusi, mis puudutavad politseisõiduki GPS-seadme andmete usaldusväärsust ja

saabunud tagajärje objektiivset omistatavust I. Aleksejevile. Selles osas peab maakohus võtma

seisukoha väärteoasja uuel lahendamisel.

5(6)

4-17-3969

11. Juhindudes VTMS § 175 pst 2 ja § 174 pst 7, tühistab Riigikohus Viru Maakohtu 21. septembri

2017. a otsuse I. Aleksejevi väärteoasjas ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule

teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)