2-18-2981/7 · 2-18-2981/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2018.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2981

Tsiviilasi XXXi

avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks

Menetlusosalised Avaldaja XXX (sünd. XXX.a., elukoht XXX e-post XXX)

Asja läbivaatamine 19.03.2018.a. toimunud kohtuistungil Istungil osalenud isik Avaldaja XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXi avaldus. 2. Anda XXXile luba sõlmida abielu Eesti Vabariigis ilma korrektse Saksa Liitvabariigi pädeva asutuse tõendita selle kohta, et Saksa Liitvabariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. 3. Kohtu luba abiellumiseks kehtib 6 (kuus) kuud käesoleva kohtumääruse tegemise päevast arvates. 4. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 5. Saata käesolev kohtumäärus avaldajale.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Tsiviilasja asjaolud

2

1. Avaldaja XXX esitas 23.02.2018.a. Harju Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt on avaldaja Saksa Liitvabariigi kodanik ja ta soovib sõlmida abielu Eestis, Tallinnas, ajutise elamisloa alusel elava Ukraina Vabariigi kodaniku XXXga (sünd XXX).

2. 16.03.2018.a. toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja vande all, et tema eelmine abielu on lahutatud ja tal puuduvad muud takistused abielu registreerimiseks.

Kohtumääruse põhjendused

3. TsMS § 550 lõike 1 punkti 7 kohaselt on hagita perekonnaasjaks muuhulgas muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) § 39 loetleb alused, millal on Eesti Vabariigis abiellumiseks vajalik abieluvõimetõendi esitamine, samuti tingimused kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks.

4. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 5 võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib 6 (kuus) kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt 6 (kuus) kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.

5. Kohtule esitatud avaldusest, selle lisadest ja XXXi kohtule antud seletusest nähtub, et ta on Saksa Liitvabariigi kodanik. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 3 peab Tallinna Perekonnaseisuametile esitama abieluvõimetõendi muuhulgas isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Seega on avaldajal vaja esitada Tallinna Perekonnaseisuametile abieluvõimetõend.

6. Vastavalt TsMS § 229 lõikele 2 võib tõendiks olla muuhulgas ka menetlusosalise vande all antud seletus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. TsMS §-i 2681 kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus kuulas 16.03.2018.a. toimunud kohtuistungil avaldaja vande all üle.

7. Kohus, kuulanud vande all üle avaldaja, kes kinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus, ning teades, et Saksa Liitvabariik ei väljastata abieluvõimetõendit, mis vastaks PKTS §-is 39 toodud nõuetele, s.o kirjalikku kinnitust, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi, mis on käesoleval juhul ka mõjuvaks põhjuseks, miks avaldaja ei esita Tallinna Perekonnaseisuametile oma kodakondsusriigi ametiasutuse poolt väljastatud abieluvõimetõendit, asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohtul avaldajale anda PKTS § 39 lõike 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seega annab kohus XXXile loa abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma välisriigi abieluvõimetõendita.

3

9. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumäärusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lõike 5 viimase lause kohaselt 6 (kuus) kuud.

10. TsMS § 172 lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

11. Vastavalt TsMS § 478 lõikele 4 hakkab kehtima ja kuulub täitmisele hagita menetluses tehtud määrus sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Randmaa Kohtunik