1-17-4757/98 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-17-4757 20. märtsil 2018.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak Rahavakohtunikud Harri Lugu ja Nona Viro

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus

Prokurör Deniss Medvedev

Kaitsja Vladimir Sadekov

Arutas 11.-12., detsembril 2017, 06.,07.,12.,13., 16. veebruaril 2018 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

MARIKA JELISEIKINA, isikukood 49409290240, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, keskharidus, töötab AF.J Varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 209 lg 2p 3 järgi

Marika Jeliseikinat süüdistatakse selles, et 12.02.2014 võttis ta enda nimele laenu sõiduki

Mercedes-Benz ML320 reg.nr xxxx tagatisel, sõlmides kiirlaenufirmaga Autokiirpant OÜ

laenulepingu, mille täitmise tagamiseks andis M. Jeliseikina nimetatud sõiduki kiirlaenufirma

omandisse. Sõlmides laenulepingut oli M. Jeliseikina teadlik, et lepingust tulenevaid

tagasimakseid tasuma ei hakata või peatselt pärast laenulepingu sõlmimist tagasimaksete

tasumist katkestatakse ning sõidukit võlgnevuse tekkimise järel kiirlaenufirma valdusse üle ei anta, millega tekitatakse kiirlaenufirmale varalist kahju tagastamata jäetud laenusumma ulatuses. Sõlmides laenulepingut tegutses M. Jeliseikina ühiselt ja kooskõlastatult Xxxx Xxxx ja Xxxx

iga, kes olid korraldanud laenulepingu sõlmimist ja sõiduki eelnevat registreerimist M. Jeliseikina nimele, olles samuti teadlikud, et laenulepingut täitma ei hakata. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 12.12.2013 omandas Xxxxvälismaalt sõiduki Mercedes-Benz ML320, VIN-kood XXXX, musta

värvi, väljalaskeaasta 2005, millise sõiduki toimetas ta Eestisse. Sõiduki omandas Xxxx

eesmärgiga teenida selle edasimüügi pealt. 13.12.2013 Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti teenindusbüroos esitas ta sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele ja 16.12.2013 korraldas sõiduki registreerimise oma tuttava Xxxx(xxxx) nimele, vormistades eelnevalt sõiduki

omandamisdokumendid, mis näitasid Xxxxsõiduki omanikuna, kuigi tegelikult oli omanikuks

jäänud Xxxx. Sõiduk kanti 16.12.2013 Eesti liiklusregistrisse, omistades sõidukile registreerimisnumbrit xxxx . Samuti avaldas Xxxx13.12.2013 kõnealuse sõiduki müügikuulutuse automüügiportaalis

www.auto24.ee. 2014. a jaanuaris või veebruaris hiljemalt 07.02.2014 leppisid Xxxxja Xxxxomavahel kokku, et

Xxxxkorraldab kõnealuse sõiduki tagatisel laenu võtmist variisiku nimele ja annab saadud laenusumma üle Xxxxile, misjärel toimetab Xxxxselle sõiduki variisiku abil Eestist Venemaale,

2

kus müüb sõiduki maha kolmandale isikule.

07.02.2014 Xxxxkorraldas sõiduki ümberregistreerimise oma tuttava Xxxxnimele, milleks

viimane esitas Xxxxpalvel Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vastava taotluse, mille vormistamisest võtsid osa ka Xxxx ise ja Xxxx, kes olid Maanteeameti

teenindusbüroos koos xxxx. 07.02.2014 kanti Xxxxliiklusregistrisse sõiduki omanikuna omistades sõidukile ka uut registreerimisnumbrit xxxx. Seejärel värbas Xxxxvariisikuks Marika Jeliseikina, kes nõustus registreerima kõnealuse sõiduki enda nimele, võtta selle sõiduki tagatisel laenu ja anda laenusumma üle Xxxx, jättes Xxxxvõi temaga seotud isikute kätte ka sõiduki, mis

oli laenu tagastamise tagatiseks. 10.02.2014 korraldas Xxxxsõiduki ümberregistreerimise M. Jeliseikina nimele, milleks viimane esitas Xxxxjuhendamisel Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vastava taotluse, mille vormistamisest võttis osa ka Xxxxise, kes

oli Maanteeameti teenindusbüroos koos M. Jeliseikinaga. 11.02.2014 pidas Xxxxautolaenu

saamiseks läbirääkimisi kiirlaenufirma Autokiirpant OÜ esindaja Xxxx, kellega ta suhtles telefoni teel ja kohtus Tallinnas Tartu mnt 87 asuva kaupluse Sikupilli Prisma juures, kus näitas T. Andreitšenkovile ette sõiduki Mercedes-Benz ML320 reg.nr-ga xxxx, mis pidi saama laenu

tagatiseks. Sõiduki võttis Xxxxvahetult enne seda kohtumist Xxxxilt, kes oli kõnealusest kohtumisest ja selle eesmärgist teadlik. Pidades 11.02.2014 T. Andreitšenkoviga lepingueelseid läbirääkimisi edastas XxxxT. Andreitšenkovile M. Jeliseikina isikuandmed, millised olid Xxxx eelnevalt teatatud M. Jeliseikina enda poolt, kes oli teadlik, et neid andmeid oli vaja tema nimele

autolaenu vormistamiseks. Samal päeval, s.o 11.02.2014 kinnitas XxxxAutokiirpant OÜ valmisolekut väljastada M. Jeliseikinale autolaenu.

12.02.2014 viis XxxxM. Jeliseikina kõnealuse sõidukiga Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvasse Maanteeameti teenindusbüroosse, kus M. Jeliseikina, tegutsedes Xxxxjuhendamisel ja kontrolli

all, sõlmis Autokiirpant OÜ-ga Xxxxisikus laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt anti M.

Jeliseikinale sõiduki Mercedes-Benz ML320 reg.nr xxxx tagatisel laenu summas 7000 (seitse

tuhat) eurot, mille ta kohustus tagastama kolme aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (laenusummat katvad põhiosamaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille

järgi esimene tagasimakse summas 370,21 eurot pidi tehtama 12.03.2014, edaspidi iga kuu kaheteistkümnendaks kuupäevaks samas summas ning viimane tagasimakse summas 370,12 eurot 12.02.2017 (kokku 36 tagasimakset üldsummas 13 327,47 eurot). Üheaegselt laenulepingu sõlmimisega esitasid Xxxxja M. Jeliseikina Maanteeametile registriandmete muutmise taotluse, mille alusel kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna Autokiirpant OÜ ja vastutava kasutajana M. Jeliseikina. Xxxxpalvel kanti liiklusregistrisse kõneluse sõiduki (tavalise) kasutajana Xxxx. M. Jeliseikinalt omandatud sõiduki jättis Autokiirpant OÜ Xxxxisikus M. Jeliseikina valdusse ja kasutusse, kuid tegelikult jäi sõiduk Xxxxja Xxxxi käsutusse.

Vastavalt laenulepingule 12.02.2014 kandis Autokiirpant OÜ laenusumma 7000 (seitse tuhat) eurot M. Jeliseikina pangakontole. Laenusumma väljavõtmine toimus Xxxxkontrolli all, kes viis M. Jeliseikina Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvasse Rocca Al Mare keskusse, kus M. Jeliseikina

12.02.2014 kella 19:08 paiku Swedbanki kontoris võttis oma pangakontolt välja 6965 eurot (teenustasu 34,83 eurot), millise rahasumma andis ta koheselt üle Xxxx. Viimane andis hiljem selle rahasumma üle Xxxxile.

Xxxxja Xxxx, korraldades laenulepingu sõlmimist, ja M. Jeliseikina, laenulepingut sõlmides,

lõid Autokiirpant OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu vajaks M. Jeliseikina laenu ja kavatseks täita lepingutingimusi, sh tagastada sõiduki tagatisel saadud laenu

igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule ja võlgnevuse korral anda sõiduk üle Autokiirpant OÜ-le laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks sõiduki võõrandamise teel.

Tegelikult ei kavatsenud M. Jeliseikina, Xxxxega Xxxxlepingutingimusi täita. Peatselt pärast laenulepingu sõlmimist Xxxxkoos Xxxxi ja Xxxxviis sõiduki jäädavalt Eestist välja Venemaale.

13.02.2014 hilisõhtul sõitsid nad sõidukiga Mercedes-Benz ML320 reg.nr xxxx Tallinnast

Narvasse, kus Xxxxsõidukist väljus ja ületas Eesti-Venemaa piiri jalgsi. Xxxxja

3

Xxxx14.02.2014 kella 02:34 paiku läbisid kõnealuse sõidukiga Narva linnas Peterburi mnt 1

asuva Narva piiripunkti suunaga Venemaa poole, kus Xxxxistus uuesti sõidukisse ja nad suundusid Sankt-Peterburgi. Samal päeval naasid Xxxxja Xxxxbussiga Eestisse, jättes sõiduki Xxxxi kätte, kes müüs selle sõiduki Venemaal maha.

Xxxxja Xxxx, korraldades laenulepingu sõlmimist, ja M. Jeliseikina, laenulepingut sõlmides, tegutsesid tahtlikult, s.t teades, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise

kasu saamisele ja kannatanule (Autokiirpant OÜ-le) varalise kahju tekitamisele. Oma tegevusega põhjustasid Xxxx, Xxxxja M. Jeliseikina Autokiirpant OÜ-le varalist kahju summas

vähemalt 7000 (seitse tuhat) eurot, s.o Autokiirpant OÜ poolt väljamakstud laenusumma ulatuses.

Pärast laenulepingu sõlmimist kaks esimest tagasimakset, millede tasumise tähtajad olid

12.03.2014 ja 12.04.2014, ei olnud Autokiirpant OÜ-le laekunud. Võlgnevuse probleemi lahendamiseks kohtus XxxxM. Jeliseikinaga, kes selgitas, et ta sõlmis laenulepingu variisikuna

teiste isikute huvides, kelle kätte jäi ka laenu tagatiseks olev sõiduk, mille asukohta M.

Jeliseikina ei tea. Samas väljendas M. Jeliseikina valmisoleku hüvitada Autokiirpant OÜ-le

tekitatud kahju ning alates 23.04.2014 asus ta tasuma laenu tagasimakseid. Ajavahemikul

23.04.2014 kuni 12.09.2015 laekus Autokiirpant OÜ-le Marika Jeliseikinalt tagasimakseid

üldsummas 5522 eurot, millest 1 956,31 eurot on laenusummat katvad põhiosamaksed ja 3 565,69 eurot on intressimaksed. Pärast 12.09.2015 ei laekunud enam tagasimakseid kõnealuse laenulepingu järgi, millest tulenevalt tagastamata laenusumma on 5 043,69 eurot (viis tuhat nelikümmend kolm eurot kuuskümmend üheksa senti).

Seega pani oma tahtliku tegevusega toime järgi

Marika Jeliseikina KarS § 209 lg 2 p 3

kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud grupi poolt (kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 redaktsioon). Alates 01.01.2015 on see tegevus kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 4 järgi (teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt).

Süüdistatav Marika Jeliseikina end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx

Kohus uuris järgmisi dokumente: 1. 03.01.2017 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli

väljavõte sõiduki Mercedes-Benz ML320 VIN-kood XXXX andmetega ning Maanteeametilt väljanõutud dokumendid (III kd lk 158-206); 2. laenuleping nr xxxx, Marika Jeliseikina juhiloa ja sõiduki registreerimistunnistuse fotod,

sissemakseorder, laenusumma tasumist kajastav internetipanga väljavõte ja tagasimaksete tasumist kajastav Autokiirpant OÜ pangakonto väljavõte, Autokiirpant OÜ vastus koos lisadega (III kd lk 1-26); 3. politsei päring 27.06.2014 nr 3.2-1/7116-93 ja Swedbank AS vastus päringule 16.07.2014 nr

A09.04-200-02/10776-2, Marika Jeliseikina arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXajaperioodi kohta 01.02.2014 - 28.02.2014, väljatrükk Swedbank AS veebilehelt Rocca Al Mare pangakontori asukohaandmetega (3 kd lk 58-62);

4. Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod), Piirikontrolli

infosüsteemi PKIS väljavõtted, Eesti-Venemaa riigipiiril asuva Narva piiripunkti asukohaandmete väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt (III kd lk 63-70); 5. Marika Jeliseikina kahtlustatavana antud ütlused (IV kd lk 93-101; kohus avaldas Jeliseikina ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 alusel); 6. 04.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 71-75) ; 7. 03.07.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (IV kd lk 102-106);

4

8. 03.07.2014 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (IV kd lk 107-110); 9. 21.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (III kd lk 76-122) ; 10. xxxx varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (IV kd lk 1-3); 11.xxxx varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (IV kd lk 4-8); 12.Harju Maakohtu 14.01.2016 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 otsus (IV kd lk 10- 56); 13.16.01.2018 Harju Maakohtu otsus (IV kd lk 57- 92); 14. xxxx sünnitõend (IV kd lk 112); 15.Tööleping (IV kd lk 113 -117); 16.Kohtumäärus (IV kd lk 118-119); 17.Fototabelid (III kd lk 27-28); 18.xxxx, xxxx ja xxxx kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (III kd lk 29-30,123-128, 136- 139); 19.Asitõendite vaatlusprotokollid (III kd lk 31- 36, 129-135); 20.Isikuandmete päring ja kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus (III kd lk 37-41); 21.xxxx kahtlustatava ülekuulamise protokoll (III kd lk 42-57, kohus avaldas ütlused KrMS §291 lg 1p1 ja lg 3 alusel) 22. xxxx läbivaatuse protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 142-146); 23. M.Jeliseikina karistusregistri andmed (III kd lk 147-148); 24. Andmed töötamise kohta (III kd lk 149-157).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.

03.01.2017 liiklusregistri väljavõte, sõiduki taustakontrolli teatis ja liikluskahjude kontrolli

väljavõte sõiduki Mercedes-Benz ML320 VIN-kood XXXX andmetega ning 04.01.2017

registritoimingute väljavõte, 27.03.2014 sõiduki reg.eelse ülevaatuse akt ARK0206299, 16.12.2013 taotlus sõiduki registreerimiseks, volitus, 15.12.2013 müügileping, 12.12.2013 arve nr 3778 ja tõend transpordivahendi ajutise registreerimise kohta, sissemakseorder kinnitavad, et J.D müüs ja registreeris sõiduauto MB 320CDI reg märgiga xxxx Xxxx nimele ja tasus

riigilõivu. Sõiduki kasutajana kanti liiklusregistrisse Xxxx. 07.02.2014 taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks (omaniku vahetus, numbri vahetus, kasutaja lisamine), 07.02.2014

müügileping, registreerimistunnistus, 10.02.2014 taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks

(omaniku vahetus), 09.02.2014 müügileping, registreerimistunnistus, 10.02.2014 taotlus

registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamiseks, seletuskiri, sissemakseorder kinnitavad, et

sõiduauto MB320CDI reg märgiga xxxx kohta kanti 07.02.2014 liiklusregistrisse sõiduki

omanikuna Xxxxomistades sõidukile uus registreerimisnumber xxxx, kasutajana kanti

liiklusregistrisse Xxxx. 12.02.2014 taotlus registriandmete muutmiseks (omaniku vahetus),

vastutava kasutaja nõusolek, registreerimistunnistus, volikiri kinnitavad, et 10.02.2014

registreeriti sõiduk ümber Marika Jeliseikina nimele, jättes Xxxx sõiduki kasutajaks. Samal päeval väljastati sõidukile registreerimistunnistuse duplikaat. 12.02.2014 esitasid M. Jeliseikina

ja Autokiirpant OÜ esindaja Xxxx ühise taotluse, mille alusel kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna Autokiirpant OÜ, vastutava kasutajana M. Jeliseikina, (tavalise) kasutajana Xxxx .

Eeltsiteeritud tehinguid ja ARK-i toiminguid kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, mille

kohaselt on III k lk 177 müügilepingu ostjana allkirjastanud. Xxxx tutvus 01.09.2012 Jõhvis. Allkirjastasid lepingu xxxx tunnistaja juures kodus Jõhvis. Ei ole Xxxx maksnud raha lepingus märgitud sõiduki eest. ARKis vormistamas ei käinud. Kasutasid sõidukit koos Xxxx umbes 1- 1,5 kuud, kuna soovis seda autot endale soetada detsembris 2013 kuni 2014 jaanuar. Leidis, et ei

sobi ja ütles, et Xxxx selle maha müüks. Sõidukit nägi viimati Xxxx käes jaanuari lõpus veebruari alguses 2014. Allkirjastas ja kirjutas volikirja. III kd lk 175 ei ole tema allkirja. Käsitsi

5

täitis ülemise osa. III kd lk 185 müügilepingut ei ole allkirjastanud. Oletab, et selle allkirjastas Xxxx . On allkirjastanud tühja blanketi, kuna sõiduki müügi ajal ei olnud Eestis. Xxxx ei tunne. Ei ole Jeliseikinat varem näinud. Oli Xxxx iga paar. Xxxx ei tea.

Samuti kinnitavad ARK-i toiminguid ja auto ostu-müügilepingute vormistamist tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt allkirjastas III kd lk 210-212 oleva taotluse, sest Xxxx palus sõiduki enda nimele registreerida, et aidata. xxxx oli omanik. Allkirjastas taotluse ARKis Mustamäel. Läks oma autoga ARK-i, kus ootasid Xxxx ja Xxxx . Xxxx näitas, mida peab täitma, täitis ja

andis paberi Xxxx. Xxxx seisis kõrval. Kirjutas ise ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja dokumendi numbri, elukoha aadressi, telefoninumbri, sõiduki numbri, mark, VIN-kood. Xxxx

nime ja isikukoodi ei olnud kirjas kui andis taotluse xxxx, ei tea kes selle kirjutas. Taotluse esitasid ARK-ile xxxx ja xxx. Ei tunne Xxxxi. Ei tea kes tasus riigilõivu. Tehniline pass jäi Xxxx kätte. III kd lk 212 müügilepingu allkirjastas, müüja oli juba kirjas. Xxxx kohtunud ei ole. Ei

mäleta millal ja mis asjaoludel oli vormistatud müügileping. Ei pidanud end selle sõiduki

omanikuks ja tasu selle eest ei saanud. Selle Mercedes Benz ML-ga sõitis Xxxx . Ei ole ise kunagi selle autoga sõitnud. III kd lk 213 on tema allkiri müüja kohal, ei olnud ostja poolt veel allkirjastatud. Ei ole Jeliseikinaga kunagi kohtunud, Xxxx ütles, et leidis ostja. ARK-is siis ise ei käinud. Kirjutas ise ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha ja sõiduki margi nimetuse. Ei

mäleta millal ja millistes asjaoludel oli vormistatud müügileping. Xxxx tutvus ööklubis

novembris 2013, sealt alates olid lähedased suhted. Peale auto müüki Jeliseikinale elas kolm kuud Xxxx ga koos. III kd lk 27 on fotol nr 3 Xxxx . Xxxx iga tutvus umbes 2 kuud enne auto enda nimele registreerimist. III kd lk 28 on fotol nr 1 Xxxx . Xxxx rääkis, et tegeleb autode ostu- müügiga. Käis koos Xxxx ga Xxxx iga kohtumas autode müügiplatsil. Xxxx ei palunud kunagi enda nimele laenu võtta.

Laenuleping nr xxxx kinnitab, et 12.02.2014 sõlmis M. Jeliseikina Autokiirpant OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt anti M. Jeliseikinale sõiduki Mercedes-Benz ML320 reg.nr xxxx tagatisel laenu summas 7000 eurot, mille ta kohustus tagastama kolme aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena vastavalt maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel on isikut tõendava dokumendina esitatud Marika Jeliseikina juhiluba. Sõiduki registreerimistunnistuse koopia kinnitab, et sõiduki ümberregistreerimisel Autokiirpant OÜ nimele kanti registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana Xxxx.

Laenusumma tasumist kajastav internetipanga väljavõte kinnitab, et 12.02.2014 kanti Marika Jeliseikina pangakontole laenulepingu järgi OÜ Autokiirpant poolt 7000 eurot.

Swedbank AS vastus koos Marika Jeliseikina arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXXXXXväljavõttega ajaperioodi 01.02.2014 - 28.02.2014 kohta kinnitab, et 12.02.2014 on M.Jeliseikinale Swedbanki Rocca Al Mare kontoris välja makstud sularahas 6965 eurot ja teenustasu 34,83 eurot.

Swedbank väljavõte kinnitab, et M.Jeliseikina on perioodil 23.04.2014-12.09.2015 teinud

laenulepingu järgi makseid OÜ-le Autokiirpant. OÜ Autokiirpant vastuse kohaselt on M.Jeliseikina tasunud seisuga 12.09.2015 5522 eurot. OÜ Autokiirpant on saatnud 12.07.2016 M.Jeliseikinale laenulepingu ülesütlemise teate (III k lk 18) Laenulepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, mille kohaselt kasutas 2014 numbreid 53767291 ja 58143015. Autokiirpant laenu taotlemiseks piisas

helistamisest. Kontrollis krediidiinfo portaalis, maksehäirete registris isikukoodi järgi, kui häired

puudusid, siis andis laenu. Sissetuleku dokumenti esitama ei pidanud. III kd lk 1-7 oleva

laenulepingu allkirjastas ARK-is, Mustamäel. Jeliseikina allkirjastas lepingu tunnistaja

juuresolekul ARK-is. Olid kahekesi noormehega, ei tea kumb neist võttis lepingu teise eksemplari. Varem ei ole Jeliseikinat mitte kunagi näinud. Ei tea Jeliseikinaga koos olnud

6

noormehe nime. 1 päev enne sõiduki ümbervormistamist sai kokku nimetatud noormehega, et sõiduk üle vaadata. Suhtlesid ja leppisid ARKis kohtumise kokku. 11.02 vaatasid sõiduki üle.

Noormees oli Sikupilli Prisma juures üksinda musta Mercedes Benz ML-ga. Noormees saatis SMS-ga Jeliseikina andmed, mis tunnistaja pani lepingusse. Käsitsi kirjutatud numbri kirjutas

Marika Jeliseikina koha peal. Noormees saatis andmed telefonilt xxxx . Sõiduki ümberregistreerimine toimus üheaegselt laenulepingu sõlmimisega. Marika Jeliseikina ja Xxxxi

nimed ja isikukoodid sõidukite kasutajatena ei ole tunnistaja kirjutatud. Riigilõivu tasus Jeliseikina või temaga koos olnud noormees. Autokiirpant kandis laenu Jeliseikina kontole. M.

