Legislator Case Law & Legislation
4-09-1823/10 AI generated

4-09-1823/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-1823/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-09-1823

Legislator headnote

AI generated

4-09-1823/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 4-09-1823

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-09-1823

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2009.a Tallinnas Väärteoasja number 4-09-1823

Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi A.T väärteoasi LS § 74 1 lg 2 järgi Menetlusalune isik: A.T (ik: xxx; kodakondsuseta; elukoht xxx; ei tööta) Kohtuväline menetleja Esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-§ 111 ja § 113

1. Tunnistada A.T liiklusseaduse § 74 1

lg 2

järgi süüdi ja karistada teda arestiga 4 päeva.

2. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise

alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või isiku kinnipidamise päev. A.T

ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks hiljemalt 21. septembril 2009. a.

Tähtajaks arestimajja mitteilmumise korral kohaldada A.T suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (hiljemalt 31. augustil 2009. a).

Menetluse käik ja kohtu seisukoht

1. A.T-le koostati 7. jaanuaril 2009. a väärteoprotokoll AB 1044064 selle kohta, et ta samal päeval kell 19:14 juhtis Viljandi maanteel maja nr 18b juures sõiduautot Renault Clio (reg.nr xxx), kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus ta liikluseeskirja § 70 p 1 ja pani toime LS § 741 lg 2 koosseisule vastavad väärteo.

2. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule, leides, et

menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, sest isikul puudub juhtimisõigus, varasemad

rahatrahvid on tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja A.T karistamist 4 päeva pikkuse arestiga.

A.T kohtuistungile ei ilmunud. A.T-le on korduvalt saadetud kohtukutseid. Kohtukutse on antud 9. juulil 2009. a allkirja vastu kätte tema isale. Seega on

kutse menetlusalusele isikule V™S § 41 lg 2 kohaselt kätte antud ja V™S § 90 lg 1 kohaselt on võimalik arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta.

3. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on tõendatud. A.T

suhtes on 9. novembril 2008. a tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega keelati mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse saamiseni (tl 6). Toimikus oleva juhtimisõiguse päringu väljatrüki (tl 5) kohaselt A.T juhtimisõiguse andmed

puuduvad. Väärteoprotokollis olevasse menetlusaluse isiku ütluste lahtrisse on A.T

märkinud: „Sõitsin juhtimisõiguseta. Rikkusin!“ Isikuandmete õigsust ja protokolli ärakirja kättesaamist on A.T kinnitanud allkirjaga.

4. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on

A.T alates 2007. aastast karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata (s.o LS § 741 lg 1 või 2 järgi) kokku 8 korral. Seega ei ole A.T hoolimata

varasematest, pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ning on

põhjendatud tema karistamine nelja päeva pikkuse arestiga. Karistuse kandmisele peab A.T ilmuma hiljemalt 21. septembril 2009. a.

Vangistusseaduse § 85 lg 1 kohaselt toimub aresti kandmine otsuse teinud kohtu asukohajärgse või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas. Sellest tulenevalt

määrab kohus, et arest tuleb kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses, s.o Tallinna Arestimajas (Tallinn, Rahumäe 6).

Sten Lind Kohtunik