1-17-9957/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2018 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9957 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON -

IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2018 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO

05.03.2018 erakorraline ettekanne K.S-ile

Viru Maakohtu 14.11.2017

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu K.S

sünd. XXX,

isikukood

XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxx, töökoht xxx Kriminaalhooldusametnik Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO

05.03.2018 erakorraline ettekanne K.S-ile

Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega

mõistetud e täitmisele pööramiseks karistus

rahuldada.

Pöörata Ando PAJOLE Viru Maakohtu

14.11.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 aheksa) kuud (k vangistust täitmisele.

Saata K.S-i karistust kandma vanglasse. K.S-i karistuse kandmise algus on

alates tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus

2 esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

K.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus 8 kuud

vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6, lg.2 p.21, 5 sätestatud kontrollnõudeid ja sus jõustus lisakohustusi. Kohtuot 30.11.2017.

Erakorraline ettekanne

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 05.03.2018 maakohtule erakorralise

ettekande, milles teeb ettepaneku K.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamiseks oli asjaolu, K.S talle

et

ei täitnud KarS .2 §75 lg p.5 alusel kohustust alluda

määratud

ettenähtud

ravile. Nimelt narkosõltlastele ettenähtud –

ravile, mille kestvus on 7 9 kuud mida asus

ja

ta

vabatahtlikult ma alates 21.08.2017 läbi

xxx ravisõltuvushaigete ja rehabilitatsioonikeskuses aadressil xxx 02.03.2018 seletuses kirjutas K.S, oli xxx rehabilitatsioonikeskuses

et

ja osales seal kaheksas tunnis. Oli seal pool aastat. ametlikult , kuna

Läks nüüd tööle ta ja l on korter xxx

vaja teenida raha kommunaalkulude tasumiseks, et võlg ei läheks suureks. Vaja tasuda ka enda ravi eest. Esmakohtumine toimus 14.12.2017, isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse

mil

õigusi ülevaade

ja kohustusi. Isik kinnitas allkirjaga tutvumist. Isikule tehti

kriminaalhoolduse seoses isiku ravil viibimisega. Senise töökorraldusest

kriminaalhoolduse jooksul on toimunud kaks kohtumist, kus isikuga vesteldi

riskihindamise koostamiseks vajalikel teemadel. 15.01.2018 andis rehabilitatsioonikeskuse teada, teenuse osutamise

sotsiaaltöötaja

et

leping on

lõpetatud seoses K.S-i poolse kodukorra rikkumise Samal

tõttu. päeval sotsiaaltöötaja

esitas kriminaalhooldusosakonnale K.S-i poolt

koostatud avalduse elukoha vahetamiseks ning kriminaalhoolduse

ümbermääramiseks elukohajärgsesse kriminaalhooldusosakonda. K.S xxx

sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel 21.08.2017 15.01.2018. – Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo tegi , sest ettepanku pöörata karistus täitmisele K.S ole kohtu poolt talle kohustust alluda ei täitnud

täitmiseks määratud

narkosõltlastele ettenähtud –

ravile, mille kestvus on 7

9 kuud mida

ja ta läbis vabatahtlikult alates 21.08.2017

xxx rehabilitatsioonikeskuses. K.S lahkus

teenusest enne 15.01.2018. tähtaega

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Ando pajo jäi maakohtu istungil erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde.

3

Süüdimõistetu K.S seletas maakohtu istungil, et ta lahkus Viljandist, kuna tal on korter ja ema ei olnud võimeline kahe korteri eest maksma. Süüdimõistetu nõustus, et on kohtuotsuse tingimusi rikkunud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kari lg.4

stusseadustiku §74 kohaselt kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või äida talle pandud kohustusi või ei t paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse kirjalikult hoiatada väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda

või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse

täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku lg.1 otsustab Karistusseadustiku

§427

§74 §75

lg.4, lg.3, lg.7 §76 või

§87-1 lg.4

või 5 kohaselt

süüdimõistetule täiendavate määramise või või tühistamise või

kohustuste

kohustuste kergendamise

katseaja pikendamise karistuse

või täitmisele pööramise süüdimõistetu järgse

elukoha

maakohtu oma

täitmiskohtunik määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3 alusel lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Süüdimõistetu K.S-ile on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 14.12.2017.

Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et süüdimõistetu

rikkus kohustust alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku

andnud. Rikkumine on tõendatud tõendiga nr.1 xxx 15.01.2018

-57/108, mille

kohaselt

viibis süüdimõistetu statsionaarsel raviteenusel perioodil 21.08.2017 – 15.01.2018. 13.03.2018 kohtule xx xxx Täiendavalt esitas kriminaalhooldusametnik sõltuvushaigete ravirehabilitatsioonikeskuse juhi R K 12.03.2018 teatise nr.1- ja

15/679, mille kohaselt rehabilitatsiooniteenuse osutamise lõpetati

leping K.S-iga

kuna tal puudus sisemine motivatsioon

psühholoogilise töö

tegemisel ning esines korduvalt erinevate sisekorraeeskirjade rikkumisi. Samuti on rikkumine

tõendatud süüdimõistetu enda selgitustega.

Süüdimõistetule selgitati esmakohtumisel kriminaalhooldusaluse kohustusi, õiguseid ja räägiti üle tähendus tagajärjed,

lisakohustuse

ja samuti

mis kaasnevad rikkumistega,

millest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga. Seega K.S

näitab üles lugupidamatust ja hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse.

Kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Kokkuleppe üheks tingimuseks oli

kohustus läbida narkosõltlaste ravi – xxx rehabilitatsioonikeskuses kestvusega 7

9 kuud. Allkirjastades nimetatud kokkuleppe, pidi K.S-ile üheselt mõistetavalt

olema arusaadav sellise kestvusega ravi läbimine xxx kohapeal ja kui

4 kriminaalhooldusalune leidis, et see ei ole tema poolt aktsepteeritav ja ta ei ole

selleks võimeline, oleks tulnud sellest kokkuleppest loobuda. Kuna aga ta seda ei

teinud, kinnitati sõlmitud kokkulepe kohtuotsusega ning seega on

kriminaalhooldusalune käesolevaks ajaks kohtuotsusega pandud lisakohustust rikkunud.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud

ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu

14.11.2017 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu jäeti temale mõistetud vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga. Vaatamata sellele ei ole K.S Kohtul ei suutnud talle osutatud usaldust õigustada. teki se veendumust, et tegemist oleks isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidi elu elada seaduskuulekalt.

Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata otsusega mõistetud ja ära K.S-ile Viru Maakohtu 14.11.2017 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Süüdimõistetu ära kandmata karistuse algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §7 , §7 , KrMS §383, 4 5 §384, §386, §387 ja §427.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Osaliselt tühistatud artu Ringkonnakohtu määrusega. T