Jeliseikina ei tasunud esimest kahte laenutagasimakset. Lepingus märgitud numbritel ei õnnestunud ühendust saada. Sõitis märgitud aadressile Energia tn. Jeliseikina ütles, et tema käes lepingut ei ole ja ta ei saanud Autopandiga ühendust võtta, kuna ei teadnud kontaktandmeid. Tal

oli arvamus, et see sõiduauto võidi viia Venemaale, et teda peteti. Jeliseikina ütles, et tema

naaber või keegi tuttav palus võtta laenu ja lubas tagasi maksta. Pärast kohtumist hakkas

Jeliseikina laenu tasuma. Maksis ca 1 aasta või veidi rohkem. Kuna ei saanud raha, ütlesid

lepingu üles, kuid ei saanud tervet summat ja autot tagasi ei vormistanud. Enne lepingu sõlmimist helistas vist Jeliseikinale. Jäi mulje, et noormees ja Jeliseikina on paar. Võimalik, et

noormees isegi tahtis enda nimele vormistada lepingut, kuid tema isikuandmed ei vastanud kriteeriumitele. III kd lk 209 fotol nr 1 on sarnane Jeliseikinaga koos olnud meesterahvale.

04.07.2014 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et M. Jeliseikina mobiiltelefoni mälus on

hulgaliselt sissetulnud ja väljuvaid sms-sõnumeid kolmelt telefoninumbrilt, milliseid M. Jeliseikina ütluste kohaselt kasutas Xxxx. SMS-sõnumite seas on 11.02.2014 õhtul M. Jeliseikina poolt nr-le xxxx saadetud SMS-sõnumid, mis sisaldavad tema isikukoodi, pangakonto ja juhiloa numbrit. Sõnumite sisust on aru saada isikute omavahelised lähedased suhted.

21.11.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (III kd lk 76-102) nähtub, et Marika

Jeliseikina andmed esitati Xxxx numbrilt xxxx . Asjaolu, et Xxxx kasutas Autopandiga suhtlemisel teist telefoninumbrit kui Jeliseikinaga suhtlemisel, näitab, et ta soovis igati vältida enda seostamist kõnealuse laenulepinguga.

Süüdistatav M.Jeliseikina ei vaidlusta autovormistamise ja laenulepingu sõlmimise fakti. Jeliseikina ütluste kohaselt kuulus Mercedes Benz ML Xxxx le, kes sõitis sellega. Xxxx tahtis selle maha müüa ja palus, et aitaks teda kuna tal oli arve arestitud ja ta ei saanud enda nimel seda teha. Oli temasse armunud ja uskus teda, ei näinud selles mitte midagi halba. Xxxx rääkis, et

tahab sõiduki maha müüa. Mustamäe ARKi-s vormistasid sõiduki koos Jeliseikina nimele. Blanketi täitis Xxxx . Xxxxoli Xxxx i endine tüdruksõber. Müügileping oli müüja andmete ja allkirjaga. Xxxx palus, et kasutajana märgitakse ka tema vend Xxxx . Raha Jeliseikina auto eest ei maksnud. Xxxx ei rääkinud, et autoga minnakse Eestist välja. Auto ja tehniline pass jäid Xxxx kätte, kes selgitas, et autot ei saa müüa, sest auto ei ole piisavalt kaua aega viibinud Eestis. Xxxx soovis osta, käitus nagu oleks esmakordselt Xxxx iga kohtunud. Pärast kohtumist Xxxx iga kuskil 2-3 päeva möödudes tegi Xxxx ettepaneku võtta liising selle auto abil, esimesed 2 kuud tasuda liisingut ja pärast seda müüa auto maha ja kustutada laen. Xxxx l oli väga raha vaja. Xxxx tegi kõik ja Jeliseikina läks lihtsalt ARKi kohtumisele Timur Andreitšikoviga. Saatis oma andmed SMSiga Xxxx ile. xxxx on tema number. xxxx, käsitsi ei ole tema kirjutatud. Tehingut

tehes kavatses seda täita. Xxxx ei maksnud talle selle lepingu raames. Alates aprillist 2014 maksis kokku 5500 eurot. Timur tuli ja selgitas, et kui ei hakka maksma, siis pannakse kontod kinni, ei tahtnud riigiga mingeid probleeme ja hakkas maksma. Xxxx lubas maksta leping oli tema käes ja ei näinud maksegraafikut. Xxxx venitas viimase hetkeni kuni kadus. Märtsi lõpus nägi Xxxx viimast korda, pärast seda suhtlesid kirjavahetuse teel kuni Xxxx kustutas profiili.

Xxxx ütles, et tegeleb autode ostu ja müügiga. Xxxx it ei olnud enne kohut näinud. Xxxx t tundis lapsest saadik.Tutvus jaanuaris Xxxx ga tema kaudu, Xxxx võttis portaalis temaga ühendust. Ei saanud aru, et teda kasutakse ära variisikuna. Mingi aja möödudes andis Xxxx 100

7

eurot, tahtis kulme värvida. Veetsid koos aega ja kõige eesti maksis Xxxx . Laenulepingu

sõlmimise ajal töötas. Uskus Xxxx i, kuna arvas, et ta räägib tõtt. Püüdis Xxxx ga ühendust saada Xxxx kaudu. Seletuskirja tehnilise passi hävimise kohta kirjutas Xxxx palvel ja tema jutu järgi. Tundis Xxxx i enne laenulepingu sõlmimist 3-4 nädalat. xxxx tekkis hiljem, aga mitte hetkel kui allkirjastas lepingu Autokiirpandiga. Endal oli tal Audi A4, 1994 väljalase. Kontole

laekunud 7000 eurot võttis koos Xxxxiga pangakontoris välja ja Xxxxvõttis kohe raha enda kätte. Xxxx ei täpsustanud kellele on vaja sularaha tagastada. Lepingu sõlmimise päeval nägi autot viimati Xxxxkäes Xxxx pettis teda, kuid politseisse ei ole pöördnud. Kuni viimaseni uskus, et ta ilmub välja ja hakkab maksma. Tsiviilvaidlus Autokiirpandiga on veel pooleli. Palus, et Xxxx maksaks tema kontole, et siis sealt kaudu laenu tagastada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik

suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid

ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr , p 3-1-1-113-06 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes

osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud,

on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr , p 12). 3-1-1-89-06

M.Jeliseikina ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et M.Jeliseikina kohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus osades faktides näiteks selles,

millal Jeliseikina ja Xxxx tutvusid, kas Jeliseikina lepingu sõlmimise eest raha sai, kas Jeliseikina töötas laenulepingu sõlmimise ajal. Jeliseikina kinnitas kohtus, et ta töötas sel ajal ja

eeluurimisel on kirjas valesti. Jeliseikina kohtuistungil antud väidet, et ta töötas sel perioodil

kinnitavad ka tema ja Xxxx vahel saadetud sõnumid (III k lk 74-74pö), millest on näha, et Jeliseikina käib tööl (N: 11.02 sõnum „Mina tööle nii vara ei tõuse“ 14.02 „ahh tasapisi töötan“ „kolm päeva töötan“ jne). Jeliseikina põhjendas ütluste erinevusi sellega, et oli eeluurimisel ilma kaitsjata ja hüsteerilises seisundis. Kohtu arvates võis Jeliseikina eeluurimisel ütlusi andes olla

endast väljas, kuivõrd situatsiooni, kuhu ta sattus, oli tema jaoks esmakorda ning isegi enda töötamise kohta antud ütlused ei vastanud tegelikkusele. Kohus loeb Jeliseikina kohtuistungil

antud ütlused usaldusväärseks, sest isik on põhjendanud ütluste erinevusi ja kohtus antud ütlustega haakuvad ka teised tõendid.

