2-17-105675/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-105675

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi XXX vastu võla ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

791,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871),

lepinguline esindaja Gerda Kabrits

Kostja: XXX(isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood

12290871) kasuks välja 714,26 eurot (võlgnevus 589,21 eurot ja seisuga 07.07.2017

viivis 125,05 eurot).

3. Mõista kostjalt XXX hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt

589,21 eurot alates 08.07.2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

464,16 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 96 % ulatuses kostja ja 4 % ulatuses hageja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

255 eurot (riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 80 eurot).

5.3.

Mõista kostjalt XXX hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskuluna

välja 96 % punktis 5.2 kindlaks määratud summast, s.o 244,80 eurot.

5.4.

Kohustada kostjat XXX tasuma punktis 5.3 väljamõistetud menetluskuludelt

hagejale OÜ AF Võlamenetlus viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-17-105675

2 (4)

7. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused ja põhjendused 

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), põhjendades

lühidalt vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on avalikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul

(TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

2-17-105675

3 (4)

Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 23.06.2014 liitumislepingu nr

3242016 ja 13.09.2014 liitumislepingu nr 3394656. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016 nõude

hagejale. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud, v.a sissenõudmiskulu osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

see TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-21-17, p 16 jj).

Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata hageja sissenõudmiskulude nõue (30 eurot), mille

osas ei ole hageja hagiavalduses esile toonud nõude rahuldamist võimaldavaid eelduseid, kuigi

kohus on sellele tähelepanu juhtinud. VÕS § 1132 ei sisalda nõude alusnormi

sissenõudmiskulude

abstraktseks

hüvitamiseks,

vaid

üksnes

piirab

tarbija

vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt nt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad

inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust

nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust

kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult

võttes vajalik – hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Niisamuti ei ole

hageja selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa.

Seetõttu tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta

rahuldamata.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud,

seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses,

s.o mitte üle põhivõla summa.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96 %

ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4 %

ulatuses hageja ja 96 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 550 eurot),

leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 80 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid

teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 244,80 eurot (s.o 255-st eurost 96 %).

Tulenevalt TsMS §-st 178 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

2-17-105675

4 (4)

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse

kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

/ allkirjastatud digitaalselt

/ Vallo Kariler kohtunik