2-17-118091/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-118091

Tsiviilasi

Inbank AS hagi XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

144,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Inbank (registrikood 12001988), lepinguline

esindaja Gerda Kabrits

Kostja: XXX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja AS Inbank (registrikood 12001988)

kasuks välja 90,25 eurot (võlg 82,10 eurot, intress 2,73 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 27.11.2017 seisuga 5,42 eurot).

3. Mõista kostjalt XXX hageja AS Inbank kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 82,10 eurot alates 28.11.2017

kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 76,68 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 82 % ulatuses kostja ja 18 % ulatuses hageja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

165 eurot (riigilõiv 75 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot).

5.3.

Mõista kostjalt XXX hageja AS Inbank kasuks menetluskuluna välja 82 %

punktis 5.2 kindlaks määratud summast, s.o 135,30 eurot.

5.4.

Kohustada kostjat XXX tasuma punktis 5.3 väljamõistetud menetluskuludelt

hagejale AS Inbank viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2-17-

118091

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused ja põhjendused 

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), põhjendades

lühidalt vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on avalikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul

(TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahelisest osamaksetega tasumise müügilepingust nr

HANS62039. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud, v.a sissenõudmiskulu osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

see TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-21-17, p 16 jj).

2 (3)

2-17-118091

Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata hageja sissenõudmiskulude nõue (20 eurot), mille

osas ei ole hageja hagiavalduses esile toonud nõude rahuldamist võimaldavaid eelduseid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 ei sisalda nõude alusnormi sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks, vaid üksnes piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist

eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Nõude

rahuldamiseks vajalikke eelduseid hageja aga hagiavalduses esile toonud ei ole, mistõttu ei ole

vastavat nõuet võimalik rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud,

seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses,

s.o mitte üle põhivõla summa.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 82 %

ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 18 %

ulatuses hageja ja 82 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 140 eurot), leiab,

et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 75 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90

eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud

standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega

istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole,

puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 135,30 eurot (s.o 165-st eurost 82 %).

Tulenevalt TsMS §-st 178 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse

kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik

3 (3)