Jeliseikina ütlusi, mille kohaselt käis koos Xxxx ga pangas raha välja võtmas kinnitavad ka tunnistaja L.J Pustovalovi ütlused, mille kohaselt tunneb Xxxx lapsepõlvest. Xxxx töötas 2013-2014 DPD ja kasutas musta 3.seeria BMW. 2014 käis koos Jeliseikina ja Xxxx ga Rocca al Mare keskuses pangakontoris Audiga. Xxxx ja Jeliseikina läksid kahekesi telleri juurde, ei tea

millest rääkisid. Olid seal 10-15 minutit. Peale seda sõitsid autoga tagasi koju. Xxxx ja Jeliseikina vahel olid sõbrasuhted. On Jeliseikinat näinud ka peale pangas käimist. Kohtul ei ole alust kahelda Jeliseikina ütlustes, mille kohaselt võttis pangakontolt välja võetud raha Xxxx enda kätte. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et raha oleks võinud jääda Jeliseikina kätte. Tunnistaja Pustovalovi ütlused kinnitavad ainult pangakontoris käimist, aga mitte seda kelle kätte kontolt võetud raha jäi. Samas alljärgnevad Xxxx ütlused kinnitavad, et Xxxx andis talle raha.

8

Xxxx ütlused kinnitavad, et Mercedes-Benz ML 320, registreerimis nr xxxx on sama auto, mille suhtes üritas sõlmida liisingu lepingu Xxxx . Xxxx jätkas selle sõidukiga tegelemist, vahetas kõigepealt sõiduki omanikku ja numbrit. Uueks omanikuks sai ARK-i järgi Xxxx . Xxxx ütles,

et auto on juba Mogos läbi käinud, ei antud liisingut, seega on vaja vahetada omanikku ja numbrit, nagu see oleks uus auto, siis on kergem saada positiivne vastus teises liisingu firmas. On näinud Xxxx koos Xxxx Xxxx ga Tallinnas palju kordi. Võib olla oli ARK-i lähedal kui toimus sõiduki registreerimine Xxxxnimele. Ostumüügilepingu väljad on Xxxx i poolt täidetud peale ostja ja müüja allkirja ja kuupäeva. Lepingu allkirjastas Xxxx i juuresolekul Xxxx . Kui tõi selle auto ja hakkas seda arvele võtma, siis oli Alesja volikiri, et võib selle sõidukiga kõiki toiminguid teostada. Kuna xxxx elab Ida- Virumaal, siis saaks Xxxx ise täita müüja ja ostja andmed ja et ostumüügilepingul oleks tema allkiri. Müügilepingu esitas ARKi Xxxx koos Xxxx ga. Nad võtsid lepingu koos tehnilise passi ja sõiduki registreerimise numbritega ja läksid ARK-i ümber vormistama numbreid ja sõiduki omanikku. Xxxx ja xxxx said selle lepingu koos Mercedese vanade numbritega ARKi juures.

Pärast ümber vormistamist jäi auto Xxxx i kätte. Registreerimistunnistus Xxxx kätte. Mõne päeva möödudes võttis Xxxx Mercedes-Benzi, et viia see hindamiseks teise liisingu firmasse, siis oli auto ümber registreeritud. Ei viibinud ARKis või selle läheduses kui auto registreeriti

Marika Jeliseikina nimele. Enne kohut ei olnud Jeliseikinat kunagi näinud. Registreerimise tunnistuse duplikaadist kuuleb esimest korda. Xxxx mõned päevad hiljem ütles, et võttis liisingu

sellele autole mingis teises firmas. Ise juures ei olnud. Ei tea mis rahasumma maksis Autokiirpant OÜ välja Mercedes-Benzi eest. Sai raha Xxxx Xxxx lt 8000 eurot, kuid ei tea kas see osaliselt või täielikult seotud selle firmaga. Xxxx tõi 8000 mõni päev pärast auto andmist ja ütles, et see on raha, mille kandis teine firma üle selle lepingu eest. Võimalik, et sai Xxxx lt uue registreerimise tunnistuse, kus omanikuks Autokiirpant OÜ. Mingi aeg sõitis koos Xxxx , xxxx ja Xxxx iga selle autoga Venemaale. Narvas läksid F.J-iga jalgsi üle piiri. Xxxx koos Xxxx iga, kes roolis, ületasid piiri autoga. Ivangorodis istusid uuesti autosse ja sõitsid Sankt-

Peterburi. xxxx pani Mercedese parklasse, võti jäi Xxxx i kätte. Registreerimise tunnistus jäi auto kindalaekasse. Mingi aja möödudes tuli Eestisse. Kui Xxxx käis Peterburis, andis talle üle

selle sõiduki võtme ja tema andis xxxx üle võtme ja sai raha vist 300 000 rubla. Xxxx sai 100 000 rubla Xxxx lt Eestis. Ei tea mis on saanud ülejäänud rahast mis saadi Mercedes-Benzi müügist Venemaal. Osamaksete tasumisest ei tea midagi. Isiklikult ei teinud mitte midagi, et laenu saada. Oli kursis, et Xxxx tahtis liisingut saada selle auto peale, seejärel see sõiduk pidi saadetama Venemaale ja seal maha müüdama xxxx. Andis auto, millega võiks kelmuse toime panna. Isiklikult ei soovinud, et Xxxx petaks krediidiasutust. Xxxx on selline inimene, kes võib ära kasutada esimese ja teise vastutulija, et realiseerida oma kavatsused. Ei mäleta kuidas sõiduki passi tekkis Jeliseikina nimi. Ei ole andnud mingeid rahalisi vahendeid selle plaani realiseerimiseks.

Xxxx ütlusi kõnealuse auto Venemaale toimetamise kohta kinnitavad Tolli automaatse

numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtted (sh fotod), Piirikontrolli infosüsteemi PKIS

väljavõtted, Eesti-Venemaa riigipiiril asuva Narva piiripunkti asukohaandmete väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt, mis näitavad, et 14.02.2014 kell 02:06 fikseerisid Narva piiripunkti ANTS kaamerad sõiduki MB ML 320 reg.nr xxxx, mis liikus Venemaa poole. Xxxxja Xxxxläbisid 14.02.2014 kella 02:34 paiku Narva piiripunkti suunaga Venemaa poole, kella 17:45 paiku suunaga Eesti poole.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et sõiduauto MB ML320 reg.nr-ga toimetati peale laenulepingu sõlmimist Venemaale.

Tsiteeritud Xxxx i ütlused kinnitavad tema ja Xxxx ühist kooskõlastatud tegevust, kuid need

ütlused välistavad igasuguse Xxxx i ja Jeliseikina kooskõlastatud tegevuse kelmuse

toimepanemises. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Xxxx ja

9

Jeliseikina oleks enne kohtuistungeid üldse kunagi omavahel kas vahetult või Xxxx vahendusel suhelnud.

Kriminaalasjas puuduvad samuti igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikina oleks laenulepingut sõlmides olnud teadlik sellest, et Xxxx ja Xxxx on plaanis sõiduauto Venemaale viia ja seal müüa ning, et Xxxx ei kavatse laenulepingujärgseid makseid tasuma hakata.

Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt tegi Jeliseikina Xxxx ga tuttavaks 2014 aasta. Marika ja Xxxx tundsid teineteise vastu huvi. Ei teadnud midagi Xxxx i plaanidest auto suhtes. Autot MB ML

reg nr xxxx on näinud Xxxx i kasutuses. Marika rääkis kuu aega peale lepingu sõlmimist, et leping sõlmiti Xxxx i palvel. Palus Xxxx üles leida, et lepingu järgi on tarvis maksta, Xxxx oli lubanud, et hakkab maksma kuid ei maksa. Kirjutas Xxxx ile, kes vastas, et tuleb kahe kuu pärast

Venemaalt ja toob raha. Mõne aja pärast eemaldas Xxxx oma profiili ja enam ei vastanud telefonile. Xxxx vahetas numbreid sageli.

Tsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad Jeliseikina ütlusi, et Xxxx kaudu tutvus ta Xxxx ,

samuti kinnitavad tunnistaja ütlused, et Jeliseikina hakkas Xxxx taga otsima kui viimane ei

tasunud laenulepingust tulenevaid makseid. Xxxx ütlused kinnitavad, et ka talle lubas Xxxx

alguses, et tasub lähiajal kõik summad (toob raha), kuid hiljem kustutas profiili ja temaga ei saanud enam ühendust.

Eelpooltsiteeritud Xxxx i ütlused kinnitavad Jeliseikina ütlusi, et Jeliseikina ja Xxxx ei olnud

enne kohtuistungeid varasemalt üksteisega kokku puutunud. Seega ei saanud Jeliseikina laenulepingut sõlmides kuidagi tegutseda ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxx . Xxxx on end süüdi tunnistanud grupis kelmuse toimepanemises, kuid ütluste sisust nähtub, et koos Xxxx . Xxxx i ütlused kinnitavad, et algusest peale oli neil Xxxx ga eesmärgiks sõiduautole MB ML

xxxx liisinglepingu sõlmimine. Kuna xxxx nimele see ebaõnnestus, siis vormistati auto teiste

isikute nimele ja muudeti ka registreerimismärki. Seda kinnitavad nii eespool tsiteeritud

dokumendid kui ka tunnistajate xxxx ja xxxx ütlused. Auto erinevate isikute nimele

registreerimiseks kasutasid nii Xxxx kui Xxxx oma tüdruksõpru ilma, et tüdrukud oleks teadnud, miks autod kirjutati ajutiselt nende nimele.

Xxxx , kes pidas end sel ajal Xxxx tüdruksõbraks, ütlustest nähtub, et Xxxx palus end aidata. Sama moodi palus xxxx Jeliseikinal end aidata (palus et aitaks, kuna arve oli arestitud). Kohtul ei

ole alust kahelda Jeliseikina ütlustes, mille kohaselt ta aitas Xxxx kui enda poisssõpra. Ka tunnistaja Andreitšenkovi ütlustest nähtub, et ta pidas Jeliseikinat ja Xxxx paariks. Ka Xxxx ja

Jeliseikina omavaheliste sõnumite sisu kinnitab lähedaste suhete olemasolu. Asjaolu, et 2 naisterahvast pidasid end ühel ja samal perioodil Xxxx tüdruksõbraks näitab, et Xxxx oli osav naistemees, kuid ei kinnita, et Jeliseikina ütlused tema ja Xxxx omavaheliste suhete kohta oleks valed.

Jeliseikina ei tunnista, et tal oleks olnud laenulepingut sõlmides kavatsus lepingujärgseid makseid mitte tasuda. Jeliseikina ütlustest nähtub, et Xxxx tegi ettepaneku võtta selle auto abil

liising, esimesed 2 kuud tasuda liisingut ja pärast seda müüa auto maha ja kustutada laen. Ei näinud selles midagi halba, et kohe raha saada ja pärast seda auto Xxxx ile müüa ja kustutada laen. Xxxx lubas, et laen saab tasutud. Tehingut tehes kavatses seda täita. Ei saanud aru, et teda

kasutakse ära variisikuna. Ei mõelnud kuidas liisingumakseid hakkab tasuma, sest Xxxx pidi maksma, kuna leping jäi tema kätte ja raha. Tehingu sõlmimise hetkel ei olnud kahtlusi tasumise

osas, kuid kui Xxxx kadus, siis hakkas mõtlema kuidas maksma hakkab. Uskus xxxx, kuna arvas, et ta räägib tõtt.

Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis lükkaks ümber Jeliseikina väited, et ta ei teadnud, et Xxxx ei hakka lepingujärgseid makseid tasuma. Üksnes asjaolu, et Jeliseikina sõlmis Xxxx palvel laenulepingu ei kinnita, et Jeliseikinal oli algusest peale eesmärk petta raha

välja ja lepingut mitte täita. Fakt, et Jeliseikina sõlmis oma nimel OÜ-ga Autokiirpant

10

laenulepingu tähendab, et ta võttis endale tsiviilõigusliku kohustuse. Tsiviilõigusliku lepingu

täitmata jätmine ei tähenda, et sellega kaasneb alati karistusõiguslik vastutus. Xxxx palvel lepingu sõlmimine iseenenest ei tähenda, et Jeliseikinal oli plaan petta OÜ-d Autokiirpant. Jeliseikina ütlustest nähtub, et kuna tal oli lähedane suhe Xxxx ga ja viimane lubas laenumakseid tasuda, siis lepingut enda nimel sõlmides arvas ta, et Xxxx hakkab tõepoolest lepingu järgi laenu

tagasi maksma. Seadusega ei ole keelatud võimalus, et kolmas isik täidab kellegi teise eest lepingujärgset kohustust. Arvestades, et Jeliseikina tundis Xxxx napilt kuu, on eluliselt usutav, et ta ei teadnud, et Xxxx on kombeks võtta autode tagatisel teiste isikute nimel laenu ja laenu siis mitte tasuda. Jeliseikina ütluste kohaselt arenes tema suhe Xxxx ga tutvumise järel kiiresti ja ta oli väga armunud. Kui kiiresti üks või teine inimene kellesegi armub on individuaalne ning on eluliselt usutav, et 19-aastane naisterahvas võis hakata usaldama ka meesterahvast, kellega tal olid alles lühiajalised suhted. Jeliseikina oli 2014 aasta talvel 19-aastane, mistõttu on eluliselt usutav, et tema elukogemus oli sel ajal väga väike ning ta ei osanud piisavalt tähelepanu pöörata asjaolule, et Xxxx ütles talle, et ta ei saa enda nimel laenu võtta, kuna pangakonto on arestitud. On eluliselt usutav, et Jeliseikina uskus Xxxx , et auto müüakse paari kuu pärast ja siis laen tasutakse, kuna Xxxx oli avaldanud soovi autot osta. Jeliseikina ei pidanud ega tal olnud võimalik teada, et Xxxx i soov autot osta ei pruugi olla tegelik, et tegemist võib olla Xxxx ja Xxxx i kokkumänguga.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikina sai Xxxx lt laenulepingu sõlmimise eest raha. Asjaolu, et Jeliseikina küsis SMS-i teel Xxxx lt raha (16.02.2014 kell 00:23 „Xxxx , mul on rahakest vaja“) ei kinnita, et Xxxx oleks talle varasemalt lepingu sõlmimise eest raha lubanud. Jeliseikina ütluste kohaselt sai ta Xxxx lt 100 eurot kulmude värvimiseks. Kuna Jeliseikina meelest olid nad Xxxx ga paar, siis on eluliselt usutav, et ta ei pidanud Xxxx lt saadud

raha lepingu sõlmimise eest saaduks, vaid uskus, et Xxxx tahab tema eest hoolitseda. Arvestades, et Jeliseikinal ja Xxxx l olid lähedased suhted, on eluliselt usutav, et kui Jeliseikinal oli endal rahadega kitsas, küsis ta abi Xxxx lt.

