3-17-712/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-712

Haldusasi

O.G.i

kaebus

Politsei-ja

Piirivalveameti

kohustamiseks vastata nõuetekohaselt 5 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist O.G.i 16.02.2017

teabenõudele

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – O.G., esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Reelika Aidnik

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.G.i kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. aprill 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.G. esitas 16.02.2017 Politsei- ja Piirivalveametile Põhja prefektuuri kaudu teabenõude (tl

8).

2. 27.02.2017 saatis Politsei-ja Piirivalveamet O.G.ile vastuse teabenõudele (tl 9), milles

märkis, et delikaatsete isikuandmete väljastamine on vastavalt isikuandmete kaitse seaduse

§ 11 lg 7 p 1 kolmandatele isikutele keelatud.

3. 29.03.2017 saabus Tallinna Halduskohtule O.G.i kaebus kohustada Politsei-ja

Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist vastama O.G.i 16.02.2017

teabenõudele vastavalt avaliku teabe seaduses (edaspidi AvTS) sätestatud nõuetele või

keelduda teabenõude täitmisest.

30.03.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.02.2018 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub 1) Kohustada Politsei-ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist vastama O.G.i 16.02.2017 teabenõudele vastavalt nõuetele sätestatud

AvTS-s ja vastusega täita teabenõuet või keelduda teabenõude täitmisest. 2) Juhul kui kohus

leiab, et Politsei-ja Piirivalveamet oma 27.02.2017 vastusega keeldus O.G.i 16.02.2017

teabenõude täitmisest ja teabe väljastamisest seoses sellega, et delikaatsete isikuandmete

väljastamine on keelatud, siis kohustada Politsei-ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist täitma O.G.i 16.02.2017 teabenõuet. 3) Juhul Politsei-ja

Piirivalveametil oli õigus keelduda O.G.i 16.02.2017 teabenõude täitmisest mingi teisel

põhjusel võrreldes põhjusega, mis oli esitatud 27.02.2017 vastuses, siis kohustada Politsei-ja

Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist esitama uue vastuse O.G.i

16.02.2017 teabenõudele vastavalt nõuetele sätestatud AvTS-s ja põhjendama teabenõude

täitmisest keeldumist. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja leiab, et tal on AvTS § 4 kohaselt õigus saada teavet. Väärteo otsuse väljastamine

ei ole seadusega keelatud. Politsei- ja Piirivalveamet on nimetatud teabe osas teabevaldaja.

AvTS § 20 sätestab tingimused teabenõude täitmiseks ning kaebaja leiab, et vastustaja ei ole

teinud ühtegi nendest toimingutest. Selle asemel on vastustaja edastanud kaebajale 27.02.2017

vastuse, milles on selgitanud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 7 punkti 1. Seega vastustaja

ei ole kaebaja teabenõuet täitnud ja ei ole ka keeldunud teabenõude täitmisest. Kaebaja leiab,

et vastustaja tegevus on õigusvastane.

4.2. Kaebaja palub, et juhul kui kohus leiab, et vastustaja vastusega keeldus teabenõude

täitmisest, kohustada vastustajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täita teabenõue.

Kaebaja tugineb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2 ja kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 4081 lg 2 ja 3 ning leiab, et seadusega on lubatud J. Ž. ja D. M. suhtes

tehtud väärteo otsuste avaldamine kaebajale ja vastustajal puudub seaduslik alus keelduda teabe

väljastamisest ja teabenõude täitmisest. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on tulenevalt VTMS

§ 62 lõikest 2 kohustatud väljastama kaebajale nõutud teavet, juhul kui teabe asub vastustaja

valduses.

4.3. Seoses vastustaja väitega, et vastustajal oli õigus väärteo otsust mitte väljastada, kuna

väärteo otsused on avaldatud karistusregistris, märgib kaebaja, et see ei ole õige. Nimelt

karistusregister väljastab ainult registriteateid, mitte väärteo otsuseid (vt tl 36). See asjaolu

tuleneb KarS § 15 lg 1 ja § 18. Kaebaja leiab, et vastustaja esitas teadlikult valed andmed

eesmärgil eksitada kohut selleks, et luua alus kaebuse mitte rahuldamiseks.

4.4. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid ning

väärteo asjas tehtud kohtuotsuseid. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi väidet ega põhjendust,

millised konkreetsed isikute isikuandmed takistavad väärteo otsuste väljastamist. Vastustaja on

kohustatud kaebajale andmed väljastama koos menetlusosaliste andmetega ning teiste isikute

andmed asendama initsiaalidega või tähemärkidega.

4.5. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 660 eurot sh

riigilõiv summas 15 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 32-35).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 28.11.2015 samade isikute suhtes samasisulise

teabenõude. Kaebaja palus teavet 2014-2015 aasta kohta. Käesolevas asjas palub kaebaja

samade isikute osas sama teavet 2016 aasta kohta. Ka eelnevalt 03.12.2015 keeldus vastustaja

kaebajale teabe andmisest. Kaebaja esitas selle peale halduskohtule kaebuse. Tallinna

Halduskohtu 22.02.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et VTMS-ist ei tulene

vastustajale kohustust kolmandatele isikutele teavet edastada. Vastustajale teabenõude

esitamine teiste isikute karistuse olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd tulenevalt

vastavast eriseadusest on kohaks, kus jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused

avalikustatakse, karistusregister. Samuti leidis kohus, et kuigi vastustaja jättis seadusest (AvTS

§ 15 lg 2) tuleneva selgituskohustuse täitmata ja käitus sellest tulenevalt õigusvastaselt, siis

puudus kaebajal õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ka põhjendatud huvi. Samas

leidis kohus, et 09.02.2016 vastuses kaebusele, selgitas vastustaja, et kaebajal on võimalik teave

kätte saada karistusregistrist.

5.2. Vastustaja märgib, et talle jääb arusaamatuks kaebaja taotlus kohustada vastustajat täitma

kaebaja teabenõue (ja viide AvTS §-le 20), kuna kohus on selles osas juba varasemalt seisukoha

võtnud (Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-11) ja kaebaja on käesoleva

kaebuse esitanud peale halduskohtu 22.02.2017 otsust olles sellest teadlik. Samuti ei ole

vastustaja hinnangul põhjendatud kaebaja taotlus kohustada vastustajat vastama teabenõudele

vastavalt AvTS sätestatud nõuetele ja keeldumisel põhjendada täitmisest keeldumist. Vastustaja

möönab, et kuigi 27.02.2017 keeldumises ei ole vastustaja kaebajale selgitanud, et kaebajal on

võimalik küsitud andmeid saada karistusregistrist, siis sai kaebaja sellest teada haldusasjas nr

3-16-11, kui vastustaja esitas 09.02.2016 omapoolse seisukoha kaebusele. Kaebaja on esitanud

peale vastustaja vastuse saamist uue, praktiliselt samasisulise teabenõude, ootamata ära

kohtulahendit. See, et kaebaja on muutnud teabenõudel aasta arvu, varasemalt 2014-2015

käesolevas haldusasjas oleval teabenõudel 2016, ei muuda teabenõude sisu ja sellest ei teki

vastustajale ka kohustust samasisulist teavet väljastada.

5.3. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Keeldumises on jäetud üksnes selgitamata,

et küsitud teave on kättesaadav karistusregistrist, mis oli tegelikult juba kaebajale teada. See ei

anna aga alust kohustamistaotluse rahuldamiseks. Vastustaja viitab ka Tallinna

Ringkonnakohtu 22.02.2018 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-16-11. Kaebaja poolt küsitud teave

on juurdepääsupiiranguga vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 34 lg-le 1 ning see on

tunnistatud teabeks, mis on asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p-st 1, 11 ja 12

tulenevalt.

5.4. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud ei ole arvestades asja sisu ja mahtu esitatud

ulatuses põhjendatud. Vastustaja peab põhjendatuks menetluskulusid kokku 2,5 tundi summas

250 eurot (tl 38-39p).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevat asja lahendama asudes märgib kohus kõigepealt, et ta mõistab kaebuse eesmärki

selliselt, et O.G. soovib saada PPA-lt esiteks teavet kaebaja korteriomandis elavate isikute

suhtes kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste kohta – kas neid on tehtud ja juhul kui on,

siis soovib kaebaja väärteomenetluses tehtud otsuste terviktekste.

Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud teave talle väljastada, vastustaja vaidleb

kaebusele vastu ning leiab, et kuivõrd tegemist oli delikaatseid isikuandmeid sisaldava teabega

ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabega, siis oli teabe

väljastamisest keeldumine õiguspärane. Lisaks on ette nähtud kindel kord, kuidas vastavaid

andmeid saab.

7. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 16.02.2017

teabenõude, milles palus väljastada järgmine teave: 1. Kas olid või ei olnud tehtud väärteo

otsused 2016 aastal J. Ž. suhtes isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx. Juhul kui 2016

aastal J. Ž. suhtes oli tehtud väärteo otsused, siis palun need mulle väljastada. 2. Kas olid või

ei olnud tehtud väärteo otsused 2016 aastal D. M. suhtes isikukood xxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxxxxx. Juhul kui 2016 aastal D. M. suhtes olid tehtud väärteo otsused, siis palun need

mulle väljastada.

O.G. seletas teabenõudes, et tema on xxxxxxxxx korteriomandi kaasomanik ja seoses sellega

temal on põhjendatud huvi tutvuda väärteoasjade otsustega isikute suhtes, kes elavad

korteriomandis (tl 8).

8. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja keeldus kaebajale teabe

väljastamisest isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 7 p 1 alusel (tl 9). Kohus nõustub

vastustajaga ning leiab, et tegemist on keeldumisega teabenõude täitmisest AvTS § 23 mõistes.

9. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8 sätestab, et delikaatsed isikuandmed on

andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit

või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

IKS § 11 lg 7 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete

kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui tegemist on delikaatsete

isikuandmetega.

IKS § 11 lg 6 on märgitud, et isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel

eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud

üksnes juhul, kui:1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi; 2)

isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate

andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse.

Seega on antud juhul vastustaja saanud kaebaja teabenõudest aru selliselt, et kaebaja taotleb

vastavaid andmeid isikute krediidivõimelisuse hindamiseks või muul sarnasel eesmärgil,

kuivõrd teabenõude kohaselt on tegemist xxxxxxxxxx korteriomandi kaasomanikega.

Kohus leiab, et vastustaja viide IKS § 11 lg 7 p 1 ei ole asjakohane, kuivõrd kaebaja küsitud

teave ei vasta IKS § 4 lg 2 p 8 sätestatule. Lisaks on vastustaja jätnud õigusvastaselt täitmata

selgituskohustuse rikkudes sellega AvTS § 15 ja § 23.

Samas ei tähenda see seda, et kaebaja kohustamiskaebus tuleks rahuldada ning kaebajale tema

poolt küsitud teave edastada. Vastustaja on välja toonud, et tegemist on ka AvTS § 35 lg 1 p 1,

p 11 ja p 12 sätestatud teabega. Järelikult ei oleks võimalik kohustamiskaebust rahuldada ning

vastustajat kohustada kaebajale tema poolt soovitud teabe väljastamiseks, kuivõrd tegemist on

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega (AvTS § 35 lg 1 p 1 ja p 11 ning p 12).

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-16-11 selgitanud, et AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaselt

on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud väärteomenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel avaldatava teabe. Seega üldjuhul on väärteomenetluses kogutud teave kuni otsuse

jõustumiseni mitteavalik. Erandina võib kohtuvälise menetluse kohta väärteomenetluse,

avalikkuse või andmesubjekti huvides andmeid avaldada enne otsuse tegemist juhul, kui sellega

ei kahjustata ülemäära väärteomenetlust, riigi huve või ärisaladust, samuti andmesubjekti ega

kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul (VTMS § 62 lg 1).

Sellise teabe avaldamiseks peab olema väärteoasja menetleva ametniku luba (VTMS §-d 2 ja

62 ning KrMS § 214). Kohtuvälises menetluses loetakse väärteomenetlus lõppenuks ja otsus

jõustunuks, kui otsuse peale ei ole kaebust esitatud ja kaebetähtaeg on möödunud (VTMS §

199 lg 1).

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine pärast otsuse jõustumist on lubatud KrMS

§ 4081 lg-tes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi (VTMS §

62 lg 2). Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses, mis avaldatakse Riigi Teataja

võrguväljaande veebilehel (vt KrMS § 4081 lg 1, Riigi Teataja seadus § 5, justiitsministri

15.02.2006 määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 11 p 1), ei avaldata nimetatud

veebilehel kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid, vaid neile võimaldatakse

juurdepääs pärast menetluse lõppu ja otsuse jõustumist ulatuses, milles see ei sisalda piiranguga

teavet.

