1-16-11039/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11039 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A I vangistusest Š tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A Š

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx , õppis Karistuse kandmise algus 09.10.2017 ja 09.10.2018 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Š vangistusest tingimisi enne tähtaega A vabastamata.

Rahuldada kaitsja (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) taotlus, määrata tema poolt Š A ILE

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 60

(kuuskümmend)

eurot

(s.h. materjalidega

tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Välja mõista Š A ILT, temal vahendite puudumise

korral vastavalt KrMS §188 tema seaduslikult

esindajalt

Ljudmila

ALT kaitsjale Š

(vandeadvokaadi

abi Robert

SPRENGK)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot.

Kaitsjatasu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole:

2 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99917700002884 ning selgitus „ Š A 1-16-11039 kriminaalmenetluse kulud“

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A i

Š vangistusest tingimisi enne t

ähtaega vabastamiseks.

A on otsusega Karistusseadustiku Š süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.11.2016 (KarS) karistatud kohaldamisega vangistusega §121 lg.2 p.3 järgi ning KarS §68 lg.1 1 sta tingimisi katseajaga 18 kuud. aa

Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku

erakorraline ettekanne ja A Šile mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse

kandmise algus oli alates karistuse kandmisele asumisest. Erakorralise ettekande

kohaselt rikkus kinnipeetav järgmiseid talle pandud kohustusi – mitte tarvitada

alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, jätkata

üldhariduse omandamist. Lisaks sellele on teda katseajal korduvalt karistatud

väärteokorras ning katseaja jooksul on tema suhtes alustatud kaks kriminaalmenetlust.

Viru Vangla iseloomustu 4 kehtivat

sest nähtub, et kinnipeetaval on distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, varasemalt on viibinud eelvangistuses. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, mis olid toime pandud kättemaksu eesmärgil. Varasemalt on kinnipeetava suhtes alaealiste komisjonis arutatud korduvalt kehaliste

väärkohtlemiste ja varguste jätkuvat toimepanemist. Soodusteguriks on alkoholi

tarvitamine ja soov näidata end sõpruskonnas liidrina. Vangistuses on kinnipeetav

jätkanud õpinguid 8 ssis, osalenud pereteraapias ja toimunud on üks -ndas kla pikaajaline kokkusaamine. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama

Kohtla-Järvele, tegemist on emale kuuluva korteriga, kus elavad lisaks emale ka nooremad õed ja periooditi ka isa. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema, isa ja 2 nooremat õde. Vanem vend elab eraldi. Kohtla Järve Linnavalitsuse andmetel on - perekond võetud alalisele kontrollile isa agressiivse käitumise tõttu alkoholijoobes. Pere on osalenud mitmedimensionaalses pereteraapias. Kinnipeetav on oma vanemate poolt ülalpeetav. Vangistuses ei ole kinnipeetav tööle asunud, on jätkanud õpinguid

8- obleeme ja ndas klassis. Varasemalt on kinnipeetaval koolis esinenud käitumispr kaasõpilaste suhtes agressiivset käitumist, oli suunatud erikooli. Kinnipeetav kuulub

Kohtla-Järvel alaealiste gruppi, mis tegeleb õiguserikkumiste toimepanemisega,

vargused ja vägivallateod. Kooli iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tugevad liidriomadused, mida ta kasutab selleks, et teisi mõjutada korda rikkuma. Kinnipeetav

ei mõista oma tegude tagajärgi ning arvestab vaid enda heaolu ja õigustega.

3

Katseajal rikkus kinnipeetav korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on pöördunud vastuvõtule ja talle on määratud xxx xxx ravi. Kinnipeetava tervislik seisund mõjutab tema käitumist igapäevaselt, ta võib olla

hoolimatu, impulsiivne ja agressiivne. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on puudulikud, ta lahendab olukordi vägivallaga. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava perekonna

märgib, et moodustavad ema, isa ja nooremad õed. Ema sõnade kohaselt on kinnipeetav peale vanglast vabanemist koju tagasi oodatud. Kinnipeetaval esineb probleemset käitumist

kodust väljaspool, kodus kinnipeetavaga probleeme ei ole. Kooli iseloomustusest

nähtub, et kinnipeetav oli õppimise ajal hüperaktiivne, agressiivne ja närviline õpilane. Kool juhtis ka tähelepanu, et kinnipeetaval on liidrile omaseid jooni, mida ta kasutab selleks, et teisi halvale teele juhtida, tema mõju all olevad õpilased kaklevad,

teevad teistele liiga ja hilinevad tundidesse. Vestluse käigus annab kinnipeetav lubadusi, kuid neid ta ei täida. Kooli õpetajad on direktorile kirjutanud 14 ettekannet kinnipeetava kohta, lisaks kaebasid ka 8-nda klassi õpilaste vanemad. Peale vahi alt vabanemist ta õpinguid ei jätkanud, alles mais 2017 vormistati ta koduõppele, kuid jäi õppeaasta lõpul klassikursust kordama. Kinnipeetava pere elab 3-toalises korteris, mis on renoveeritud, puhas ja korralik. Korteri omanik on kinnipeetava ema, korteril on võlgnevus. Kinnipeetava isa saab ega tööta, kinnipeetava ema on , töötab xxx xx

xxx - - ning jaanuaris 2018 läks rasedus ja sünnituspuhkusele. Kohtla Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjonis on kinnipeetava juhtumeid arutatud korduvalt, väärteokorras on teda karistatud 14 korda. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud

ühel korral, katseajal oli ta motiveeritud koostööks ainult periooditi. Ta rikkus

korduvalt talle katseajaks pandud kohustusi, samuti jätkas ta katseajal kuritegude

toimepanemist. Kinnipeetav näitas oma käitumisega, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi. Uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava puhul on kõrge. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vabastamise vangistusest

tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni ja panna kinnipeetavale jär – KarS §75 lg.2 gmised kohustused p.2, 2-1, 4, 7.

Maakohtu istung

Kinnipeetav A

Š ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda.

Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk palus maakohtu istungil kinnipeetav vabastada ja arvestada seejuures, et tegemist on alaealisega, kellele see on tema esmakordne vangistus.

Maakohtu määruse põhjendused

4

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei

toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei lg.1

tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist.

Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et

antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega. Seejuures on aga oluline märkida, et toimepandud kuriteo eest

mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus tingimisi. Kriminaalhooldus kulges

negatiivselt, ta ei täitnud kohtuotsusega talle pandud käitumiskontrolli nõuet ja lisakohustusi ning lisaks sellele jätkas väärja kuritegude toimepanemist. Eelneva

tõttu pöörati tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele.

Samuti nähtub asja materjalidest, et ka vangistuses ei ole kinnipeetav suutnud käituda seadusekuulekalt ja tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka

mitte vangistuse ajal. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse

nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka

kriminaalhooldusametniku kirjalik seisukoht, mille kohaselt on kinnipeetav hüperaktiivne, agressiivne ja närviline, vestluse käigus annab lubadusi, kuid ei täida

neid, koostööks on motiveeritud vaid ajuti. Ka kriminaalhooldusametnik on

seisukohal, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi ja

uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul jätkuvalt kõrge. Samuti on maakohus seisukohal, et samast karistusest teistkordne vabastamine tingimisi ei ole antud kinnipeetava puhul põhjendatud.

Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 tuleb retsidiivsusohtu prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast

5 karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette

nähtud eesmärgid.

Käesolevas kohtumääruses ülaltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses

käitunud õiguskuulekalt. Individuaalses täitmiskava nähtud eesmärkide täitmise s ette kohta puudub maakohtul võimalus hinnangu andmiseks, kuna neid eesmärke ei ole

Viru Vangla iseloomustuses välja toodud. Õpingute ja pereteraapias osalemise jätkamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama endisesse elukohta perekonna juurde. Kuigi alalise elukoha olemasolu on antud menetluses positiivne

asjaolu, arvestab maakohus siinkohal ka järgnevat. Kriminaalhooldusametniku

kirjalikust arvamusest ning Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusest nähtub, et kuigi kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetav peale vangistust koju oodatud, ei

ole ema ja kodu olemasolu piisavad, vältimaks uute süütegude toimepanemist

kinnipeetava poolt. Nii nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust seisukohast, et kinnipeetava perekond on võetud

Kohtlapoolt alalisele kontrollile, vaatamata sellele on Järve Linnavalitsuse

kinnipeetav karistatud väärteokorras 14 korda ja tema juhtumeid on arutatud

alaealiste komisjonis korduvalt, lisaks on tema suhtes alustatud kaks uut

kriminaalmenetlust. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval

diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav ei suutnud alkoholist hoiduda isegi

kehtival katseajal, kui see oli talle lisakohustuseks pandud. Maakohus leiab, et

sellises olukorras ei soosi alalise elukoha ja perekonna olemasolu kuidagi kinnipeetava suunamist õiguskuulekale teele.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav õppida keevitajaks. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist õpingutel, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et seekord võtab kinnipeetav õpinguid tõsiselt, ta ei tekita oma käitumisega koolis probleeme, ei ole agressiivne, ei hiline ega puudu, ei mõjuta kaasõpilasi.

Viru Vangla iseloomustuses toodud hinnangut selle kohta, et kinnipeetav on

avalikkusele ohtlik, maakohus ei arvesta, kuna sellest arvamusest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv leitud. Antud hinnang on täielikult põhistamata ega ole seetõttu kontrollitav.

Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka

õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal on muuhulgas arvestatud ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava

kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest

tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist nii katseajal kui ka

vangistuses. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised.

Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski

suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi

enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas.

6

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

osutamiseks 60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle

riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1- 1-1- 5 lg.1 p.4 alusel v 16 ja KrMS §17

äljamõistmisele kinnipeetavalt, temal vahendite puudumisel KrMS §188 alusel tema seaduslikult esindajalt Š Ljudmila alt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik