2-17-3293/35 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3293

Tsiviilasi

Osaühingu Istrol hagi XXX vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 38 887,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

osaühing

Istrol

(registrikood

10416227),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Buldakov

Kohtuistungi toimumise aeg

2. märts 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Sergei Hlestakov, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja XXX, lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaühingu Istrol hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus

osaühingu Istrol hagis XXX vastu 13 714,59 euro nõudes.

2. Jätta osaühingu Istrol hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta osaühingu Istrol kanda.

4. Määrata kindlaks XXX maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ja mõista osaühingult Istrol XXX kasuks välja menetluskulud 952 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (20. märts 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Istrol (hageja) esitas 01.03.2017 hagi XXX (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt pidi kostja teostama hageja objektil asukohaga Venemaa, Moskva linn,

ul. Mosfilmovskaja 8-550 töid seos KNX-süsteemi (e. Tark Maja) paigaldamisega. Tööde

tegemiseks tellis hageja vajalikke detaile ja materjale firmadelt SIA Misura ja Embedded

Systems SIA. Hageja on arved kokku summas 42 767,93 eurot tasunud, kuid tellitud detaile ja

materjale summas 21 651,15 eurot ei ole objektile paigaldatud ega hagejale üle antud.

Materjalid ja detailid on vastu võtnud kostja. Kostja on kasutanud hageja tellitud detaile teistel

objektidel. Hageja ja objekti omanik on ise objektil tööde lõpetamiseks ostnud vajalikud

detailid. Hageja palub kostjalt välja mõista 25 173,34 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väited, et kostja kasutas hageja tellitud detaile teistel

objektidel ning pole vastu võetud kaupa täies ulatuses objektile paigaldanud või hagejale üle

andnud, on tõendamata. Kostja on andnud Tallinnas 2013. a detsembris Misura SIA-lt tellitud

seadmed üle hageja seaduslikule esindajale Sergei Hlestakov’ile, kes viis need Moskvasse.

Embedded Systems SIA-lt tellitud seadmed andis kostja hageja juhatuse liikmele üle 2014. a

aprillis. Ajavahemikul 2015. a detsember kuni 2016. a jaanuar tegeles kostja Embedded

Systems SIA-lt ja Misura SIA-lt saadud KNX-süsteemi seadmete monteerimisega Moskva

objektil. Hageja ei ole tõendanud, et ta on pidanud objekti lõpetamiseks detaile ostma ning et

ostetud detailid paigaldati Moskva objektile. Hageja on tõenditena esitanud arveid kokku

summas 4937,20 eurot, mitte aga 25 173,34 eurot, mille väljamõistmist hageja nõuab. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi või muul viisid põhjustanud

hagejale kahju.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist.

5. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 38 887,93 euro väljamõistmist. 03.07.2017

menetlusdokumendis on hageja väljamõistetavat summat vähendanud ja nõuab kostjalt

25 173,34 eurot (tl 89). 02.10.2017 kohtuistungil hageja täpsustas, et loobub vähendatud nõude

osas, s.o 13 714,59 eurot, hagist (tl 133). Kostja ei vaidle osalisele nõude loobumisele vastu.

Seega lõpetab kohus menetluse 13 714,59 euro nõudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu on 25 173,34 eurot.

6. Kohus

on

pooltele

selgitanud

nõude

kvalifikatsiooni,

hageja

nõude

eeldusi,

tõendamiskohustuse jaotust ning teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 86-88, 133-134).

7. Kohtu hinnangul on poolte vahel töövõtulepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu.

Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja teostama töid Moskva linnas

asuvas korteris. Puudub vaidlus, et kostja töid ei lõpetanud. Tööde sisuks oli KNX-süsteemi (e.

Tark Maja) paigaldamine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis tööde teostamiseks vajalikud

detailid ja seadmed Embedded Systems SIA-lt ja SIA-lt Misura ja hageja maksis nende eest

kokku 42 767,93 eurot (tl 5-6, 7-10, tõlge tl 94-95). Pooled ei vaidle, et kostja võttis eeltoodud

arvetes tellitud detailid ja seadmed vastu (vt 15.06.2017 eelistungi protokoll, tl 86).

Kohus märgib, et kuni 02.03.2018 kohtuistungini tugines kostja esindaja asjaolule, et võlasuhe

on hageja ja kostja vahel. Kostja avaldas vande alla antud seletuses, et hagejale kui tellijale tegi

tööde teostamiseks pakkumise i Building System OÜ (tl 189). Eeltoodud kogutud tõendist

tuleneb uus kostja vastuväide, et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja i Building System OÜ

vahel. Tegemist on uue vastuväitega, mis on esitatud hilinenult ja mida kohus ei arvesta (TsMS

§ 330 lg 1, § 331 lg 1). Ei esine asjaolusid, et uue vastuväite esitamist lubada. Kohus jätab

arvestamata hageja poolt esitatud lepingute projektid, kuna need ei oma asjas tähtsust (TsMS §

238 lg 1 p 1, lg 5).

8. Hageja väidab, et vastuvõetud detaile ja seadmeid summas 25 173,34 eurot ei ole kostja

objektile paigaldanud ega hagejale üle andnud. Nimetatu kohta on hageja koostanud Exceli

tabeli, milles on kajastatud: kui palju oli projekti järgi objektile detaile ja seadmeid ette nähtud;

tellitud osad; objektile paigaldatud või hageja seaduslikule esindajale üle antud osad; ning nn

tarnimata osad (tl 93). Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitisena tarnimata detailide ja seadmete

eest 25 173,34 eurot. Hageja nõue ei sisalda hageja või objekti omaniku poolt ostetud

täiendavate detailide ja seadmete maksumust, mistõttu ei oma need väited ja nende väidete

kohta esitatud tõendid asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 p 1, lg 5, tl 96-118).

9. Kohtupraktikast tulenevalt võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised

eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15):

 võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

 võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hageja leiab, et kostjapoolne lepingu rikkumine seisnes selles, et ta tellis objekti jaoks asju

topelt, võttis asjad vastu, kuid jättis need objektile paigaldamata. Kostja leiab, et hageja väide

on tõendamata. Seega tuli hagejal oma väidet tõendada, et kostja jättis detailid ja seadmed

objektile paigaldamata ning kasutas neid teistel objektidel (TsMS § 230 lg 1). Hageja on väite

tõendamiseks esitanud omapoolselt koostatud Exceli tabeli, mida kohus ei saa hinnata

dokumentaalse tõendina (tl 93). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendid, mille alusel on

Exceli tabel koostatud. Osaliselt tulenevad andmed hageja poolt koostatud tabelist ja aktist nr

1, mis detailid ja seadmed on objektil olemas (tl 64-65, tõlge tl 66-67, tl 157, tõlge tl 158).

Kuigi tabeli on esitanud kostja, siis kostja leiab, et see ei tõenda nõude aluseks olevaid

asjaolusid (vt 02.10.2017 kohtuistungi protokoll, tl 133).

Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt esitas kostja projekti, kus oli

detailide ja seadmete loetelu (tl 187-188). Hageja seaduslik esindaja märkis, et projektiks on

nimekiri, mis on saadetud 15.12.2015 tema poolt kostjale (tl 64-65, tõlge tl 66-67). Hageja

seaduslik esindaja on vande all antud seletuses avaldanud, et kõiki tellitud detaile ja seadmeid

ei ole objektile paigaldatud ning aktis nr 1 on kajastatud, mis on objektile paigaldatud (tl 157,

tõlge tl 158).

