1-16-7539/59 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-7539

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. 2018. a Tallinn märts Kriminaalasja number 1-16-7539 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed

Pavel Gontšarov Orvi Koik ja Ivi Kesküla Kohtuistungisekr

etär Elina Huobolainen Kriminaalasi YY ja S.S-i süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) ja § 201 lg 2 p 3, 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad

Süüdistatavate ja S.S-i kaitsja Margus Kurm YY ; kannatanu X AS esindaja vandeadvokaat Ott Saame; juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Prokurör Steven-Hristo Evestus Süüdistatavad YY

isikukood YYYYYYYYYYY, Eesti kodanik; XXX;

elukoht: ; varem kriminaalkorras karistamata; XXX XXX ; tõkendit kohaldatud ei ole

S.S

isikukood XXX, Eesti kodanik, ; elukoht: XXX

XXX; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Margus Kurm Asja lahendamise viis

Suulises menetluses avalikul kohtuistungil Tallinnas 26.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.11.2017 otsus

Tühistada YY süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi, temalt ja tema kasuks menetluskulude väljamõistmise KarS § 83 , -lt YY 1 ; 84 alusel väljamõistetud vara konfiskeerimise asendamise osas; S.S-i

süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi.

2(38)

2. Teha uus otsus, millega:

2.1.

Mõista YY õigeks kuriteo toimepanemises § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi;

2.2. kuriteo toimepane

Mõista S.S süüdi mises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi; 2.3. KrMS § 181 alusel hüvitada riigieelarve vahendistest - (seoses õigeksmõistmisega) YY le menetluskulud seoses maakohtus valitud kaitsjale makstud tasudega summas 5 250 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ).

3. Muus osas jätta Harju maakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja ja prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. id

5. gieelarve vahenditest apellatsioonimenetluses tekkinud Hüvitada rii süüdistatavate kaitsjakulud: - - 2 000 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX YY le ); -S.S-ile 2 000 eurot (arveldusarve nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ).

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1

. Süüdistus

Ajaperioodil 01.09.2011 14.07.20 ametiisikuna isikut, kes – 13 kehtinud KarS § 288 lg 2 määratles juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikum - ist korraldavad

või võimuesindaja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku

majandustegevuse käigus. Ajaperioodil 15.07.2013 – 31.12.2014 kehtinud KarS § 288 lg 2

määratles ametiisikuna füüsilise isiku, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Alates 01.01.2015 tunnistati KarS § 288 lg 2 säte kehtetuks. Alates 15.07.2013 kehtiva KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik

füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab

talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Avalikku üles määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste annet seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks, samuti tema asutatud või osalusega juriidilise

isiku heaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse

otsusega nr 556 ning vastavalt PERH- - i põhikirja p le 9 on PERH Tallinnas tegutsev eraõiguslik

juriidiline isik, mille eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada

kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe ja teadustööga. -

Täiendavalt märgitakse PERH-i majandusaasta aruannetes, et Tallinnas tegutsev PERH on kohustatud andma kõrgeima keerukusastmega arstiabi Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele

kõigist Eesti maakondadest ning patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra väiksema keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Lääne , Põhja - - ja Kesk-

3(38)

Eestist. PERH osutab kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti reanimobiiliteenust Põhja Eestis, vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele. -

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. RaKS § 35 lg 1 kohaselt võtab haigekassa

ravi rahastamise lepinguga kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 35 lg 2 kohaselt on ravi rahastamise leping haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid RaKS is sätestatud erisustega. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 - kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-

s sätestatud tingimustel ja ulatuses. PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel 01.04.2009 sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064309 (kehtis

kuni 31.12.2013) ja 01.01.2014 (kehtib kuni 31.12.2018) sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064314 objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri määrusega nr 9 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti

Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 13 lg 2 p 5 ja § 33 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 159 vastu võetud

„Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt sisaldab voodipäeva hind toitlustust ning patsiendi toitlustamine kui tugiteenuse kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse. PERH-i eelarves moodustavad Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud: Aasta

Eesti Haigekassaga osakondadega

sõlmitud lepingute maht

Eelarves tervishoiu

teenused Eesti Haigekassale Eelarves kogu tulu

Eesti Haigekassale osutatavate tervishoiuteenuste maht eelarvest 2015

136 960 000 165 333 000 82,8% 2014 127 500 000 127 649 000 156 228 000 81,7% 2013 116 100 000 117 111 949 137 376 537 85,2% 2012 109 360 000 109 655 080 132 047 394 83% 2011 98 640 000 97 966 979 116 266 361 84,3%

Kuna PERH-il on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning PERH osutab Eesti

haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on PERH avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik. YY

Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete

korraldamisel järgima RHS is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada -

hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS § 3. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1-

4(38)

9.3/137, 08.11.2013 määrati YY vastutusvaldkonnaks mh kaupade, teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid. , olles YY PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73, 18.08.2011 ja nr 1-

9.2/142, 13.09.2013 toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks

oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel.

Samuti korraldab PERH riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas, sh tarkvaralitsentside, serveri

haldusteenuse ning infotehnoloogia seadmete ostmiseks, et arendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada avaliku ülesande täitmine, so tervishoiuteenuse osutamine. Seega kui PERH-i juhatuse esimehe ning toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimehe YY kohustuseks oli tagada PERH- rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti i Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega YY täitis PERH i juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara - arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid.

Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid,

sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 03.07.2003 sõlmisid PERH ja YY teenistuslepingu, mille kohaselt asus

-i juhatuse YY tööle PERH

liikmena. Nimetatud teenistuslepingut muudeti 13.11.2006, 24.07.2008 ja 02.09.2013 sõlmitud

teenistuslepingutega. Vastavalt teenistuslepingutele oli

-i, YY tööülesandeks juhtida PERH

juhindudes seejuures lepingust, juhatuse reglemendist, PERH-i põhikirjast, kehtivast

seadusandlusest ja PERH- - i nõukogu otsustest ning teistest PERH i põhidokumentidest ja juhtorganite otsustest.

YY kui PERH- pidi i juhatuse liikme/esimehe ülesanded on määratletud sihtasutuste seaduse (edas SAS) § 17 ja PERH i põhikirja 4. peatükis. Vastavalt PERH i põhikirja p 39 ja SAS § 17 juhatus - - juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning põhikirja p 40 kohaselt juhatus mh: 1. koostab sihtasutuse arengukava; 2.

teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas; 3. kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused ja struktuuriüksuste koosseisus olevad allüksused;

4. koostab sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule kinnitamisek s; 5.

kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aastaeelarve; 6.

sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid; 7. esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;

8. kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra eeskirjad, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad;

5(38) 9. korraldab sihtasutuse raamatupidamist; 10. jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude jaotuskavast kinnipidamist; 11. koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande; 12. kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse; 13. moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded; 14. kinnitab juhatuse reglemendid; 15. tagab sisekontrollisüsteemi toimimise. Lisaks eelpool loetletud ülesannetele, juhatuse esimees:

1. korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega juhatusele pandud ülesannete täitmise eest;

2. määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikmete kohustused; 3. määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme; 4. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks; 5. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;

6. annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;

7. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1-

9.3/137, 08.11.2013 määrati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad. Vastavalt nimetatud

korraldustele on

YY vastutusalaks ärijuhtimine, kuhu kuuluvad lisaks põhikirjalistele volitustele mh: 1. aastaplaanide ja eelarvete koostamine ning täitmise jälgimine haiglas; 2. üldine juhtimise korraldamine, juhtimiskvaliteet ja riskijuhtimine;

3. personali- -tugi, ja tööohutuse alane tegevus (sh personaliarvestus, värbamispoliitika ja palgapoliitika- -

ja süsteem; sise ja väliskoolituse korraldus sh koolitusteenuse müük); 4. finantsjuhtimine ja arvestus; – 5. infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine; 6. kaupade teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked); 7.

õigusalane järelevalve; 8. haigla esindajate määramine teistesse organisatsioonidesse.

Juhatuse esimehe otseses alluvuses töötavad juhatuse liikmed; finants-, IT-, administratiivdirektor

(kureerib asjaajamisteenistuse, hanketeenistuse ja õigusteenistuse tööd);

kommunikatsiooniteenistuse juhataja; personalidirektor (alates 31.10.2013) ning raviarveldusteenistuse juhataja (kuni 07.12.2009). Lähtuvalt eeltoodust on PERH-i juhatuse esimehel -l tulenevalt SAS-st, PERH- YY i põhikirjast ning

PERH-i juhatuse esimehe korraldusest juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramise kohta muu hulgas kohustus juhtida ja esindada sihtasutust, sõlmida sihtasutuse nimel lepinguid, teostada

õigusalast järelevalvet ning korraldada raamatupidamist ja riigihankeid – seega teha otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega , olles PERH-i juhatuse esimees ja toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimees, YY

omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 31.12.2014 kehtinud KarS-i redakts

– ioonide mõistes.

6(38) YY süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu võtmine

vähemalt teist korda ja grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise ja omastamise toimepanemise eest alljärgnevatel asjaoludel. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid ning alates 16.11.2007 sõlmiti riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud OÜ-ga P (reg.kood XXXXXXXXX) või temaga seotud isikuga kokku neljal (4) korral:

- 2007 avatud hankemenetlus nr 101592 maksumusega 5 596 999,80 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.12.2010. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: D (XXXXX) ning kaaspakkuja OÜ P (reg.kood XXXXXXXX -ga ), mis ühines 02.08.2011 OÜ P (reg.kood XXXXXXXXX );

- hankemenetlus nr 121882 maksumusega 2010 väljakuulutamiseta läbirääkimistega

1 597 791,21 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.11.2011. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P );

- 2011 avatud hankemenetlus nr 127381 maksumusega 3 254 900 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.09.2013. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P );

- 2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus nr 146194 maksumusega 1 948

320 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.10.2014. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P ).

YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73 (18.08.2011) ja nr 1-9.2/142 (13.09.2013) toitlustusteenuse ostmise hanke komisjoni esimeheks, kus

tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel.

Vastutasuna selle eest, et

YY osales 2011 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige

QQ

talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes selles, et OÜ P ostis juhatuse liikme

QQ

korraldamisel 13.07.2012 AS-ist E suunal Tallinn- -Tallinn mh PERH lennupiletid München

juhatuse esimehele - P juhatuse liikmele - stada YY le ning OÜ QQ le, et küla 05-06.10.2012 Saksamaal üritust Oktoberfest. 13.07.2012 tasuti AS E 13.07.2012 esitatud arve nr I2358424-01 summas 843 eurot OÜ P pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX -is UniCredit Bank AS

Eesti. Nimetatud summast, so 843 eurost, maksid lennupiletid 281 eurot YY .

YY nõustus nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastuvõtmisega. Samuti vastutasuna selle eest, et , olles PERH juhatuse esimees, eelistas 18.09.2013 korraldatud YY

toitlustushankel nr 146194 OÜ ) ning osales OÜ -d P (reg.kood XXXXXXXXX P jaoks soodsa otsuse tegemisel, andis OÜ talle varaliselt hinnatava soodustuse alljärgnevatel P juhatuse liige

QQ asjaoludel.

18.09.2013 kuulutas PERH välja väljakuulutamiseta läbirääkimistega toitlustushanke nr 146194, mille pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24.09.2013. Hankes osalemiseks edastati teade OÜ-le P, kes

ei saanud aga nimetatud hankest osa võtta, kuna äriühingul tekkis 11.09.2013 maksuvõlg kokku summas 80 956,84 eurot. Hankes osalemiseks korraldas OÜ P juhatuse liige PERH-i juhatuse QQ

esimehe kaudu PERH- -le P P tasus YY i poolsete maksete teostamise OÜ . 17.09.2013 OÜ maksuvõla ja PERH-i juhatuse esimehe

- P rahalisi vahendeid, et YY tegevuse tulemusel tekkis OÜ l

tasuda riigile käibemaks, mille tähtaeg oli 20.09.2013. Sellest tulenevalt oli äriühingul võimalus tasuda riigimaksud tähtaegselt ja osa võtta eelpool nimetatud toitlustushankest. Hanke läbiviimise

tulemusel sõlmisid 08.10.2013 PERH ja OÜ töövõtulepingu nr 9 P -4.5/TX-15 PERH-is

toitlustusteenuse osutamiseks kuni 01.10.2014 maksumusega 1 948 320 P on eurot. Kuna OÜ

PERH-i pikaajaline toitlustamisteenuse osutaja ning äriühingule andis 2013 toitlustamisteenus

7(38) ettevõtte käibest ca 40%, millest omakorda ca 67 % oli PERH i osakaal, oli OÜ - P juhatuse liikme QQ -

jaoks oluline, et koostöö PERH iga jätkuks.

Vastutasuna selle eest, et

YY osales 2013 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning soodustas OÜ i korraldatud hangetel, ostis OÜ P osalemist PERH- P juhatuse

liikme korraldamisel 31.07.2013 AS-ist E lennupiletid suunal Tallinn- -Tallinn mh QQ München

PERH-i juhatuse esimehele - P juhatuse liikmele - YY le ja OÜ QQ le, et külastada 27.-28.09.2013 Saksamaal üritust Oktoberfest. 31.07.2013 tasuti AS E 31.07.2013 esitatud arve nr I2482394-01 summas 1 341 eurot OÜ P pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud summast, XX

s.o 1341 eurost, maksid

.

YY lennupiletid 439 eurot YY võttis nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastu.

YY, olles PERH-i juhatuse esimees, seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle

vastutusvaldkonnaks on PERH-is mh riigihangete korraldamine ning infosüsteemide arendamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning ülesande aus avaliku ja erapooletu . täitmine PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X -iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel (6) korral: AS

- 2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511

903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); - 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.2012. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX - – )

leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; - 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja A UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik

maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks;

- 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581

812,39 eurot (hankelepingu -i juhatuse esimees oli täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH

määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT direktor S.S oli määratud - hankekomisjoni liikmeks;

- 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise

otsus tehti: X AS leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood – XXXXXXXXX -i IT-direktor S.S , võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH oli määratud hankekomisjoni esimeheks;

- 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks

maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i IT- direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks.

YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete

komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel.

8(38) Vastutasuna selle eest, et osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle YY toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel

ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis AS nõukogu liige ja äriühingu X majanduste

gevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad varaliselt hinnatavad

soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. ja S.S ning nendega seotud isikud YY

käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud YY ja S.S-i ametialase

tegevusega, sh PERH-

i infosüsteemide arendamisega. YY ja S.S valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS.

- avahemikul alates

koos abikaasa -ga Aj 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY OO puhkusereisil Prantsusmaal 2 600 eurot . Nimetatud reis maksumusega

S osteti reisibüroo

OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel - X -ile ning selgituseks YY ga väljastada arve AS

märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele

väljastas OÜ 31.07.2012 selgitusega „EU/reis S X -ile tasumiseks arve nr 120147 AS

Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt

nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle

22.08.2012. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud ametialase tegevusega PERH-is, sh YY infosüsteemide arendamisega. - Ajavahemikul alates

koos abikaasa ja laste 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY OO TT,

BB ja -ga ning S.S-i , ja -ga GG KK DD puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku

8 580 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. Reisi S ga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel - YY ga väljastada arved osaliselt X -ile ning osaliselt I -le (X AS allhankijana teostas PERH- AS OÜ is infosüsteemide arendustöid I XXXXXXXXX OÜ (reg.kood )) ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X -ile AS 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013

arve nr 130003 selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning I -le 12.12.2012 arve nr 120254 OÜ selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets

2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I esitatud arvete alusel tasus X AS 12.10.2012 ja OÜ raamatupidamisele –

18.01.2013 S -le kokku 4 900 eurot ning I OÜ OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud ega S.S-i ametialase YY tegevusega PERH- arendamisega. is, sh infosüsteemide

- Ajavahemikul alates abikaasa

ja

26.02-05.03.2014 käisid YY OO ning tütred TT BB

puhkusereisil Tenerifel. 3 322 Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega eurot ostis kokkuleppel - S M N OO YY ga reisibüroode OÜ ja OÜ vahendusel reisibüroost OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel ga väljastada arve YY- X -ile AS

ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud

juhistele väljastas OÜ 20.02.2014 S X -ile arve nr 140042 selgitus AS ega „EU/reisipakett

Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.2014. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud - e tegevusega PERH- YY, S.S-i ega ühegi teise PERH i töötaja ametialas is, sh infosüsteemide arendamisega.

- Ajavahemikul

ja tema abikaasa , S.S ja

02-06.04.2014 käisid YY OO ÄÄ reisil Nizzas.

Nimetatud reis maksumusega

S 3 785 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. Reisiga

seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel - YY ga väljastada

9(38) arve PERH- X - ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas AS ile ning selgituseks märkida,

et tegemist on

YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 01.04.2014 X -ile

AS arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, -ile arve nr 140060 summas YY“ ning PERH 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko,

YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.2014. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud

YY

ega S.S-i ametialase tegevusega PERH- ja is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X -ile esitatud arvel nr AS 140061 märgitud summast varalise soodustusena.

Sellise tegevusega pani

YY toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena

vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse YY mis seisnes selles, et tema, olles PERH- juhatuse esimees omastamises, i

ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi koos PERH-i infotehnoloogia direktori S.S-iga

PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isikute kasuks kokku 1 250 euro ulatuses.

Ajavahemikul

ja tema abikaasa , S.S ja tema elukaaslane

02-06.04.2014 käisid YY OO ÄÄ

reisil Nizzas.

YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile

tulevad ka abikaasa ning S.S-i elukaaslane ning seejuures otsustasid, et reisiga YY OO ÄÄ

seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. ja S.S-i ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel S YY

palus S.S kokkuleppel - YY ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada

arve PERH- summas 2500 ile eurot ning ülejäänud osas ile ning selgituseks märkida, et X - AS tegemist on

S 4 YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas OÜ 01.04.201 X -ile arve nr 140061 summas 1 285 eurot - AS selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02

06.04.2014, S.S , PERH-ile arve nr 140060 summas 2 500 eurot selgitusega YY“ ning

„EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02 “. -06.04.2014, S.S Marko, YY YY kokkuleppel S.S-iga , olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH OÜ arve nr 140060 summas 2500 eurot tasuti -i raamatupidamisele. S

15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii kui S.S, et kuigi nemad osalesid YY Nizzas üritusel käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka abikaasa YY OO ning . Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud ega S.S-i ametialase tegevusega ÄÄ YY

PERH-is, sh ja reisi finantseerimisega seotud kulu ehk infosüsteemide arendamisega, on OO ÄÄ 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH- mast. ile esitatud arvel nr 140060 märgitud sum

Sellise tegevusega pani

YY toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt.

S.S

10(38) S.S-i süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu korduv

võtmine grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja omastamise toimepanemises alljärgnevatel asjaoludel.

Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete

korraldamisel järgima RHS is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada -

hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS § 3. PERH-i IT- s. teenistuse koosseisu kuuluvad infosüsteemide arendustalitus ja tehnilise toe talitu

Infosüsteemide arendustalituse ülesanneteks on uute tarkvaraprojektide juhtimine, olemasolevate

tarkvaralahenduste parendus (sh programmeerimistööd), administreerimine ja püsiandmete

kajastamine ning abistamine sisseostetud infosüsteemide juurutamisel ja arendatavate infosüsteemide koolituste läbiviimisel. Tehnilise toe talitus annab tehnilist tuge haigla töötajatele, haldab arvuteid, servereid ja võrku. Selleks, et arendada ja parendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimine ning seeläbi tagada avalike ülesannete täitmine, so tervishoiuteenuste

osutamine, korraldab PERH mh riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas. S.S , töötades PERH- -i juhatuse esimehe korraldustega is infotehnoloogia direktorina määrati mh järgmiste PERH nr 1-9.2/110, 22.11.2010, nr 1-9.2/36, 27.04.2011, nr 1-9.2/42, 23.05.2011, nr 1-9.2/42, 09.03.2012

ja nr 2014/1-9.2/40-1 infotehnoloogia valdkonna riigihangete komisjoni liikmeks, kus tema

ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning

parima pakkuja valimisel.

Seega S.S-i kui PERH-i infotehnoloogia direktori ning riigihangete komisjoni liikme kohustuseks on tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti

Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega

S.S täidab PERH-i IT-teenistuse juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

isiku, 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid,

sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 01.07.2004 sõlmisid PERH ja S.S töölepingu nr 3509-SA, mille kohaselt asus S.S tööle

PERH-i infotehnoloogia direktorina. Vastavalt töölepingule on S.S-i põhitööülesanneteks

infotehnoloogia teenistuse juhtimine, infotehnoloogilise kontseptsiooni loomine, infotehnoloogia alaste lahendiste väljatöötamine ning nende juurutamise juhtimine ning infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimise tagamine.

„Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra“ kohaselt, mis kinnitati PERH-i juhatuse

otsustega nr 1-6.1/69, 15.03.2010 ning nr 2014/1-6.1/189-1, on S.S-i kohustuseks kinnitada

infotehnoloogiavaldkonna arved enne nende tasumist. Nimetatud korra kohaselt kinnitab arve

11(38) aktsepteerija mh, et arvel esitatud majandustehingu sisu on kajastatud õigesti; kogused, hinnad ja

muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning vastavad tegelikult saadule; tehingu teostamisel - on järgitud PERH is kehtestatud „Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise

korda“, tehing on seaduspärane, vajalik ning tellimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.

Lähtuvalt eeltoodust teeb PERH like ülesannete täitmisel -i infotehnoloogia direktor S.S ava otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes.

Seega S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ja infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – i redaktsioonide mõistes. 31.12.2014 kehtinud KarS-

S.S, töötades PERH i infotehnoloogia direktorina, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 - mõistes ning kelle ülesandeks on PERH-i infotehnoloogia valdkonna juhtimine ja arendamine, sh riigihangete korraldamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning ja erapooletu . avaliku ülesande aus täitmine PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X -iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel (6) korral: AS

- 2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511

903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); - 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.2012. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX - – )

leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; - 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik A

maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks;

- 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581

812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH-i juhatuse esimees oli

määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT direktor S.S oli määratud - hankekomisjoni liikmeks;

- 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise

otsus tehti: X AS leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood – XXXXXXXXX -i IT-direktor S.S , võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH oli määratud hankekomisjoni esimeheks;

- 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks

maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i IT- direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks.

YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete

komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle

toimimise järelvaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste

12(38) tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis AS nõukogu liige ja äriühingu X majandus

varaliselt hinnatavad tegevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. S.S ja

YY ning nendega seotud isikud käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud S.S-i ja ametialase tegevusega, sh PERH- YY i infosüsteemide arendamisega. S.S ja

YY valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS.

- koos abikaasa -ga Ajavahemikul alates 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY OO

puhkusereisil Prantsusmaal. Nimetatud reis maksumusega 2 600 eurot S osteti reisibüroo

OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel - X -ile ning selgituseks YY ga väljastada arve AS

märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele

väljastas OÜ 31.07.2012 selgitusega „EU/reis S X -ile tasumiseks arve nr 120147 AS

Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt

nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle

22.08.2012. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud ametialase tegevusega PERH-is, sh YY infosüsteemide arendamisega.

- koos abikaasa ja laste Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY OO TT,

YY GG KK DD ja -ga ning S.S-i, ja -ga puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot S osteti reisibüroo OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel - YY ga väljastada arved osaliselt X -ile ning osaliselt I -le (X AS allhankijana teostas PERH- AS OÜ is infosüsteemide

arendustöid OÜ (reg.kood I XXXXXXXXX)). ning selgituseks märkida, et tegemist on

nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X

AS-ile 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja

04.01.2013 arve nr 130003 enisse, sisaldab majutust, Jan selgitusega „EU/reis Copenhag 2013, 4 pax“ ning selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab I OÜ-le 12.12.2012 arve nr 120254

majutust, dets 2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I sele esitatud arvete alusel tasus X AS OÜ raamatupidami –

12.10.2012 ja 18.01.2013 S -le kokku 4900 eurot ning I OÜ OÜ 21.12.2012 3680 eurot

(hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud ega S.S-i YY ametialase tegevusega PERH- de arendamisega. is, sh infosüsteemi

- Ajavahemikul alates 26.02- abikaasa

05.03.2014 käisid YY OO ning tütred TT ja

YY puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis kokkuleppel - S M N OO YY ga reisibüroode OÜ ja OÜ vahendusel reisibüroost OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel ga väljastada arve YY- X -ile AS

ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud

juhistele väljastas OÜ 20.02.2014 S X -ile arve nr 140042 selgitu AS sega „EU/reisipakett

Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.2014. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud - ase tegevusega PERH- YY, S.S-i ega ühegi teise PERH i töötaja ametial is, sh infosüsteemide arendamisega.

- Ajavahemikul 02- ja tema abikaasa , S.S ja reisil Nizzas 06.04.2014 käisid YY OO ÄÄ . Nimetatud reis maksumusega 3785 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. Reisiga seotud S

kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel - YY ga väljastada arve

PERH- X - ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas AS ile ning selgituseks märkida, et

tegemist on

S YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas OÜ

01.04.2014 X -ile arve nr 140061 summas AS 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse,

13(38) lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, -ile arve nr 140060 summas YY“ ning PERH 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko,

YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.2014. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud

YY

ega S.S-i ametialase tegevusega PERH- ja is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X -ile esitatud arvel nr AS 140061 märgitud summast (1285 eurot) varalise soodustusena. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294

lg 2 p 1,3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse

vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt).

Samuti süüdistatakse S.S-i omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i

infotehnoloogia direktor ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH- -i vara kolmanda ile vajalikud, pöörates PERH isiku kasuks 2252,50 euro ulatuses alljärgnevatel asjaoludel.

- Ajavahemikul 11-15.05.2013 , S.S , ja reisil Iirimaal, Dublinis. käisid YY ÄÄ AA Nimetatud reis maksumusega 4 010 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. Reisiga seotud S

kulude (lennupiletid ja majutus) kohta palus S.S väljastada arve PERH-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on S.S-i, YY ja reisiga Dublinisse. Saadud juhiste AA järgi väljastas OÜ 28.03.2013 PERH selgitusega „EU/lennupilet TLL S -ile arve nr 130057 - DUB-TLL 10-16.05.2013, hotellimajutus Dublinis 10-16.05.2013, S.S, , YY AA“.

S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning kellel on vastavalt „Arvete

vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korrale“ kohustus kinnitada infotehnoloogia

valdkonna koolituskuludega (sh koolituslähetus) seotud arved enne väljamakse tegemist,

kinnitas eelpool nimetatud arve ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i

raamatupidamisele. S OÜ arve nr 130057 summas 4 010 eurot tasuti 05.04.2013. Arve

kinnitamisel ja tasumisel S.S teadis, et kuigi tema ja osalesid YY Dublinis üritusel WoHIT -i kulul ka . Seega kulu, mis ei , käis nimetatud reisil PERH ÄÄ

ole kuidagi seotud ega S.S-i ametialase tegevusega PERH- YY is, sh infosüsteemide arendamisega, on reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 25% reisi kogumaksumusest, ÄÄ so 1002,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile

varalist kahju 1002,50 eurot, so 25% PERH-

ile esitatud arvel nr 130057 märgitud summast.

- Ajavahemikul 02-06.04.2014 ja tema abikaasa , S.S ja tema elukaaslane käisid YY OO ÄÄ reisil Nizzas.

YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka abikaasa ning S.S-i elukaaslane ning seejuures otsustasid, YY OO ÄÄ

et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis

maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo OÜ vahendusel. ja S.S-i ühise ja S YY kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus S.S kokkuleppel YY-ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH ning ülejäänud -ile summas 2500

osas X - AS ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse.

Vastavalt saadud juhistele väljastas OÜ 01.04.2014 S X -ile arve nr 140061 summas AS 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S,

YY“ ning PERH- arve nr 140060 summas 2500 eurot ile selgitusega „EU/reis Nizzasse,

lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, kokkuleppel S.S-iga , olles YY“. YY

PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle

14(38)

väljamakse tegemiseks PERH OÜ arve nr 140061 summas 2500 -i raamatupidamisele. S eurot tasuti 15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii kui S.S, et kuigi YY nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka abikaasa ning . Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud ega S.S-i YY OO ÄÄ YY

ametialase tegevusega PERH- ja reisi is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ÄÄ

finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega

seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr 140060 märgitud summast. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 30.11.2017 otsusega tunnistati YY süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust (soodustuste saamine AS X

poolt tasutud puhkusereiside näol). Mõisteti õigeks KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ YY P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil. Mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi. YY

KarS § 68 lg 1 alusel loeti le mõistetud karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (s.o. YY- kahtlustatavana kinnipidamine 08.07.2015) ning määrati, et kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui YY 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Tunnistati

S.S süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistati S.S süüdi KarS § 201 lg 1 järgi (Dublini reis 11.-15.05.2013) ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Mõisteti S.S õigeks omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi (Nizza reis 02.- 06.04.2014).

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks S.S-ile mõisteti 1(üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.S 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

X - AS i esitatud tsiviilhagi summas 10 822 eurot jäeti KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata.

KarS § 831 ja § 84 alusel mõisteti välja riigieelarve tuludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks: - -lt 13 714,50 eurot (kolmteist tuhat seitsesada neliteist eurot ja 50 senti); YY -

S.S-ilt 2 072,50 eurot (kaks tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti).

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja menetluskulud riigieelarve tuludesse: - - susega kaasnev sundraha; YY lt 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuot - S.S-ilt 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 181 alusel hüvitati riigieelarve tuludest (seoses osalise õigeksmõistmisega) süüdistatavate menetluskulud seoses valitud kaitsjale makstud tasudega:

15(38) - -le 3 500 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX YY ); -S.S-ile 1 500 eurot (arveldusarve nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ).

PROKURATUURI APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas prokuratuur, kes vaidlustab Harju Maakohtu 30.11.2017 otsuse seonduvalt

YY õigeksmõistmisega OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil ning esitab alljärgnevad põhjendused.

3.1.

Prokurör märgib, et Harju Maakohus on analüüsinud YY - P süüdistust pistise võtmises OÜ lt

(lennupiletid Oktoberfestile 05.-06.10.2012 ja 27.-28.09.2013) ning jõudnud järeldusele, et YY tuleb süüdistuse selles episoodis õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise motiivil.

Maak P oli ohus on vastavates põhjendustes asunud seisukohale, et vaidlust ei ole selles, et OÜ

Põhja – Eesti Regionaalhaigla pikaajaline ja püsiv koostööpartner ning OÜ

P organiseeris YY-le

kahel korral lennupiletid Münchenisse ja tagasi, kus oli plaanis väisata ka Oktoberfesti nimelist üritust. YY

2012 Oktoberfestil ei käinud, küll aga võttis osa 2013.aastal toimunud üritusest.

Prokurör on süüdistuse tekstist tulenevalt seisukohal, et pistise/altkäemaksu esemena on

käsitletavad Tallinn München Tallinn lennukipiletid ning sellega seonduvalt on Põhja - - -Eesti

Regionaalhaigla juhatuse esimehele YY- -i poolt korraldatavatel hangetel le võimaldatud PERH osaleja OÜ P poolt varaliselt hinnatavaid soodustusi. Kõrvaltvaataja positsioonilt on ilmne, et teenuse ostja ja teenuse pakkuja vahel ei tohi antud juhul olla selliseid varalisi suhteid, mille pinnalt

on nende vahel kujundatavate otsuste läbipaistvus ja tegevuste objektiivsus kahtluse alla seatud.

Ametniku positsioonilt ei ole aga lubatav vastu võtta selliseid hüvesid, mis seaksid ametniku objektiivsuse ametialastes suhetes toimivates otsustusprotsessides kahtluse alla.

Prokurör ei nõustu kohtupoolse tõendite hindamise tulemina tehtud järeldusega ning on seonduvalt

„kliendiüritusega“ järgmisel arvamusel. Politseija Piirivalveameti ning Justiitsministeeriumi

vastused ei määratle kliendiürituse sisu selliselt, mis annaks aluse nendes esitatud teabe

ülekandmiseks süüdistuses väljatoodud juhtumitele. Prokuröri arusaama kohaselt käsitlevad need ametiasutuste aastapäevade tähistamisi, kuhu on kutsutud külalisi ning nende vastuskirjade abil ei

ole tuvastatavad süüdistusele identsed ning huvide konfliktile viitavad juhtumid. Nende tõendite pinnalt tehtud süüdistust kummutav järeldus ei tugine ühelegi faktile ning kohtu vastav järeldus on pigem „kliendiürituse“ mõiste keeruliseks osutunud sisustamisel tuge otsiva loomuga. Samuti ei saa

süüdistust kummutavaks tõendiks pidada kirjavahetust, millest ilmneb, et OÜ QQ poolset e- P on korraldanud Eestis juubeliüritusi ja õhtusööke. Vastavaid tegevusi ega nendest osavõttu ei ole süüdistuses ette heidetud, mistõttu ei ole need faktid süüdistusversiooni kummutavad. Maakohus on

asunud katma muude üritustega Oktoberfesti lennureise. Seonduvalt töötaja D SS selgitustega on

prokurör seisukohal, et isiku poolsed advokaadi vahendusel antud ja kohtus YY kaitsja poolt deklameeritud selgitused ei saa olla KrMS-i kohtulikku arutamist ettenägeva regulatsiooni kohaselt

lubatud tõendiks. Ometi on ide § 287 maakohus, eirates KrMS- -291 sätteid need vastu võtnud.

Prokurör palub isiku kirjalikud selgitused lugeda lubamatuks tõendiks, kuna prokuratuuril ei ole olnud võimalik kaitsja tunnistajat tõendamiseseme asjaolude ega usaldusväärsuse osas küsitleda.

Prokurör on seisukohal, et Oktoberfesti lennureiside kohta on maakohtule esitatud sellised tõendid,

mis annavad põhjendatud aluse käsitleda neid meelelahutusüritustena (samuti

vabaajaveetmisüritustena), mitte raamprogrammiga tööalaste lähetuste/seminaridena. Vastupidist

teavet pole pooled 2012 ega 2013 fikseerinud. Asjaolu, et YY puutus kokku reisi käigus OÜ P

kolleegide kui reisi korraldajatega, on ilmne ja loogiline, kuid ei anna seeläbi alust seda liigitada

tööalaseks lähetuseks. Ei ole tuvastatud mingeid eelnevaid sellesisulisi kokkuleppeid ega kohtumiste graafikuid. Kohtuliku uurimise kestel ei ole kogutud tõendeid, mis annaksid tõsikindla

16(38) veendumuse konverentsist või seminarist, vastavat eelteavet ega dokumentatsiooni ei olnud PERH- ile ametlike sidekanalite kaudu edastatud. Asjaolu, et OÜ Oktoberfesti lennureise oma ettevõtte P

raamatupidamises ei varjanud, ei kinnita selle reisi tööalast eesmärki, vaid pigem erasektoris

tegutseva ühingu ükskõikset suhtumist. Ei ole eluliselt usutav, et tööalane lähetus (konverents, seminar, aastapäevaüritus) kannab nime vaid õhtusöögiks ja lõbutsemiseks valitud legendaarse

festivalikoha järgi. Pooltevaheline e-posti teel peetud suhtlus ja lennureiside dokumentatsioon

viitavad Oktoberfesti kui Saksamaa meelelahutuslikku poolt iseloomustava suurürituse külastamisele, mitte ei ole kantud tööalaste eesmärkide saavutamisest. Ei ole tuvastamist leidnud, et

PERH-i juhtidel ja P OÜ esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö

mõttes sisulisi tööalaseid teemasid. Isikute äraütlemised viimasel hetkel (YY esimesel korral, PP

teisel korral) ei toonud kaasa mingit segadust, väidetavate päevakorrapunktide muutust vms, mistõttu oli OÜ P esindajatel sellest , kes konkreetselt nende poolt pakutavat meelelahutust ükskõik naudib.

OÜ P esindaja on Oktoberfestile kutsunud kahte isikut ( (

QQ YY VV käis esimesel korral YY

asemel) ja ), kes - P oleks PP kõik omasid kokkupuudet QQ ga ja said personaalsed kutsed. OÜ võinud vastava rahaliselt hinnatava ettepaneku suunata PERH ile üldiseid kanaleid kasutades, mitte -

suunama (ka edasi suunama) seda otse valitud ja koostöös olulist rolli omavatele isikutele.

Nimetatud asjaolu viitab sellele, et erasektori esindaja on soovinud hüve suunata oluliste,

äriühinguga seotud otsustusprotsesside suhtes ametialast mõju omavatele isikutele. YY ei ole

pidanud vajalikuks PERH- Okotoberfesti lennureiside is nõukogu ega juhatuse tasandil arutada tasustamise/hüvitamisega seonduvaid küsimusi ning on seda temaatikat pigem varjanud või hoopis loomulikuks pidanud.

Kohtuliku arutamise kestel ei ole OÜ P juhatuse liige ega PERH-i toitlustusjuht andnud QQ VV veenvaid selgitusi D - sellest, missugust tööalast eesmärki täitis endast nn töökohtumine töötaja SS ga. Prokurör loeb tuvastatud asjaolude pinnalt sellised kohtumised tavapärasteks kokkusaamisteks kolleegide, partneritega Oktoberfesti ürituse ajal, eelselt ja järgselt ning tõendeid hinnates tundub

SS nime sissetoomine ja tema sidumine kaaluka töökohtumisega otsituna. Kaitsja ja kohtu

järeldused lubavad jõuda arusaamale, et meeldivad ajaveetmisüritused võivad tööalaselt

kokkupuutuvate isikute omavahelise suhtluse tõttu olla käsitletavad tööalaste kohtumistena. Prokuratuur sellist lähenemist ei toeta ning leiab, et siinkohal tuleb alati hinnata nii kohtumise sisu ja eesmärki, sellest saadud hüve suurust ja isikute tööalaseid kokkupuutepunkte.

Prokurör juhib tähelepanu, et PP keeldus Oktoberfesti reisile minemast ning tema keeldumise põhjused jäid ristküsitluse käigus üsna ebaselgeks. Oktoberfesti külastanud PERH-iga seotud isikud

kõnelevad sellest kui töökohtumisest üldises plaanis ning ei ole selle kohta mingeid veenvaid kinnitusi esitanud. YY on selgitanud asjaolusid, miks tal oli ebameeldiv või ebaviisakas keelduda OÜ P ees Oktoberfesti külastusest, kuid ei ole ometi välja toonud, millisel kujul ja kellega ta PERH- is teema kooskõlastas, kelle abil fikseeris reisi toimumise asjaolud. Mainitu koos nn X pistise AS

episoodidega viitab

-i juht soosis ja YY käitumises mustri kujunemisele, mille kohaselt PERH

aktsepteeris ebamääraseid ja dokumentaalselt fikseerimata, tihti ebaõigeid PERH-iga lepingulistes suhetes olevate koostööpartnerite poolt finantseeritud reise. Seega on sellisest käitumismustrist just reiside näol tuvastatav korduv hüvega nõustumine ja selle vastuvõtmine.

Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega hüve või tööga seotud ülesannete täitmise vahe

ähmasusest. Prokurör toetab jätkuvalt käsitlust, mille kohaselt on tegemist rahaliselt hinnatava

hüvega, mis sai osaks väljavalitud isikutele nii osutatud kui tulevikus osutatavate teenuste ja koostöö eest PERH- . is

17(38) Maakohtu poolt refereeritud tunnistajate ja

elt ei ole tuvastatavad Oktoberfesti ÜÜ UU ütluste kohas lennureiside toimumise asjaolud, vaid pigem muud haiglate vahelised tööalased reisid eesmärgiga

tutvustada toodet või tehnoloogiat. Viimati mainitu ei ole kuidagi õigustavaks asjaoluks

Oktoberfesti lennureiside toimumise ja nendel osalemise etteheitele.

Prokurör on seisukohal, et iga ametiisiku poolset hüve aktsepteeritavat käitumisakti tuleb analüüsida ja hinnata konkreetsete asjaolude valguses, milledest määravaks on ametiisiku pädevus

ametialaste otsustuste tegemisel ja hüve pakkuja huvi pakkumise tegemisel ning lahenduse ehk

tema jaoks olulise otsuse saamisel, samuti hüve rahaline väärtus. Käesolevas asjas on tuvastatav ühelt poolt PERH i ja selle juhatuse esimehe ning teiselt poolt OÜ - P

selline seotus ja läbikäimine, mis peaks alati olema kantud nii tegeliku kui näilise huvide konfliktsituatsiooni vältimisest.

YY on vastavate hangete objektiivsuse seadnud kahtluse alla sellega, et ta on võtnud erinevatelt

koostööpartneritelt vastu varalise soodustusena käsitletavaid hüvesid. YY on läinud nii Oktoberfestile kui muul viisil suhelnud OÜ P esindajaga selliselt, mis viitab YY toetusele nimetatud

äriühingu suhtes ja temapoolsele abistamisvõimalusele erinevate probleemide tekkimisel. Selliste

suhete objektiivsust kahjustavad veel rohkem rahaliselt hinnatavate hüvede võimaldamine.

Kliendiüritusega seonduvalt soovib prokurör rõhutada, et kui selliste ürituste eesmärgiks on

klientide väärtustamine, siis ei saa see toimuda parima või kallima väljasõidu ja eksklusiivsema ürituse pakkumises. Sellistel juhtudel on kliendiüritus suunatud k suhtes äraostetavuse maine utsutu

tekitamisele. YY ja

QQ vaheline suhtlus seoses Oktoberfesti külastustega viitab sellele, et nende vahel valitses üksmeel omavahelise sujuva ja jätkuva koostöö osas ning et vastavad lennureisid olid kantud huvist ja soovist selliste koostöösuhete jätkumisest. YY ja

QQ sidusid konkreetsed tööalased

suhted ning neid ühendavad tööalased kokkupuutepunktid on süüdistuses piisava täpsusega fikseeritud.

3.2. Prokurör vaidlustab YY-le lisakaristuse mõistmata jätmise Prokurör ei nõustu . maakohtu

otsuses esitatud põhjendusega YY-le lisakaristuse mõistmata jätmise osas. Prokurör kordab apellatsioonimenetluses varem esitatud taotlust kohaldada YY-le lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks.

Prokurör on seisukohal, et YY aastatepikkune käitumismuster viitab tema poolt kuritegeliku,

korruptsioonialti, igasugust huvide konflikti eirava käitumismudeli omaksvõtmisele. Kuna YY on

töötanud aastaid ja jätkab töötamist tervishoiusektoris, mis sisaldab erinevaid huvide konflikti ilmnemise/vältimisega seotud situatsioone, siis on nii tema isikust kui vastava valdkonna kaitsmise

huvidest tulenevalt põhjendatud lisakaristuse kohaldamine eelmainitud ulatuses. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et ka meditsiinisektoris kehtivad korruptsioonivastasest seadusest ning huvide

konflikti vältimise juhistest tulenevad kohustused ja piirangud ning esmajoones on nende juurutamise ja seire kohustus vastavate asutuste juhtidel. YY ei ole tunnistanud oma eksimust ega

oma varasema käitumise pinnalt välja näidanud kahetsust, vaid asunud pigem end õigustavale

positsioonile. Nimetatu sisaldab tõsist riskitegurit vastavas sektoris juhtivatel ametikohtadel

jätkamisel ning tema suhtes tehtavas süüdimõistvas lahendis on ringkonnakohtul prokuratuuri ettepanekul vastavat maakohtu otsustust võimalik muuta.

3.3. Seonduvalt S.S-ile etteheidetava Dublini reisi omastamise episoodiga on prokurör

seisuko maakohtu otsuse lk-del 19-21 esitatud hal, et S.S on käsitletav ametiisikuna põhjendustest tulenevalt. Seega ei nõustu prokurör otsuse p s 39 esitatud põhjendustega seonduvalt - ametiisiku staatusega.

3.4. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017 kohtuotsus osaliselt, so YY õigeksmõistmises KarS § 293 lg 2 p 1 järgi ning teha selles osas uus kohtuotsus, millega mõista YY

süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides ning karistada teda

18(38) kuritegude kogumis KarS § 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1,3) eest 1 aasta ja 293 lg 2 p 1, 6 kuulise vangistusega. KarS § 49 alusel kohaldada YY suhtes lisakaristusena tervishoiusektoriga

seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu 2 aastaks. Tühistada S.S-i süüditunnistamine KarS § 201 lg 1 järgi ning tunnistada S.S süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Muus osas

palub prokurör jätta kohtuotsus muutmata.

SÜÜDISTATAVATE KAITSJA APELLATSIOON

4. Süüdistatavate kaitsja esitas apellatsiooni, milles t ingkonnakohus tühistaks aotleb, et Tallinna R vaidlustatava maakohtu otsuse osas, mis puudutab ja S.S-i

YY süüdimõistmise KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi seoses AS- X soodustuse saamisega (otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 6), ning lt mõistaks s süüdistuses õiguspärase süüdistuse puudumise tõttu õigeks. YY ja S.S-i selle

Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga ning taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus annaks tõenditele uue hinnangu, tühistaks vaidlustatava maakohtu otsuse osas, mis puudutab S.S-i süüdimõistmist KarS § 201 lg 1 järgi seoses Dublini reisiga (otsuse resolutsiooni punkt 6), ning mõistaks S.S-i selles osas õigeks.

Kaitsja taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus sedastaks apellatsioonis nimetatud kriminaalmenetlusõiguse r : 1) tunnistajate rakendamata jätmine, 2) ristküsitlusse sekkumine, 3) ikkumisi

ristküsitluse reeglite rikkumine KrMS § 288 lg 9 p 2 järgi; rikkumised seoses tõendite

vastuvõtmisega, kaitsja tõendite tagasilükkamine. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tunnistaks need rikkumised olulisteks ning nen aakohtus on olnud vastuolus diks kokkuvõtteks, et menetlus m ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega.

Kaitsja ei taotle kohtuotsuse tervikuna tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtusse, kuigi oluliste menetlusõiguse rikkumiste tõttu võiks seda teha. Kaitsja taotleb, et Tallinna R maakohtu otsuse kaitsekulude ingkonnakohus tühistaks vaidlustatava osalise hüvitamise osas. Muus osas palub kaitsja jätta maakohtu otsus muutmata.

4.1. Õiguspärase süüdistuse puudumine Käeoleva kohtuasja aluseks oli prokuratuuri 5.09.2016 koosatud süüdistusakt, millega 0 YY ja S.S-i

süüdistati KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 järgi selles, et nad pettusega lasid AS- X tasuda oma il puhkusereiside eest. Sellest süüdistustes prokurör 09.05.2017 kohtuistungil loobus ning esitas KarS

§ 293 lg 2 p 1, 3 järgi uue süüdistuse, mille kohaselt ei tasunud AS süüdistatavate reiside eest X

mitte ekslikult, vaid tegu oli pistisega. Sellest tulenevalt muutusid ka seni kriminaalasjas

kannatanuna osalenud AS X ning selle juhid ja potentsiaalseteks kahtlustatavateks. CC WW Sellisesse ebamäärasesse seisundisse jäid nimetatud isikud kuni maakohtu menetluse lõpuni, kuna kohtuvaidluste ajaks ei olnud kellelgi pistise andmise kahtlustust esitatud. Oluline on antud juhul ka see, et prokurör muutis süüdistust kohtuliku arutamise lõppfaasis, pärast

seda, kui süüdistatavad ja kõik tunnistajad olid üle kuulatud ning enamik kirjalikest tõenditest uuritud.

Kui lubada kohtuliku arutamise lõppfaasis esitada süüdistus kuriteos, mis sisaldab uusi koosseisutunnuseid, teistsugust subjektide ringi ning mis on suunatud hoopis teise õigushüve vastu,

siis muutub kriminaalasja eeluurimise kohustuslikkuse põhimõte sisutuks. KarS § 293 ettenähtud

pistise võtmise üheks koosseisutunnuseks on pistise andja. Käesolevas asjas ei ole kunagi olnud

kedagi, keda oleks kahtlustatud pistise andmises. Pistise andmise ja võtmise osas ei ole läbi viidud eeluurimist (ega ka kohtulikku uurimist), mistõttu ei saa selles osas ka kedagi süüdi mõista.

Maakohtu seisukoht, nagu võinuks kaitsja taotleda täiendavate tõendite kogumist, tähendab sisuliselt seda, et kaitsja oleks pidanud tegema ise ära töö, mis prokuratuur jättis kohtueelses

menetluses tegemata. Kaitsja leiab, et praktikas on see ilmselgelt võimatu. Kaitsja märgib, et e olud selgeks ning kui vaja, siis kasutada eluurimine on ette nähtud selleks, et teha faktilised asja

19(38) selleks riiklikku sundi. Taotlustel põhinev kaitsja tegevus kohtus ei saa seda kuidagi asendada. Kui prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käigus parandada.

Kaitsja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, nagu võiks uute asjaolude ilmnemisel ristküsitlust korrata. Kaitsja leiab, et KrMS

§ 288 sätestatud ristküsitluse reeglid kaotaksid igasuguse mõtte, kui kohus võiks mistahes ajal algatada uue ristküsitluse. Kaitsja leiab, et inimene, kes on juba korra üle kuulatud, ei ole enam objektiivne ja erapooletu. Ta on

kallutatud oma varem antud ütlustest.

KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile õiguse süüdistust muuta, kuid see võimalus on piiratud süüdistatava õigusega end tõhusalt kaitsta. Tõhus kaitse on aga võimalik juhul, kui uus süüdistus jääb varasemaga võrreldes koosseisu põhitunnuste osas samaks või vähemalt lähedaseks; eelkõige

kui süüdistust muudetaks ühe KarS eriosa paragrahvi või jao piires, või kui üks süüteokoosseis sisaldub tervikuna või olulises osas teise õigushüve vastu suunatud süüteo koosseisus (vrd nt §-d 121 ja 263 lg 2). Sellisel juhul saab öelda, et ühe süüteokoosseisu käsitlemisel käsitletakse ühtlasi, vähemat mingis osas, ka teise koosseisu suhtes olulisi asjaolusid. Seevastu, kui uus süüdistus

sisaldab varasemaga võrreldes tunnuseid, mida kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses ei ole uuritud, tuleb muudetud süüdistus tagasi lükata. Pistise võtmine (nii varasema § 293 kui kehtiva § 294 mõttes) sisaldab kelmusega võrreldes mitut uut objektiivse koosseisu asjaolu: pistise andja, ametialane tegu vastuteenena ja ekvivalentsussuhe. Neid asjaolusid pole uuritud ei kohtueelses menetluses ega kohtuliku aakohtus. uurimise käigus m

Pistise andja tegevust polnudki võimalik uurida, kuna teda polnud lihtsalt kriminaalmenetluse mõttes olemas. Seega, süüdistuse sedavõrd põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks. Kaitsja leiab, et sellises olukorras ei saa kohus teha muud, kui sedastada kaitseõiguse pöördumatut rikkumist ja süüdistatavad õigeks mõista. Kaitsja leiab, et prokuratuur jättis „kannatanu“ ilma põhisseaduslikest garantiidest, süüdistatava aga

juhtis valedele jälgedele lasi tema kaitsjal tõestada, et keegi pole kedagi petnud. Kui kaitsja oli - peaaegu lõpetanud, tõusis prokurör püsti ja ütles, et pettust ei ole jah, hoopis pistist anti ja võeti. Selline süüdistuse muudatus ei saa olla lubatav.

Kaitsja märgib, et süüdistuse kohaselt osales

- X jaoks soodsate lahenduste ja otsuste YY AS i

tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Millistes konkreetsetes tegudes või otsustes

see osalus seisnes, seda süüdistusakt ei täpsusta. Arvestades, et ise ei kuulunud süüdistuses YY

nimetatud IT-hangete komisjonidesse, peaks tema aktiivne panus komisjoni otsuste kujunemisse olema süüdistuses mingilgi määral avatud. Vastasel juhul on l võimatu end kaitsta. Ülaltoodud YY- teokirjeldus ei ütle tegelikult midagi enamat, kui et YY oli PERH-i juhatuse esimees, kes vastutas

mh IT-valdkonna eest. Üksnes mingi ametikoha pidamine ei saa olla koosseisupärane tegu ühegi süüteokoosseisu mõttes. S.S-i ametilase teo kirjeldus muudetud süüdistuse terviktekstis on järgmine: Vastutasuna selle

eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelevaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis AS nõukogu liige … X

Seega, S.S-ile pannakse süüks seda, et ta osales soodsate lahenduste ja otsuste tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Milles tema osalus täpsemalt seisis, seda võib ainult oletada.

Kuna erinevalt -st oli S.S YY mitme süüdistuses nimetatud hankekomisjoni liige, siis võib arvata, et talle heidetakse ette AS- X kasuks otsustamist. See oleks loogiline, ent ainult juhul, kui i S.S X hääletas ASi poolt. Kuidas tegelikult oli, seda süüdistus ei täpsusta; nagu see jätab ka lahtiseks selle, kuidas oli AS-le X soodus see, et juhitud komisjon nad hankes nr 125261 S.S-i

kaotajaks jättis. Kokkuvõttes, S.S-ile esitatud süüdistus ei ole piisavalt selge, et sellest ilma

fakte juurde oletamata aru saada.

4.2. Menetlusõiguse olulised rikkumised

20(38) 4.2.1.

Tunnistajate rakendamata jätmine

Vastavalt KrMS § 2871

lõikele 3 peab kohus ülekuulamise algul tutvustama tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ning selgitama, et kohtus peab rääkima tõtt. Tunnistaja FF puhul kohus seda nõuet ei järginud. Kohtuistungi protokollis on küll lõik, mis ütleb, et „kohus

tutvustab tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid KrMS § 71 73 järgi ning

- selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt,“ ent istungi helisalvestisest on lihtne kontrollida, et tegelikult

kohtunik seda ei teinud. Maakohus küll selgitas tunnistajale tõe rääkimise kohustust ja hoiatas

vastutusega valeütluste andmise eest, kuid ütluste andmisest keeldumise alustest ei rääkinud kohtunik midagi.

Tegelikult jättis kohus nõuetekohaselt rakendamata ka teised tunnistajad (või vähemalt osad maa neist), kuid puhul oli see rikkumine sisuline S FF . Nimelt, süüdistusakti kohaselt oli OÜ väljastanud korduvalt ebaõigete andmetega arveid. Seega oli ka kohtunikule teada, et OÜ S esindajana kohtusse

kutsustud

FF võib olla seotud valearvete koostamise ja esitamisega, ehk et tal võib olla otsene

puutumus süüdistusaktis kirjeldatud kuritegudega. Sellisele tunnistajale enese mittesüüstamise

privileegi selgitamata jätmine ei mõjuta mitte ainult tunnistaja ütluste tõendina kasutamist, vaid heidab varju kogu protsessi erapooletusele. Kuna Riigikohus on otsuses 3-1-1-73-15 ühemõtteliselt öelnud, et kohtumenetluses nõuetekohaselt

rakendamata tunnistaja ütlus ei ole käsitatavad seadusliku tõendina, ütlused on aga S.S-i FF

puudtava Dublini episoodi selgitamiseks olulised, siis peab kaitsja vajalikuks, et ta kuulataks r

ingkonnakohtu istungil uuesti üle.

4.2.2 sse sekkumine Ristküsitlu KrMS § 288 lg 6 sätestab, et kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust. See tähendab,

et ristküsitluse kolme vooru käigus ei ole kohtul lubatud omapoolseid küsimusi esitada. Sama

kehtib kannatanu ja tema esindaja kohta. Maakohtu istungil eksis kohtunik nende reeglite vastu korduvalt, esitas ise küsimusi ning lubades kannatanu esindajal sekkuda (vt prot 19.04 lk-d 25, 26, 29, 31, 43 ja 44).

Riigikohus on asunud seisukohale,

et süüstavate ja õigustavate tõendite esitamise vastutus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul (vt 3-1-1-91-07 ja 3-1-1-89-13). Vastutus tähendab aga õigust

ja reaalset võimalust otsustada. Ristküsitluse kontekstis tähendab see, et poolel peab olema

võimalus otsustada, mis küsimusi, millises sõnastuses ja järjekorras esitada. Küsitlusstrateegia

elluviimine ei ole võimalik, kui mistahes hetkel võiks kohtunik küsitlusjärje üle võtta. Valel ajal esitatud valed küsimused võivad nurjata kogu küsitluse ja nii kahandada poole jaoks vajaliku tõendi

väärtust, või selle sootuks nullida. Ühe poole tõendite varjujäämine võib aga omakorda viia

ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendini. Seetõttu tuleb ristküsitlusse sekkumise keelu korduvat rikkumist pidada (v -

äga) oluliseks kriminaal menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.

4.2.3.

Ristküsitluse reeglite rikkumine § 288 lg 9 p 2 näitel

KrMS § 288 lg 9 p 2 sätestab, et ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool esitada kohtule

asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajaid nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste

seoste kohta. See on poole õigus, mille realiseerimisele ei saa vastaspool vastu vaielda ja mida

kohus ei saa keelata. Maakohus eksis selle reegli vastu 19.05.2017 istungil, kui kaitsja küsitles tunnistaja WW. Kui kaitsja soovis tunnistajale näidata ühte arvet, keelas kohtunik seda teha, väites,

et arve peab olema enne avaldatud (vt kogu vaidlust 19.04 prot lk 30-31). Ilmselgelt on selline kohtu seisukoht vastuolus kaitsja õigusega kaitsetegevust oma äranägemise järgi planeerida ja ellu viia, seetõttu KrMS § 288 lg 9 p 2 nimetatud õiguse teostamise takistamist kohtu poolt tuleb pidada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.

4.2.4.

Rikkumised seoses tõendite vastuvõtmisega

21(38)

Tõendamismenetlusel on neli etappi: tõenditest teavitamine; tõendi vastuvõtmise otsustamine; 1) 2)

3) 4)

tõendite uurimine; tõendite analüüsimine.

Kaitsja leiab, et käesoleva kriminaalasja arutamisel Harju Maakohtus olid nimetatud

tõend õigepealt avaldas prokurör amismenetluse etapid ja reeglid lootusetult sassis. Nimelt k dokumendi sisu ja analüüsis seda vastavalt oma äranägemisele ning andis siis kohtule üle. Seejärel

küsis kohtunik kaitsja kommentaare ning pärast nende ärakuulamist võeti tõend vastu ja köideti kohtutoimikusse (vt prot 24.04 alates lk 9 ja prot 4.05 alates lk 6). Lisaks sellele kuvati prokuröri jutu taustaks ka kõik dokumendid konverentsitehnika abil kohtusaali seinale. Ehk, juba enne tõendi vastuvõtmise otsustamist oli kõigil võimalik seda prokuröri tõlgenduste saatel vaadata ja lugeda.

Kaitsja leiab, et selline dokumentaalsete tõendite esitamise protseduur on ilmselges vastuolus

sellega, mida näeb ette kehtiva kriminaalmenetluse võistlev iseloom ning KrMS i 10. peatüki - 4.

jaos sätestatud kohtuliku uurimise reeglite kogum. Kuna eelkirjeldatud, ebakorrektsel moel võeti

vastu kõik (või peaaegu kõik) dokumentaalsed tõendid, siis võib kokkuvõtvalt tõdeda, et kohtutoimikus ei ole ühtegi dokumenti, mis oleks sinna jõudnud õiguspäraselt.

Kaitsja leiab, et tõendite vastuvõtmise järjekorra rikkumise tagajärg et kohus sai tõendi

on see,

sisust teadlikuks pisut varem, kui ette nähtud. Seetõttu leiab kaitsja, et kohtutoimikus olevad dokume eelkirjeldatud rikkumist tuleb aga arvestada kogumis ndid on tõenditena kasutatavad, kuid

teiste rikkumistega siis, kui vaagitakse protsessi vastavust ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttele.

4.2.5.

Kaitsja tõendite tagasilükkamine – DD

OÜ-ga P seotud süüdistuse episoodis on kaitsja algusest peale väljendanud seisukohta, et

kliendiüritusele kutsumine ei saa olla hüve pistise andmise mõttes, kuna kliendiürituste

korraldamine ja seal osalemine on tavapärane praktika nii era elle väite - kui avalikus sektoris. S

kinnituseks taotles kaitsja 04.05.2017 kohtuistungil Eesti Kaubandusja Tööstuskoja peadirektori DD

ülekuulamist asjatundjana.

Maakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et ei saa pidada asjatundjaks kliendiürituste DD korraldamise alal (prot 04.05 lk 3). Kaitsja leiab, et see otsus ei ole põhjendatud ning sellega rikkus kohus KrMS § 47 lg 1 punktiga 2 kaitsjale antud tõendite esitamise õigust. Õnneks jõudis Maakohus antud süüdistuse episoodis kaitsja poolt esitatud kirjalike tõendite ja ühe Äripäeva artikli abiga õigele järeldusel õistis õigeks. Seetõttu tuleb nõustuda, et kaitsja e ning m YY pakutud asjatundja tagasilükkamine ei viinud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuseni. Kaitsja

leiab siiski, et seda rikkumist tuleb sellegipoolest lugeda oluliseks, kuna poole poolt vajalikuks peetava tõendi tagasilükkamine tekitab alati ohu, et teise poole seisukoht jääb domineerima ja kohus

jõuab valele järeldusele. Samuti viitab poole tõendite kergekäeline tagasilükkamine kohtulikule uurimise ühekülgsusele.

4.2.6.

Kaitsja tõendite tagasilükkamine – HH

Maakohus tagasi kaitsja tor , lükkas taotluse kuulata asjatundjana üle endine EMTA peadirek HH kellelt soovis kaitsja küsida Eesti levinud maksude optimeerimise praktikate kohta. Tema vastused võimaldanuks hinnata, kuivõrd asjakohane on S.S-i arvamus, et töötasu maksmise asemel ja YY

reisiarvete tasumisega võis AS X soovida makse optimeerida. Lisaks soovis kaitsja -lt kui HH

kauaaegselt avaliku sektori tippjuhilt uurida, kas ja miks korraldavad riigiasutused aastapäevaüritusi. Maakohus põhjendas ülekuulamata jätmist lisaks ülalnimetatud põhjusele ka sellega, et antud HH kriminaalasi ei puuduta maksualast vaidlust (prot 04.05 lk 4). Kaitsja leiab, et seegi kohtu otsus ei ole põhjendatud ja rikub KrMS § 47 lg 1 p 2 sätestatud tõendite esitamise õigust.

4.2.7. Riigikohus on mitmes lahendis tõden väheolulist menetlusõiguse ud, et ka mitu eraldiseisvat rikkumist kogumina võivad moodustada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg

22(38) 2 mõttes (vt nt 3 käesolevas kriminaalasjas on -1-1-97-06, 3-1-1-31-11). Kaitsja leiab, et maakohus

menetlusõigust rikkunud mitmel erineval moel. Rikkumiste arvu ja tõsidust arvestades, taotleb

kaitsja, et ringkonnakohus tunnistaks maakohtu menetluse tervikuna ebaausaks ja ebaõiglaseks KrMS § 339 lg 1 punkti 12 tähenduses.

4.3.

Tõendite analüüs pistise episoodis

Pistise Kaitsja ei süüdistuse (KarS § 293 lg 1) kohaselt on hüveks puhkusereiside eest tasumine. vaidlusta, et see võiks olla hüve ega ka seda, et AS X reiside eest tasus. Samuti ei vaidlusta seda, ta

et süüdistuses nimetatud puhkusereisid toimusid ja et süüdistatavad seal käisid, olles seejuures teadlikud, et reiside eest tasub AS X. Samas ei ole kaitsja nõus sellega, nagu oleks süüdistatavad reiside eest tasumine olnud vastuteene

na mõne ametialase teo eest.

4.3.1. Ametialane tegu

Kaitsja leiab, et -le ja S.S-ile YY etteheidetav ametialane tegu ei ole mitte ainult tõendamata,

vaid ka määratlemata. Süüdistus ei selgita, millistes konkreetsetes tegudes seisnes süüdistatavate

osalus riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel. Seda osalust ei ole võimalik täiel

määral tuletada ka neist nappidest tõenditest, mida prokurör kohtuliku uurimise lõpus hangetega seonduvalt esitas (vt prot 18.05 lk 4).

Hankemenetluse nr 106610 kohta ei ole prokurör esitanud ühtegi dokumenti, pole ei hankekomisjoni moodustamise korraldust, ei hankekomisjoni otsust ega võitjaga sõlmitud lepingut. Seega, tõendatud pole isegi hanke toimumine, rääkimata süüdistatavate osalusest.

Sama tuleb öelda hankemenetluse On küll üks 22.11.2010 korraldus nr 123495 kohta.

hankekomisjoni moodustamiseks ja üks hanke otsus kuupäevaga 15.12.2010, kuid miks prokurör arvab, et need on selle hanke kohta, jääb arusaamatuks. Hanke otsuses on hoopis teised pakkumise

summad kui süüdistuses. Seega võib öelda, et hankemenetluse nr 123495 toimumine pole tõendatud, kuna esineb kahtlus, et prokuröri esitatud dokumendid ei puuduta seda hanget. Hankemenetluse nr 125261 kohta on prokuratuur esitanud nii komisjoni moodustamise korralduse kui hanke otsuse, ainult, et see otsus on tehtud ASi X eid selle hanke kahjuks. Kuna rohkem tõend kohta pole, siis tuleb tõdeda, et koosseisutegu „soodsa otsuse tegemisel osalemine“ ei ole tõendatud. Lisaks tuleb mainida, et osalus selles hankes piirdus hankekomisjoni moodustamisega. YY Hankemenetluse nr 125642 kohta on nii komisjoni moodustamise korraldus kui hanke otsus, aga need on sisult vastuolulised. Korralduse kohaselt on komisjoni esimees , otsuse kohaselt aga S.S YY . Seega jääb üles kõrvaldamata kahtlus, et selles hankes otsuseid ei teinud. Samuti ei ole YY tõendeid, mis näitaks, et ta oleks otsuse tegemist kuidagi mõjutanud. YY osalus AS- X

i kasuks otsustamisel on tõendamata ka hangete nr 133294 ja 150526 puhul. YY on küll täitnud oma põhikirjalist ülesannet ja moodustanud hankekomisjonid, komisjoni töösse ta aga sekkunud ei ole. Lisaks tuleb hanke nr 133294 arvestada ka seda, et AS X võitis hanke ainult osaliselt. Võrguseadmete osas tunnistati parimaks E AS, mis annab tunnistust sellest, et pakkujaid koheldi võrdselt ning võidu määras hind.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et süüdistuses nimetatud kuuest hankest kahe (106610 ja 123495) toimumine ei ole üldse tõendatud ning ühes (125261) on tehtud otsus AS kahjuks, mistõttu on - X i

objektiivselt välistatud, et seda ettevõtet hankeprotsessis eelistati. Ülejäänud kolme hanget, kus otsus on tehtud vähemalt osaliselt AS kasuks, saab küll seostada S.S-iga - X i , ent mitte -ga. YY

Pole ühtegi tõendit, mis näitaks, et oleks mingilgi määral mõjutanud või püüdnud mõjutada YY hankekomisj osalus AS- X kasuks otsustamisel seisnes selles, et ta onide tööd. Öelda, et YY i moodustas komisjoni (vt kohtuotsus p 22), on sama, kui öelda, et YY soodustas AS- X sellega, et i ta oli PERH-i juhatuse esimees. Samuti ei puutu asjasse see, et

ekomisjoni otsust ja YY täitis hank sõlmis võitjaga lepingu (vt samas). S.S-i seos hangetega nr 125642, 133294 ja 150526 on olemas, kuna ta kuulus hankekomisjoni.

Samas, osales AS-ile X soodsa otsuse tegemises. ainult sellest ei saa veel järeldada, et S.S

23(38) Nimelt X vastu. Isegi kui on võimalik, et S.S oli komisjoni liikmetest ainus, kes hääletas ASi

tõenäosus on väike, on selline võimalus olemas ja tuleb kui kahtlus kõrvaldada. Koosoleku

protokolli või komisjoni liikmete ütluste abil oleks seda lihtne teha, ent seni, kuni prokurör seda

teinud ei ole, on kahtlus üleval ja tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Veelgi võimalikum on see,

et komisjoni kaalutlusruum konkreetsetes hangetes oli väga väike. Näiteks, kui kriteeriumiks on

ainult hind, siis ei saa komisjon teha muud, kui kuulutada võitjaks madalaima pakkumise tegija.

Selliseks hankeks oli ülalnimetatutest kindlasti hange nr 125642 ning tõenäoliselt ka hange nr 133294, kus võitjaks kuulutati madalaima hinnaga pakkuja. Kaalutlusruum on olematu ka siis, kui pak

kujaid on ainult üks. Sellise hanke näiteks on hange nr 150526. Seega, nimetatud kolme hanke puhul puudus S.S jt komisjoni liikmetel objektiivne võimalus

kedagi eelistada. Kui prokuratuur väidab, et seda siiski kuidagi tehti, siis peab ta tõendite abil

näitama, mida ja kuidas tehti. Antud juhul pole prokuratuur isegi püüdnud selgitada, kuidas süüdistuses nimetatud hanked läbi viidi, kes mida konkreetselt tegi või püüdis teha. Süüdistus on

tuletatud ainuüksi faktist, et sellised hanked toimusid ja S.S oli hankekomisjonis. Kaitsja leiab, et ainuüksi sellest ei piisa ametialase teo kui KarS § 293 lg 1 koosseisuasjaolu sedastamiseks.

4.3.2 Vastuteene ja ekvivalentsussuhe

Maakohus on viitega Riigikohtu praktikale õigesti märkinud, et pistise sedastamiseks ei pea

tõendama selgesõnalise kokkuleppe olemasolu (vt kohtuotsus p 22). Siiski peab olema tõendatud see, et hüve pakuti vastuteenena ametialase teo eest, ning et mõlemad pooled said sellest ka

niimoodi aru. Kaitsja leiab, et puhkusereiside eest tasumine ei olnud vastuteene hankemenetlustes tehtud otsuste eest ja kumbki pool seda selliselt ka ei tajunud. Reisiarvete kinni maksmine oli tasu tööde eest, mida YY ja S.S AS- X heaks tegid. i Maakohtu otsuses ei ole nimetatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks reiside eest tasumist ja hankeid

omavahel otseselt siduda. Samuti, kui

t, mis CC ütlused välja arvata, siis ei ole ka ühtegi tõendi

näitaks, et lukauge väita, et YY ja S.S valetavad. On e YY ja S.S oleks pidanud tasuta PERH-i tarkvara lahendusi v

älismaistele tarkvaratootjatele tutvustamas käima.

4.3.3 Eluline usutavus

Maakohus lükkas süüdistatavate ütlused kui eluliselt mitteusutavad tagasi. Miks ta süüdistatavate juttu tööde tegemise kohta ei usu, selgitas kohus kahe asjaolu näitel. Esiteks pidas ta võimatuks maa

seda, et töövõtulepingud jäeti vormistamata, ning teiseks seda, et AS polnud mõistlikku põhjust - X l lepingute sõlmisest hoiduda.

Kaitsja märgib, et nii mõneski kohas põhjendab kohus süüdistatavate ütluste mitteusutavaust maa

tõendite pu , et ütlusi kinnitavate tõendite puudumisest ei saa järeldada udumisega. Kaitsja leiab ütluste elulist mitteusutavust. õendatus ja eluline usutavus T on erinevad kategooriad, millest teine tulebki mängu alles ja ainult siis, kui esimene langeb ära.

Maakohus on otsuse mitmes punktis nentinud, et ei pea usutavaks seda, et süüdistatavad jätsid töövõtulepingu olulised tingimused lahtiseks ja nõustusid tasu maksmisega oluliselt hiljem (vt

otsuse punktid 19 ja 20.2). Erinevalt kohtust peab kaitsja seda usutavaks. Eriti selliste koostöölepingute puhul, kus vajalike tööde maht ei ole täpselt prognoositav.

Hilise maksmise osas sisaldub maakohtu mõttekäigus ka väike vastuolu. Ühelt poolt on kohus pidanud eluliselt mitteusutavaks, et AS X e eest aastal 2012. Samas ei tasus 2010. aastal tehtud tööd ole aga usutavuse seisukohalt kohtu jaoks probleemiks see, et 2012. aastal anti pistist hangete eest, mis toimusid aastatel 2010 ja 2011. Järelikult, elulise usutavuse testi tegemisel on kohus kaitse ja prokuröri sarnastel väidetele kohaldanud erinevaid kriteeriume. YY-ga seonduvalt on kohus eraldi välja toonud asjaolu, et lepingutingimused rääkis läbi ja leppis tema eest kokku S.S (vt p 20.2). Kaitsja leiab, et ka selles ei ole midagi ebaharilikku. Hõivatud inimeste puhul, kelleks Eesti ühe suurima haigla juhatuse esimees kindlasti kvalifitseerub, on üpris tavaline, et nende asju, sh isiklike asju, ajavad nende eest volitatud inimesed.

24(38)

Teine süüdistatavate antud selgitus, mida kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, seondub AS-i X

motivatsiooniga töötasu asemel reisiarveid tasuda (vt punktid 19 ja 20.4). Maakohus ei uskunud kumbagi süüdistatavate poolt välja pakutud põhjust, ei seda, et AS püüdis makse optimeerida X ega ka seda, et ta kartis korruptsioonisüüdistust. Maksudega seonduvalt viitas maakohus kahele asjaolule. Esiteks sellele, et Ukraina visiidi kohta

YY- ning teiseks sellele, et ajakirjanduse andmetel on AS X ga töövõtuleping sõlmiti (p 19) üks

suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis (p 20.4). Nende väidetega võib nõustuda, kuid need ei lükka ümber ega muuda eluliselt mitteusutavaks eeltoodud arvamust. See, et ühe isikuga ühel korral

leping sõlmiti, ei tõenda, et teisel korral või teise isikuga võidi see maksude optimeerimise eesmärgil jätta sõlmimata. Olgu selle tõestuseks seesama Ukraina reis ja see projekt tervikuna. Fakt

on see, et Ukrainas käis, isegi kahel korral, ka S.S, kellega töölepingut ei sõlmitud. Samuti, asjaolu, et ettevõte maksab kogusummana palju makse ei välista, et ta võiks siiski otsida võimalusi

vähem maksta. Kuivõrd levinud selline puhkusereiside peitmine ärikulude sisse Eestis on, seda tahtis kaitsja maakohtule näidata endise EMTA peadirektori abiga. Paraku keeldus maakohus

HH

selgitusi kuulamast, väites, et need ei puutu asjasse (vt ülal p 3.6). Ehk siis, kõigepealt keeldus kohus süüdistatavate ütluste usutavust kontrollimast ning siis ütles

, et need ei ole usutavad.

Mis puutub AS- X i hirmu korruptsioonisüüdistuse ees, siis selle põhjendatus on käesolevas

kohtuasjas kuhjaga kinnitust leidnud. Nii nagu AS- X ongi i juriidilised nõustajad arvasid,

prokuratuur olukorda valesti mõistnud ning asjaosalised kohtu ette viinud. Selles valguses ei ole

väide, et AS jättis töövõtulepingud sõlmimata ja üritas süüdistavatele makstava tasu peita X

ärikuludesse, mitte ainult usutav, vaid peegeldab tegelikkust. See peegeldab Eesti tänast ettevõtluskeskkonda, kus õiguslik ebaselgus ja prokuratuuri aktiivsus koos panevad ettevõtjaid

kartma asju, mida tegelikult kartma ei peaks. Üheski seaduses ega madalamas õigusaktis pole

öeldud, et äriühinguna tegutseva haigla juhatuse liige, rääkimata töötajast, ei võiks olla tasulises

töösuhtes haiglale teenust osutava äriühinguga. Sellist keeldu ei olnud ka YY ja S.S-i töölepingutes. Ometi elas AS kartuses, et nende äriedule suunatud initsiatiiv võib tuua kaasa pika, X

kuluka ja prognoosimatu lõpuga kriminaalmenetluse. Kuna nii ongi läinud, siis on ju ülimalt loogiline uskuda, et nad seda kartsid.

Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis vähimalgi määral viitaks

korruptiivsele kokkuleppele süüdistavate ja AS- X esindajate vahel. Veelgi enam, prokuratuur i arvab, et seda polegi vaja tõendada. Piisab, kui näidata, et lepingupartner on haigla juhile midagi maksnud. Mille eest ja kuidas maksti, ei o kahest faktist hankest ja maksest. Kui ma tähtust, piisab

see tõepoolest nii oleks, siis muudaks see KarS § 294 kasutamisvälja (ja prokuratuuri otsustusruumi) sedavõrd suureks, et vahetegu õiguspärase ja õigusvastase käitumise vahel muutub võimatuks. Kokk leiab kaitsja, et m uvõtteks aakohtu otsuses ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mille kohta võiks

öelda, et mõistlik inimene nii ei teeks. Isegi enam, asjaolud, mida maakohus nimetas eluliselt mitteusutavateks, on tänases Eestis üpris tavapärased.

4.3.4

Süüdistatavate ütlusi kinnitavad tõendid Maakohus asus seisukohale, et kaitsja esitatud kirjalikud tõendid ei kinnita süüdistatavate ütlusi. Kaitsja osundab, et valmistus vastama kelmuse süüdistusele. Kogutud tõendite eesmärk oli näidata,

et keegi pole kedagi eksitusse viinud. AS X tasus reisiarveid, sest nii oli kokku lepitud. Kaitsja põhieesmärk oli seega näidata, et kannatanu esindajaid ei tasu uskuda. Seda eesmärki CC ja

WW

silmas pidades on hilisemat koostööd näitavad tõendid (nagu näiteks Indoneesia projektiga

seonduvad) väga olulised, kuna õõnestavad kannatanu esindajate ütluste usaldusväärsust. On ju

üsna tavapäratu, et kelmuse ohver mitte ei lõpeta kelmiga koostööd, vaid jätkab, nagu poleks

midagi juhtunud. Seda arvestades on arusaamatu maakohtu järeldus, et „süüdistuses nimetatud puhkusereisidel ei saanud olla seost nende projektide

raames tehtud tööga“ (vt p 18).

25(38)

Veelgi arusaamatum on aga maakohtu etteheide, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtus üle kuulata ühtegi AS töötajat või esindajat, kes võik anda ütlusi heaks tehtud tööde X s X kohta (vt p 20.4). ja kuulati koh Kaitsja väidab, et see ei ole tõsi. CC WW tus üle ning nad andsid ka kõiki koostööprojekte puudutavaid ütlusi. Tõsi, nagu kohus otsuse punktis 21 õigesti märgib, neid

ütlusi ei saa tõendina arvestada.

Kui kohtumenetlus algas, olid süüdistavad ja AS X vastaspooltel. On naiivne eeldada, et kaitsja poolt kohtusse kutsutud AS- X i töötajad oleks andud ettevõtte juhti ja suuromanikku kahjustavaid

ütlusi. aitsja reaalsed võ K imalused hankida teave, mida tema eest soovitakse varjata, on minimaalsed. Selleks ongi ette nähtud eeluurimine, kus riigil oli õigus ja reaalne võimalus koguda vajalikku teavet, sõltumata sellest, mida arvab teabe valdaja.

Maakohus on võtnud otsuses kommeteerida ainult väikse osa kaitsja esitatud tõenditest. Mõned väga kaalukad on jäänud täiesti tähelepanuta. Näiteks tunnistaja, PERH

-i administratiivdirektori

RR ütlused selle kohta, et 2012. aastal küsis tema käest, kas ta võib töötada AS YY - X heaks ja kas tal i

on selleks seadusest tulenevaid piiranguid (vt prot 27.04 lk 2). See on usaldusväärsest allikast

pärinev konkreetne tõend, mis kinnitab ütlusi. Maakohus pole seda oma otsuses isegi mitte YY maininud.

Väga informatiivne on ka juba punktis 2.2 nimetatud Skype vestlused, mis toimusid 2016. aasta märtsis ja aprillis (vt prot 16.05 lk 2-3). Seal sisaldub teavet mitme olulise asja kohta. Varasemale koostööle viitab selgelt dialoog 21.03.2016. a.

Maakohus viitab neile vestlustele vilksamisi otsuse punktis 18, mööndes seejuures, et Indoneesia projektis, nagu ka Ukraina projektis, võisid S.S kaasa lüüa. Samas leiab kohus, et see ei ja

YY

puutu asjasse, kuna need projektid toimusid pärast süüdistuses nimetatud puhkusereise. Kaitsja n tub, ajavahemiku õus et s 2014 kuni 2017 tehtud tööd ei tõenda otseselt seda, et sarnaseid töid tehti ka aastal 2012 ja varem. Samas, miski ei takista seda informatsiooni kasutada selleks, et hinnata S.S-i

ja

tegemine on igati YY ütluste usaldusväärsust. Oleviku alusel mineviku kohta järelduste mõistuspärane. Kui AS- X l oli süüdistatavaid vaja Ukraina projektis aastal 2014, siis on usutav, et nende panus oli vajalik ka Ejada projektis, mis oli sarnane ja mida tehti alates 2012. aasta sügisest. Asjaolu, et AS X jätkas S.S-iga ulatuslikku koostööd ka pärast seda, kui viimasest sai

kelm ja esimesest kelmuse ohver on mingi kompetents, mida AS- X ning, et see koostöö kestab tänaseni, näitab, et S.S l on vaja, sõltumata, kus S.S parajasti töötab. See kompetents on kirjas töövõtulepingus, mille

projekti kaitsja maakohtule esitas ja mis tänaseks on allkirjastatud. Lepingu punktis 2 kirjeldatud töö kattub täielikult sellega, mida S.S rääkis oma rolli kohta Ukraina, Ejada ja ITK projektides.

Tõendamist leidnud fakt, et S.S teeb tänaseni seda, mida ta väitis ennast tegevat viis aastat

tagasi, on ju oluline argument tema sõnu uskuda. S.S-i ainulaadset kompetentsi kinnitab ka

asjaolu, et kohe pärast PERH st lahkumist, sõlmiti temaga käsundusleping, mille sisuks on IT - - are -4). nduse alane nõustamine (vt prot 16.05 lk 3 Kaitsja osundab, et ja S.S selgitasid kohtus, et nende puhkusereiside kinnimaksmine oli YY tasu AS-le X tehtud tööde eest. Süüdistatavate ütlused on tõendid, mida ei saa ilma põhjenduseta

kõrvale jätta. , et need ütlused on eluliselt usutavad ja neid kin Kaitsja leiab nitavad ka mitmed tõendid. Igal juhul on süüdistatavate ütlused kogumis neid toetavate tõenditega piisavad selleks, et

panna erapooletut ja eelarvamusteta kuulajat kahtlema. Prokuröril ei ole mingeid tõendeid, mis viitaks seosele süüdistuses nimetatud hangete ja reisiarvete tasumise vahel.

4.4. Dublini reisiga seonduv omastamise episood Maakohus tunnistas S.S-i süüdi KarS § 201 lg 1 järgi omastamises, mis seisnes selles, et lasi PERH-l tasuda oma elukaaslase

nnupileti Dublinisse, mis maksid 531 eurot. Vaidlust ei ole ÄÄ le selles, et

Vaidlust ei ole, et arve, mis sisaldas ÄÄ käis Dublinis ja et tema lennupileti tasus PERH. lennupileti maksumust, kinnitas S.S.

26(38) Samas ei ole kaitsja llega, et S.S oleks teadnud, et nimetatud arve sisaldab lisaks tema, nõus se YY AA ja kuludele ka ÄÄ lennupileti kulu. Nimetatud arvel on viidatud ainult eelnimetatud kolmele mehele. Nagu S.S kohtus selgitas, andis ta arve koostanud -le konkreetsed juhised, FF

et

-le ÄÄ kulud tasub teine ettevõte (vt prot 3.05 lk 17). S.S-i sõnu kinnitab 28.3.2013 FF

saadetud e-kiri pealkirjaga „Löö umbkaudu Dublini eelarve kokku ja tee arve“, mis lõpeb

järgmiselt: „Esmaspäeval ütlen Sulle uue summa, mis kannan teisest ettevõttest.“ Et see nii võis olla, kinnitas ka kohtuistungil tunnistajana

üle kuulatud FF mööndes, et ta võis eksida (vt prot 24.04

lk 5-6). S.S-i ütlustele lisab usutavust ka fakt, et varem, seoses Nizza reisiga, toimiti samamoodi. S.S-i ja kulud maksis PERH, kaasade omad aga AS X (vt kohtuotsus p 29). YY Miks maakohus S.S-i selgitusi ei usu otsusest ei selgu. Otsuse punktis 38 on käsitletud ainult eelnimetatud e-kirja ja sedastatud lakooniliselt, et see a seda, et ta oleks soovinud ei saa tähendad

ÄÄ lennupiletite ees

t teise ettevõtte kaudu tasuda. Miks ei saa, see jääb mõistatuseks. S.S-i ütluste usutavust kohus ei analüüsi ja FF isegi ei maini. Kokkuvõttes , et eeltoodud tõendid lubavad väita, et S.S tõepoolest ei teadnud ega leiab kaitsja

pidanud ka võimalikuks, et tema poolt kinnitatud arve sisaldas lennupiletite kulu. Seetõttu ei ÄÄ saa ka öelda, et S.S oleks tegutsenud tahtlikult KarS § 16 tähenduses.

5. Apellatsiooni esitas süüdistusaktis kannatanuna nimetatud AS X, kes vaidleb maakohtu otsuses

toodud seisukoha vastu. Nimelt 30.11.2017 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas otsuse, mille

leheküljel 36, käsitledes prokuratuuri poolt apellandile esitatud kahtlustust ja vastava kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, hus seisukohale, et „ asus maako on tuvastatud, et

AS X on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva Apellant leiab, et maaohtu kuriteo /…/“

niisugune sedastus on ekslik, vastuolus seadusega ja riivab tõsiselt apellandi õigusi ja vabadusi.

Maakohus alusetult käsitleb apellanti kurjategijana vastuolus PS §-ga 22. Apellant palub jätta Harju

Maakohtu 30.11.2017. a. otsusest kriminaalasjas nr 1-16-7539 - lk l 36 välja sõnad „on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva kuriteo ning ta“ või muul viisil muuta viidatud otsust nii, et see ei sisalduks kohtuotsuses.

MENETLUS RINGKONAKOHTUS JA KOHTUISTUNG

6. Ringkonnakohtus 26.02.2018 toimunud avalikul kohtuistungil selgitas prokurör kriminaalmenetluse käiku seoses varasema kannata jätta nu AS-i X menetlusstaatusega ning taotles AS-i X esitatud apellatsio tas, et 09.05.2017 esitas ta menetletavas on läbi vaatamata. Prokurör selgi kriminaalasjas - ja S.S-ile uue YY le süüdistuse KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS §

294 lg 2 p 1, 3) ja § 201 lg 2 p 3, 4 järgi. Samal päeval alustati kriminaalmenetlust - X suhtes AS i

süüdistatavatele altkäemaksu andmise kahtlustuses, seega muutus sel päeval AS X kannatanust

kahtlustatavaks. Kriminaalmenetlus AS-i X kahtlustuses lõpetati prokuratuuri poolt KrMS § 202 alusel 10.08.2017. Süüd apellatsiooni läbivaatamata jätmise osas. istatavate kaitsja toetas prokuratuuri taotlust -i X AS

AS-i X esindaja palus

tema poolt esitatud apellatsioon läbi vaadata ning rahuldada.

26.02.2018 määrusega jättis ringkonnakohus AS-i X mata, kuna AS- X apellatsiooni läbi vaata il pole apellatsiooni esitamise õigust KrMS § 318 alusel.

Prokurör toetas oma apellatsiooni ning vaidles kaitsja apellatsioonile vastu. Kaitsja vaidles

prokuratuuri apellatsioonile vastu ning palus rahuldada süüdistatavate kaitsja apellatsioon. Süüdistatavad toetasid kaitsja apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha menetlusküsimuste kaitsja apellatsioonis toodud

kohta (I), analüüsib seejärel prokuratuuri apellatsioonis toodud väi süüdistatavate teid seoses

27(38)

reisidega Oktoberfestile (II), annab hinnangu kaitsja apellatsioonis tõstatatud materiaalõiguslikele ning tõendatuse küsimustele ( ) ja käsitleb viimaks karistuste ning menetluskuludega seonduvaid III probleeme ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I.

8. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse

põhimõtet, kui rajas süüdimõistva kohtuotsuse uuel süüdistusel, mis oli esitatud prokuröri poolt

kohtuliku uurimise ning erines kardinaalselt esialgselt kohtusse saadetud lõppstaadiumis

süüdistusest. Nimelt oli menetletava kohtuasja aluseks prokuratuuri 05.09.2016 koosatud

süüdistusakt, millega süüdistati KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 järgi selles, et nad YY ja S.S-i pettusega lasid AS- X 09.05.2017 il tasuda oma puhkusereiside eest. Sellest süüdistustes prokurör

kohtuistungil loobus ning esitas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi uue süüdistuse, mille kohaselt ei tasunud AS X oli pistisega. Sellest tulenevalt süüdistatavate reiside eest mitte ekslikult, vaid tegu

muutusid ka seni kriminaalasjas kannatanuna osalenud AS X ning selle juhid ja

CC WW

potentsiaalseteks kahtlustatavateks. Kaitsja leiab, et kui uus süüdistus sisaldab varasemaga

võrreldes tunnuseid, mida kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses ei ole uuritud, tuleb muudetud süüdistus tagasi lükata ning süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista.

8.1. Kohtukolleegium kaitsja eespool toodud seisukohaga ei nõustu ning märgib, et mõlemad

süüdistatavad on eeluurimisel valinud passiivse kaitsetaktika ehk kasutasid oma õigust ütluste andmisest keelduda. Prokuröri selgituste kohaselt esitati isikutele süüdistus kelmuses just eeluurimisel kogutud tõendite

ning tuvastatud faktiliste selgi asjaolude põhjal. Prokurör tas, et süüdistatavate kaitseversioon toimunust, mis esmakordselt kõlas alles kohtuliku uurimise käigus 27.04.2017 ja 03.05.2017

istungitel, tuli temale senise süüdistatavate passiivse kaitsetaktika tõttu üllatusena.

09.05.2017 toimunud kohtuistungil maakohtu istungiprotokollist esitas prokurör uue süüdistusakti. Nähtuvalt põhjendas prokurör

09.05.2017 toimunud kohtuistungil kuulanud süüdistuse muutmist sellega, et

kohtuistungil ära süüdistatava d, reisikorraldaja, tekkisid süüdistajal

d, AS X esindaja kahtlused selles, et AS X isikus oli eksitusse viidud. CC süüdistatavate poolt Prokurör asus seisukohale, et

analoogselt P -ga seotud episoodiga pakkus ka AS-i X vastutasuna OÜ nõukogu liige CC

võimaluse, et AS X finantseerib puhkusereise nii puhul, kes osales vastutava juhatuse YY liikmena IT-valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna riigihangetel soodsate

lahenduste tegemisel kui ka S.S-i puhul, kes oli PERH-i IT-direktor ja 2010, 2011 aastal

hankekomisjoni esimees või -liige, kui sama komisjoni esimees oli . Varasemast YY

kvalifikatsioonist on seega täielikult muutunud vaid M. Kiligi tegevuse kvalifikatsioon, kuna temale enne etteheidetud pistise võtmist ei olnud. Uue süüdistuse järgi on selline etteheide talle

tehtud kelmuse asemel, et ta on nii endale kui kolmandatele isikutele antud muu soodustusega

nõustunud ja vastu võtnud, on toime pannud selle grupi poolt ning selline tegevus on uue süüdistuse hetkel kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi. (Kd VI lk 10 esitamise

-11)

8.2. Kohtukolleegium, osundab maakohtu seisukohaga , et nõustuvalt KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile võimaluse kohtuliku arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta l või täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse

pooltele. Tuleb nõustuda maakohtuga ka selles, et prokurör on seda korrektselt teinud, esitades

uue süüdistuse kirjalikult kohtuistungil 09.05.2017 ning pärast nädalast vaheaega on kaitsja ja süüdistatavad olnud nõus kohtulikku arutamist jätkama.

Nõustumata kaitsja positsiooniga süüdistuse muutmise lubamatusest kohtuliku uurimise

lõpp märgib puhul muutus tema käitumisele antud juriidiline staadiumis, kohtukolleegium,

YY

hinnang selliselt, et kelmus kvalifitseeriti ümber pistiseks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi (alates

28(38) 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi), kusjuures juba

esialgse süüdistuse kohaselt oli talle esitatud süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1 järgi

analoogsetes

episoodides OÜ P osas, seega menetluslikult tema olukorda kelmuse süüdistuse kaotamisega

kergendati. kaitsjale ning S.S-i See omakorda tähendab, et süüdistatavatele ning YY käitumisele antud õigusliku hinnangu muutmine ei saanud tulla üllatusena, millele ei oleks saanud tõhusalt vastu vaielda. Kaitsja etteheide, et kuna prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks

AS-i X osas us pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käig

parandada, olukorras, kus eel on eriti põhjendamatu uurimisel valisid süüdistatavad passiivse kaitsepositsiooni, seega ei loonud menetlejale juba eeluurimisel võimalust kontrollida omapoolset versiooni toimunust ning prokuratuuril vajadusel

kriminaalmenetlus lõpetada.

Kaitsja põhjendused, miks ta ei pidanud kohtuliku uurimise käigus vajalikuks juba ülekuulatud

tunnistajaid muudetud süüdistuse kontekstis täiendavalt ristküsitleda, vajadusel taotleda

täiendavate tõendite kogumist, jäävad samuti alusetuks. Võistlevas kohtumenetluses tõendite uurimine ning vajadusel ka uute tõendite kogumine ning sellele järgnev uurimine toimub vahetult

kohtuliku uurimise raames. Tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel on kohus võistleva kohtumenetluse tingimustes olulisel määral seotud kohtumenetluse poolte tegevusega ja saab KrMS § 60 lg 2 kohaselt lugeda mingi tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendatuks ning

sellele kohtuotsuses tugineda üldjuhul vaid kohtumenetluse poolte tegevusele (tõendamisele)

tuginevalt -1-1-91-07, p 6.4). sele positsioonile tunnistajate (3 Kui kaitsja otsustab jääda passiiv täiendava ristküsitluse osas ka kohtulikul uurimisel, siis selline kaitsetaktika ei ole süüdistajale ega kohtule etteheidetav. Kõik etteheited, mida kaitsja teeb seoses süüdistuse muutmisega oleks asjakohased üksnes juh

ul,

kui maakohus oleks süüdistatavate tegevust omaalgatuslikult ümber kvalifitseerinud ilma süüdistuse muutmiseta prokuröri poolt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et vastava

süüdistuse põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks.

9.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja argumentidega seoses väidetavate arvukate

menetlusõiguse normide rikkumisega maakohtu poolt, mis kokku moodustavad kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.

9.1. Kaitsja heidab maakohtule ette, et tunnistaja

FF ei olnud vastavalt KrMS § 2871 lg 3 nõuetele

rakendatud. Kaitsja sedastab, et kohtuistungiprotokollist küll nähtub, et kõik KrMS § 2871 lg 3 nõuded on täidetu KrMS § d, kuid helisalvestuse kontroll lubab tuvastada, et tegelikult maakohus 2871 id lg 3 nõude täiel määral järginud ei .

Kohtukolleegium sedastab, et KrMS § 158 lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled kolme

päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse. Kaitsja kohtuistungi protokolli parandamise

taotlusi maakohtule esitanud ei ole, järelikult on ta nõustunud kohtuistungi protokolli sisuga, sh asjaoluga, et maakohus rakendas tunnistajat vastavalt KrMS § 2871 nõuetele. Riigikohus osundas, et KrMS § 155 lg 22

kehtestamise järel on säilinud KrMS § 158 lg 1 endises redaktsioonis, mille

kohaselt võivad kohtumenetluse pooled esitada kolme päeva jooksul pärast protokollile

allakirjutamist kirjaliku taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kriminaalmenetluse

seadustiku süstemaatilise tõlgendamise tulemusel leidis Riigikohus, et vaidlused kohtuistungi protokolli tegelikkusele vastavuse üle tuleb reeglina jätkuvalt lahendada KrMS § s 158 sätestatud

-

korras. Kui kohtumenetluse pool pole kolme päeva jooksul pärast kohtuistungi protokollile allakirjutamist esitanud taotlust selle parandamiseks, on ta nõustunud olukorraga, et kriminaalasja

lahendamisel tuginetakse kirjalikus protokollis fikseeritud teabele (vt 3-1-1-38-12 p 16).

29(38)

Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja etteheide tunnistaja nõuetekohase FF rakendamata jätmise kohta on alusetu.

9.2. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, kui sekkus

ristküsitluse käiku ning sellega segas pooltel oma õiguste realiseerimisel otsustada menetlus mis

küsimusi, millises sõnastuses ja järjekorras esitada. Kaitsja rõhutab, et valel ajal esitatud valed küsimused võivad nurjata kogu küsitluse ja nii kahandada poole jaoks vajaliku tõendi väärtust, või selle sootuks nullida.

Nähtuvalt kohtuistungi ülekuulamisel protokollist ning apellatsioonis viidatust esitas

WW

kohtunik küsimusi järjekorraväliselt prokuröripoolse küsitluse ajal. Kohtunik esitas

järjekorraväliselt küsimusi tunnistaja küsitluse ajal. Ei vasta tõele CC kaitsjapool

se kaitsja

apellatsioonis toodud väide, et kohtunik lubas esitada tunnistajatele küsimusi järjekorraväliselt kannatanu esindajal htuistungi protokollist. , kuna seda ei nähtu ko

Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et KrMS § 288 lg 6 kohaselt tekib kohtul õigus

küsitleda tunnistajat, kannatanut või süüdistatavat alles pärast ristküsitlust. See tähendab, et kohus ei osale iseseisvalt ristküsitluses, vaid juhib seda KrMS § 288 kohaselt.

Ringkonnakohus leiab,

et viidates sellisele minetusele maakohtu poolt oleks pidanud kaitsja ära

näitama, kuidas konkreetselt oma sekkumisega ristküsitluse käiku on maakohus takistanud CC

tema menetlusõiguste realiseer – „nurjas küsitluse, kahandas vajaliku tõendi väärtust või imist

nullis seda“. Toomata apellatsioonis välja konkreetse arutluse käiku t , kuidas maakohus takistas

kaitsjal ristküsitluse käigus oma õiguste realiseerimist ja seega takistas kaitsetaktika teostamist, jääb kaitsja selline argument paljasõnaliseks.

9.3. Esitatud apellatsioonis

se väidab kaitsja, et maakohus keelas kaitsjal näidata WW küsitlu käigus viimasele ühte arvet, millega rikkus ristküsitluse reegleid KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt. Kaitsja viitab seejuures kohtuistungi protokolli leheküljele 31 (Kd I lk 117).

Kohtukolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt võib ristküsitluse .

käigus kohtumenetluse pool esitada kohtule asitõendid või dokumente ning küsitleda tunnistajat

nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist

maakohus asjakohaselt selgitas kaitsjale, et kui kaitsja soovib dokumentide pinnalt esitada

küsimusi, siis tuleb sellised kirjalikud tõendid enne (kohtule) esitada, kohus peab teadma, mida kaitsja tunnistajale vaatamiseks esitab. Kaitsja selgitas vastuseks, et ta soovib näidata tunnistajale

arvet nr 120204. Edasi jätkus tunnistaja küsitlus kaitsja poolt sõnadega: „siin on arve WW

120204“ ning tunnistaja vastused kaitsja küsimustele seoses selle arvega (Kd I lk 117)

, millest järeldub, et kaitsja näitas tunnistajale arvet nr 120204. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei keelanud kaitsjal tunnistajale dokumenti näidata, vaid üksnes soovis veenduda, millist dokumenti kaitsja tunnistajale näitab, nagu seda nõuab KrMS § 288 lg ki 9 p 2.

9.4. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ning uurimise

reegleid, millega on rikutud kriminaalmenetluse võistlevat iseloomu. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning osundab, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt on iga esitatava dokumendi sisu refereeritud ja seda tõendina vahetult uuritud, mistõttu pole KrMS § 296 nõuete

rikkumine tuvastatav. Kohtukolleegiumi hinnangul dokumenta sellisel viisil alsete tõendite uurimisel ei ole eiratud põhimõtet, mille kohaselt peab dokumendi avaldamise tulemusena eeskätt

ilmnema, millisele dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata

soovib (vt 3-1-1-90-11, p 18).

30(38) Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja järeldusega, et maakohus sai tõendi sisust teadlikuks pisut seega

varem, kui ette nähtud, mida tuleb arvestada kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisena kogumis teiste rikkumistega.

9.5. Kaitsja nimetab kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumiseks ka maakohtu poolt kaitsja taotluste rahuldamata jätmist kahe isiku asjatundjana küsitlemise osas, millega maakohus rikkus KrMS § 47 lg 1 p kaitsjale antud tõendite esitamise õigust. - 2 tulenevat st

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja kriitikaga selles osas ning osundab esmalt, et kaitsja poolt

tõendite esitamise õigus ei tähenda kohtule iseenesest kohustust rahuldada kõik kaitsja poolt

esitatud taotlused, kohtuistungi sh tõendite vastuvõtmise osas. Käesoleval juhul nähtub

protokollist, et maakohus tuvastas

, et kaks kaitsja poolt asjatundjaks põhjendatult ja õigesti nimetatud isik ei tea midagi tõendamiseseme asjaoludest menetletavas kriminaalasjas neid ei saa –

pidada asjatundjateks kliendiürituste korraldamise alal, kuna kliendiürituste korraldamis

e ja

toimumise viis amuti ei puuduta on iga avaliku või eraõigusliku ettevõtte enda otsustada. S menetletavas kriminaalasjas esitatud süüdistus maksuõigusliku vaidlust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus jättis kaitsja taotluse kahe isiku asjatundjatena küsitlemise osas õigesti rahuldamata

. Märkimist väärib seegi, et maakohus mõistis

YY Oktoberfestiks nimetatud kliendiüritusega seotud episoodis õigeks, seega jääb arusaamatuks võis , kuidas maakohus kaitsja vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmisega üüdistatava kaitseõigust. rikkuda s

II.

10. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsust seonduvalt

YY õigeksmõistmisega OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. Prokurör

on süüdistuse tekstist tulenevalt seisukohal, et pistise/altkäemaksu esemena on käsitletavad

Tallinn- -Tallinn lennukipiletid ning sellega seonduvalt on PERH-i juhatuse esimehele München YY- - - P varaliselt hinnatavaid le võimaldatud PERH i poolt korraldatavatel hangetel osaleja OÜ le soodustusi.

Kohtukolleegium süüdistuses toodud käsitlusega ning prokuratuuri seisukohaga ei nõustu ning vastuseks apellatsioonile märgib järgmist.

10.1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et prokuratuur toob apellatsioonis välja samu

argumente, mis olid prokuratuuri poolt esitatud maakohtus. Nn Oktoberfesti episoodide osas prokuratuur sisuliselt ei nõustu maakohtupoolse tõendite hindamise tulemuse ehtud järeldustega l t

ning asub seisukohale, et kogumis uuritud tõendite pinnalt oleks pidanud maakohus asuma

YY süüdimõistvale seisukohale. Kohtukolleegium märgib, et sjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu a poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei

tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Siiski leiab kohtukolleegium, et asjakohane on prokuratuuri apellatsioonis toodud kriitika, et

lubatavaks tõendiks ei saa lugeda kai OÜ töötaja tsja poolt maakohtule edastatud P SS kirjalike

seletusi toimunud kliendiürituse kohta. Tegemist on oma sisult isikulise, mitte dokumentaalse

tõendiga, seega poole taotlusel oleks maakohtus i ristküsitlus, mida pidanud toimuma SS aga toimunud ei o . Sellele vaatamata, leiab ringkonnakohus, et

le SS kirjaliku seletuse tõendikogumist

kõrvale jätmine ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist endaga ega muutmist vaidlustatud episoodide osas.

10.2. Kohtukollee otsuse n Oktoberfestiga seotud gium nõustub maakohtu põhjendustega n

episoodide osas, ei pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks prokuröri apellatsioonile märgib järgmist.

31(38)

Süüdistuse kohaselt vastutasuna selle eest, et osales 2011 ja 2013 aastal toitlustusteenuse YY

ostmise hankes OÜ e tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö P jaoks soodsa otsust te tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes kahel QQ korral 2012 ja 2013 aastal lennupiletite Tallinn- -Tallinn ostmises. München Väärib märkimist, et mõlemad reisid olid ühepäevased ehk Münchenist lahkumisega saabumisele järgneval päeval. õlemast reisist võttis osa M OÜ P juhatuse lii

ise. Kriminaalasjas puudub ge QQ

vaidlus, et mõlema reisimisega seotud kulutusi kajastas OÜ nõuetekohaselt oma P raamatupidamises. Prokuratuuri apellatsiooni keskseks argumendiks on, et tegemist ei olnud „kliendiüritusega“, vaid

YY-le soodsate otsuste eest vastutasuks meelelahutusüritusega Oktoberfesti alal. Prokurör rõhutab, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et PERH-i juhtidel ja OÜ P esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö mõttes sisulisi tööalaseid teemasid.

Ringkonnakohus prokuratuuri sellise käsitlusega ei nõustu ning osundab, et KrMS § 268 lg 1

kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Tulenevalt sama paragrahvi 5. lõike esimesest lausest ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades

tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud,

mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on

isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul

moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (Vt nt RKKK lahendeid nr 3- 1-1-109-12, p. 10; 3-1-1-24-05, p 14; nr 3-1-1-31-10, p 9; nr 3-1-1-106-10, p 8; nr 3-1-1-68-11, p 10 ning nr 3-1-1-97-11, p 15.3).

Käesolevas kriminaalasjas le süüdistuses ette vastutasuna korruptiivsete otsuste heidetakse - YY tegemise eest varaliselt hinnatava soodustuse saamist lennupiletite näol. Kohtukolleegium leiab, et

sellest tulenevalt ei tohi prokuratuur sisustada - YY le esitatud süüdistust Oktoberfesti meelelahutusliku iseloomuga, vaatamata tuvastatud asjaolule, et reisi nimetuseks oli Oktoberfesti reis. Süüdistuses ei heideta le ette, et OÜ YY- P ega kolmas osapool oleks tasunud Oktoberfesti

raames toimunud meelelahutuslike ja vabaaja veetmise ürituste eest. Münchenis toimunut

süüdistus üldse ei käsitle, seega on asjakohatud kõik prokuratuuri argumendid, et Münchenis ei toimunud -

YY le suunatud tööalast kliendiüritust.

Kuna süüdistus ei sisalda etteheidet milles täpselt seisnes , nn Oktoberfesti meelelahutusreis, millist prokuratuuri veendumusel ei saa nimetada tööalaseks kliendiürituseks, ei sisalda etteheidet,

kes kandis

d ja kuidas kulutuste kandaja on seotud -le väidetava meelelahutusürituste kulu YY

etteheidetava ebaseadusliku tegevusega, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate

otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka htlus, et

põhjendatud ka YY

osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks, mille kasuks tunnistavad reisi ühepäevane

pikkus, reisi maksumuse P P juhatuse nõuetekohane kajastamine OÜ raamatupidamises, OÜ

liikme

QQ osavõtt reisist. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse YY

õigeksmõistmise osas KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ

P poolt tasutud lennupiletite episoodides muutmata.

III.

11. Kohtukolleegium vastab kaitsja apellatsiooni argumentidele esmalt

2 p 1, 3 YY KarS § 293 lg (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi süüdimõistmise osas.

32(38) 11.1. Kaitsja on seisukohal, et - YY le etteheidetav ametialane tegu ei ole mitte ainult tõendamata, vaid ka määratlemata. aitsja leiab, et süüdistus ei selgita, millistes K konkreetsetes tegudes seisnes süüdistatava osalus riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel. Esitatud apellatsioonis toob

-hangete kaitsja välja, et YY ise ei kuulunud süüdistuses nimetatud IT komisjonidesse.

YY on küll täitnud oma põhikirjalist ülesannet ja moodustanud kõik süüdistuses

nimetatud hankekomisjonid kuid puudub etteheide ja tõendid, et ta oleks komisjoni töösse sekkunud. Kaitsja märgib, et hankemenetluse nr 125642 korralduse järgi oli küll YY iseenda poolt määratud komisjoni esimeheks, kuid vastava hankemenetluse otsuse kohaselt oli selle komisjoni esimees S.S. Maak nud osalus hangete

ohus ei nõustu kaitsja väitega, et YY korraldamisel ei ole tõendatud, kuna

YY oli hangete korraldamise eest vastutav juhatuse liige, tema korraldusega moodustati IT-

valdkonna riigihanke komisjonid (II kd, lk 259-270), kusjuures tarkvaralitsentside ostmiseks moodustatud komisjonis oli ta selle esimees, tema sõlmis AS-ga X lepinguid (vt II kd, lk 208-215; V kd, lk 76-129). eega, et osa oli hangete korraldamisel, parima pakkuja Maakohus järeldas s YY väljaselgitamisel ja nendega lepingute sõlmimisel olulise kaaluga.

Kohtukolleegium asub kaitsjaga nõustuvalt maakohus on tõendite uurimise ja seisukohale, et

hindamise järgselt jõudnud ekslikule seisukohale, et tarkvaralitsentside ostmiseks moodustatud

komisjonis hankemenetluses nr 125642 oli

YY komisjoni esimeheks ehk osales hanke võitja väljeselgitamise otsustusprots Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus võttis vastu ning essis.

kohtuistungi protokollis uuris menetleja 30.03.2016 vaatlusprotokolliga vaadeldud t nähtuvalt

dokumente, mis puudutavad AS-ga X seotud ja süüdistuses nimetatud hankeid, ei veendunud

maakohus süüdistuse väite paikapidavuses, et YY vastavalt oma enda korraldusele tegelikult ka

kuulus otsuse tegemise ajal nimetatud riigihanke komisjoni koosseisu. Väärib tähelepanu, et

prokuratuur ei pidanud vajalikuks esitada maakohtule -ga X AS ja süüdistusega seotud

hankekomisjonide otsuste väljatrükke paberkandjal, vaid esitas osa vaatlusprotokollis kajastatud dokumentidest koos protokolliga CD-plaadil.

Nähtuvalt kohtule digitaalsel kujul esitatud hankemenetluse viitenumbriga 125642 riigihanke

komisjoni otsuse protokollist

ei võtnud YY nimetatud komisjoni tööst osa. Otsuse protokollist nähtuvalt hankele üks pakkumus – esitati AS X poolt. Hankekomisjoni esimehe S.S-i ja liikme S. Nirgi poolt nimetatud pakkumine tunnistati edukaks.

Seega süüdistuses toodud asjaolu, et YY osales infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel, ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud.

11.2. Esitatud apellatsioonis asub kaitsja seisukohale, et süüdistuses ei tehta le ühtegi YY-

etteheidet, kuidas tema võis sekkuda hankekomisjonide poolt hankevõitja valimise

otsustusprotsessi. Kaitsja arvates ei saa s oli ellisteks etteheideteks pidada üksnes fakti, et YY PERH juhatuse esimees, kes on vastutav IT- relevaatamise eest, on kohustatud tagama valdkonna jä

rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästlik ning avaliku ülesande aus

u kasutamise a ja

erapooletu täitmis kelle pädevusse kuulub e, formuleerida hanketingimusi ega fakti, et

YY

moodustas hankekomisjone ja s -i nimel oma pädevusest tulenevalt õlmis PERH hankevõitjaga lepinguid.

Süüdistuse kohaselt nõustus ning võttis vastu YY X - varaliselt hinnatavad soodustused AS ilt

puhkusereiside finantseerimise kujul vastutasuna selle eest, et osaleb vastutava juhatuse ta

liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna

riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö

tagamiseks. Ringkonnakohus on eespool tuvastanud, et

YY ei osalenud hankekomisjonide töös, seega ei osalenud riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel.

Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et ametisikule pelgalt mingi hüve üleandmine, ilma et

sellega taotletaks tema ametiseisundi ärakasutamist, ei moodusta altkäemaksu koosseisu. Seda

33(38)

põhjusel, et altkäemaksu võtmisena ei ole kriminaliseeritud lihtsalt ametiisiku poolt soodustuste

(kingituste) vastuvõtmine, et tekitada nt ametiisiku positiivset hoiakut tuleviku suhtes, vaid

hüvede lubamisega nõustumine või nende vastuvõtmine mingi konkre

etse ametialase teo jaoks. Ametiisiku tegu peab kujutama endast niisiis vastutasu ee : see on st tehtut või tulevikust tehtava altkäemaksuandja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, altkäemaksuvõtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasutud teene (RKKK nr, 3-1-1-118-06 p 14; KarS kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 740).

Olukorras, kus poolt hankemenetlustes osalemi YY st tuvastatud ei ole, on võimatu nõustuda

süüdistuse seisukohaga, et puhul pistise/altkäemaksu võtmisena on vaadeldav YY X -i poolt AS

finantseeritud puhkusereis vastutasuna selle eest, et ta idega nõustumine ja nende vastuvõtmine osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks.

Ringkonnakohus osundab, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel KarS § 293 lg 1 järgi karistatavat

tegu. Riigikohus on korduvalt selgitanud mine eeldab , et pistise võtmisest ja andmisest kõnele

ekvivalentsussuhte olemasolu pistise andja ja pistise võtja vahel. Ekvivalentsussuhe tähendab

sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.

märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3 12, p 14.3). Teisisõnu saab öelda, et -1-1-95- ekvivalentsussuhtest ilmnebki ebaõiguskokkulepe pistise võtja ja pistise andja vahel -1-1-31-14, (3 p 15). Ametiisikupoolne vastuteene ekvivalentsussuhte (ebaõigluskokkuleppe) tuvastamiseks peab olema piisavalt konkretiseeritud.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistusest ei nähtu ühtegi konkreetset ametialast tegu, mille eest vastutasuna X AS -le varaliselt hinnatavaid soodustusi YY andis ehk tulenevalt süüdistuse tekstist

ei ole võimalik tuvastada AS X ja PERH juhatuse esimees vahel ekvivalentsussuhte YY

olemasolu. Kohtukolleegium ei nõustu seega maakohtu liialt üldistava ning osaliselt vale

järeldusega pistise/altkäemaksu süü unnistamise põhjendustes, et YY dit YY osa oli hangete korraldamisel, parima pakkuja väljaselgitamisel ja nendega lepingute sõlmimisel olulise kaaluga. Süüdistuse tekstis ei ole le ette heidetud, et ainult tema määras hankekomisjonide koosseisu YY-

(mis ei ole

vaadeldav nende töös osalemisena) ning sõlmis hankevõitjatega lepinguid.

11.3. Kohtukolleegium leiab, et oma ametiseisundit kasutas süüdistusest ei selgu, kuidas YY –

milliseid tema ametipositsioonist tulenevaid soodsaid otsuseid on tema teinud või lubanud teha AS-i X kasuks, mille eest on vastutasuks saanud süüdistuses nimetatud puhkusereise, seega selles

osas kaasneb süüdistusega kuriteo selgitamise võimatus ning tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Nimetatud põhjustel kuulub KrMS § 309 lg 2 kohaselt õigeksmõistmisele ning YY ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § YY 294 lg 2 p 1, 3) 2, järgi süüdimõistmise osas KrMS § 338 p 1, 3 järgi ning mõistab selles osas YY õigeks.

12. Vastuseks kaitsja apellatsioonis toodud kriitikale seoses S.S-i süüditunnistamisega KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi märgib kohtukolleegium järgmist.

12.1. Tuleb nõustuda kaitsja apellatsioonis toodud seisukohaga, et 2008. a avatud hankemenetluse

nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511 903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011) osas, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti leping X -iga, ei ole maakohtule AS tõendeid üldse esitatud. Väärib märkimist, et maakohus peatub nimetatud hanke toimumise faktil üksnes konstateerides, et võitis e AS X -riigihangete keskkonna andmetel 05.06.2008 korraldatud hanke kestusega 36 kuud maksumusega 511 903,86 eurot. Rohkem maakohtu põhjendusi seoses

34(38)

nimetatud hanke toimumisega ning kuidas selle hankega olid seotud tavad, otsuses ei süüdista leidu. Digitaalsel kuju maakohtule esitatud kirjavahetusest menetleja ja PERHi vahel selgub, et PERHi

arhiivist ei leidu 2008 aasta hanke nr 106610 dokumente. Sellest tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad dokumendid, millega on võimalik tuvastada M. Kiligi seost nimetatud hankega. Väärib märkimist, et erinevalt teistest AS-ga X seotud episoodidest, kus oli ära näidatud tema roll hankekomisjoni esimehe või liikmena, süüdistusest ei nähtu, kuidas S.S oi hankemenetlusega nr 106610 seotud.

12.2. Menetletavas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 infotehnoloogia riigihankeid, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X - AS iga kokku kuuel (6) korral. Seejuures vaidlust ei ole, et S.S PERH-i IT-direktorina ning hankekomisjoni esimehena osales:

- 2010. aastal avatud lihthanke menetluses nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.2012. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: – X AS leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX - leping summas 4230,60 eurot); ) - 2011. aastal avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, es

mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.2015.

Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: M AS (reg.kood

XXXXXXXXX), E XXXXXXXXX), X AS ja UAB (reg.kood OÜ (reg.kood A XXXXXXXXX); lepingute tegelik maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)); - 2012. aastal lihthankes nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.2015. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise – otsus tehti: X AS leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood XXXXXXXXX

, võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot);

- 2014. aastal avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside es

ostmiseks maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i IT-direktor S.S

oli määratud hankekomisjoni esimeheks.

Ringkonnakohus on eespool tuvastanud, et 2011. aastal avatud hankemenetluses nr 125642

tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581 812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014) osales -direktor S.S samuti hankekomisjoni esimehena ning hankemenetluses IT tunnistati edukaks ainuke esitatud -i X pakkumine. AS

12.3. Süüdistuse kohaselt osales S.S infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning

parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina

infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS S.S-ile varaliselt hinnatavaid soodustusi puhkusereiside finantseerimise kujul. Esitatud apellatsioonis kaitsja ise, et S.S-ile heidetakse möönab süüdistusest võib aru saada, et

ette hankekomisjonide esimehena soodsate ostuste tegemist AS-i X kasuks viimaselt vastutasu

eest puhkusereiside näol. Kaitsja leiab, et siiski ei ole kõnealuste episoodide puhul võimalik tuvastada ekvivalentsussuhet. Kohtukolleegium kaitsja sellise arvamusega ei nõustu ning osundab, et korruptsioonikuriteod on

ühed kõige raskemini avastatavad kuriteod, sest ebaõig epe sõlmitakse üldjuhul salaja. luskokkul Maakohus on õigesti märkinud, et äesol tõendeid, mis kinnitaks, et S.S-i, k evas asjas ei ole gi YY ja AS-i X esindajate vahel oleks olnud konkreetsed kokkulepped PERH-i korraldatud hangete,

sõlmitud lepingute ja nende eest pakutavate puhkusereiside osas. Kohtukolleegium märgib, et

35(38)

käesoleva kr tõendamise seisukohalt eriti iminaalasja menetlus oli korruptiivsete kokkulepete keeruline, kuna eeluurimisel ei uuritudki

YY ja M. Kiligi tegevust pistise/altkäemaksu võtmisena, vaid hoopis kelmusena. Samas piisab

tmiseks abstraktsest suhtest pistise saamise ja pistise/altkäemaksu süüteokoosseisu täi

ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st sellisest seosest pistiseandja ja –võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo (vt

RKKKo 3-1-1-10-09, p 24.2; 3-1-1-118-06, p 14). Selline ekvivalentsussuhe (ebaõiguskokkuleppe) on hankekomisjonide esimees S.S-i ja AS-i X vahel, kohtukolleegiumi veendumusel, menetletavas kriminaalasjas üheselt tuvastatav.

12.4. Kohtukolleegium leiab, et põhjen süüdistuses nimetatud damatu on kaitsja seisukoht, et kuna

hankemenetluste puhul puudus S.S objektiivne võimalus kedagi eelistada põhjusel, et

hankekomisjon koosnes mitmest liikmest, X oli kahel korral ainuke pakkuja ning parim AS pakkumine oli alati objektiivselt hinnatav, soodsa otsuse tegemisest ega tuvastada ei saa rääkida

ekvivalentsussuhet . Kuni 01.01.2015 kehtinud pistise pistise/altkäemaksu saaja ja andja vahel

kuriteokoosseis nägigi ette koosseisu tunnusena ametiisiku poolt „seadusega teo“ lubatud toimepanemist. Antud juhul - olukorras, kus S.S kuulus hankekomisjonidesse selle esimehena (v.a. hankemenetluse nr 106610), hankekomisjon vastu otsuseid, mis on seadusega lubatud võttis ning astavad lepingud AS-iga X süüdistuses toodud hankemenetluste tulemusena sõlmiti v . Väärib

tähelepanu, et süüdistuses toodud episoodides lõpptulemus AS oli -ile X alati soodne. Kohtukolleegium on seisukohal, et ekvivalentsussuhte tuvastamise

ks ei ole välistatud olukord, kus

pistist/altkäemaksu ühel antakse ainult e hankekomisjoni liikmele/esimehele. Konkreetset

kokkulepet pistise/altkäemaksu andja ja võtja vahel ehk seda, kuidas ametiisik saavutab

pistise/altkäemaksu andjale soovitud tulemuse, ei ole ekvivalentsussuhte tuvastamiseks vaja näidata. Siiski on vaja näidata konkreetne tegevus, kuidas ametiisik saab oma ametiseisundit ära

kasutades (erinevalt -st) on selliseks pistise/altkäemaksu andjale kasulik olla. M. Kiligi puhul YY tegevuseks vastava valdkonna riigihangetel hankekomisjoni esimehena soodsate lahenduste ja

otsuste tegemine. Kohtukolleegium märgib , et S.S-i seose tõendamatus samas hankemenetlusega nr. 106610 ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist selles osas, kuna

esimene puhkusreis, mis on käsitletav pistise/altkäemaksuna järgnes hankemenetlusele nr. 125642, mis oli avatud 2011 aastal.

12.5. S.S ja

YY kasutasid oma seadusest tulenevat õigust eeluurimisel ütlusi mitte anda ning

tulid välja oma kaitseversiooniga alles kohtulikul uurimisel, mille ärakuulamise järgselt esitas prokurör uue süüdistuse pistise/altkäemaksu võtmises. Kaitseverisooni kohaselt tegi S.S neile

AS X

jaoks tööd ning puhkusereisid oli töötasu tehtud töö eest.

Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus olnud väga põhjalik M. Kiligi kaitseversioonile hinnangu andmisel ning leidnud S.S-i selgitused AS-i X õigesti, et kasuks tehtud töö kohta ei ole kinnitust leidnud ning ei ole seostatavad süüdistuses toimunud puhkusereisidega 2012.- 2014.

aastatel. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu järeldustega seoses S.S-i

kaitseversiooniga ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kaitsja apellatsioonis toodud väited

väljendavad üksnes mittenõustumist maakohtu poolt kaitseversioonile antud hinnanguga, mis ei tähenda, et maakohus hindas selles osas uuritud tõendeid puudulikult või ühekülgselt. Asjakohane on olnud maakohtu kriitika, et süüdistatav ja kaitsja jäid oma versiooni paikapidavuse kaitsmisel

passiivseks ega taotlenud ühtegi tunnistaja ülekuulamist, kes võinuksid kinnitada S.S-i töötamist AS kasuks süüdistatava poolt nimetatud projektide raames. Õige on maakohtu -i X seisukoht, et -i X juhatuse liige ja sa

AS WW ma ettevõtte töötaja CC ütlusi tõendina menetletavas kriminaalasjas kasutada ei saa, kuna nimetatud isikute menetlusstaatus kriminaalasjas muutus ning

neil oli õigus ennast süüstavaid ütlusi mitte anda ning keelduda kohtuistungil ütluste andmisest KrMS § 75 lg 2 alusel. selline asjaolu tulla üllatuseks, kuid sellele vaata Kaitsjale ei saanud mata ei

36(38) pidanud kaitsja vajalikuks täiendavate tõendite (antud juhul tunnistajate väljakutsumist) uurimist,

oma versiooni kontrollimiseks, taotleda. Olukorras, kus ennast aktiivselt kaitsta otsustanud süüdistatav ei loo menetlejale või kohtule piisavaid võimalusi oma versiooni kontrollimiseks, ei saa rääkida kummutamata kahtlustest süüdistatava kasuks mõttes.

13. Esitatud apellatsioonis

ei nõustu kaitsja maakohtu järeldustega S.S-i süüdimõistmisega

Dublini reisi omastamis episoodi osas. uvalt seisukohal, et S.S , kinnitades e Kaitsja on jätk

reisiarvet, mille alusel tasus PERH arvesummat, ei teadnud, et arve sisaldas ka lennupileti ÄÄ kulu. Arves oli kajastatud vaid kolm nime ning nimi arvelt puudus. ÄÄ Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et S.S teadis, et ka tema elukaaslase reisi eest maksis üksnes PERH ning see oli ka tema käitumise eesmärk.

Kaitsja poolt viidatud S.S-i e-kiri -le, on oma sisult vastuoluline, kuid ei toeta kaitsja FF versiooni sellest, et S.S soovis, et tema elukaaslase reisi eest oleks maksnud AS X. Sellest kirjast nähtub küll nime, kuid sellest ei järeldu, et

, et S.S sooviks, et arve ei sisaldaks ÄÄ ÄÄ reisi eest sooviks ta eraldi tasuda. Pealegi, summa, mille lubas S.S kand

a teisest ettevõttest pidi reisikorraldajale ütlema mingil põhjusel S.S

ise, aga S.S-ile juhul, kui arvest mitte FF

lahutada Dublini reisi neljanda reisija lennupiletite ja muud kulud. E-kirjas kasutatud väljendit

„jaga summa kolmeks“ võib mõista

ainult selliselt, et kogu reisimaksumuse hind tuleb jagada

kolme osavõtjaga arvestades, et neljanda inimese kulu oleks jaotatud kolme vahel. E-kirjas ei kasuta S.S lihtsat ja üheselt mõistetavat varianti jagada lennupiletite maksumus neljaks ning neljanda osa tasuks S.S või laseks kinni maksta teisest ettevõttest.

Kohtukolleegium leiab, et

lause „esmaspäeval ütlen Sulle uue summa, mis kannan teisest ettevõttest“ ei üldse pruugi ol la Dublini reisi arvega seotud. Tunnistaja

- FF üksnes möönis maakohtu istungil, et ta võis antud e kirja

mõistmisega tõesti eksida. Kohtukolleegium osundab samas, et S.S ei esitanud maakohtule reisikorraldajale lubatud ekirja uue summaga, millist oleks pidanud maksma te, ei esitanud arvet, et teine Äi eest teine ettevõ ettevõtte oleks eest tasunud ega asjakohast kirjavahetust või muid tõen arve ÄÄ deid, et ta üldse

tunneks huvi, et

ÄÄ eest ei peaks maksma PERH. Sellist käitumist ei saa pidada

tähelepanematuseks või unustamiseks, seega

leiab kohtukolleegium, et S.S lasi kavatsetult

ÄÄ Dublini reisiga seotud kulud PERH-il kanda, seega maak mõistis ohus õigesti S.S-i omastamisepisoodi toimepanemises süüdi.

14. Prokurör vaidlustas maakohtu järeldust, et omastamiskuritegu toime pannes ei olnud S.S ametiisikuks. Maakohus leidis, et teo toimepanemise ajal määratles KarS § 288 lg 1 ametiisikut

isikuna, kel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalikõiguslikus juriidilises isikus. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla on aga eraõiguslik juriidiline isik (vt - põhikiri III kd, lk 47) ning S.S oli 2013. aasta mais eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja, seega ei olnud ta ametiisik. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu selline järeldus on vastuolus maakohtu enda tõdemusega, et ajavahemikul 31.07.2012- -te 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt on 14.07.2013 kehtinud KarS § 288 lg

ametiisik KarS § 293 nimetatud kuriteos mh isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või

tegutseb selle nimel, kui temale on pandud haldamis- -

, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise

isiku majandustegevuse käigus S.S oli töölepingu kohaselt asunud alates 02.08.2004 tööle .

PERH-i infotehnoloogia direktori ametikohale ning tema ülesandeks oli PERHi infotehnoloogia

teenistuse juhtimine (II kd, lk 245-257). S.S juhtis infotehnoloogia teenistust, nõustus ja

kinnitas teenistusele esitatud arveid ning vastutas teenistuse eelarve sihipärase kasutamise eest.

Maakohus on asunud samas otsuses õigele seisukohale, et perioodil 31.07.2012-14.07.2013 oli S.S ametiisikuks.

37(38) Kohtukolleegium leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, kui mõistis S.S-i

õigeks omastamiskuriteos, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse S.S-i süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi ning teeb uue otsuse, millega mõistab S.S-i süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi.

IV.

15. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § YY 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi; S.S-i süüditunnistamise osas

KarS § 201 lg 1 järgi. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab YY õigeks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi mõistab ; S.S-i süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Prokuratuur ega kaitsja ei vaidlustanud eraldi S.S-ile mõistetud karistust, seega kohtukolleegiumil jääb sedastada, et maakohus mõistis

M. Kiligile karistuse vastavalt seaduse nõuetele ning väljakujunenud karistuse mõistmise

kohtupraktikale. S.S-i süüditunnistamine raskema kvalifikatsiooni järgi ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas.

16. YY ja M. Kiligi lepinguline kaitsja Margus Kurm on esitanud ringkonnakohtule taotluse kaitsjatasude arvamiseks menetluskulude hulka nii maakohtu menetluses, kui ka ringkonnakohtu

menetluses kokku summas 21 000 eurot. Esitatud apellatsioonis kaitsja ühe taotlusena palub

tühistada vaidlustatava maakohtu otsuse kaitsekulude osalise hüvitamise osas, kuid lõpliku

taotluse kaitsekulude hüvitamiseks lubab teha ringkonnakohtu istungil. Esitatud apellatsioonis

kaitsja ei too välja ühtegi argumenti, mi s ta ei nõustu maakohtu poolt kindlaks määratud ning k süüdistatavate kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusega. Ringkonnakohtu menetluses nimetab kaitsja kaitsjatasu suuruseks kokku 6 000 eurot, mis jaguneb

süüdistatavate vahel võrdselt ehk 3000 eurot YY kaitsmise eest ning 3000 eurot S.S-i

kaitsmise eest. Väärib märkimist, et kaitsja ei esitanud kohtutele menetluskulude nimekirja ehk kaitsja taotlusest ei nähtu õigusabi osutamiseks tehtud toimingute (ja sellele kulunud ajaarvestuse) nimekirja. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu. Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29.) Ei ole alust kahelda, et kaitsja Margus Kurm naalasjas OÜ Herran kaudu osutas menetletavas krimi

õigusabi mõlemale süüdistatavale. Siiski ilma õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud

toimingute arvestuse nimekirjata pole võimalik täpselt hinnata õigusabikulude mahtu õistliku . M

suurusega õigusabikulude väljaselgitamisel lähtuda tuleb seega kriminaalasja keerukusest ja kuriteoepisoodide arvust. Kohtukolleegium leiab, et menetletav kriminaalasi on keskmise keerukusega, igale süüdistatavale heidetakse ette kolm kuriteoepisoodi toimepanemist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on

õigesti hinnanud kriminaalasja keerukust süüdistatavate mõistliku suurusega õigusabikulude

kindlaksmääramisel Kaitsja märgib esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et .

maakohus mõistis õigeks süüdistuse episoodist kahes ja otsustas seetõttu YY kolmest

ka

itsekuludest hüvitada 3500 eurot. Ringkonnakohus mõistab käesoleva otsusega YY täielikult

õigeks ning seega peab vajalikuks maakohtu menetluse eest täiendavalt hüvitama YY-le 1750 eurot ehk kaitsjatasu kokku summas 5250 eurot.

38(38)

Õige on maakohtu seisukoht, et seoses Nizza reisi omastamisepisoodis M. Kiligi õigeksmõistmisega mõistliku suurusega hüvitatavaks kaitsjatasukuluks on 1500 eurot. Selles osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et mõistliku suurusega kaitsjatasukuluks apellatsioonimenetluses on iga süüdistatava kohta 2000 eurot. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2 4 või - lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. rMS § 185 K lg 2 kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi mõlema süüdistatava osas süüdistatavate kaitsjatasud

, seega apellatsioonimenetluse tuleb süüdistatavate hüvitada le riigieelarvest.

17. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 340 lg 2 p 1; § 340 lg 4 p 1 tühistab ringkonnakohus süüditunnistamise ja karistamise Harju maakohtu 30.11.2017 otsuse

YY osas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi

, temalt menetluskulude väljamõistmise osas; S.S-i süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab õigeks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.201 YY 5 KarS § 294 lg 2 p 1, 3) järgi; mõistab kasuks välja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud;

YY

mõistab S.S-i süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.