Sõiduauto MB ML320 reg nr xxxx ja sellega seotud dokumendid ei olnud mitte kordagi M.Jeliseikina kasutuses ega valduses, seega puudus M.Jeliseikinal endal reaalselt kontroll selle sõiduauto üle. Samasuguses olukorras olid ka Xxxx ja Xxxx , mis kinnitab ühiselt tegutsenud Xxxx i ja Xxxx käitumismustrit, kus kasutati ära tuttavaid naisterahvaid. Xxxx varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt puuduvad MTA-l andmed Xxxx tulude kohta 01.01.2013-12.03.2014. Xxxx ei kasuta pangakontot, mis on arestitud. Ta ei omanud autosid, kuid oli nelja auto kasutaja.

Xxxx varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt puuduvad MTA-l andmed Xxxx tulude kohta 01.01.2013-12.03.2014. Pangakontol on inkassonõue. Ta ei omanud autosid, kuid oli kahe auto kasutaja. Seega kinnitavad tisteeritud vaatlusprotokollid, et ei Xxxx ega Xxxx ei olnud ametlikku töökohta ja kuna nende mõlema pangakontod olid arestitud oli

neil ilmselgelt võlgnevusi. Xxxx tunnistas ka ise, et kuna tal olid võlgnevused ei tahtnud ta

autosid enda nimele vormistada ja otsis selleks teisi isikuid. Nimetatud vaatlusprotokollid ei kinnita, et Jeliseikina oleks olnud teadlik Xxxx või Xxxx i majanduslikust olukorrast.

Kelmuse subjektiivse koosseisu täitmiseks peab isik varalise kasu saamise osas tegutsema kavatsetult. M.Jeliseikina ise varalist kasu laenulepingu sõlmimisega ei saanud.

Jeliseikina ütlused kinnitavad, et ta sõlmis laenulepingu enda nimel ainult seetõttu, et Xxxx

lubas ise laenumakseid tasuda ja automüügist saadud rahaga laenu tagastada. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber Jeliseikina sellised ütlused. Jeliseikina ütlustest nähtub, et tal polnud lepingut sõlmides aimugi, et Xxxx ei kavatse lepingujärgsedi makse tasuda ja, et

Xxxx saab OÜ-ga Autokiirpant sõlmitud lepingust varalist kasu ja tekitab oma tegevusega varalise kahju OÜ-le Autokiirpant. Lepingut enda nimel sõlmides ei olnud Jeliseikina teadlik, et

tal tekib lepingu täitmisega probleeme, kuna Jeliseikinal oli suuline kokkulepe Xxxx ga, et

viimane tasub raha Jeliseikina kontole, kust see siis laenulepingu järgi kantakse edasi OÜ-le

11

Autokiirpant. Seega puudus Jeliseikinal lepingut sõlmides teadmine, et lepingut ei kavatseta täita (ei tasuta tagasimakseid), et makseteks puuduvad rahalised vahendid, ja sellega tekitatakse

varaline kahju OÜ-le Autokiirpant. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et

Jeliseikinal oli lepingut sõlmides tahe eksitada OÜ-d Autokiirpant ja Jeliseikinal endal oli eesmärgiks saada OÜ-lt Autokiirpant laen ja seda mitte tagasi maksta. Jeliseikina on edastanud Xxxx le ja viimane edasi OÜ-le Autokiirpant õiged andmed enda elukoha kohta. Kui Jeliseikina oleks kokkuleppel Xxxx soovinud OÜ-d Autokiirpant petta, puudunuks tal vajadus märkida lepingus enda tegelik elukoht. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikina oli teadlik Xxxx i ja Xxxx plaanist võtta auto

tagatisel laenu ja hiljem auto Venemaale müüa. Xxxx ja Xxxx on varem kriminaalkorras kelmuste eest karistatud, mis näitab, et nende käitumises esineb mis ei ole aga ülekantav Marika Jeliseikina käitumisele. Olles Xxxx ga alles lühikest aega tuttav, on usutav, et M.Jeliseikina ei teadnud midagi Xxxx varasemast tegevusest ja on väheusutav, et Xxxx seda niisama Jeliseikinale ka rääkis.

Xxxx ütlused kinnitavad, et kui Xxxx ära kadus soovis Jeliseikina Xxxx leida, et laenulepingust tulenevad maksed saaksid tasutud. Nimetatud asjaolu kinnitab, et Jeliseikinal ei

olnud lepingut sõlmides eesmärgiks OÜ-d Autokiirpant petta ja äriühingule varalist kahju tekitada, vaid ta tegi kõik endast oleneva, et lepingujärgsed kohustused saaksid täidetud. Xxxx

ütlused kinnitavad, et Jeliseikina muretses laenulepingust tulenevate maksete tasumise pärast

juba esimese maksetähtaja saabumisel, kui asus ka Xxxx kaudu Xxxx otsima (rääkis Palvovskile ka võlast). Nimetatud fakt kinnitab, et Jelseikinal puudus tahtlus OÜ-le Autokiirpant kahju tekitada, kuivõrd ta muretses laenulepingust tulenevate maksete tasumise pärast juba enne

kui OÜ Autokiirpant esindaja temaga ühendust võttis. Jeliseikina asus ise tasuma laenulepingujärgseid makseid kohe pärast seda kui OÜ Autokiirpant esindaja võttis temaga ühendust ja Jeliseikina ei olnud juba kuu aega Xxxx ga ühendust saanud. Vaidlust ei ole, et Jeliseikina on tänaseks tagastanud 5522 eurot. Jeliseikina sõlmis laenulepingu küll enda nimel ja ta ei plaaninud oma isiklikest rahadest hakata

laenumakseid tagastama, kuid ta sõlmis lepingu teadmisega, et seda hakatakse täitma ja raha selleks laekub Xxxx lt. Jeliseikinal ja Xxxx l oli sellekohane omavaheline suuline kokkulepe ja kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükaks ümber Jeliseikina väite, et omavahelise kokkuleppe alusel pidi Xxxx laenumakseks ettenähtud summa kandma Jeliseikina kontole, kust see oleks kantud OÜ-le Autokiirpant. Seega sõlmis Jeliseikina laenulepingu teadmise ja tahtega, et seda lepingut hakatakse täitma. Asjaolu, et leping jäi pärast sõlmimist Xxxx kätte, ei välista, et kui Xxxx oleks vastavalt kokkuleppele tasunud graafikujärgse makse Jeliseikina pangakontole, oleks viimane saanud Xxxx käest küsida ka seda, kuhu kontole see tuleb lepingu järgi edasi

kanda. Kuna aga Xxxx pärast esimese lepingujärgse makse tasumise tähtaega Jeliseikinaga

suhtlemise lõpetas, ei olnud viimasel ka võimalust küsida Xxxx lt kontonumbrit kuhu ise lepingujärgi tasumisele kuuluvat makset kanda. Jeliseikina väide, et ta uskus ta viimase hetkeni, et Xxxx ikka täidab oma lubadust tasuda laenumakseid, on usutav, kuna tegemist oli 19-aastase

naiivse Xxxx armunud tütarlapsega. Jeliseikina ei olnud see, kes võttis OÜ-ga Autokiirpant

laenu saamiseks ühendust, kogu suhtlemine toimus Xxxx ga (kinnitavad Andreitšenkovi, kes tundis fotol ka Xxxx ära, ja Jeliseikina enda ütlused). Kui Jeliseikinal oleks olnud lepingu sõlmimisel Xxxx ga ühtne ja kooskõlastatud tegevus kelmuse sooritamiseks, puudunuks tal vajadus hiljem Xxxx kaudu Xxxx otsida, sest ta oleks algusest peale teadnud, et Xxxx ei kavatse laenulepingu järgseid makseid tasuma hakata.

Xxxx palvel ja juhendamisel toimus auto vormistamine M.Jeliseikina nimele. Xxxx pidi seega teadma Jeliseikinat niipalju, et viimane ei hakka autot reaalselt endale nõudma, seega omas Xxxx

mõjuvõimu või kontrolli Jeliseikina üle. On eluliselt usutav, et Xxxx mõju Jeliseikina üle

tulenes just nende lähedastest suhetest ja Xxxx arvestas sellega, et temasse arumunud naisterahvas on nõus Xxxx huvides teda aitama esitamata seejuures liigseid küsimusi.

12

Riigikohus on märkinud, et vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse

või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani ( ). 3-1-1-64-05 Vahendi vastutus omakorda võib ära langeda seetõttu, et ta ei ole subjekt, tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms ( ). 3-1-1-83-01

Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad, et Xxxx kasutas kelmuse toimepanemisel Jeliseikinat ära nii, et viimane ei saanud sellest lepingut sõlmides aru. Xxxx jaoks oli Jeliseikna kui kuriteo toimepanemise vahend, mitte grupi liige, kellega ühiselt ja kooskõlastatult kuritegu toime panna. Asjaolu, et Xxxx katkestas igasuguse suhtluse Jeliseikinaga ja sulges ka oma profiili interneti suhtlusportaalis, et Jeliseikina ei saaks temaga enam ühendust võtta, kinnitab, et Xxxx arendas

algusest peale Jeliseikinaga suhteid ainult selleks, et viimase nimel laenu võtta ja seeläbi ise varalist kasu saada. Samuti kinnitab Xxxx plaani Jeliseikinat lihtsalt ära kasutada asjaolu, et tal

oli samal ajal suhe Xxxx ga, kellega ta isegi üüris 2014 kevadel ühiselt korterit. Erinevalt Jeliseikinast nägi Xxxx ette, et lepingut ei asuta täitma, kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Xxxx rääkis oma plaanidst lepingut mitte täita ka Jeliseikinale. Viies oma lubadustega lepingu

täitmise osas Jeliseikinat eksitusse, kasutas Xxxx lihtsalt ära Jeliseikina heatahtlikust ja

olukorda, et Jeliseikina oli armunud Xxxx ja seetõttu viimase poolt kergesti manipuleeritav. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaks ümber Jeliseikina väited, et tema ei saanud aru, et Xxxx oleks teda lepingu sõlmimisel kasutanud variisikuna. Teovalitsemise kvaliteedi tähenduses määrab isik ise ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna.

Käesoleval juhul ei ole Jeliseikina saanud ise otsustada ja määrata, kas Xxxx hakkab

lepingujärgseid makseid tasuma või mitte. Jeliseikina ei ole laenulepingut sõlmides kordagi

teinud ise otsust, millega on seadnud eesmärgiks tekitada OÜ-le Autokiirpant kahju. Xxxx

palvel laenulepingut sõlmides ei olnud Jeliseikina eesmärgiks OÜ-le Autokiirpant kahju

tekitamine ja endale või kolmandale isikule varalise kasu saamine. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikina määras ja otsustas ise, et ta soovib pettuse abil tekitada OÜ-

le Autokiirpant kahju. Jeliseikinal puudus teadmine, et Xxxx l puudub tahe asuda lubatud lepingujärgseid kohustusi täitma. Riigikohus on märkinud, et KarS § 21 lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kõnealusest teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt

objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad

valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks

(kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse,

millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist

täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist

lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise

teopanusega, st ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana.

Erinevalt formaal-objektiivsest teooriast on ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis,

kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. Selle

ühise teoga on hõlmatud ka kaastäideviijate koosseisupärase tegevuse kõik ebaolulised kõrvalekalded, mis pole käsitletavad ekstsessina. Seega lähtutakse teovalitsemise teoorias arusaamast, et KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist

omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu

13

oleks ta seda ise teinud. Arvestada tuleb aga siinkohal iga isiku täideviijakvaliteeti: altkäemaksu saab võtta vaid ametiisik, kõik kaastäideviijad peavad olema süüvõimelised jne (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-49-97">3-1-1-49-97- RT III 1997, 17, 177). Seega ei ole teovalitsemise teooria tähenduses nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime

objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav "ühtsest tahtest hõlmatud ja

kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr p 6 - RT III 2001, 8, 91). Järelikult 3-1-1-23-01 võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel

toimuva kaasvalitseja: nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne.

Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-23-10 märkinud, et Riigikohtu praktikas on alates

kriminaalkolleegiumi täiskogu 18. jaanuari 2005. a otsusest kriminaalasjas nr

3-1-1-97-04

järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise

teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik

realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. Ilma teovalitsemiseta ei ole toimepanija käsitatav mitte kaastäideviijana, vaid osavõtjana, st kas

kihutajana või kaasaaitajana (vt viidatud otsuse p 21.1). Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2

esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest

tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka

vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (vt sama otsuse p 21.2).

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgenda süüdistatava kasuks.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Jeliseikina oleks Xxxx ga omavahel sõnaselgelt

kokku leppinud laenulepingu sõlmimises eesmärgiga saada lepingu järgi raha, laenu mitte

tagastada ja viia tagatiseks olev auto Venemaale. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et

Jeliseikina ja Xxxx käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu laenulepingu sõlmimiseks eesmärgiga saada lepingu järgi raha, laenu mitte tagastada ja viia tagatiseks olev auto Venemaale. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikinal ja Xxxx l oli kelmuse toimepanemiseks olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et

neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jeliseikina ja Xxxx valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitaks ühist ja kooskõlastatud kelmuse toimepanemist. Kuna

kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Jeliseikina oli 12.02.2014 laenulepingut

sõlmides teadlik, et Xxxx ei kavatse vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele

lepingujärgseid makseid tasuda ja viib auto ära Venemaale, ei saa M.Jeliseikina tegevust kvalifitseerida ka kaasaaitamisena, sest ka kaasaaitamise puhul peab kaasaaitaja olema teadlik sellest, kas ja millisele võimalikule süüteole ta kaasa aitab.

Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist Jeliseikina poolt grupis Xxxx ja Xxxx iga kelmuse toimepanemine, mistõttu tuleb Marika Jeliseikina süüdistuses KarS § 209 lg 2p 3 järgi õigeks mõista.

14

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi CD plaadi jätta kriminaalasja juurde

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik,

arvestades KrMS § 182 sätestatud erandeid, mistõttu tuleb M. Jeliseikina määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 312, 314 , kohus

otsustas:

Mõista Marika Jeliseikina süüdistuses KarS § 209 lg 2p3 järgi õigeks.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud Marika Jeliseikina kaitsjatasu osas riigi kanda.

Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 20.märtsil 2018

Kohtunik Liina Pohlak

Rahavakohtunikud

Harri Lugu

Nona Viro