3-17-2193/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2193 Määruse kuupäev

20. märts 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R. kaebus Politseija Piirivalveameti toimingu tühistamise ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (karistusseadustiku andmata jätmine Jõhvi arestimajas) Menetlusosalised Kaebaja J.R. Vastustaja Politseija Piirivalveamet Resolutsioon

1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. J.R. esitas 23.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) Jõhvi arestimaja tegevusele. Kaebuse kohaselt toimetati kaebaja 13.09.2017 Jõhvi arestimajja. Kaebaja esitas 14.09.2017 avalduse, et talle antaks tutvumiseks karistusseadustik, kuid kaebaja avaldus jäeti rahuldamata. Kaebaja esitas vaide. Jõhvi arestimaja juhi 17.10.2017.a otsusega (tl 6) jäeti kaebaja vaie rahuldamata, kuna arestimaja sisekorraeeskiri ei näe ette karistusseadustiku väljastamist kinnipeetule. Arestimaja leidis, et ta ei ole rikkunud kaitseõigust, kuna vahistatu kaitseõiguse tagamisega tegeleb kaitsja, kellega kinnipeetul on õigus piiranguteta kohtuda ja suhelda.

Kaebaja on seisukohal, et olenemata sellest, et kahtlustatav omab õigust kaitsjale, omab ta ka õigust tutvuda õigusaktidega ja arestimajal on kohustus neid talle tutvustada. Jõhvi arestimaja on rikkunud kaebaja kaitseõigust ja sõnavabadust. Kaebaja palub tuvastada nimetatud rikkumine, tühistada Jõhvi arestimaja 14.09.2017.a vastus ja tuvastada selle õigusvastasus. Kaebaja väitel aitab õigusvastasuse kindlakstegemine tal edaspidi kaitsta oma õigusi ja saada vajadusel kaitseõiguse tagamiseks õigusakte. Kaebaja soovib tulevikus esitada kahjunõude. Kaebaja on praegu paigutatud Rakvere arestimajja, kuid välistatud ei ole tema toimetamine Jõhvi arestimajja. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja on esitatud kohtule tühistamisja tuvastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 6).

3. Arestimaja keeldumine väljastada kaebajale tema soovitud trükis on haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses toiming. Tegemist ei ole haldusaktiga, kuna otsustus jätta kaebajale karistusseadustik andmata ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). See tähendab, et tegemist on toiminguga (HMS § 106 lg 1).

HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt saab tühistamisnõude esitada üksnes haldusakti suhtes. Kaebajal puudub õigus esitada tühistamisnõue ja kaebus ei ole selles osas lubatav.

4. HKMS § 283 lg 1 alusel tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisuja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.

HKMS § 45 lg 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis sätestas, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktikas leitakse, et põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel on käsitletav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.

5. Kaebaja on tuvastamisnõuet põhjendanud preventiivse eesmärgiga ja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega.

Kaebuse esitamise ajal oli kaebaja Jõhvi arestimajast lahkunud. Vanglas kinni peetavate isikute andmekogu põhjal viibib kaebaja praegu Viru Vanglas. Kui kaebaja enam arestimajas ei viibi, siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti arestimajja ja samasse olukorda (s.t olukorda, kus kaebajal on endiselt soov ja vajadus tutvuda karistusseadustikuga) ei anna piisavat alust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui selline olukord peaks tekkima, siis on kaebajal võimalik esitada kohustamiskaebus.

Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Karistusseadustiku ühekordne väljastamata jätmine ei saanud tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju, seega oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.

6. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 24.01.2018 halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et tal ei olnud Jõhvi ja Rakvere arestimajas võimalik tutvuda õigusaktidega (haldusasi 3-18-175). Kaebus võeti 14.03.2018 menetlusse. Seega ei ole praegune kaebus enam kaebaja õiguste kaitseks kohane ega vajalik.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks kohtunik