Seejuures ei tohi kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid avalikustada suuremas

ulatuses kui väärteomenetluses tehtud kohtuotsuseid. KrMS § 4081 lg 2 sätestab, et kui

kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid,

mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend

võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on

asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti

taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. On ilmne, et kaebaja

taotletud kohtuvälises menetluses tehtud väärteo otsused sisaldavad kolmandate isikute

isikuandmed, mille avaldamine võib kahjustada nende eraelu puutumatust. Sellise teabe võib

tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 35 lg 1 p-d 11 ja 12).

AvTS § 14 lg-st 2 tuleneb, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate

isikute kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. AvTS § 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes

kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

10. Kohus nõustub täielikult eelpool märgitud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega ja leiab

arvestades asjaoluga, et kaebaja taotletud teabele kehtisid juurdepääsupiirangud ehk tegemist

on delikaatsete isikuandmetega, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Vastustaja on keeldunud teabe avaldamisest, kuna kaebaja ei märkinud teabenõudes ühtki

seadusest tulenevat alust, mis annaks talle õiguse saada teabenõudes nimetatud isikute kohta

käivat juurdepääsupiirangutega teavet. Kohus on seisukohal, et selliseks aluseks ei saa olla

pelgalt isiklik huvi tutvuda teabenõudja korteris elavate isikute suhtes kohtuvälises menetluses

tehtud väärteootsuste tekstidega.

Nagu Tallinna Ringkonnakohus eelpool viidatud lahendis selgitas, siis on kaebajal õigus

tutvuda Riigi Teataja veebiväljaande vahendusel nimetatud isikute suhtes jõustunud

kohtuotsustega väärteoasjades. Lisaks on kaebajal võimalik tutvuda teabenõudes märgitud

isikute karistusandmetega karistusregistri vahendusel KarRS-s ettenähtud tingimustel ja korras

ehk karistusregistrist saab kaebaja sisulise vastuse tema poolt teabenõudes esitatud küsimusele,

kas J. Ž. ja D. M. suhtes on tehtud kohtuvälise menetleja poolt otsuseid, mis on jõustunud.

KarRS § 6 p 2 kohaselt kantakse karistusregistrisse karistusandmed kohtuvälise menetleja ja

kohtu jõustunud otsuse alusel, mis puudutavad karistuse määramist või mõistmist väärteoasjas

(v.a hoiatamismenetluse andmed). Karistusregistrisse kantavate andmete täpsem loetelu on

sätestatud KarRS §-s 12 ning registri andmete väljastamine toimub KarRS 3. peatükis

ettenähtud korras.

11. Kohus leiab, et kuigi PPA oleks pidanud 27.02.2017 vastuses juhatama kaebaja teabe

juurde, mis on talle avalikult kättesaadav muudest allikatest (vt AvTS §-d 15 ja 22), ei muuda

see õigusvastaseks PPA keeldumist väljastada kaebajale tema teabenõudes taotletud

kohtuväliste väärteootsuste tekste ning esitada andmeid selle kohta, kas väärteo otsuseid on

üldse tehtud.

12. Eelnevat arvestades ei ole alust kohustada PPA-d kaebaja teabenõude täitmiseks vaatamata

sellele, et PPA on märkinud keeldumises eksliku õigusliku aluse (tegemist on menetlus- ja

vorminõuete rikkumisega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist – vt analoogia korras HMS

§ 58). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud vastustaja kohustamine koostada kaebaja teabenõudele

uus teabenõude täitmisest keeldumise vastust olukorras, kus kaebaja oma tegelikku kaebuse

eesmärki ei saavuta ja kaebajale on tegelikult nii varasemast analoogsest (haldusasjas nr 3-16-

11) kui käesolevast kohtuotsusest teada põhjendused, miks tema teabenõue rahuldamata jääb.

Osas, milles PPA on teabevaldaja - kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste väljastamine

- , on teabenõude täitmisest keeldumine õiguspärane. Kohus jätab kaebuse tervikuna

rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik