1-18-1594/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-18-1594

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.märtsil 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-18-1594 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke

Kriminaalasi P.G (P.G) süüdistuses KarS § 4231 järgi

Prokurör Heleri Randma

Süüdistatav P.G , isikukood: XXX, elukoht xxxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, valdab vabalt eesti keelt, keskharidusega, töötab mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistatud – 30.08.2017 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 423 alusel vangistusega 6 kuud, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva,; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel katseajaga 2 aastat;

Tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 13.01.2018)

Menetluse liik Kaitsja Kokkuleppemenetlus

Ei soovinud kohtuistungile kaitsjat RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.G KarS § 423

1 järgi ja vangistus 6

mõista karistuseks

kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse s.o Tartu Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud

28 päeva võrra ning mõista

liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestada karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.01.2018, s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel

357 tundi asendada vangistus üldkasuliku tööga , mille tegemisajaks määrata alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 aastat

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel kohustub P.G üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid § 75 lg 2 p 8 ning sätestatud lisakohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis;

Menetluskulud:

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse P.G-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot, määratud kaitsja tasu 150 eurot, s.o kokku 900 eurot.

Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega P.G-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud eposti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

P.G-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 14.06.2017 Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu ) ja 30.08.2017 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi (tegu 20.05.2017 02.06.2017 13.01.2018 ), juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, kella 01.14 ajal Tallinnas Raadiku tänaval Mahtra 60 juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus isik süstemaatiliselt LS § 94 lg

1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.

P.G pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav P.G , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus P.G süüdi tunnistada KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg – 1 päev arvata karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ning karistada P.G vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1,3 alusel üldkasuliku tööga 357 tundi tähtajaga 24 kuud. P.G on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 8 sätestatud lisakohustusi.

Kohtuistungil jäi süüdistatav P.G sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel P.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

P.G-lt kuulub välja mõistmisele sundraha 750 eurot, määratud kaitsja tasu 150, seega kokku 900 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/