1-09-6589/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedÄrakiri 1-09-6589
Legislator headnote
AI generated1-09-6589/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Ärakiri 1-09-6589
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Ärakiri 1-09-6589
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6589 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Jüri Sersant taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses otsuste täitmise aegumisega Menetlusosalised Taotluse esitaja Jüri Sersant, isikukood 37307150374, viibib käesoleval ajal * Kohtutäitur Tarvi Söömer, asukoht Sadama 21 Haapsalu RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Jüri Sersant taotlus osaliselt ja määrata, et: 1.1. Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsusega väljamõistetud menetluskulu täitmine kriminaalasjas nr 1/1-407/98 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus nr 133/2002/601 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulu osas; 1.2. Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-85/99 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlused nr 133/2002/602 ja 133/2002/603 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulude osas; 1.3. Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-5/00 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlused nr 133/2002/604 ja 133/2002/605 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulude osas; 1.4. Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-64/00 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlused nr 133/2002/606 ja 133/2002/607 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulude osas. 2. Jätta rahuldamata Jüri Sersant taotlus täitemenetluse nr 133/2002/812 lõpetamiseks otsuste täitmise aegumise tõttu, kuna Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsuse täitmine kahjutasu nõude osas kriminaalasjas nr 1-64/00 ei ole aegunud. 3. Saata määruse ärakiri J. Sersant'ile ja kohtutäiturile T. Söömer. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud
Ärakiri 1-09-6589
2 1) Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsusega kriminaalasjas nr 1/1-407/98 mõisteti Jüri Sersant süüdi kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 197 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 1800 krooni s.o 50 päevamäära. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti J. Sersant'ilt riigi tuludesse välja kohtukulu s.o tasu õigusabi eest summas 212,40 krooni. Kohtuotsus jõustus 13.11.1998. a. Kohtukulu sissenõudmiseks on sissenõudja avalduse alusel algatatud täiteasi nr 133/2002/601. 2) Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-85/99 mõisteti J. Sersant süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 4 kuud KrK § 47 ja 471 sätteid kohaldades tingimuslikult 1-aastase katseajaga. Katseaja algust arvestati alates 01.11.1999. a. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti J. Sersant'ilt riigi tuludesse välja kriminaalmenetluse kulu s.o sundraha summas 1250 krooni ja kohtukulu summas 1050 krooni. Kohtuotsus jõustus 12.11.1999. a. Sundraha sissenõudmiseks on sissenõudja avalduse alusel algatatud täiteasi nr 133/2002/602 ja kohtukulu sissenõudmiseks täiteasi nr 133/2002/603. 3) Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusega kriminaalasjas nr 1-5/00 mõisteti J. Sersant süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 41 lg 1 alusel liideti nimetatud karistusega täies ulatuses Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega mõistetud karistus. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.03.2000. a. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti J. Sersant'ilt riigi tuludesse välja kriminaalmenetluse kulu s.o sundraha summas 1400 krooni ja kohtukulu summas 2415 krooni. Kohtuotsus jõustus 08.05.2000. a. Sundraha sissenõudmiseks on sissenõudja avalduse alusel algatatud täiteasi nr 133/2002/604 ja kohtukulu sissenõudmiseks täiteasi nr 133/2002/605. 4) Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsusega kriminaalasjas nr 1-64/00 mõisteti J. Sersant süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 4 kuud. KrK § 40 lg 3 alusel loeti nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusega mõistetud karistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.06.2000. a. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti J. Sersant'ilt riigi tuludesse välja kriminaalmenetluse kulu s.o sundraha summas 1400 krooni ja kohtukulu summas 1050 krooni ning P. K. kasuks kahjutasu summas 160 krooni. Kohtuotsus jõustus 03.07.2000. a. Sundraha sissenõudmiseks on sissenõudja avalduse alusel algatatud täiteasi nr 133/2002/607, kohtukulu sissenõudmiseks täiteasi nr 133/2002/606 ja kahjutasu sissenõudmiseks täiteasi nr 133/2002/812. Taotlus 05.05.2009. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Jüri Sersant'i taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses otsuste täitmise aegumisega. Taotluse kohaselt on J. Sersant'i suhtes kohtutäitur T. Söömer'i poolt algatatud järgmised täiteasjad: 1) 133/2002/812; 2) 133/2002/607; 3) 133/2002/606; 4) 133/2002/605; 5) 133/2002/604; 6) 133/2002/603; 7) 133/2002/602; 8) 133/2002/601; 9) 133/2002/1078; 10) 133/2003/1039. J. Sersant palub kohtul otsustada nimetatud täiteasjade aegumine. Menetluse käik Kohus eraldas J. Sersant taotluse punktides 9-10 nimetatud täiteasjad käesolevast kriminaalasjast, kuna nimetatud täiteasjade algatamise aluseks on väärteomenetluses tehtud kohtuvälise menetleja lahendid, millest tulenevalt vaatas kohus selles osas J. Sersant taotluse läbi väärteoasja nr 4-09-7438 raames. Kohtutäituri seisukoht Kohus saatis 11.06.2009. a taotluse koos seisukoha nõudega kohtutäiturile T. Söömer, kellelt saabus 17.07.2009. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alljärgnev seisukoht. Kohtutäitur teatab, et täituri menetluses on järgmised J. Sersant täiteasjad: 1) Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsus nr 1/1-407/98, kohtukulu 212,40 krooni; 2) Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsus nr 1-85/99, sundraha 1250 krooni; 3) Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsus nr 1/85/99, kohtukulu 1050 krooni; 4) Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsus nr 1-5/00, sundraha 1400 krooni; 5) Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsus nr 1-5/00, kohtukulu 2415 krooni; 6) Lääne Maakohtu 22.06.2000. a
Ärakiri 1-09-6589
3 otsus nr 1-64/00, kohtukulu 1050 krooni; 7) Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsus nr 1-64/00, sundraha 1400 krooni; 8) Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsus nr 1-64/00, kahjutasu 160 krooni, millest tasutud 98 krooni. Täitur on kindlaks teinud, et võlgnik viibib kuni 06.08.2013 * ja pangaarved registrites puuduvad. Pangaarved * ning * on arestitud. Nende otsuste täitmisel pööramist ei ole edasi lükatud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 432 lg-le 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtulahendid käesoleva määruse asjaoludes toodud kriminaalasjades on tehtud ajavahemikus 02.11.1998 kuni 22.06.2000. a ja nende tegemise ajal kehtinud KrK § 54 reguleeris süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumist. KrK § 54 lg 1 sätestas, et süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sel ajal kehtinud seadustest ei tulenenud tähtaegu, millise aja jooksul täitmisel pööratud otsus oleks tulnud täita. 01.09.2002. a jõustunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) KarS § 82 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei asuta otsust täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud: viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 4 lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Sama §-i lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. 1) Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsusest kriminaalasjas nr 1/1-407/98 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 197 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o mootorsõiduki ärandamine selle ajutise kasutamise eesmärgil), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline süütegu KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu (KarS § 215 lg 1 - võõra vallasja omavoliline ajutine kasutamine). Kohtuotsus jõustus 13.11.1998. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 12.11.2001. a. 2) Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusest kriminaalasjas nr 1-85/99 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara salajane vargus isikute grupi poolt ja see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu (KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 - võõra vallasja äravõtmine e vargus, kui see on toime pandud toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega). Kohtuotsus jõustus 12.11.1999. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 11.11.2002. a. 3) Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusest kriminaalasjas nr 1-5/00 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 140 lg 2 p-de 1-3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara avalik vargus kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda; võõra vara avalik vargus isikute grupi poolt; võõra vara avalik vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-des 140-143, 2071, 2084, või 2103 ettenähtud kuriteo;), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 2 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsioon ei erista vägivalla vormi võõra vara äravõtmisel (s.t kas vägivald oli ohtlik/mitteohtlik elule ja tervisele), mistõttu samaliigiline süütegu on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 1 ja lg 2 p 7 järgi, mis KarS § 4 lg 2 alusel on esimese astme kuritegu. Kohtuotsus jõustus 08.05.2000. a, seega viis aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 07.05.2005. a. 4) Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsusest kriminaalasjas nr 1-64/00 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara salajane vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-des 140-143, 2071, 2084, või 2103 ettenähtud kuriteo
Ärakiri 1-09-6589
4 ja see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu (KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 - võõra vallasja äravõtmine e vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja see on toime pandud sissetungimisega). Kohtuotsus jõustus 03.07.2000. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 02.07.2003. a. Kohus märgib siinkohal, et kahjutasu nõude näol on tegemist kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga kannatanu P. K. poolt, mille kohus 22.06.2000. a süüdimõistva kohtuotsusega rahuldas - seetõttu tuleb nimetatud nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS). Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsÜS § 123 lg 1 sätestas, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ja aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Sama §-i lg 2 kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. 01.07.2002. a jõustunud TsÜS § 157 lg 1 ja 2 alusel on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega 22.06.2000.a Lääne Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-64/00 rahuldatud P. K. tsiviilhagi s.o kahjutasu nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud.
KarS § 82 lg 2 p-de 1-4 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Punktides 1 ja 3-4 toodud kohtuotsuste täitmisel menetluskulude osas ei ole kohus tuvastanud aegumise peatumise aluseid. Punktis 2 välja toodud Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-85/99 J. Sersant'ile mõistetud karistus 4 kuud vabadusekaotust jäeti KrK § 47, § 471 alusel tingimuslikult kohaldamata 1-aastase katseajaga, mis on aegumise peatumise aluseks KarS § 82 lg 2 p 2 tähenduses. Katseaja algusajaks loeti 01.11.1999. a. Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusega kriminaalasjas nr 1-5/00 liideti KrK § 41 lg 1 alusel Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega mõistetud karistus täies ulatuses 14.03.2000. a otsusega mõistetud karistusega. Karistuse vangistus kandmise aja alguseks loeti 14.03.2000. a. Eeltoodust tulenevalt oli Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsuse täitmise aegumine peatunud alates 01.11.1999 kuni 13.03.2000. a KarS § 82 lg 2 p 2 alusel. Seega hakkas kolme-aastane aegumistähtaeg menetluskulude osas kulgema alates 14.03.2000. a ja aegumistähtaeg möödus 13.03.2003. a. Vastavalt TMS § 207 lg-le 1 ja 2 lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §-des 207 ning 208 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Sersant'i taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määrab, et Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsusega väljamõistetud menetluskulu täitmine kriminaalasjas nr 1/1-407/98, Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-85/99, Lääne Maakohtu 14.03.2000. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-5/00 ja Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-64/00 on aegunud. Nimetatud
Ärakiri 1-09-6589
5 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlused menetluskulude sissenõudmiseks tuleb lõpetada seoses kohtuotsuste täitmise aegumisega menetluskulude osas. Kohus jätab rahuldamata J. Sersant taotluse täitemenetluse nr 133/2002/812 lõpetamiseks otsuste täitmise aegumise tõttu, kuna Lääne Maakohtu 22.06.2000. a otsuse täitmine kriminaalasjas nr 1- 64/00 välja mõistetud kahjutasu nõude osas ei ole aegunud.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige