Legislator Case Law & Legislation
2-18-1743/8 AI generated

2-18-1743/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-18-1743/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Xxx(edaspidi hageja) esitas Harju 02.02.2018 Harju Maakohtule hagi Xxxvastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on sõlmitud 18.04.1997 Venemaal Tveri oblastis Kuvshino linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielutõend nr xxx Hageja soovib abielu lahutada, kuna pooled ei ela 2013. aastast koos, neil puudub ühine majapidamine ja omavaheline suhtlus toimub ainult lastega seotud teemadel. Kostja ei ole usutunnistuse ja veendumuse tõttu nõus lahutama perekonnaseisuasutuses. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Legislator headnote

AI generated

2-18-1743/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 pooled 19.03.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et ei pea leppimist võimalikuks. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud.

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord expired residence permit waiver of realisation need to preserve availability old-age, survivors' and disability insurance breach of maintenance obligation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1743 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, Tallinn) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 19.03.2018 RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada Xxx(isikukood xxx) ja Xxx(isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 18.04.1997 Venemaal Tveri oblastis Kuvshino linna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abielutõend nr xxx

3. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxx(edaspidi hageja) esitas Harju 02.02.2018 Harju Maakohtule hagi Xxxvastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on sõlmitud 18.04.1997 Venemaal Tveri oblastis Kuvshino linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielutõend nr xxx

2. Hageja soovib abielu lahutada, kuna pooled ei ela 2013. aastast koos, neil puudub ühine majapidamine ja omavaheline suhtlus toimub ainult lastega seotud teemadel. Kostja ei ole usutunnistuse ja veendumuse tõttu nõus lahutama perekonnaseisuasutuses. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

3. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ja leppimist võimalikuks ei pea. Hageja soovib säilitada praeguse perekonnanime. KOSTJA SEISUKOHT

4. Kostja avaldas kohtuistungil, et on usklik ega nõustu lahutama. Lapsed kannatavad. Hagejaga koos ei ela 4 aastat. Lahutuse korral puudub õigus koju minna, lapsed jäävad igal õhtul üksi. Kui hageja ei soovi leppida, ei saa teda sundida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 pooled 19.03.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et ei pea leppimist võimalikuks. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Pooltel ei ole abielulist kooselu juba neli aastat. Hageja ei soovi abielu jätkata. Kuna üks pooltest ei pea leppimist võimalikuks, lahuselu on kestnud juba pikka aega ning poolte omavaheline suhtlus toimub üksnes lapsi puudutavates asjades, siis on kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul käesoleval juhul ebamõistlik võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

9. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik