4-18-1163/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2018, Võru Väärteoasi Janno Raudsepa süüdistus liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades ja § 201 lg 2 järgi varem mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatuna mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises Väärteoasja number 4-18-1163 Menetlusalune isik Janno Raudsepp. Isikukood 39206156810; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töötab xxxxxxxxxxxxxxxxx M. K. juures Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja väärteomenetleja Aliis Udras Kohtuistungi kuupäev

20. märts 2018

RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus Janno Raudsepa süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades ja LS § 201 lg 2 järgi varem mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatuna mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises ning anda väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse tegemisest.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseija Piriivalveameti (PPA; kohtuväline menetleja) Lõuna prefektuur koostas 8. veebruaril 2018 Janno Raudsepa suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik 8. veebruaril 2018 kell 1.24 Põlvamaal Räpinas Vabaduse 30 juures mootorsõidukit, olles purjus: tema välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,65 mg/l

2 (3) kohta. Lisaks ei olnud J. Raudsepal mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta oli ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seeläbi rikkus J. Raudsepp liiklusseaduse (LS) § 69 lg

3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 pärased väärteod.

2. PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks J. Raudsepale aresti mõistmise ja sõiduki juhtimise õiguse ära võtmise.

3. Kohtuistungil palus PPA esindaja karistada J. Raudseppa LS § 224 lg 2 järgi 15 päevase arestiga. PPA esindaja sõnul ei ole prokuratuurist antud juhtnööride kohaselt sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine hoolimata vähemalt kahest eelmisest samasugusest teost karistusseadustiku (KarS) § 4231 pärane juhul, kui mõne teineteisele järgneva teo vaheline ajavahemik ületab ühte aastat.

4. J. Raudsepp ütles, et kahetseb oma tegu ja parandab ennast.

Faktilised asjaolud

5. Kohus tuvastab, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset: J. Raudsepp juhtis 8. veebruaril 2018 kell 1.24 Räpinas Vabaduse 30 juures mootorsõidukit ja sel ajal oli tema välja hingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,65 mg/l kohta. Samuti ei olnud menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Seda tõendavad alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistajate Jaanis Poola ja Kaur Luki ning menetlusaluse isiku enda ütlused ja J. Raudsepa juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Õiguslik hinnang

6. KarS § 3 lg 5 ls 1 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteoja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. VTMS § 29 lg 1 p 4 aga määrab, et kui teos on kuriteo tunnused, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohus leiab, et praegu ongi alus arvata, et J. Raudsepp on toime pannud kuriteo. Seetõttu ei võta ta seisukohta J. Raudsepale ette heidetud väärteo osas.

7. Võimaliku kuriteona tuleks kõigepealt kõne alla mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 lg 1 mõttes. Nimelt ei eelda isiku karistamine selle sätte järgi tingimata seda, et juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (LS § 69 lg 2 p 1). Tulenevalt LS § 69 lg 2 p-st 2 võib KarS § 424 realiseerida ka juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem – seda aga vaid siis, kui väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohtuliku uurimise tulemusena jõudis kohus siiski veendumusele, et J. Raudsepp LS § 69 lg 2 p 2 eeldustele ei vastanud: ei tema sõiduki juhtimise viisis ega käitumises pärast juhtimise lõpetamist ei olnud viiteid, mille põhjal saaks öelda, et J. Raudsepp oli alkoholist tulenevalt juhtimisvõimetu.

8. Eelöeldu ei tähenda siiski, et J. Raudsepp kuritegu toime ei pannud. Nimelt on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine väärtegu üksnes juhul, kui seda ei panda toime süstemaatiliselt. Teo süstemaatilise toimepanemise korral on aga tegemist kuriteoga KarS § 4231 mõttes.

3 (3)

9. J. Raudsepa karistusregistri väljavõttest ilmneb, et teda on enne käesoleva menetluse esemeks olevat tegu karistatud LS § 201 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest kolm korda. Niisiis on täidetud süstemaatilise juhtimise esimene eeldus: menetletav tegu on vähemalt kolmas juhtimisõiguseta juhtimine (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 4231/3.4). Kohtu hinnangul on see ka KarS § 4231 rakendamise ainuke eeldus. Nõustuda ei saa politsei esindajaga – kes küll ütles, et politsei lähtub prokuratuurist saadud juhistest –, justkui eeldaks süstemaatilisest juhtimisest kõnelemine seda, et üksikuid juhtimisi ei eralda üksteisest enam kui aastane vahemik (niisugusel juhul langeks J. Raudsepa vastutus KarS § 4231 järgi tõepoolest ära, sest oma eelmised teod pani menetlusalune isik toime 22. juunil 2016, 10. juulil 2016 ja 15. augustil 2017 ehk teise ja kolmanda rikkumise vahele jääb üle aasta). Miks on ajavahemikuks just aasta, aga nt mitte 10 või 14 kuud, ei osanud politsei esindaja kohtus selgitada. Ratsionaalset selgitust sellele seisukohale ei suuda näha ka kohus. Kohtu hinnangul piisab süstemaatilisusest kõnelemiseks sellest, et isikul on vähemalt kaks kehtivat karistust juhtimisõiguseta juhtimise eest: nt väärteokaristus(ed) LS § 201 järgi või kriminaalkaristus(ed) KarS § 4231 järgi. LS § 201 järgsete karistuste korral võib sellise tõlgenduse korral tõepoolest aastane periood oluliseks osutuda, seda aga politsei (prokuratuuri) arusaamast erineval viisil. Nimelt „päästaks“ LS § 201 järgi rahatrahviga karistatud isiku kriminaalakristusest mitte aasta möödumine eelmise teo toime panemisest, vaid aasta möödumine rahatrahvi tasumisest, kuivõrd vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg

1 p-le 1 kustutatakse aasta pärast trahvi tasumist andmed väärteo kohta karistusregistrist. Et süütegude vaheline ajavahemik on tähtsusetu, on leitud ka õiguskirjanduses: vt Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 4231/3.4.

10. Eeltoodut kokku võttes lõpetab kohus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetluse. On tõenäoline, et J. Raudsepp pani toime KarS § 4231 pärase kuriteo. Et selle hüpoteesi paikapidavust kontrollida, tuleb väärteoasja materjalid saata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik