4-18-79/23 · 4-18-79/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-18-79

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-18-79

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetl - ja usaluse isiku I.M

kaebus Politsei

Piirivalveameti 03.01.2018. a otsusele väärteoasjas nr 2780,17,010246 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

I.M (isikukood: XXX;

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-postx ;

Kaitsja: vandeadvokaat Tambet Laasik (LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS Tartu osakond; asukoht: Turu 2, Tartu linn; e-post: ); tartu@leadell.com

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri . teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas

K h i i i i

21 b 2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politsei- Tartu politseijaoskonna 03.01.2018 2780,17,010246 muutmata ja I.M . a otsus väärteoasjas nr kaebus rahuldamata.

2

2. 16. aprilliks 2018. a Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele märgitud ja otsuses viitenumbriga. 3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Jätta menetluskulud I.M kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva jalikult teatada 7 päeva jooksul kohtumajale kir alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tähtaegselt kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav märts 16. il 2018. a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.12.2017. a koostati I.M suhtes väärteoprotokoll nr AB1483702 (väärteotoimik tl 1).

Väärteokirjelduse kohaselt rikkus I.M 19.11.2017. a kella 01.00 ajal Jõgeva

maakonnas, xxxxxa linnas, xxxxxxxxx maja sisehoovis xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx esimese parempoolse poritiiva, esimese ja tagumise parempoolse ukse ning kahjustas küljepeeglit. Kirjeldatud teoga rikkus I.M KarS § 203 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg s 1 sätestatud väärteo. -

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.01.2018. a otsusega karistati I.M KarS § 218 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 -

eurot (tl 6). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate ütluste, fototabeli, vaatlu kirjaga, kutsega I.M-ile se protokolli, e- ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik I.M esitas 08.01.2018. a kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse (tl

2-4), milles taotleb Politsei- . a otsuse ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.01.2018 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Lisaks taotleb I.M, et menetlusaluse isiku menetluskulud jäetaks vastustaja kanda. Kaebuses leiab I.M, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust. I.M esitas tähtaegselt vastulause. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud üksnes, et vastulauses

esitatud ei arvestata, kuid ei ole VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt põhjendanud vastulause

mittearvestamist. Lisaks leiab I.M kaebuses, et väärteootsus on täies ulatuses

põhjendamata, kuivõrd sellel puudub põhjendav osa mistahes käsitlus kogutud tõendite ja

kohta. Kohtuväline menetleja on küll loetlenud tõendeid, kuid ei ole selgitanud, milliseid järeldusi on võimalik ühest või teisest tõendist teha, samuti asjaolu, mida need tõendid täpselt

tõendavad. Seega on väärteootsus tervikuna jälgimatu ja arusaadavalt põhjendamata.

3

Kaebuse kohaselt ei ole I.M talle süüksarvatavat väärtegu toime pannud. Väärteomenetluses kogutud tõendid ei kinnita I.M poolt väärteo toimepanemist. I.M viibis 19.11.2017. a kell 01.00 oma kodus (xxxxxxxxxxxxxxxxlinn) ning magas. Kodus viibisid ka I.M alaealised lapsed ning ema ( ). Kõik peale I.M xxxxxxxxxxxxx poja magasid märgitud kellaajal. Väärteotoimikus on keskseks tõendiks asitõendi vaatlusprotokoll (väärteotoimik tl 6-9), mille fotodelt nähtub jopega meesterahvas. Samas ei nähtu üheltki fotolt, et fotodel kujutaud isikuks on I.M. Väärteomenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud kolm isikut, kelle nimed

väärteotoimikust ei nähtu. Keegi tunnistajatest sündmuskohal ei viibinud ja nad on

ülekuulamisel kommenteerinud üksnes videosalvestist. I.M eiab, et kedagi ei saa

väärteo toimepanemises süüdi tunnistada ainuüksi kellegi kommentaari alusel

videosalvestisest. Üks tunnistaja on oma ütlustes osundanud, et tundis I.M

videosalvestiselt ära tema erilise kehahoiaku ja suure kõhu järgi, samuti läki läki mütsi ja - mustade kilepükste järgi. Ka teised kaks tunnistajat tundsid videosalvestiselt ära I.M ja seda just tema kehahoiaku ning üks tunnistajatest osundas I.M kilepükstele, mida viimane koguaeg kannab. I.M leiab kaebuses, et tegemist on tunnistaja meelevaldse järeldusega, kuna I.M ei ole mingit erilist kehahoiakut, ega ka suurt kõhtu. Samuti ei nähtu fotodelt läki läki mütsi (näib, et isikul on peas kapuuts) ning fotode järgi ei ole võimalik - tuvastada pükste värvi ega ka materjali. I.M viitab kaebuses internetileheküljele www.novaater.ee ning märgib, et kõnnakutuvastus on tehniliselt küll võimalik, kuid senini on saavutatud tulemusi üksnes kanna ja varavaste liikumise tuvastamisel ning seda eeldusel, et isik on paljajalu. Seega on tegemist väga spetsiifilise eriteadmisi hõlmava valdkonnaga ning I.M

ei pea võimalikuks, et tunnistajad kõne alla olevas väärteoasjas selliseid eriteadmisi omaksid. Väärteoasjas ei ole läbi viidud ka vastavasisulist ekspertiisi. Tulenevalt eeltoodust leiab I.M, et madala kvalit valge videosalvesti ei ole piisavaks tõendiks eediga must- kellegi süüdi tunnistamiseks.

Kaebuse kohaselt on I.M kindel, et käesolevas väärteoasjas on tunnistajateks tema endine elukaaslanexxxxxxxxxxxxon ja tema praegune poiss- xxxxxxxxxxxxxxxx I.M sõber leiab, et on väga selge põhjus alusetult süüdistada just I.M. xxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxx

suhtes tehti väärteoasjas nr 2490,17,000506 24.03.2017. a kiirmenetluse otsus. Otsuse kohaselt heidetixxxxxxxxxxxxxxxxx ette 19.03.2017. a I.M-ile kuuluva elumaja fassaadi, puukuuri ning mootorsõiduki numbrimärgi aluse rikkumist. xxxxxxxxxxxxx tekitas oma tegevusega I.M-ile varalise kahju summas 1300 eurot (kiirmenetluse otsus

on esitatud kaebuse lisana). I.M esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse väärteoga

tekitatud kahju hüvitamise nõude. Lisaks esitas I.M taganemisavalduse, millega taganes 03.06.2014. a sõlmitud kinkelepingust, millega I.M kinkis xxxxxxxxxxxxxxxx

korteri. Nimetatud nõuded on käesolevalt Tartu Maakohtu menetluses. Kaebuse lisana on esitatud Tartu Maakohtu 12.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2 7114. Seega on I.M -17- hinnangul ilmne, et xxxxxxxxxxxxx

soovib I.M-ile kätte maksta. 12.01.2018. a määrusega võttis kohus I.M kaebuse menetlusse. Kohus arutas väärteoasja 21.02.2018. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 03.01.2018. a tehtud üldmenetluse

4

otsus väärteoasjas nr 2780,17,010246 I.M süüditunnistamises ja karistamises KarS § 218 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata. I.M kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2. KarS § 218 lg 1, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu,

suhtes põhikoosseisuna käsitletav KarS § 203 lg 1 sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et ööl vastu 18.11.2017. a kriibiti xxxxxxxxxxxxxxxxx

kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgigaxxxxxxx, parempoolne esimene poritiib, samuti parempoolne esimene ja tagumine uks. Fototabelilt nähtuvalt on 19.11.2017. a sõiduautol Toyota Avensis, registreerimismärgiga

xxxxxx, fikseeritud parempoolsel esitiival värvikahjustus ehk kriim (foto nr 3), sõiduauto

parempoolsele esimesel ja tagumisel uksel on samuti fikseeritud värvikahjustus ehk kriim (fotod nr 4, 5) (väärteotoimik tl 27-29).

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt märkas ta 19.11.2017. a Olerexi tanklasse jõudes, et temale kuuluvat sõiduautot on ühelt küljelt kriibitud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx

ütlusi ja fototabelilt nähtuvat on kinnitanud ka tunnistaja kelle ütlustest xxxxxxxxxxxxxx

nähtub, et 19.11.2017. a hommikul märkas , et temale kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxx parempoolne külg on kriibitud. a kutsus kohale politsei, kes tegi sõiduautost xxxxxxxxxxxxxx

pildid. tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx Ka ütlustest nähtuvalt sai ta 2017. a novembris xxxxxxxxxxxxxxx viimane avastas Olerexi tanklas, et tema autot on kriibitud käest teada, et ning xxxxxxxxxxxxxxx

pidi pöörduma seetõttu politseisse.

Vaidlust ei ole ka selles, et xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluv sõiduauto Toyota Avensis,

registreerimismärgiga oli ööl xxxxxxx vastu 19.11.2017. a pargitud xxxxxxxxxxxxxxx elukoha, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korterelamu sisehoovi. 3. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et 19.11.2017. a kella 01.04 ajal

rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvat t Toyota Avensis, registre sõiduauto erimismärgiga xxxxxxx

just menetlusalune isik I.M.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx

ütlustest nähtuvalt oli 19.11.2017. a kolmas kord, kui temale kuuluvat sõiduautot rikuti (kriibiti). sõiduauto vahetusse Nimetatud ajal oli xxxxxxxxxxxxxxx

lähedusse pargitud veel mitmeid teisigi autosid, kuid teised autod olid rikkumata.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et rünnak oli otseselt suunatud temale. Kuna ka teistele

autoomanikele valmistas tekkinud olukord muret, otsustas xxxxxxxxxxxxxxx oma elukoha sisesoovis asuva

puuriida külge rajakaamera paigaldada. Seega 19.11.2017. a sündmuse ajaks oli xxxxxxxxxxxxxxx kaamera paigaldatud. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt

paigaldas xxxxxxxxxxxxxxxx utot on korduvalt kriibitud

kaamera seetõttu, et just tema a ja teised läheduses pargitud autod on olnud rikkumata. xxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxxx

elukohad on Jõgeva linnas vahetunud, aga vaatamata sellele on xxxxxxxxxxxxxxx autot korduvalt rikutud.

xxxxxxxxxxxxxxx salvestas rajakaamera salvestised 18.11 ja 19.11.2017. a toimunud sündmustega omakorda CD plaadi 22.11.2017. a tunnistaja ülekuulamise -plaadile andis CD- ja käigus politseile (väärteotoimik tl 15-17).

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli a 18.11.2017. a õht xxxxxxxxxxxxxx ul paigaldanud

oma elukoha, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sisehoovis asuva

puuriida külge rajakaamera (fotod nr 1, 2). Rajakaamera oli suunatud tänavale xxxxxxx pargitud sõidukitele. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt (fotod nr 3, 4) saabus 19.11.2017.

a kell 01.03 rajakaamera vaateväljas asunud sõidukite juurde meesterahvas. Õues on pime. Sõidukite juurde saabunud mehel on seljas jope, peas kapuuts, nägu riideesemega varjatud ja

5

jalas dressipüksid. Üks minut hiljem, s.o kell 01.04 liigub sõidukite juurde saabunud meesterahvas sõidukite vahetus läheduses (fotod nr 5, 6, 7) (väärteotoimik tl 6-10).

CD-plaadil (xxxxxxxxxxxxxxx tunnistajana ülekuulamise protokolli lisa) on 36 videofaili (AVI) ja 2 pildifaili (JPG). Videofailil nimega pildil2.AVI (19.11.2017. a kell 01.03 on näha, kuidas jopesse ja dressipükstesse riietatud meesterahvas tuleb nägu varjates (peas müts, mis on

lõua alt kinni seotud, lisaks on tulijal peas kapuuts, mille serva hoiab parema käega näole

lähemal) kaamera suunas. selga kergelt küürus ning vasakut kätt Meesterahvas hoiab

kõverdatuna puusa juures. Kaamerale lähemale jõudes keerab kaamera poolt vaadates vasakule

poole. Videofailil nimega pildil1.AVI 19.11.2017. a kella 01.04 on näha, kuidas eelpool

kirjeldatud meesterahvas liigub kaamera poolt vaadatuna vasakult poolt hiilides (liigub aeglaselt, selg kergelt küürus ning jälgib tähelepanelikult ümbrust) pargitud autode suunas. Isik on seljaga kaamera poole

ning käed on jope taskus. Autode juurde jõudes jääb meesterahvas seisma, seejuures keharaskusega paremal jalal. Isik vaatab mitu korda vasakule paremale. ja Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tundis ta rajakaamera salvestisel olnud isikus ära I.M. lt I.M-iga. xxxxxxxxxxxxxxx elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxelas varasema xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx kohtunud xxxxxxxxxxxxxx endise elukoha on ühel korral

(xxxxxxxxxxxxxxxxx paaril korral enda eelmise elukoha tänav) vahetus läheduses ja

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) hoovis. I.M seisis kohtades, kuhu tal ei oleks pidanud asja olema (nt aia servas õunapuude all), mistõttu jäi mulje, et xxxxxxxxxxxxxxxxx

I.M jälgib teda. Ka I.M ja xxxxxxxxxxxxxa vahelisest SMS-suhtlusest nähtuvalt on I.M mitu korda viibinud vahetus läheduses, xxxxxxxxxxxxxxxxelukoha et jälgida liikumisi (väärteotoimik tl 20 xxxxxxxxxxxxxxx -26). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx

tundis I.M videosalvestiselt ära eelkõige tema kõnnaku järgi, kuna on I.M kõnnakut varasemalt oma elukoha ( ) juures korduvalt näinud. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Lisaks tunneb xxxxxxxxxxxxxxa I.M ära spetsiifilise kehahoiaku (ühe jala pealt

vaatamine) järgi. ära tuntav ka riietuse (dressipüksid, läkiläki) Videosalvestisel olev isik on

järgi ütlustest nähtuvalt tundis ta I.M ära kahelt . Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx konkreetselt videosalvestiselt (esitatud CD-plaadil politseile) ühel videosalvestisel I.M tuleb varjatud näoga maja nurga juurest kaamera poole ja teisel videosalvestisel vaatab I.M naabri akna altxxxxxxxxxxxxxxxx akende poole.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx

-plaadil olevatest ütlusi, asitõendi vaatlusprotokollist ja CD failidest nähtuvat kinnitavad ka xxxxxxxxxxxxxx ütlused. xxxxxxxxxxxxxxxütlustest järeldub,

et xxxxxxxxxxxxxxtundis samuti rajakaamera videosalvestiselt ära I.M .

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx elas I.M-iga koos ligikaudu 3 aastat. ütluste kohaselt tunneb ta I.M ära ka I.M nägu nägemata

selja tagant ja seda I.M spetsiifilise kehahoiaku järgi. Ka rajakaamera salvestiselt tundis xxxxxxxxxxxxxxI.M ära just talle omase spetsiifilise kehahoiaku (vasaku käe hoidmine puusal) järgi. Lisaks on videosalvestisel oleval isikul I.M-ile omane kõnnak ja ka riietus.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx

ütlustest nähtub samuti, et videosalvestisel (kus isik kõnnib nägu varjates ümber auto) olevaks isikuks on I.M. xxxxxxxxxxxxxxxon I.M-iga kohtunud paaril korral ning videosalvestiselt tundis ta I.M ära tema kõnnaku ning ka kehahoiaku järgi. Kohus, hinnates eelkirjeldatud tunnistajate ütlusi, leiab, et kuigi videosalvestiselt ei ole näha 19.11.2017. a kell 01.03 rajakaamera vaatevälja ilmunud meesterahva nägu, on tõendeid kogumis hinnates eluliselt usutav, et nimetatud ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sisehoovi ilmunud isiku puhul oli tegemist just I.M-iga. Kohus peab võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et tunnistajad (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), omades

varasemalt kokkupuudet I.M-iga , seega teades tema kõnnakut, kehahoiakut,

6

riietumisstiili, tundsid videosalvestiselt ära I.M. Kohus leiab, et tunnistajate ütlusi ei

muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ja I.M ning ka xxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxx vahel esineb juba pikema perioodi jooksul erimeelsusi ning nende omavahelised suhted on pingelised. Selle kohta puuduvad igasugused andmed ja selgitused. 4. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud üheselt, et ööl vastu 19.11.2017. a nad ei näinud I.M kuuluvat sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxe

kriipimas. Auto kriipimist ei nähtu ka videosalvestistelt. See on tingitud sellest, et xxxxxxxxxxxxxxx poolt paigaldatud rajakaamera oli seadistatud viisil, et rajakaamera hakkas tööle liikumise peale ga järgmine salvestamistsükkel algas ja salvestas korraga 15 sekundit. I

uue liikumisega rajakaamera vaateväljas. Nii on CD-plaadil olevad 16 videofaili

(IMAG0018.AVI, IMAG0019.AVI, IMAG0020.AVI, IMAG0021.AVI, IMAG0022.AVI,

IMAG0023.AVI, IMAG0024.AVI, IMAG0025.AVI, IMAG0026.AVI, IMAG0029.AVI,

IMAG0030.AVI, IMAG0031.AVI, IMAG0032.AVI, IMAG0033.AVI, IMAG0034.AVI,

IMAG0035.AVI, pildil1.AVI ja pildil2AVI), mis puudutavad kõne all olevat õhtut ja ööd, pikkusega 15 sekundit. Samuti nähtub videofailidelt, et kaamera on tööle hakanud liikumise (inimese, auto, looma) peale. Seega peab kohus võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et I.M , olles ilmunud e kuuluva sõiduauto vahetusse lähedusse (videofail xxxxxxxxxxxxxxxx

pildil1AVI 19.11.2017. a kell 01.04), seejuures hoolikalt ümbrust jälgides, pani sõiduauto

rikkumise toime peale seda, kui rajakaamera oli lõpetanud 15 sekundi pikkuse

salvestamistsükli. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et 18.11.2017. a õhtul liikus

xxxxxxxxxxxxxxxxx inimene kell 21.55 (videofail aigaldatud rajakaamera vaateväljas viimane IMAG0024.AVI) - isik avab tänava äärde pargitud auto ukse, seejärel sulgeb ukse ning lahkub auto juurest. xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva auto vahetusse lähedusse isik ei tulnud. Järgmine inimese liikumine, v.a I.M öine liikumine, on salvestatud alles 19.11.2017. a hommikul kell 08.31 (videosalvestis IMAG0034.AVI), kui xxxxxxxxxxxxxja istub oma autosse (Toyota Avensis). 4. I.M ütluste kohaselt ei saanud ta tegu toime panna, kuna ta sel ajal magas kodus. Selle kohta on k a tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ohtus ütlusi andnud k xxxxxxxxxxxei ütluste kohaselt käib ta igal laupäeval ja pühapäeval oma pojal I.M külas. aitab I.M koristada, käib laupäeva õhtuti saunas xxxxxxxxxxxxx ja tavaliselt

jääb I.M poole ka ööbima. 2017. a õhtul läks Ka 18.11. kella 21.00 paiku xxxxxxxxxxxxx oma pojale külla. Kella 22.00 paiku läks xxxxxxxxxxxxx sauna ja I.M läks välja jalutama. I.M tuli koju tagasi kell 22.30. Kõne all oleval õhtul olid I.M pool külas ka I.M ja 2 ühist alaealist last (sündinud 2001. a ja xxxxxxxxxxxxxx

2004. a). Ühiselt vaadati televiisorit. Orienteeruvalt 00.45 läksid kõik, v.a I.M poeg, magama. I.M läks teisele korrusele oma tuppa magama. xxxxxxxxxxxxx heitis I.M toa eesruumis (I.M tuba asub xxxxxxxxxxxx toa taga) asuvale diivanile. I.M

ei saa oma toast lahkuda ilma toast läbi minemata ( xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx voodikoht on läbikäidavas toas). 18.11.2017. a õhtul ei tulnud xxxxxxxxxxxxxx und ning ta uinus alles kella 2- xxxxxxxxxxxxx 3 vahel öösel. ütlustest nähtuvalt I.M öösel vastu 19.11.2017. a kodust väljas ei käinud. Ka menetlusalune I.M on ütlusi andes kinnitanud, et 18.11.2017. a õhtul oli ta oma kodus koos oma perega - kahe lapse ja emaga. Ema saabus orienteeruvalt 20.30 paiku ning hakkas toimetama. Kella 22.00 paiku läks I.M koos tütrega xxxxxxxxxxxxx sauna ja

läks välja jalutama. I.M jõudis koos tütrega koju tagasi kella 22.30 paiku. Seejärel vaadati ühiselt televiisorit ning kella mindi enne kella 01.00, s.o kella 23.30 ja 00.30 vahel. Peale seda keegi majast väljas enam ei käinud. I.M ennast videofailidelt ära ei tundnud.

7

Kohus, hinnates tunnistaja xxxxxxxxxxxxx kuigi xxxxxxxxxxxxx on ütlusi, leiab, et ütlusi andes kinnitanud, et ta uinus alles kella 2-3 vahel ööl vastu 19.11.2017. a ei tulnud tal und ja öösel, ei tea iga päeva kohta öelda, millal ta uinus. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et I.M rääkis talle sellest, et teda süüdistatakse xxxxxxxxxxxxxxx 2018. a sõiduauto kriipimises jaanuaris , kuid konkreetset kuupäeva ei mäleta, sest xxxxxxxxxxxxx Tulenevalt asjaolust,

et xxxxxxxxxxxx , ütlustest nähtuvalt ta küll mäletab väga täpselt mis kell ta ööl vastu 19.11.2017. a uinus, kuid ei mäleta ligikaudu 2 kuud hiljem aset leidnud sündmuse kuupäeva, peab kohus võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et tunnistaja ei mäleta, mis xxxxxxxxxxxxx

kell ta tegelikult ööl vastu 19.1 , mistõttu 1.2017. a uinus xxxxxxxxxxxxxxei saa kohtu hinnangul olla ka teadlik asjaolust, kas I.M kõne all oleval ööl lahkus oma kodust või mitte. 5. Menetlusaluse isiku I.M ütluste kohaselt süüdistab xxxxxxxxxxxxxxteda alusetult xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx auto kraapimises seetõttu, et I.M andis 2017. a tema maja lõhkumise eest kohtusse. Menetluskulud on suured. Menetlusalune isik I.M on seisukohal, et xxxxxxxxxxxx htule n soovib talle selle eest kätte maksta. I.M on ko

esitanud tõendina Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsuse - 24.03.2017. a väärteoasjas nr 2490,17,000506 ja Tartu Maakohtu 12.05.2017. a määruse (tl 8) tsiviilasjas nr 2-17-7114 (tl 10). Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt 19. rikkus I.M-ile kuuluva 03.2017. a xxxxxxxxxxxxx elumaja fassaadi, puukuuri, samuti lõhkus I.M-ile kuuluva sõiduauto numbrimärgi aluse.

xxxxxxxxxxxxx tekitas oma tegevusega varalise kahju 1300 eurot. xxxxxxxxxxxxxxpani toimevaravastase süüteo väheväärtusliku asja vastu talle määrati karistuseks rahatrahv 120 ja

eurot. Lisaks on I.M esitanud kohtule Tartu Maakohtu 12.05.2017. a määruse

tsiviilasjas nr 2-17-7114, millega kohus võttis menetlusse I.M

hagi xxxxxxxxxxxxxxxvastu kinnisas

ja üleandmises ning kahju hüvitamise nõudes (tl 10).

Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid üksnes asjaolu, et I.M ja xxxxxxxxxxxxxx omavahelised suhted on juba mõnda aega olnud pingelised. Asjaolu, et I.M , xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx vahel esinevad erimeelsused, kinnitab ka I.M ja suhtlus (kuvatõmmis vestlusest). xxxxxxxxxxxxxxx vaheline SMS- Seega on kohtu

hinnangul ilmne, et I.M, xxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxx omavahelised suhted on pingelised isiklike suhete pinnalt. I.M jaxxxxxxxxxxxxxxxolid elukaaslased, kelle kooselu kestis ligikaudu 3 aastat. Käesolevaks ajaks on I.M ja xxxxxxxxxxxxx lahku kolinud ning xxxxxxxxxxxxxxelab koos xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samas leiab kohus, et kuigi xxxxxxxxxxxxxxo

n saanud karistada I.M vara rikkumise toimepanemise eest ja kohtu menetluses on I.M hagi xxxxxxxxxxxxxxxvastu, ei ole mingit alust arvata, et

xxxxxxxxxxxxn on kättemaksuks I.M-ile tema vastu alusetu süüdistuse esitanud

xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto rikkumises. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud

tõenditega veenvalt tuvastatud, et I.M pani 19.11.2017. a kella 01.04 ajal toime xxxxxxxxxxxxxxxxx

kuuluva sõiduauto rikkumise selle kriipimise teel. 6. Kohus, võttes arvesse fototabelilt nähtuvat ja tunnistajate ütlusi, leiab, et väärteokirjeldusest

tuleb välja jätta kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, xxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga küljepeegli rikkumine. Kohtu hinnangul nähtub fototabelilt, et xxxxxxx eelnimetatud sõidukil on fikseeritud parempoolsel esitiival värvikahjustus (kriim), samuti

parempoolsele esimesel ning tagumisel uksel värvikahjustus (kriim). Lisaks on kõik tunnistajad

(xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx kohtus andnud ütlusi üksnes

xxxxxxxxxxxxxxxxx esinenud kriimude kohta. Ka õiduautol (mitte küljepeeglil) xxxxxxxxxxxxxxxxxsitatud kalkulatsioonist 21.11.2017. a (väärteotoimik tl 18) nähtuvalt on sõiduautole Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx teostatud plekitöid (vahetus, M/P),

8

värvitöid, tehtud on roostetõrje, tööde teostamisel on kasutatud varuosi ja värvimaterjale. Seega

nähtub küll kalkulatsioonist, et sõiduauto remontimisel on kasutatud varuosi, kuid kalkulatsioonist ei nähtu, et kasutat nud küljepeegel. ud varuosaks on ol Sellest tulenevalt tuleb

väärteokirjeldusest välja jätta asjaolu, et I.M 19.11.2017. a kella 01.04 ajal Jõgeva

maakonnas, Jõxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja sisehoovis rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto küljepeegli. 7. Kohus ei tuvastanud olulisi netlus väärteome õiguse normide rikkumisi VTMS § 150 mõttes, mis tooksid kaasa k i amise. Kaebuse kohaselt on vastulause ohtuvälise menetleja otsuse tüh st mittearvestamise põhjuste märkimata jätmine kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse oluline rikkumine. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses esitada

vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Kohtuväline menetleja on otsuses lühidalt

kajastanud vastulauses esitatud seisukohti (I.M ei ole toime pannud talle süüks

arvatavat väärtegu) ning seejärel kogutud tõenditele tuginedes leidnud, et I.M on rikkunud KarS § 203 lg 1, seega toime pannud KarS § 218 lg s 1 sätestatud väärteo. Seejuures - ei ole kohtuväline menetleja tõepoolest põhjendanud, miks ta vastulausega ei arvesta. Kohus nõustub, et sellega on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusnorme. Samas leiab kohus, et

vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendamata jätmine ei ole endaga kaasa toonud ebaseaduslikku lahendit. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

8. Eeltoodust tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõenditega I.M tuvastatud, et

19.11.2017. a kella 01.04 ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaja

sisehoovis kriipis xxxxxxxxxxxxxxxxx uauto Toyota Avensis, kuuluva sõid

registreerimismärgiga xxxxx, parempoolse esimese poritiiva ning parempoolsed esimese ja tagumise ukse. Kohtu hinnangul on õige I.M tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuna I.M

on sõiduauto rikkumisega (KarS § 203 lg 1) kitanud xxxxxxxxxxxxxxxxe varalise te kahju summas 799,20 eurot. Nimelt nähtub SR Carman OÜ 21.11.2017. a sõiduautole Toyota Avensis 2,4, registreerimismärgiga xxxxxxx väljastatud kalkulatsioonist, et sõiduauto remondi, s.o värvikahjustuste likvideerimise mak ei ületanud sumuseks on 799,20 eurot. Seega tekitatud

kahju teo toimepanemise ajal, s.o 19.11.2017. a, 20 miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt oli 19.11.2017. a miinimumpäevamäära suurus 10 eurot (RT I, 07.07.2017. a). 9. Kohus leiab, et I.M eesmärgiks oli rikkuda kuuluv sõiduauto, xxxxxxxxxxxxxxxxx st ta tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. ütlustest nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxxx on ta I.M näinud oma elukoha vahetus läheduses. Ka ja I.M xxxxxxxxxxxxxxx vahelisest SMS-suhtlusest nähtuvalt on I.M käinud xxxxxxxxxxxxxxx elukoha juures. Seega oli I.M kahtlematult teadlik sellest, kus xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ja elavad, ning kuhu xxxxxxxxxxxxx b. oma sõiduautot pargi Kogutud tõenditega on tuvastatud,

et xxxxxxxxxxxxxxx I.M hiilis öösel pimedas, s.o kell 01.04 sõiduauto vahetusse

lähedusse, seejuures hoolikalt ümbrust jälgides ning seejärel tekitas xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto parempoolsele küljele värvikahjustusi (kriime). Teistele kõrvale pargitud

autodele

kahjustusi tekitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei saanud selline tegevus (arvestades ainuüksi

värvikahjustuste iseloomu ja väljanägemist) olla juhuslik. Menetlusaluse isiku I.M selline käitumine osundab selgelt eesmärgile rikkuda sõiduk. xxxxxxxxxxxxxxxx Kuna I.M oli täielikult teadlik, et teise isiku vara rikkumine, sh kahjustamine, on õigusvastane,

teadis I.M, et ta paneb toime süüteo.

10. Kohtuvälise menetleja otsusega on I.M-ile määratud karistuseks rahatrahv 30 trah

viühikut, s.o 120 eurot. KarS § 218 lg 1 kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

9

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et määratud sanktsiooni alammäära lähedane karistus vastab I.M süüle. Karistatuse põhjendamise hindamisel tuleb arvestada, et I.M on väärteo toime pannud

kavatsetusega. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi I.M oma tegevusega

kahtlematult rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto, millega omakorda põhjustas

xxxxxxxxxxxxxxxxe varalise kahju ning sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud rikkumise raskus sedavõrd suur. I.M tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi alammäära lähedal, s.o 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud I.M kanda.

Raina Pärn Kohtunik