Kostja vande all antud seletuse kohaselt võttis ta objektile tellitud detailid ja seadmed vastu

ning viis Moskva objektile. Kostja seletab, et asjade paigaldamise käigus projekti korrigeeriti

ja see tingis osade komponentide välja vahetamise. Need asjad, mis on tabelis märgitud kui

„tarnimata“, on tegelikult tagastatud Misura lattu (tl 189-190). Kostja vaidlustab aktis nr 1

toodud andmeid ning vande all antud seletuses selgitab, et akt ei ole koostatud seda valdkonda

tundva spetsialisti poolt, mistõttu ei kajasta akt kõiki paigaldatud detaile. Näiteks pole märgitud

akti detaile, mis on plokkidesse monteeritud (kostja viide fotole tl 74). Kostja on vande all

kinnitanud, et kõiki tellitud asju oli objektile esialgse projekti järgi vaja. Kuna objektile lisati

seinu ja valgustuse gruppe, muutus ka projekt.

Kohus on pooli vastastanud ning hageja seaduslik esindaja jääb selle juurde, et projekt ei

muutunud ning kostja väidab, et tööde käigus projekt muutus ja see tingis ka detailide ja

seadmete muudatused (tl 190).

Poolte vande alla antud seletustest tulenes uusi asjaolusid, mida varem polnud

menetlusdokumentides kajastatud. Näiteks ei olnud kostja varem välja toonud, et vahetas

tellitud detailid Misura laos välja. Kohus ei saa sisulisel arutamisel esitatud uusi asjaolusid ja

nende kohta kogutud tõendeid arvestada (TsMS § 330 lg 1, § 331 lg 1).

10. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendid oluliste asjaolude tuvastamiseks piisavad ja vaatamata

kohtu ettepanekule ei ole rohkem tõendeid esitatud. Sellises olukorras tuleb lähtuda

tõendamiskohustuse jaotusest, mis tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tähendab

üldjuhul seda, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele soovib tugineda. Kui pool ei

tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Kohus on teinud

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2).

Hageja tõendada on ennekõike asjaolu, et kostja on lepingut rikkunud ning jätnud tellitud

detailid ja seadmed objektile paigaldamata. Kohtu hinnangul pidi hageja selleks tõendama,

milliseid detaile ja seadmeid projekti järgi objektile paigaldati (kohtu selgitus 02.10.2017

kohtuistungi protokoll, tl 134). Pärast selle asjaolu tuvastamist on võimalik teha kindlaks, kas

kostja on lepingut rikkunud.

Mõlema poole vande all antud seletused on üksteisele vastukäivad. Kostja vaidlustab asjaolu,

et hageja poolt saadetud tabeli näol on tegemist kostja hinnapakkumisega (tl 64-65). Hageja

väidab, et kostja pole talle projekti saatnud. Kostja on vaidlustanud, et töid teostati esialgse

projekti järgi. Samuti on kostja vande all antud seletuses seadnud kahtluse alla akti nr 1

usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus

piisav, et lugeda tõendatuks, et kostja pole hageja poolt makstud detaile ja seadmeid objektile

paigaldanud ning tekitanud sellega hagejale kahju. Seega tuleks kohtul lähtuda teistest

objektiivsetest tõenditest, mis haakuvad poole seletusega. Kohtu hinnangul hageja seadusliku

esindaja vande all antud seletusega haakuvad tõendid puuduvad, et lugeda nõude eeldused

täidetuks.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja

menetluskuludeks on tõlgikulud 52 eurot ja lepingulise esindaja kulud 750 eurot käibemaksuta,

millele lisandub kohtuistungi kulu (tl 185). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1

mõttes.

13. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -

maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-

145-13).

14. Kostja esindaja tunnihinnaks on 100 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tegemist

mõistliku tunnitasu määraga.

15. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks

lepingulise esindaja ajakuluks: hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 3 tundi;

eelistungil osalemine ja ettevalmistamine 1 tund; hageja 03.07.2017 menetlusdokumendiga

tutvumine ja 21.08.2017 seisukoha koostamine 1,5 tundi; istungil osalemine ja

ettevalmistamine 1 tund; kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine 2,5 tundi, kokku 9 tundi.

Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 900 eurot. Koos tõlgikuludega tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista 952 eurot.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik