1-09-7000/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-09-7000 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-7000 (08230120835) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi Kohtuistungi aeg 27. august 2009.a Prokurör Andra Sild Süüdistatav B.G , Eesti - isikukood xxx Vabariigi ko...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-09-7000
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-09-7000 (08230120835)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi
Kohtuistungi aeg 27. august 2009.a
Prokurör Andra Sild
Süüdistatav B.G , Eesti - isikukood xxx
Vabariigi kodanik, kesk-eri haridusega, elukoht: xxx;
töötab mehhaanikuna N OÜ-s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
advokaat määratud korras Urmas Simon
RESOLUTSIOON 1. B.G KarS § 120 1 (üks) kuu Süüdi tunnistada
järgi ja karistuseks mõista
vangistust järgi , KarS § 121 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 4 (neli) alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks kuud vangistust .
KarS § 74 18- alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G
kuulise katseaja
kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
nimetatud . KarS § 75 lg - s 1 kontrollnõudeid
2
Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata B.G-le kriminaalhooldaja.
KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista B.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse
, s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust (üks tuhat kolmsada) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega 1 300 kaasnevast sundrahast (kolm tuhat viissada)
3 500 krooni.
Menetluskulud 30 päeva jooksul on võimalik tasuda vabatahtlikult kohtuotsuse jõustumisest
Rahandusministeeriumi arvele
10220034800017 SEB-is või arvele 221023778606
Swedbankis, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-09-7000“ ja süüdimõistetu nimi.
Kui menetluskulusid ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada
apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest .
SÜÜDISTUS
B.G süüdistatakse selles, et tema 2007.a. septembris täpselt tuvastamata kuupäeval, viibides oma elukohas, korteris Tallinnas Xxx, pani lapseootel LS’i seina äärde seisma ja sõnadega „Vaatame, kuhu see löök tabab, kas näkku, makku või vastu seina,“ – lõi
rusikaga vastu seina. Seejärel ütles B.G LS’ile, et rasedat naist ta ei löö ja peksa saab LS pärast seda kui on sünnitanud. Arvestades B.G eelnevat käitumist oli LS’il alust karta ähvarduse täideviimist.
Seega pani B.G toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
B.G 23.07.2008.a õhtusel ajal, viibides oma elukohas, Tallinn Xxx asuvas korteris,
võttis oma elukaaslasel LS’il kõrist kinni ja lohistas ta korterist välja, põhjustades sellise tegevusega LS’ile füüsilist valu.
Samuti tema, 05.12.2008.a. ajavahemikul 21:00 kuni 23:00, viibides oma elukohas,
Tallinnas Xxx korteris, lõi korduvalt LS’ile lahtise parema käega näo ja kukla piirkonda,
seejärel ühe korra rusikaga nina piirkonda, millega tekitas LS’ile füüsilist valu ja tervisekahjustused: peaaju vapustuse ja pea põrutuse. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani B.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise.
3
Kokkuleppe sisu
Kriminaalasi oli kohtusse saadetud arutamiseks üldmenetluses. Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja võimalust kokkuleppe sõlmimiseks.
Sõlmitud kokkuleppe kohaselt taptleb prokurör B.G süüdi tunnistamist KarS § 120 ja § 121 järgi ning tema karistamist vastavalt 1-kuulise ja 3-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks
KarS § 64 alusel – 4 kuud vangistust. Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.G
18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
Kaitsja taotles süüdistatava varalist olukorda arvestades menetluskulude vähendamist, nende jätmist osaliselt riigi kanda. Prokurör sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohtuliku arutamise järeldused.
Süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi tunnistas B.G ennast kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada.
Kannatanu LS on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik .
Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et B.G enda süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud B.G käitumine, süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega
ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning karistus mõista vastavalt
sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka
menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni).
Arvestades süüdistatava varalist seisundit, temal ülalpeetavate olemasolu ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.
Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik
4