2-16-126563/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-126563

Tsiviilasi

Katusepartner OÜ hagi Soome Maja OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 931,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Katusepartner OÜ (registrikood 12817634,

asukoht Aiandi tee 25, 74001 Viimsi vald, Harjumaa),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja Soome Maja OÜ (registrikood 11443657,

asukoht Tuleviku tee 10-8, 75312 Rae vald,

Harjumaa),

lepinguline

esindaja

advokaat

Stig

Hendrikson

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 25.09.2017, 07.12.2017 ja 07.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Soome Maja OÜ-lt Katusepartner OÜ kasuks põhivõlgnevus

4 565,96 eurot.

3. Välja mõista Soome Maja OÜ-lt Katusepartner OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(4 565,96 eurot) alates 21.12.2016 kuni põhinõude täitumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Soome Maja OÜ taotlus tasaarvestada Katusepartner OÜ

nõue Soome Maja OÜ vastu Soome Maja OÜ esitatud kahju hüvitamise

nõudega.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja Soome Maja OÜ kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus 4 565,96 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates

hagi esitamisest, so 21.12.2016 viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud

suuruses.

2. Hageja edastas 24.11.2016 kostjale hinnapakkumise ehitustööde teostamiseks. Vastavalt

hinnapakkumisele kohustus hageja teostama kostjale katuse paigalduse objektil Elva linnas.

Hinnapakkumises kajastatud tööde maksumus oli koos käibemaksuga 8 536,80 eurot.

Nimetatud hinnapakkumine oli kostjale sobiv ja hageja asus teostama kokkulepitud töid.

Hageja edastas 14.12.2015 kostjale esimese arve nr 79 selleks ajaks teostatud tööde (katuse

paigaldus) eest summas 5 037,60 eurot. 23.02.2016 edastas hageja kostjale arve nr 13 selleks

ajaks tehtud tööde (tuulekasti ehitus) eest summas 2 961,60 eurot. Lisaks tellis kostja hagejalt

täiendavalt vihmaveesüsteemi paigaldamise, mille teostas ja mille eest väljastas hageja

kostjale 22.03.2016 arve nr. 25 summas 566,76 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjal tasuda

varasemad arved nr 79 ja 13. 12.04.2016 tasus kostja hagejale 4 000,00 eurot. Arvestades

väljastatud arveid ja laekunud summat on kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 565,96 eurot.

Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 20.03.2017 kohtule esitatud seisukohas, et

kostja on teostanud oma vastuses menetlusliku tasaarvestuse, mis aga tähendab, et kostja on

lugenud hageja tasunõude sissenõutavaks s.t. tööd teostatuks. Selle tulemusena tuleb

käesolevas vaidluses edaspidi vaagida üksnes seda, kas tasaarvestuse aluseks olev kulude ja

kahju hüvitamise nõue eksisteerib või mitte ning kas see on tõendatud. Hageja on seisukohal,

et kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole lepingut rikkunud

ega tekitanud kostjale kahju summas 5 620,19 eurot. Kostja kasutab ära tema enda töö (hageja

tegi ainult osad tööd objektil) kohta esitatud puudusi ning tööde teostamise aegset

kirjavahetust, milles fikseeritud vaegtööd on teostatud. Kostja poolt esitatud puuduste loetelu

ja tegemata tööde loetelu ei ole asjakohased, kuna peale nimetatud dokumendi koostamist on

hageja teostanud vaegtööd ning 22.03.2016 on sellest ka teavitatud kostjat ning soovitud

minna objekti ülevaatama. Hageja on sellele kostja tähelepanu juhtinud 22.03.2015

elektronkijas. Vastuseks nimetatud 22.03.2016 kirjale on kostja lubanud tellida

ehitusekspertiisi ja edastada selle tulemused mh ka hagejale. Samuti on 23.03.2016 avaldatud

kostja poolt peatellijale, et ehitusjärelevalve vaatab tööd järgmise nädala jooksul üle.

4. Kostja ei ole edastanud hagejale ühetegi ülevaatuse akti või eksperdiarvamust. Nähtuvalt

peatellija XXX 10.04.2016 elektronkirjast kostjale, ei esinenud hageja poolt tehtud töös

olulisi puudusi. Ainukeseks puuduseks oli turritav katusekivi, mis on vahetatud mai lõpul.

Puuduste esinemisel (mida hageja ei mööna) ei oleks kostja tohtinud neid ise kõrvaldada vaid

oleks pidanud nõudma hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kostja on esitanud paljasõnalise väite,

et hageja on vaatamata kostja nõudmisele keeldunud tööde parandamisest. Hageja on

osundatud puudused töödes parandanud ja nõude esitamisel sellele koheselt ka reageerinud

tööde teostamisega. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pöördunud hageja poole nõudega tööde

parandamiseks peale 10.04.2016 tellijalt saadud kirjalikku pöördumist.

5. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale nõuet VÕS § 646 lg 5 kohaselt, ei ole kostjal ka sama

sätte kohaselt kulutuste hüvitamise nõuet hageja vastu. Kostja kulutuste hüvitamise ja kahju

hüvitamise nõue on tõendamata. Kostja väide, et tal jäi saamata tulu summas 1 467,20 eurot

ei ole tõendatud. Kostja on esitanud lõpptellijale väljastatud arved ja tasumata arvete

väljavõtte. Viidatust nähtub, et tellijal on tasumata kostjale väljastatud arvetest 1 467,20 eurot

koos käibemaksuga. Samas ei ole kostja teinud kreeditarvet ega muud tahteavaldust, millest

nähtuks, et tellija on nimetatud kohustusest vabastatud. Samuti ei nähtu, et tasumata jätmine

oleks seotud just hageja poolt tehtud töödega ning kostja ei ole esile toonud, et arve tasumata

jätmiseks oleks tellijal üldse õiguslik alus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt teostatud tööd

olid osaliselt teostamata ning puudustega. 23.03.2016 esitati hagejale pretensioon, et töö on

puudustega ning kooskõlas VÕS §-ga 111, keeldus kostja hagejale tasu maksmisest.

10.04.2016 vaatas kostja lepingupartner hageja poolt teostatud tööd üle ning leidis töös

hulgaliselt puudusi. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei tulnud hageja töid

parandama ega lõpetama. Hageja poolt teostatud töödel olid puudused nii katusetöödel kui ka

vihmaveesüsteemi paigaldamisel. Samuti ei lõpetanud hageja terrassi ehitamise töid. Kuna

lepinguliste tööde tähtaeg oli 25.05.2016 ning hageja keeldus õigustamatult töid teostamast

ning parandamast, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult – Elva SW Grupp OÜ.

7. Hageja poolse lepingu rikkumise tõttu on kostja pidanud kandma kulutusi alljärgnevatele

tööde teostamisele: lõpetamata terrassi tööd (1 940 eurot + km); välisvoodri parandus (1 200

eurot + km); lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldus (320,83 eurot + km).

Seega on kostja kandnud kulutusi summas 4 152,996 eurot. Lisaks kulutustele, jäi hageja

lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulu summas 1 467,20 eurot. Seega on kostjal hageja

vastu rahaline nõue summas 5 620,19 eurot. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Pooled

ei sõlminud kirjalikku lepingut. Kuna pooled ei leppinud kokku tööde vastuvõtmises, muutus

töövõtja (hageja) tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest.

8. Paraku jäid aga kõik hageja poolt teostatud tööd osaliselt lõpetamata mistõttu VÕS § 637 lg

3 kohaselt ei muutunud hageja tasu ka sissenõutavaks. Sellele vaatamata on kostja heas usus

hagejale tasunud tasu summas 4 000 eurot. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ja

osaliselt teostamata. Samuti olid hageja poolt teostatud tööd ebakvaliteetsed VÕS § 641 lg 2 p

2 ja VÕS § 77 tähenduses. Seega on hageja ka lepingut rikkunud. Hagejale pidi olema

ettenähtav, et tema poolse lepingu rikkumisega jääb kostjal saamata võimalik tulu tellijalt.

Eeltoodule tuginedes, soovib kostja teostada hageja nõude osas protsessuaalse tasaarvestuse.

9. Vastuseks hageja seisukohale leiab kostja 03.04.2017 seisukohas, et hageja tõlgendus on

väär, et võimaliku protsessuaalse tasaarvestamisega on kostja hageja poolt teostatud tööd

vastuvõetuks lugenud - hageja teostas tööd oluliste puudustega ning tööd olid lõpetamata

mistõttu oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult kuna hageja ei tulnud töid

parandama ega lõpetama. Eelkõige olid tööd ebakvaliteetselt teostatud. Kostja ei nõustu

hageja väitega, et hageja oli puudused kuupäevaks 17.03.2016 kõrvaldanud. Puuduste

olemasolu tõendab juba ainuüksi kostja 23.03.2016 e-kiri hagejale. Veel enam kostja

vastusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et puudused eksisteerisid veel 23.05.2016.

Muuhulgas sai hagejat teavitatud ekspertiisi läbiviimisest. Kuna hageja ei tulnud töid

lõpetama ega vaegtöid parandama, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult (Elva

SW Grupp OÜ). 11.11.2016 esitati hagejale kulude hüvitamise nõue. Ka tellija poolt antud

lõpptähtpäeval 25.05.2016 ei olnud hageja parandustöid alustanud ega teostanud mistõttu oli

kostja sunnitud tellima parandustööd kolmandalt isikult.

10. Nõustuda ei saa hageja seisukohtadega, et kostja saamata jäänud tulu summas 1 467,20

eurot ei ole tõendatud. Kostja on nõude aluseks olevad tõendid esitanud millest nähtub, et

hagejale maksti tööde eest 4 000 eurot (sh käibemaks) ning kostjal jäi hageja lepingu

rikkumise tõttu saamata 1 467,2 eurot. Puudused olid töödel ka mais 2016. Kokkuvõtvalt

soovib kostja rõhutada, et kostja ei ole hageja poolt teostatud töid vastuvõtnud vaid tellis

puuduste kõrvaldamiseks olevad tööd kolmandalt isikult. Seega ei ole hageja saamata jäänud

tasunõue üleüldse sissenõutav. Samuti ei ole hageja kooskõlas VÕS §-ga 638 andnud kostjale

täiendavat tähtaega tööde vastuvõtmiseks, mistõttu ei saa töid lugeda kostja poolt ka

vastuvõetuks. Kostja teostab protsessuaalset tasaarvestust tingimuslikult juhul kui kohus

leiab, et hageja tasunõue hagiavalduses märgitud ulatuses on sissenõutav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil

pooled ja tunnistaja XXX, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja

tasaarvestusavaldus rahuldamisele ei kuulu.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Hageja nõue kostja vastu summas 4 565,96 eurot võiks kuuluda rahuldamisele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub

töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on

töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija

põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine.

14. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmist summas 4 565,96 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha,

kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või

annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08,

p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles

siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).

15. Pooled võtsid 25.09.2017 toimunud kohtuistungil omaks faktiväite, et poolte vahel on

sõlmitud töövõtuleping katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot ning

lisatööna vihmaveesüsteemi paigaldamiseks summas 566,76 eurot (tl 74 pöördel). Vastavalt

24.11.2016 hinnapakkumisele kohustus hageja teostama kostjale katuse paigalduse objektil

Elva linnas ning teostama seoses katuse paigaldusega järgmised tööd: roovituse paigalduse,

kivi paigalduse, harjakivi ja otsakivi paigalduse, neelulõikuse, katuseastme ja käigutee

paigalduse, lumetõkke paigalduse, tuulekasti ehitustellingu, seina ja voodrilaua paigalduse (tl

19). Tööde valmimise tähtajas pooled kokku ei leppinud. Kostja vastuväiteks hageja

tasunõudele on läbivalt kogu menetluses olnud asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu

on tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast.

16. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt

kohtumenetluses esitatud protsessuaalse tasaarvestamisega on kostja hageja poolt teostatud

tööd vastuvõetuks lugenud. Kostja tasaarvestusnõue on esitatud tingimuslikult. Sellest

tulenevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kohtupraktika kohaselt

vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab

töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö

ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21).

17. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava

täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste

korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega

seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p

31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh

selle kasutamise eeldusi).

18. Kohus analüüsib, kas kostja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendatult ning kas kostjal oli

õigus keelduda tasu maksmisest. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on

õigus keelduda 4 565,96 euro tasumisest, sest puudused olid nii katusetöödel kui ka

vihmaveesüsteemi paigaldamisel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja teostas kõik

kokku lepitud tööd, sealhulgas terassi tööd. Hageja on seisukohal, et lõplikult said tööd

valmis 22.03.2016.

19. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus-või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

20. Kostja leiab vastuses hagile, et 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt esitati hagejale pretensioon

puuduste kohta ja kostja keeldus kooskõlas VÕS §-ga 111 tasu maksmisest (tl 47). Kohus

leiab, et nimetatud e-kiri ei tõenda millised puudused hageja töös esinesid. Samuti ei tõenda

kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud e-kirjad konkreetseid puudusi hageja töös (tl 44-

46). Peatellija edastas kostjale 14.02.2016 puudused e-kirjaga (tl 63) ning 18.03.2016 e-kirja

kohaselt edastas kostja hagejale 18.03.2016 pretensiooni, millest nähtuvalt oli 16.03.2016

objektil ülevaatus ning endiselt on tööd lõpetamata/puudused kõrvaldamata (tl 63 pöördel).

Millised konkreetsed puudused olid hageja poolt kõrvaldamata, nimetatud e-kirjast ei nähtu.

Hageja 22.03.2017 e-kirja kohaselt on hageja kõrvaldanud vaegtööd ja ootab arvete tasumist

(tl 64). 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt on antud objekt olnud paljude puudusetega ning kostja

lubas tellida ehitusekspertiisi (tl 59 pöördel). Ehitusekspertiisi kohtule esitatud ei ole.

Peatellija XXX 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks kostja töölõiku puudutavaks

etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja äravooluavad olid korda

tehtud (tl 45 pöördel).

21. Kohtu küsimusele 25.09.2017 eelistungil kas ja millal kostja teavitas hagejat millised

puudused peale 23.03.2016 esinesid, vastas kostja, et 11.11.2016 kirjaga (tl 74 pöördel).

Samuti selgitas kostja, et märtsi alguse puudustest teavitati hagejat telefoni teel. Terass oli

lõpetamata, vihmaveesüsteemi paigaldamise puudused olid (tl 75). Kohus tegi 25.09.2017

eelistungil (tl 75 pöördel) kostjale ettepaneku tõendada, et kostja teavitas puudustest hagejat

sh tõendada millal ja millistest konkreetsetest puudustest kostja hagejat teavitas ja tõendada

kas kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas kohtule kaks fotot

katuse kohta ning kostja 18.03.2016 e-kirja hagejale (tl 83-85). Nimetatud e-kiri on

16.03.2016 objekti ülevaatuse kohta ning e-kirjast ei nähtu konkreetsed hagejale

etteheidetavad puudused. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt hageja esindaja tuli ja vahetas

välja katkised katusekivid, neid oli ca 10 ja õpetas kuidas edaspidi nendega toimetada, kui

mõni peaks katki olema. Seisuga 07.12.2017 on Omataloga tööd valmis aga kasutusluba

majal veel ei ole. Varakevadeks 2016 oli terass valmis (tl 88). Puudused olid lõplikult

kõrvaldatud enne jaanipäeva (tl 89). Seega on tõendamist leidnud, et jaanipäevaks olid kõik

puudused kõrvaldatud. Seega ei saanud enam 11.11.2016 puudusi esineda.

22. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes

õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka

vastutama (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmises saab

tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või

kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. VÕS § 643 järgi pidi

kostja tehtud vaegtöö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja pakkus kostjale

teostatud tööde üleandmist 22.03.2016 e-kirjaga. Vastuseks hageja kirjale lubas kostja tellida

võimalike puuduste väljaselgitamiseks ehitusekspertiisi ning edastada seejärel ülevaatuse akt.

Ehitusekspertiisi hagejale ega kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole pärast nimetatud

kirjavahetust teatanud hagejale, et hageja teostatud töödel on endiselt kõrvaldamata

puuduseid, ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, mis võiks anda alust keelduda VÕS § 111

alusel tasu maksmisest ka pärast vaegtööde tegemist.

23. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millised konkreetsed

hagejale etteheidetavad puudused esinesid peale 23.03.206, ega puudusi neis töödes

tõendanud. Hinnapakkumise kohaselt oli kokku lepitud töö maksumuseks 8 536,80 eurot.

Mõlemad pooled kinnitasid kohtule eelistungil, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping

katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot. Täiendavalt leppisid pooled

kokku vihmaveesüsteemi paigaldamises summas 566,76 eurot. Seega oli tööde hind kokku

9 103,50 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale 4 000 eurot ja nõuab 4 565,96

euro tasumist. Seega ei nõua hageja terassi eest tasumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja

terassi ei paigaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et terasssi paigaldus jäi kokkuleppel kostjaga

teostamata. Seega on tõendatud, et terass jäi hageja poolt paigaldamata. Kohtu hinnangul ei

ole terassi paigaldamata jätmine oluline puudus. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt

keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on

tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega

kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija

keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta

töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-

1-145-14, p 21). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tööd olid arvetel märgitud osas

tehtud ning tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terass, kuid terassi

eest tasumist hageja kostjalt ei nõua ja hageja poolt tehtud tööd saab tööd saab ilma terassita

vastuvõetuks lugeda.

24. Riigikohus on ka märkinud, et VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse

nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda

töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta kolleegiumi hinnangul ka enam VÕS §

111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises

olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja

tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja

tasunõudega) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-16, p 16).

25. Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude

tasumise puudustele tuginedes, siis, kui ta oleks konkreetsetest puudustest teatanud, puudused

oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning

jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud

hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohus leiab, et käesolevas

asjas ei ole kostja oma vastuväiteid hageja nõudele piisavalt põhistanud ega tõendanud.

Järelikult on hageja töövõtu tasunõue kostja suhtes muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas

kostjale tasumiseks arve nr 79 summas 5 037,60 (tl 21), arve nr 22 summas 2 961,60 (tl 22) ja

arve nr 25 summas 566,76 (tl 24). Kokku esitas hageja kostjale tasumiseks arved summas

8 565,90 eurot. Kostja on tasunud 12.04.2016 4 000 eurot ja tasumata on 4565,96 eurot.

26. Järgmisena võtab kohus seisukoha kas kostjal on nõue hageja vastu ja on seega õigus

kasutada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt.

Käesoleval juhul on kostja esitanud hageja vastu tasaarvestusavalduse summas 5 620,19

eurot, mis koosneb lõpetamata terrassi tööde summast (1 940 eurot + km); välisvoodri

parandus (1 200 eurot + km); lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldus

(320,83 eurot + km), kogusummas 4 152,996 eurot. Lisaks kulutustele, jäi hageja lepingu

rikkumise tõttu kostjal saamata tulu summas 1 467,20 eurot.

27. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).

Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks.

Kostja nõue hageja vastu võib tuleneda seega VÕS §-st 115. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt

hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

28. Kostja on kohtule esitanud töövõtulepingu rikkumisest tuleneva varalise kahjunõude.

Kohus leiab, et hageja on osaliselt lepingut rikkunud, kuna hageja jättis lepingus kokkulepitud

terassi paigaldamata. Kohus märgib, et kostja poolt kohtule esitatud arved nr 1155, 1148 ja

1153 ei tõenda, et arvetel teostatud tööde näol oleks tegemist hageja töös esinenud puuduste

parandamisega. Kohus märgib ka, et arvel nr 1153 selgitusega märgitud töid “maja värvimis

tööd ja parandus“ ei pidanudki hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tegema. Arve

nr 1148 „selgitusega ehitustööd Peedul“, millele on juurde kirjutatud käsikirjaliselt „terass“ ei

tõenda terassi eest tasumist (tl 54 pöördel). Seega ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist

summas 4 152,996 eurot. Samuti on tõendamata kostjal saamata jäänud tulu summas 1 467,20

eurot. XXXle esitatud arve nr 30.01.2016 summas 1 467,20 eurot, mille on märge „tasumata“

ei tõenda, et kostjal jäi nimetatud summas tulu saamata.

29. Kuivõrd kostja vastuväited hageja tasunõudele on tõendamata, tuleb hageja põhinõue

kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista lepinguline

tasu 4 565,96 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses

sätestatud määra alusel alates hagi esitamisest, so 21.12.2016. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel

võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist)

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sellest tuleneval tuleb kostjalt hageja

kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (4 565,96 eurot) alates 21.12.2016

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodus tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

31. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik