3-18-457/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-457 Haldusasi

K. N. esialgse õiguskaitse taotlus Maksuja Tolliameti 02.02.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00781-13 täitmise peatamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – K. N., volitatud esindaja Oleg Nišajev Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. N. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot K. N.le.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 02.02.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00781-13 K.

N. ja G. M. summas 30 341,28 eurot ja L. N. summas 15 860 eurot tasuma solidaarselt OÜ-ga Vakkatrans maksuvõla. 2.

K. N. esitas 04.03.2018 Tallinna Halduskohtule vaide koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Sama dokument oli saadetud ka MTA-le. K. N. palus tühistada MTA 02.02.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00781-13 täies mahus ning lõpetada vastutusmenetluse enda suhtes. K.

N. palus esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 02.02.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00781-13 kehtivuse ja/või täitmise. 3. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 05.03.2018 määrusega käiguta. Kohus sai avaldusest selliselt aru, et tegemist on MTA-le adresseeritud vaidega ja Tallinna Halduskohtule adresseeritud esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus andis taotluse esitajale tähtaja 3 päeva arvates määruse kättetoimetamisest riigilõivu 15 euro tasumiseks ja esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendamiseks. Taotluse esitaja sai määruse kätte 08.03.2018, mistõttu oli puuduste kõrvaldamise viimane päev 12.03.2018. Taotluse esitaja tasus tähtpäevaks riigilõivu, kuid ei põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust.

2(2) 4. MTA palus oma 15.03.2018 seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätta või alternatiivselt rahuldamata jätta. Esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest ei ilmne, milline on see kahjuliku tagajärje oht, mille eest kaitsmiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Taotluse esitaja on toonud välja, et ta on kolme alaealise lapse ema ning tulenevalt täitemenetluse regulatsioonist peaks tema pangakontole iga kuu jääma mitte vähem kui 820 eurot, seega on suhteliselt väike tõenäosus, et vastutusotsuse täitmise peatamata jätmine aitab nõuda temalt sisse vastutusotsusega määratud maksusumma. Kinnistusregistri andmetel on taotluse esitaja ainsaks kinnisvaraks Vändra alevis, Pärnu maakonnas olev 1/8 mõtteline osa kaasomandis olevast korteriomandist (registriosa nr 2753406), mis ei ole tema elukohaks. Seega kui maksuhaldur asuks koheselt vastutusotsust sundtäitma, arestiks taotluse esitaja pangakonto ja taotleks kohtult keelumärke kandmist kinnistusregistrisse talle kuuluvale kaasomandi osale (mille väärtus ilmselgelt ei kataks vastutusotsusega määratud maksukohustust), ei kaasneks sellega taotluse esitajale praktiliselt mingeid kahjulikke tagajärgi, veel enam selliseid, mille kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Kohus andis taotluse esitajale 05.03.2018 määruses tähtaja, et põhjendada oma esialgse õiguskaitse vajadust. Seda puudust taotluse esitaja tähtaegselt (hiljemalt 12.03.2018) ei kõrvaldanud.

6. Taotluse esitaja ei ole kohtule väitnud, et vastutusotsuse sundtäitmisega võiksid tema jaoks kaasneda pöördumatud tagajärjed. Taotluse esitaja on taotluses vaid märkinud, et tal on kolm alaealist last ning tulenevalt täitemenetluse regulatsioonist peaks tema pangakontole iga kuu jääma mitte vähem kui 820 eurot, seega on suhteliselt väike tõenäosus, et vastutusotsuse täitmise peatamata jätmine aitab nõuda temalt sisse vastutusotsusega määratud maksusumma. Juba sellest tulenevalt ei rikuks esialgse õiguskaitse meede taotluse esitaja väitel kuidagi avalikku huvi.

Taotluses olemasolevate väidete pinnalt ei ole esialgse õiguskaitse vajadus kohtu jaoks äratuntav. Kui taotluse esitaja ei ole ise viidanud võimalusele, et tema elustandard võiks vastutusotsuse sundtäitmise tõttu oluliselt halveneda juba enne kohtuvaidluse lõppemist, ei saa kohus seda taotluse esitaja eest oletada näiteks maksusumma suuruse põhjal. Sellisel juhul kaotaks HKMS § 250 lg-s 2 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse põhistamise nõue oma mõtte. Taotluse esitaja ei ole kasutanud võimalust kõrvaldada taotluses esinevaid puudusi, ehkki kohus andis taotlejale sellekohase võimaluse.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigikohus leidis 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 p-s 10, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kohus leiab, et HKMS § 104 lg 5 punkti 3 saab analoogia alusel kohaldada ka käesolevas asjas. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastada selle tasunud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm