3-18-238/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-238

Haldusasi

Külli

Veidemanni

kaebus

Lüganuse

Vallavalitsuse

14.11.2017 korralduse nr 576 ja 15.11.2017 ehitusloa

nr

1712271/38279

tühistamiseks

ning

õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Menetlustoiming

Kaebaja – Külli Veidemann

Vastustaja

–

Lüganuse

vald,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik – OÜ Aidu Tuulepark, volitatud esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium, volitatud

esindaja Iivika Sale

Menetluse osaline lõpetamine ja kaebuse osaline läbi

vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Külli Veidemanni taotlus tühistamisnõude kaebetähtaja

ennistamiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-18-238 menetlus tühistamisnõude osas.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata heastamisnõude osas.

3. Mõista Külli Veidemannilt OÜ Aidu Tuulepark kasuks välja menetluskulu 100

eurot.

4. Tagastada Külli Veidemannile riigilõiv 22 (kakskümmend kaks) eurot 50 senti

kontole nr EE582200001104614294.

5. Jätta menetluskulud ülejäänud osas menetlusosaliste enda kanda.

6. Jätta

läbi

vaatamata

kaebaja

19.03.2018

taotlus

vastustaja

suhtes

järelevalvemenetluse

alustamiseks

ja

kohtumenetluse

peatamiseks

järelevalvemenetluse ajaks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1-5 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Lüganuse Vallavalitsus andis 14.11.2017 korralduse nr 576 alusel 15.11.2017 välja

ehitusloa nr 1712271/38279 Lüganuse alevikus Jõekalda kinnistul 110 kV elektriliini

rajamiseks vastavalt ehitusprojektile

3-18-238

2(6)

Külli Veidemann esitas 01.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Lüganuse Vallavalitsuse

14.11.2017 korralduse nr 576 ja 15.11.2017 ehitusloa nr 1712271/38279 tühistamiseks ning

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks.

2. Kohus on kaebust 07.02.2018 määrusega menetlusse võttes ning 16.02.2018 ja

09.03.2018 kohtumäärustes väljendanud kahtlust tühistamisnõude tähtaegsuses.

Kohus kontrollib üldjuhul eelmenetluses kaebuse tähtaegsust ja lahendab kaebetähtaja

ennistamise küsimuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1). HKMS § 46 lg

1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates

päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta

teisiti.

HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud,

kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

Kaebaja on 14.11.2017 korralduse ja 15.11.2017 ehitusloa vaidlustamiseks tühistamisnõudega

kohtusse pöördunud 01.02.2018. Kaebaja on esmalt kaebuses väitnud, et sai vaidlustatud

korraldusest ja ehitusloast teada alles 27.01.2018 oma kinnistul ehitustegevust avastades.

Kaebaja esitas kohtule 16.02.2018 avalduse pealkirjaga „Selgitus asjas 3-18-238“, milles ta

märkis, et ehitusloa väljaandmisest kolmanda isiku kaudu teadasaamise järel edastas ta selle

27.11.2017 vaidlustamise eesmärgil Ida-Viru Maavalitsusele (järelevalveorganile). Kaebaja

leiab, et on sellega teinud vajalikud sammud, et oma huve kahjustavat haldusakti ettenähtud aja

jooksul vaidlustada.

3. Kaebaja esitas 20.02.2018 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib taotluse

põhjenduseks, et ehitusseadustiku § 42 lõige 6 kohustab kaasama ehitusloa menetlusse

kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omaniku. Lüganuse Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse ehitusloa menetlusse kaebajat

kui kinnisasja omanikku kaasanud, riivates sellega kaebaja arvates tema põhiõigusi (eraomandi

puutumatus). Kaebaja on eelnevalt seoses Aidu Tuulepark OÜ poolt plaanitava elektriliini

rajamisega oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöördunud 19.06.2017 Ida-Viru Maavalitsuse

poole avaldusega järelevalvemenetluse algatamiseks. Saades täiendavat infot selles küsimuses,

on kaebaja 27.11.2017 edastanud selle järelevalve teostajale.

4. Vastustaja on 08.03.2018 vastuses seisukohal, et kaebuse menetlus tuleb HKMS § 124

lg 2 alusel lõpetada. Vastustaja hinnangul on kaebuse esemeks olev haldusakt õiguspärane

haldusmenetluse seaduse § 54 tähenduses ning puudub alus selle tühistamiseks. Väidetavalt

omavolilisest ehitamisest kinnisasja omaniku ja ehitaja vahel tekkiv tsiviilõiguslik vaidlus

lahendatakse maakohtus. Kolmas isik palub 08.03.2018 avalduses jätta kaebetähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata ning kaebus läbivaatamatult tagastada ning kaebuse

läbivaatamise korral jätta kaebus rahuldamata. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et

kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole kaebajal võimalik

saavutada oma eesmärki.

5. Vastustaja ei ole korraldust ega ehitusluba kaebajale haldusasja materjalidest nähtuvalt

kätte toimetanud ja selle üle ei ole ka vaidlust. HKMS § 46 lg-st 7 tuleneb, et kui kaebajale ei

ole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta tühistamisnõude esitama mõistliku aja jooksul. Kohus

on ka juba varasemas menetluses selgitanud kohtupraktikat, mille kohaselt peab isik

haldusaktist teada saades mõistliku aja jooksul astuma samme, et oma õigusi kaitsta ning ka

õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras

3-18-238

3(6)

ja määramatult pika aja jooksul (nt Riigikohtu 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p

17).

5.1. Kohtpraktikas on peetud mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle

olemasolust teadasaamist kahte kuud, kusjuures on rõhutatud, et pärast haldusakti korrektset

teatavakstegemist peab isikule jääma tühistamis- või ka kohustamisnõudega kohtusse

pöördumiseks 30 päeva nagu ka olukorras, kus haldusakt oleks isikule korrektselt teatavaks

tehtud. Kohtupraktikas on peetud kaebust tähtaegseks, kui haldusakti väljanõudmisega ei ole

viivitatud üle ühe kuu ja haldusakti saamisest kohtusse pöördumisega samuti mitte üle ühe kuu

(eelkõige lahend asjas 3-3-1-23-07, p-d 10-12).1 Samas on märgitud, et tähtaega võib pikendada

aeg, mil haldusorgan vastavalt teabenõudele haldusakti väljastas.

5.2. Kohus on kaebaja 16.02.2018 avalduses esitatut arvesse võttes seisukohal, et kaebaja on

vaidlustatud ehitusloast teada saanud hiljemalt 27.11.2017 kolmanda isiku 26.11.2017 e-kirjast,

mille manuseks vaidlustatud korraldus ja ehitusluba olid (tl 44-45).

Kaebaja on esmalt kaebuses märkinud, et sai talle kuuluvale kinnistule ehitamisest teada alles

27.01.2018 kinnistule minnes ning et tal pole olnud kohustust avada Aidu Tuulepark OÜ

saadetud e-kirju. Hilisemas menetluses on kaebaja enda edastatud e-kirjavahetusest Ida-Viru

maasekretäriga tõendamist leidnud, et kaebaja on kolmanda isiku e-kirja avanud hiljemalt

27.11.2017 ning tal oli sellest hetkest võimalik tutvuda kirja manuseks oleva korralduse ja

ehitusloaga. Asjas ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks täiendavalt pöördunud Lüganuse valla

poole, et talle kõnealune korraldus ja ehitusluba saadetaks/teatavaks tehtaks. Vaidlustatud

korraldus sisaldab ka korrektset vaidlustamisviidet.

5.3. Kuna kaebaja on saanud vaidlustatavast korraldusest ja ehitusloast teada hiljemalt

27.11.2017, on 01.02.2018 kohtusse kaebus esitatud eeltoodud mõistlikku aega ületades.

Kaebajal ei ole haldusasja materjalidest nähtuvalt tekkinud vaidlustatud haldusakti saamiseks

täiendavat ajakulu ega asjaajamist ning kaebajal ei olnud takistusi kohtusse pöörduda juba 30

päeva jooksul haldusaktist teada saades. Seega ei pea kohus põhjendatuks käsitada mõistlikku

aega viidatud kohtupraktikat arvestades pikemana kui kaks kuud.

5.4. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

HKMS §-s 150 (eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase

surm või ootamatu raske haigus). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud,

mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse

õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018

määrus asjas nr 3-17-2015).

5.5. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamist taotledes rõhutanud, et teda kui kinnistu omanikku

pole ehitusloa menetlusse kaasatud. Samuti asjaolu, et ehitusloast teada saades edastas ta

täiendava teabe maavalitsusele. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebaja taotlusest selliseid

asjaolusid, mis võinuks tingida kaebusega kohtusse pöördumise hiljem kui kaks kuud

haldusaktist teadasaamisest. Kaebaja 27.11.2017 pöördumisest Ida-Viru Maavalitsuse poole (tl

60) ei ilmne, et tegemist olnuks sooviga vaidlust kohtueelselt lahendada (nt vaiet esitada). Ka

kaebaja ise on 16.02.2018 avalduses märkinud, et saades täiendavat teavet, edastas selle

27.11.2017 kell 09:06 järelevalveasutusele (Ida-Viru Maavalitsus). Ka mitte igasugune püüdlus

1 K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne., Juura, 2013, lk 200, § 47

komm. VIII ja seal viidatud praktika.

3-18-238

4(6)

vaidlust kohtueelselt lahendada ei õigustaks hilinenult kohtusse pöördumist (Riigikohtu

09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 11).

5.6. HKMS § 124 lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab

samuti, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS

§ 124 lõikele 2.

5.7. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tühistamisnõude osas puuduvad alused

kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlus tuleb selles osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2

alusel lõpetada.

6. Heastamisnõude osas on kohus seisukohal, et see nõue ei saa aidata kaebajat tema

eesmärgi saavutamisele. Kui ka kohus tuvastaks heastamisnõude lahendamise raames

haldusakti õigusvastasuse, jääks haldusakt selle õigusvastasusest hoolimata kehtima

(tühistamine pole kaebetähtaja ületamise ja menetluse lõpetamise tõttu võimalik). Vaidlustatud

korralduse resolutsiooni punkti 4 kohaselt ei või ka kehtiva ehitusloa olemasolul ehitada ilma

maaomanikku teavitamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikest 1 ning § 40 lg-test 1 ja 2

tulenevalt on võõrale kinnisasjale ka kehtiva ehitusloa alusel ehitamiseks vajalik kinnisasja

omaniku nõusolek. Tehnovõrkude puhul võib tehnovõrku taluma kohustatud kinnisasja omanik

nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga (AÕS § 158 lg 2).

Vaidlus ilma nõusolekuta ehitamise üle saab olla kaebaja ja kolmanda isiku vahel

tsiviilõigussuhtes, mitte kaebaja ja vastustaja vahel avalik-õiguslikus suhtes, mida saaks

lahendada halduskohus.

Kui kaebaja ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kaebaja nõusolekuta ehitamise üle tema

kinnistul või vaidlus isikliku kasutusõiguse seadmise või kasutusõiguse tasu suuruse üle, on

tegemist tsiviilõiguslike vaidlustega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses (TsMS § 1 ja

§ 9 lg 1).

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus võib HKMS §

151 lg 2 p-st 1 tulenevalt jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui HKMS § 121 lõikes 2

sätestatud asjaolud ilmnevad pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kohtu hinnangul esineb

heastamisnõude osas kaebuse läbi vaatamata jätmise alus vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 ja

§ 151 lg 2 p-le 1.

7. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata

jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108

lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda.

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). See põhimõte kohaldub kohtu hinnangul ka menetluskulude

jaotusele menetluse lõpetamise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise juhtudel.

7.1. Vastustaja, keda käesolevas menetluses esindab vandeadvokaadist esindaja, taotleb

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku 765 eurot. Tasuga on hõlmatud 6 tundi 5 min

ulatuses vandeadvokaadi tööd, mis kliendilepingu kohaselt tasustati tunnitasu alusel

tasumääraga 90 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 112-115).

Kohus peab põhjendatuks jätta vastustaja taotlus rahuldamata ja tema menetluskulud täies

ulatuses tema enda kanda. Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei mõisteta üldjuhul kaebajalt

välja haldusorgani õigusabikulusid, kui vaidlus jääb kohaliku omavalituse üksuse põhitegevuse

3-18-238

5(6)

raamidesse (Riigikohtu 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika). Ehituslubade andmine

kuulub sellise valla põhitegevuse hulka, millega seonduvates vaidlustes kasutatud välise

õigusabi kulusid pole põhjust kaebajalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul

sellise õigusabi väljamõistmiseks kohtupraktikas kujunenud erandeid (vt 3-3-1-63-10, p 32 ja

viidatud praktika). Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

7.2.

Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist 1492 euro ulatuses. Kohtule on

esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabi osutamine kokku 9,5 tunni

ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 117-121). Kolmas isik on

esitanud seisukohad vastuseks kaebusele ning kahele esialgse õiguskaitse taotlusele.

7.2.1. Kohus peab kulunimekirjades ja arvetel kajastatud kulusid peaasjalikult vajalikuks, välja

arvatud ajakulu menetluskulu taotluse koostamiseks (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13).

7.2.2. Kohus peab aga põhjendatuks käesoleval juhul lähtuda HKMS § 108 lg-st 11. Mahuka

arendustegevuse tarbeks ehitusluba taotlev ja elektriliini rajav äriühing ning füüsiline isik ei ole

võrdsed menetlusosalised oma rahaliste võimaluste poolest menetluses osaleda ja kulusid

kanda. Kolmandal isikul on ka menetluslikud võimalused kulude tegemist vältida – HKMS §

122 lg 2 p 4 sätestab kolmanda isiku võimaluse (mitte kohustuse) kaebusele vastata. Ka

käesolevas menetluses on kohus andnud kolmandale isikule võimaluse (mitte teinud

kohustuslikuks) seisukohti esitada.

Samas ei pea kohus põhjendatuks jätta kolmanda isiku menetluskulusid täielikult tema enda

kanda. Osaliselt on menetluse pikkust ja kulude tekkimist kolmandale isikule mõjutanud ka

asjaolu, et kaebaja on andnud kohtule eksitavat teavet vaidlustatud haldusaktist teadasaamise

aja ja asjaolude kohta. Kui kohtule oleks saanud vaidlustatud korraldusest teadasaamise

asjaolud teatavaks juba varem, olnuks võimalik ka kaebetähtaja küsimust lahendada varasemas

menetluses enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3) ja teistel menetlusosalistel

puudunuks vajadus esitada oma arvamust kaebuse tähtaegsuse kohta erinevates

menetlusdokumentides.

7.2.3. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kolmanda isiku taotlus osaliselt

ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 100 eurot.

8. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Riigilõivu ei tagastata, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata HKMS § 151 lõike 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kohus tagastab seega kaebajale

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses (7,5 eurot). Kohus tagastab kaebajale ka

korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot, tuginedes analoogia

korras HKMS § 104 lg 5 p-le 3, kuna taotlus jäi sisuliselt läbi vaatamata.

9. Kaebaja esitas 19.03.2018 kohtule taotluse vastustaja suhtes järelevalvemenetluse

alustamiseks ja kohtumenetluse peatamiseks järelevalvemenetluse ajaks. Kaebaja on taotluses

välja toonud rea probleeme, mis on väidetavalt viinud tema õiguste rikkumiseni. Kaebaja

loetleb järgmist: 1) vastutaja teadmisel on muudetud Maidla Vallavolikogu 17.03.2011

otsusega nr 143 kehtestatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringut maa omanikku

kaasamata; 2) vastuolus teemaplaneeringuga muudetud projekt kahjustab oluliselt maaomaniku

õigust oma maad vabalt hallata; 3) vastutaja on teadlikult kaitsnud arendajat, teades, et uue

projekti alusel arendatakse omandit läbiv kõrgepingeliin vähemalt 330kV; 4) vastutaja on oma

otsuseid teinud kallutatult, kuna on väidetavalt selle planeeringu käigus saanud juba lepingulist

tulu; 5) vastutaja on teadlikult rikkunud planeerimisseadust, jättes maaomaniku(d) kaasamata,

mille tagajärjeks on omandiõigusi rikkuv kehtiv ehitusluba; 6) vastutaja on käitunud ärihuvisid

toetavana, mitte vastavuses põhiseaduse §-ga 14.

3-18-238

6(6)

Kohtu hinnangul ei kujuta esitatud taotlus endast kaebuse muutmise ega täiendamise taotlust,

mida kohus saaks praeguse menetluse raames lahendada. Halduskohtu pädevusse ei kuulu

haldusorgani suhtes järelevalve algatamine ning halduskohtul puuduvad volitused selliseid

otsustusi teha (HKMS §-d 4 ja 5). Samuti ei näe HKMS 10. peatükis sätestatud menetluse

peatamise

regulatsioon

ette

alust

kohtumenetluse

peatamiseks

kaebaja

soovitud

järelevalvemenetluse ajaks. Seega tuleb kaebaja 19.03.2018 taotlus jätta läbi vaatamata.

10. Kohus selgitab, et menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel ei ole lubatav

halduskohtule samal alusel ja sama nõudega kaebuse esitamine (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (HKMS § 43 lg 2).

Menetluse lõpetamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine käeoleva määrusega ei takista kuidagi

kaebajal kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid kolmanda isiku poolt omavoliliselt

kaebaja kinnistul ehitamise juhtudel. Samuti ei ole välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine

vastustaja vastu, kui kaebaja leiab, et kehtiva ehitusloa alusel ehitamine on talle kahju

põhjustanud. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise

üheks eelduseks vastavalt riigivastutuse regulatsioonile on esmaste õiguskaitsevahendite (sh

tühistamisnõude) õigeaegne kasutamine (RVastS § 7 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik