2-14-53081/153 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. märts 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-53081

Tsiviilasi

XX hagi Korteriühistu Koidu 11 vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. mai 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

32 046,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips

Kostja (vastustaja): Korteriühistu Koidu 11 (registrikood

80140666), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana

Nõgisto

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 30. oktoobril 2017 ja 8. jaanuaril 2018,

millel osalesid hageja isiklikult ja poolte lepingulised

esindajad, seejärel kirjalikus menetluses

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 12. märtsi 2018 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Harju Maakohtu 29. mai 2017 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata

kahju hüvitamiseks 2 466,09 euro ulatuses ja sellelt summalt viivise saamiseks. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi selle summa ja vastava viivise ulatuses

rahuldada. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

5. Määrata kindlaks ringkonnakohtu menetluskulud ja tasaarvestada poolte nõuded

vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Rahuldada hageja XX hagi kostja Korteriühistu Koidu 11 vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 2 466,09 eurot ja viivis

747,83 eurot.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Välja mõista hagejalt kostja kasuks maakohtu menetluskulud summas 14 544 eurot.

2 (13)

5. Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks ringkonnakohtus 2 400 eurot ning mõista see summa hagejalt kostja

kasuks välja.

6. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse punktides 2, 4 ja 5

märgitud rahalised kohustused, mille tulemusel peab hageja XX tasuma kostjale

Korteriühistu Koidu 11 saldo 13 730,08 eurot.

7. Tasaarvestuse tulemusel tasutavalt summalt 13 730,08 eurot tuleb hagejal XX

maksta kostjale Korteriühistu Koidu 11 otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 9. juunil 2014 Harju maakohtule hagi Korteriühistu Koidu 11 (kostja)

vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise

27 670,14 eurot ja viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni. Hagetava kahju

summa koosneb seenkahjustuse tuvastamise ja kõrvaldamise (4 073,60 eurot), remonditööde

maksumuse tuvastamise (1 080 eurot) ja remonditööde maksumuse kulust (13 716,54 eurot)

ning saamata jäänud üüritulust (6 800 eurot) ja mööblikahjust (2 000 eurot).

Hageja tugines hagis järgmistele asjaoludele:

-

hageja omandas 2011. aasta kevadel Tallinnas aadressil Koidu 11 paiknevas elamus

(edaspidi „elamu“) korteriomandi, millele vastab korter nr 12 (edaspidi „korter“);

-

korter sai juunis 2011 elamu katuse läbijooksu tõttu veekahjustusi, mille tagajärjel

ilmusid mitmesse kohta niiskuslaigud ja voodimadrats muutus kasutuskõlbmatuks;

-

hageja teavitas veekahjustustest ja ettepanekust kahjustuste kõrvaldamiseks kostjat,

kelle juhatuse liige korteri üle vaatas;

-

kostja ei kiirustanud katuse läbijooksu likvideerimisega, vaid kattis katuse

läbijooksukoha mõne nädala möödudes esmaste vahenditega kinni. Selle aja jooksul

sai hageja korter veelgi vihmavee kahjustusi;

-

hageja tellis augustis 2012 Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse Sihtasutuselt (edaspidi

„EMÜK“) asjatundja arvamuse, mille kohaselt leiti korterist inimese tervisele ohtlikke

mikroseene levikukoldeid. Seenkahjustuse tuvastamiseks kulus hagejal 500 eurot

(arvamuse tellimisel) ja likvideerimiseks 3 573,60 eurot – kokku 4 073,60 eurot;

3 (13)

-

veekahjustuse ulatuste kindlakstegemiseks ja kõrvaldamise kulude kindlaks-

määramiseks tellis hageja GECC Konsultatsioonid OÜ-lt (edaspidi „GECC“)

asjatundja arvamuse, mille maksumus oli 1 080 eurot. Selle arvamuse kohaselt on

katuse läbijooksust põhjustatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 13 716,54 eurot.

Veekahjustuste likvideerimiseks tuli hagejal teostada korteris remont, mis hõlmas nii

ripplae, seinte kui ka põrandate lammutus- ja taastamistöid;

-

hageja mööbel sai neil asjaoludel kahju 2 000 euro ulatuses, ka selle hüvitamist nõuab

hageja kostjalt;

-

lisaks ei saanud hageja korterit üürile anda enne seenhallituse kõrvaldamist, kuigi tal

oli selleks soov ja mitu huvilist alates novembrist 2012. Korteri väljaüürimine oli

takistatud 17 kuud ja hageja oleks oma korteri üürileandmise eest saanud üüri vähemalt

400 eurot kuus, mis vastab samas elamus olevate korterite üürihindadele, seega kokku

6 800 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

elamu katust remonditi 2005. aasta suvel/sügisel, kuid kuna kostjal oli vähe raha,

teostati vaid hädavajalikud tööd. Tööde käigus tekkisid mõnes korteris ehitaja süül

täiendavad kahjustused. Ehitaja kompenseeris kahju saanud korteriomanikele kulud

või teostas ise parandustööd. Kostja proovis seoses võimalike kahjustustega korteri

nr 12 eelmise omaniku MM-ga (edaspidi „eelmine omanik“) kontakteeruda, kuid

ebaõnnestunult. Korter seisis juba siis tühjana ja kostjal ei olnud võimalik selle

seisundit kontrollida. Mingeid nõudeid eelmine omanik kostjale ei esitanud;

-

korteris on autonoomne gaasiküte. Kuna seal ei ole aastaid elatud, on see seisnud

kütmata ja ventileerimata. Seega on väidetavad niiskus- ja seenkahjustused tekkinud

hageja ja/või tema eriõiguseellase (eelmise omaniku) tegevusetusest tulenevalt;

-

hageja ei tõendanud, et kostja oleks kohustusi rikkunud, et tal oleks väidetavate

rikkumiste tõttu tekkinud kahju ega selle suurust. Samuti pole tõendatud kostja süü.

Kostja vastutuse välistab tõsiasi, et kostja on sõlminud lepingu elamu hoolduseks

Halden Kinnisvara OÜ-ga (edaspidi „hooldusfirma“)

-

hageja kahju hüvitamise nõue on suunatud vale isiku vastu. Kuivõrd hageja kõrvaldas

oma korteris puudused, mis esinesid juba selle omandamise ajal, peaks kahju

hüvitamise nõue olema suunatud eelmise omaniku vastu, kes hagejat korteri puudustest

ei teavitanud;

-

GECC arvamus on ebausaldusväärne, kuna hageja esitas arvamuse koostajale

teistsuguseid andmeid, mis tõendaksid, et kahjustused tekkisid siis, kui hageja oli juba

korteri omandanud. Lisaks on hageja oma väiteid muutnud – esmalt teavitas ta, et

läbijooks toimus 2008. aastal, kuid siis väitis, et see toimus hoopis 2011. aastal;

-

nõue on aegunud, sest hageja pidi väidetavast kahjust teada saama juunis 2011.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 29. mai 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.

3.1. Maakohus tuvastas, et:

-

hageja on elamus asuva korteri nr 12 omanik ja kostja liige;

-

hageja omandas korteri 1. veebruaril 2011 sõlmitud lepingu alusel.

3.2. Maakohus kvalifitseeris poolte suhte käsunduslepingu laadseks lepinguliseks

õigussuhteks, milles hageja osaleb käsundiandjana ja kostja käsundisaajana (VÕS § 619).

Sellises suhtes saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 järgi, mh ka tegevusetuse alusel.

Maakohus märkis, et kostja ei ole rikkunud kohustusi õigusvastase käitumisega.

4 (13)

3.3. EMÜK-i arvamuses nimetatud kahjustusi ei saa seostada hagi alusena esile toodud

läbijooksuga. Arvamusest nähtub, et kahjustuste tekkimise aega ja vanust ei ole võimalik

tuvastada. Seega ei ole tõendatud seenkahjustuste tekkimise põhjuslik seos 2011. aasta juunis

toimunud veelekkega.

GECC arvamusest korteri taastamisväärtuse kohta nähtub, et kahjustuste tekkimise aega ja

vanust ei olnud võimalik määratleda. Seega ei saa nimetatud tõendis toodud taastamistööde

maksumust siduda 2011. aasta suvel tekkinud veekahjustusega.

Samuti ei ole hageja põhistanud kuidas hilisemad, menetluse ajal koostatud arvamused katuse

ülevaatuse kohta (koostatud 24. augustil 2015) ja korteri autonoomse küttesüsteemi vee mahu

ja võimaliku lekke kohta (koostatud 26. aprillil 2016) on seotud väidetava kahju tekkimisega.

Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ja kostja juhatuse liikmete vande all antud seletusi ning

jõudis järeldusele, et 2011. aasta suvel vähemalt olulist vee läbijooksu ei toimunud, pigem võis

esineda vähene veeleke. Tunnistaja LR käis korteris, kui oli toimunud väidetav läbijooks. Tema

ütluste kohaselt voolas vett ja kausid olid magamistoas tilkuvate kohtade all. JE ei mäletanud,

mis ajal ta täpselt korteris käis, samuti teadis ta läbijooksust üldsõnaliselt ning korteris viibides

ei olnud sellest juttu. Kostja juhatuse liige IK käis hageja korteris 18. juunil 2011, aga vee

läbijooksu ta ei näinud. MM, kes käis korstna katuseplekke parandamas 2011. aasta suvel, ei

kinnitanud suure vee läbijooksu võimalust. Tema sõnul oli silikoon oma aja ära elanud, ning

väheses koguses võis sealt vett läbi niriseda. maili K seletuse kohaselt juunis 2011 korstnajala

juurest hageja korterisse läbijooksu ei toimunud, mistõttu hooldusfirma ei käsitlenud juhtumit

avariitööna, seal võis olla läbi tilkumine. Vee läbijooksu kohta on ütlusi andnud vaid LR, kuid

teised tõendid, sh dokumentaalsed, seda ei kinnita. MH teostas hageja korteris hallituse tõrjetöid

ca kolm aastat tagasi, veekahjustuse toimumise aega tema ei teadnud, seega ei kinnita ka tema

ütlused kahju tekkimist 2011. aasta juhtumist.

Maakohus tuvastas, et korteris toimus veeavarii/uputus/läbijooks 2010 aastal. Selle kohta on

hooldusfirma akt, kirjeldus radiaatori purunemise kohta, tunnistaja AJ ütlused ja hooldusfirma

tegevjuhi ütlused. AJ käis korteris 2010. aastal, kui oli veeuputus, korterisse lasi neid eelmise

omaniku ema. Tunnistaja nägi, et radiaator oli purunenud magamistoas, tema kahju hüvitas

kindlustusfirma. Tunnistajale oli teadlik ka korteri ülevaatuse aktist, mis koostati veeavarii

põhjuste kohta. Samuti kinnitas ta, et korteris keegi 2010. aastal ei elanud, sama ütles

tunnistajana eelmine omanik. Tunnistaja AM kinnitas veebruaris 2010 toimunud veeavariid,

esitatud on fotod korteri radiaatorist. Tunnistaja ütlused radiaatori purunemise osas on

kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Seega on tõendatud vee läbijooks 3. veebruaril 2010.

Samuti on esitatud tõendeid, et majas toimusid läbijooksud enne 2005. aastat ja katuse

parandamise tööde ajal. Nii JL ütlustega ja eelmise omaniku ütlustega on tõendatud, et enne

2011. aastat läbijooksud toimusid.

Korteri eelmise omaniku ütluste kohaselt loovutas ta kõik kahju nõude õigused hagejale, aga

kohtule dokumente nõudeõiguse loovutamise kohta ei esitatud ja korteriomandi ostu-

müügileping seda ei kajasta. Õige on kostja väide, et kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla

tagada hagejale selliste kulutuste kompenseerimise, mis on suunatud tema korteri puuduste

kõrvaldamisele, mis esinesid seal enne korteri omandamist hageja poolt ning mille peaks

hüvitama korteri eelmine omanik.

3.4. Viivise väljamõistmiseks puudub alus, kuivõrd kahju on tõendamata.

3.5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

5 (13)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uuesti lahendada.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Maakohtus jäid ebaõigesti tuvastamata VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldused:

(a) kostja rikkus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1

ning korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-test 5 ja 6 tulenevat kohustust (hoida korras

elamu katus), sh ei ole kohustus täidetud pelgalt hoolduslepingu sõlmimisega;

(b) 2011. aasta juunis toimus veeavarii, mille tagajärjel voolas hagejale kuuluvasse

korterisse sellisel hulgal vett, mis tekitas hagetava kahju; selle väitega seonduvad

tõendid jättis maakohus hindamata;

(c) kostja kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

4.2. Hagejale läksid KÜS § 5¹ alusel üle korterimandi eelmise omaniku õigused ja kohustused,

sh õigus nõuda varasema kahju hüvitamist; lisaks olid samad nõuded hagejale ka loovutatud.

4.3. Isegi kui kahju põhjustas 2010. aasta avarii, siis on hagejal ikkagi nõudeõigus kostja,

mitte aga talle korteriomandi võõrandanud eelmise omaniku vastu.

4.4. Maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, mh ei teinud kohus kordagi ühtegi

ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

6. Hageja esitas 12. märtsil 2013 seisukoha, mida täiendas järgmisel päeval. Selles esitas

hageja mh vastuväite kohtu tegevusele. Lisaks käsitles hageja küsimusi, kas tema varasemad

avaldused on protokollitud õigesti ja kas kohus on taotlustest kohaselt aru saanud.

7. Kostja leidis, et vastuväide ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada hagetava kahjuhüvitise osasumma 2 466,09 eurot ja sellelt viivise välja mõistmata

jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega hagi selles summas

rahuldab. Ülejäänud osas pole alust vaidlustatud otsust muuta. Hageja kannab menetluskulud.

9. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh poolte

seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata hageja 12. märtsi 2018

vastuväide kohtu tegevusele. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata ja järgib selles osas

2. märtsi 2018 määruse põhjendusi. Hageja taotlustele tunnistajate ülekuulamiseks, menetluse

peatamiseks ja menetlusosaliste kaasamiseks vastab kohus täiendavalt otsuse p-s 19.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune korter (I kd tl 37) kuulus hagejale alates

2011. aasta kevadest. Kostja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Need asjaolud

maakohus tuvastas ja neid ei ole kaebusega vaidlustatud.

Pooled tõid täiendavalt esile, et 2005. aastal toimus elamu katuse remont, mille teostamisel

esines puudusi ja kolmanda korruse korterid said seeläbi kahjustada. Hageja korteriomandi

endine omanik pöördus kostja poole kahju väitega, aga ei esitanud kahju hüvitamise ega

puuduste kõrvaldamise nõuet, samuti ei võimaldanud kostjale sel ajal juurdepääsu korterisse.

Korteris toimus 2010. aastal veeavarii küttesüsteemi lekke või vigastuse tõttu. Hageja esile

toodud veekahju 2011. aasta juunis võis olla tingitud 2005. aasta tööde puudustest, mis

ilmnesid olulise hilinemisega. Selle kahju põhjustada võinud puudus elamu katusel kõrvaldati

paari nädala jooksul. Nende asjaolude üle ei ole pooltel vähemalt praeguseks enam vaidlust.

Lisaks on pooled viidanud veekahjudele, mis võivad pärineda 2006–2008. aastast.

6 (13)

11. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja tugines sisuliselt väitele, et kostja

korteriühistuna ei hoidnud korteriomanike kaasomandis olevat elamu osa seisukorras, mis oleks

vältinud ilmastikust tingitud kahju tekkimise hageja korteriomandile. Maakohus kvalifitseeris

poolte õigussuhte ja nõude lepinguliseks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Põhimõtteliselt

on selline kvalifikatsioon õige märkusega, et tegemist on tehingulaadse õigussuhtega (vt selle

kohta ka Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11 esimene lõik). Kostja

vastutuse aluseks saab olla mh tegevusetus (vt samas teine lõik).

Korteriühistu eesmärk oli KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste

ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. KOS § 15 lg 5 järgi võis korteriomanik mh nõuda, et korteriomandi eset valitsetaks

korteriomanike huvidest lähtudes. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi hõlmab selline valitsemine ka

korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu

puhul kuulub sinna hulka elamu katuse korrashoidmine. Tervikuna tulenes viidatud normidest

korteriühistule kohustus hoida elamu katus korras (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12 teine lõik ja selles viidatud varasem praktika).

12. Seega on hageja põhinõude õiguslik alus VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette ka hagi rahuldamise

peamised eeldused: pooltevahelisest võlasuhtest tuleneva kostja kohustuse rikkumine, hagejal

kahju tekkimine ja kostja vastutus. Kui kohus tuvastab need eeldused, siis tuleb täiendavalt

kontrollida kahju hüvitamise nõude rahuldamise muid eeldusi (vt nt Riigikohtu

8. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28).

Ringkonnakohus kontrollib hageja põhinõude rahuldamise eelduseid ja ulatust järgmiselt:

-

kas korterile üldse põhjustati veekahju 2011. aasta juunis, kas samale korterile on

varem põhjustatud samalaadset kahju ning millistele kahju põhjustanud sündmustele ja

kahjule saab hageja tugineda käesolevas asjas esitatud nõude faktilise alusena

(järgnevas p 13);

-

kas kostja on rikkunud eespool p 11 teises lõigus kirjeldatud kohustust (p 14);

-

kas kostja vastutab rikkumise eest (p 15);

-

kas kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (p 16);

-

kas hagejal tekkinud kahju, millele hageja saab tugineda, on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga, samuti kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

kostjale ettenähtav või kas see tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 17);

-

kuidas määrata hagejale hüvitatava kahju summa (p 18).

Viivise nõude rahuldamine VÕS § 113 lg 1 alusel on võimalik üksnes põhinõude edukuse

korral (p 21).

13. Kahju ja seda põhjustanud sündmuste tuvastamiseks tuleb käsitleda korteris erineval ajal

toimunud veekahjusid ja poolte väiteid kahju olemuse kohta.

13.1. Hageja väidab, et 2011. aasta juunist alates sai korter elamu katuse läbijooksu tõttu vee-

kahjustusi. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et see väide on tõendatud.

Maakohus omistas põhjendamatult suurt kaalu vaid osade tunnistajate ütlustele ja kostja vande

all antud seletustele, aga jättis ülejäänud tõendid praktiliselt tähelepanuta. Ringkonnakohus

tuvastab hageja ja hooldusfirma kirjavahetuse (I kd tl 186–187), kostja juhatuse liikme

15. juuli 2011 e-kirja (II kd tl 89), hooldusfirma 20. juuli 2011 pakkumise ja 26. augusti 2011

akti (II kd tl 142, 143), hageja esitatud videosalvestiste (27. augusti 2015 menetlusdokumendi

lisa nr 7, 28. aprilli 2015 hagi tagamise taotluse lisadena esitatud videod) ning tunnistajate LR

ja MM ütluste (III kd tl 157–158, 169–170) põhjal, et 2011. aasta suvel toimus korteris vee

läbijooks, mille põhjustas varasem ebakvaliteetne töö katuse remontimisel.

7 (13)

Kostja on 2011. aasta läbijooksu osas menetluses esitanud vastuolulisi avaldusi. Hagile vastates

väitis kostja, et teda ei ole sellisest läbijooksust teavitatud (I kd tl 156), aga 17. veebruari 2015

korraldaval istungil möönis, et käis korterit üle vaatamas (II kd tl 40 pöördel). Eelviidatud

e-kirjadest, aga lisaks hageja ja kostja vahel sama aasta juulis toimunud kirjavahetusest (I kd

tl 188, II kd tl 89–90) ning tunnistaja LR ütlustest nähtub, et kostja oli hageja pretensioonist

teadlik. Kostja seaduslik esindaja IK andis vande all seletuse, et hageja teatas talle läbijooksust

18. juunil 2011 (III kd tl 172–174). See ühtib hageja seletusega (V kd tl 49–51). Seega teadis

kostja läbijooksust hiljemalt 18. juunil 2011.

13.2. Maakohus tuvastas õigesti, et korteris toimus veekahjustus 2010. aastal. Selles osas

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Lisaks nähtub EMÜK-i arvamusest, et hageja on varem väitnud vee läbijooksu 2008. aastal

(I kd tl 9–16), samast asjaolust lähtub ka GECC-i arvamus (I kd tl 44–55). Usutav ei ole hageja

väide, et ta alles hiljem märkas nii olulist erinevust kahju põhjustamise asjaolude kirjeldamisel.

EMÜK-i arvamus koostati 22. oktoobril 2012 ja õiend aastaarvu parandamise kohta alles

14. oktoobril 2013 (I kd tl 36). Korteri eelmise omaniku ja kostja kirjavahetusest nähtub, et

korteris esines veekahju juba 2005. aastal ja eelmisel omanikul oli võimalik nõuda vastava

kahju hüvitamist (II kd tl 131–138), seda kinnitavad ka tunnistaja JL ütlused (III kd tl 167).

Eelmine omanik tunnistajana avaldas samuti, et elamu katusega oli kogu aeg probleeme, nii

enne kui ka pärast katuse remonti (V kd tl 180–182). Kostja seadusliku esindaja IK vande all

antud seletuse järgi kurtsid korteri üürnikud veekahju ka 2007. aastal, see on kooskõlas eelmise

omaniku ütlustega, kes viitab sarnasele olukorrale aastatel 2005–2008.

Varasema veekahju esinemist ei lükka ümber eelmise omaniku ega 9. juunil 2011 korteri

hagejale üleandmise juures viibinud KK kirjalikud kinnitused (III kd tl 108, 147). Korteri

eelmine omanik kuulati üle ka tunnistajana ja tema ütlused ei ole kooskõlas varasema kirjaliku

kinnitusega. Kuigi menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav

dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, ei ole see siiski tunnistaja ütlus TsMS § 251

või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel.

Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku

kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja

koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-15, p 18 kolmas lõik, ja selles viidatud 12. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11,

p 26).

Kostja seadusliku esindaja IK vande all antud seletuse kohaselt ei erinenud korteri seisukord

veekahjustuse osas 2007. ja 2011. aastal. Samuti ei välistanud varasema kahju esitamist

tunnistaja PP, kes toimetas GECC-i arvamuse koostamist (III kd tl 160–161). Kokkuvõtvalt ei

viita miski muu peale KK kinnituse korteri seisukorra märkimisväärsele muutusele just

2011. aasta juunis. Seetõttu ei saa sellest tõendist juhinduda.

13.3. Hageja ei saa kostjalt edukalt nõuda sellise veekahju hüvitamist, mis toimus enne korteri

omandamist, sest selles osas oleks hageja nõue igal juhul aegunud. Kostja on aegumisele

tuginenud.

Ringkonnakohus sedastas eespool p 11 esimeses lõigus, et poolte vahel on tehingulaadne

õigussuhe. Sellisel suhtel rajanev kahju hüvitamise nõue kostja vastu aegub tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel kolme aastaga, kusjuures aegumistähtaja algus tuleb

määrata TsÜS § 147 lg 2 ning VÕS § 82 lg 7 esimese ja kolmanda lause järgi. Senises

kohtupraktikas on leitud, et käesolevas asjas esitatuga mõneti sarnase nõude sissenõutavaks

muutumise mõistlik aeg on kolm kuud (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

6-17, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealuse ajaperioodi pikkus ka praegusel juhul

kolm kuud.

8 (13)

Veekahju on olemuselt selline, mille toimumine ja üldjuhul vähemalt ka osaline tagajärg on

koheselt nähtavad. Järelikult saaks hageja 9. juunil 2014 esitatud hagis edukalt tugineda üksnes

kahju põhjustanud sündmustele, mis toimusid alates 9. märtsist 2011. Enne seda kuupäeva

toimunud sündmustest tingitud kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja ei tugine väitele, et

mingi osa kahjust oleks põhjustatud 2011. aastal enne juunikuud. Maakohus sellist kahju ka ei

tuvastanud ja ükski kaebuse väide ei ole suunatud kõnealusel perioodi sündmuste osas

asjaoludele maakohtust erineva hinnangu andmisele. Kuna 9. märtsile 2011 eelnenud

sündmustest tekkinud kahju hüvitamise nõue on aegunud, siis ei ole vaja vastata poolte

väidetele küsimuses, kas korteri eelmine omanik sai vastava kahju hüvitamise nõude hagejale

loovutada või kas loovutamise väide on tõendatud.

13.4. Hageja nõuab seenekahjustuse, mööblikahju ja korteri remondikulu hüvitamist, samuti

saamata jäänud tulu põhjusel, et seenekahjustuse tõttu ei saanud korterit üürile anda. Neist

kahjudest on mööblikahju tekkimine ja suurus tõendamata.

Madratsi kohta hageja esitatud fotodelt (I kd tl 109, 131) nähtub, et madratsile on asetatud

ämber vee kogumiseks, aga fotost ei saa teha järeldust, et madratsi kahjustused on tekkinud

samal ajal toimunud vee läbijooksu tulemusel. Pigem viitab foto sellele, et kahjustused olid

madratsil varem. Kostja esitatud fotod madratsist (II kd tl 146, 149) kinnitavad seda arusaama,

ka nende järgi on 22. juunil 2011 madratsil olnud nähtavad oluliselt varasemad kahjustused.

EMÜK-i arvamusele on küll lisatud ka foto väidetavalt kahjustatud toolijalgadest, aga samas

arvamuses asjatundja ei tuvastanud, et mööblil oleks esinenud niiskuskahjustusi. Asjatundja

käis korteris 27. augustil 2012 ja 5. oktoobril 2012, mistõttu ei ole toolijalgadel olevad jäljed

ka seostatavad 2011. aasta suve veeläbijooksuga. Hageja ei ole toolide kahjustamisele ka

tuginenud. Teistelt fotodelt (sh I kd tl 108, 110–130, 132–41, II kd tl 144, 145, 147, 148, 150–

159) ega muudest tõenditest mööblikahju ei nähtu.

Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, milline on väidetavalt kahjustatud madratsi

parandamise või asendamise kulu.

13.5. Senise põhjal saab kokku võtta, et korteris toimus 2011. aasta juunis vee läbijooks, mis

kahjustas korterit. Korteris olnud mööbli kahjustamise väide ei ole tõendatud ja selles osas jääb

hageja nõue 2 000 euro saamiseks kahju tõendamatuse tõttu rahuldamata.

14. VÕS § 101 lg 1 ja § 115 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eeldus kohustuse rikkumine.

Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas kostja rikkus eespool p 11 teises lõigus kirjeldatud

kohustust, st elamu (täpsemalt selle katuse) korrashoiu kohustust.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja on korrashoiukohustust täitnud pelgalt

sellega, et sõlmis kinnisvara korrashoiulepingu (III kd tl 133–139). Kostja pidi lisaks selle

lepingu täitmisel ilmutama piisavat hoolt ja jälgima, et hooldusfirma tegelikkuses elamut sel

viisil hooldab, mis tagab korteriomanike varale mõistliku kaitse ilmastikukahju eest.

14.2. Tunnistaja MM ütluste järgi kulus katusel korstna juures puuduse kõrvaldamiseks üks

kuni kaks päeva. Kostja seadusliku esindaja IK seletuse kohaselt sai ta teada läbijooksust

18. juunil 2011 ja hooldusfirma esindaja tuli katust üle vaatama 22. juunil 2011.

Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et need ütlused on ebausaldusväärsed. Ka hageja

vande all antud seletuse järgi teavitas ta kostjat 18. juunil 2011. Samas esitas hooldusfirma

pakkumise remonditöödeks alles 20. juulil 2011 ja teostas tööd 26. augustiks 2011 (vt eespool

p 13.1 teine lõik). Kostja juhatuse teise liikme MK seletusest nähtub, et hooldusfirma ei

käsitlenud olukorda avariilisena (III kd tl 176–178), ka see ütlus ei ole ebausaldusväärne.

14.3. Kostja pidi korrashoiukohustuse täitmiseks tegutsema operatiivselt ja nõudma sellist

toimimist ka hooldusfirmalt. Kuna kostja teavitamisest katusel esinenud puuduse

kõrvaldamiseni kulus enam kui kaks kuud, siis rikkus kostja kohustust hoida elamu korras.

9 (13)

14.4. Kostja korteriühistuna pidi ka korraldama 7. septembri 2005 lepingu (III kd tl 207–214)

täitmist, sh tagama ehitusjärelevalve ja kontrollima muul viisil mõistlikult, et ehitustööd tehakse

kohaselt. Katuse hilisema ülevaatamise käigus tuvastati, et töid ei tehtud nõuetekohaselt (IV kd

tl 57–74). Seega rikkus kostja oma kohustusi juba varem, mh sellega, et ei lasknud katusel

tehtud tööde kvaliteeti vahepeal kontrollida.

15. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav, kusjuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Viivitamine katuse läbijooksu kõrvaldamisel ei ole käsitatav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2

tähenduses. Kostja pole tõendanud, et eelmises p-s 14 tuvastatud rikkumine oleks mingil muul

alusel vabandatav, seega vastutab kostja rikkumise eest.

16. Kostja peab hagejale VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama üksnes sellise kahju, mis on talle ette

heidetava rikkumisega põhjuslikus seoses.

16.1. Ringkonnakohus ei tuvasta põhjuslikku seost seenekahjustuse ja kostjale ette heidetava

rikkumise vahel.

EMÜK-i arvamusest nähtub, et seenekahjustuse tekkimise aega ja vanust polnud asjatundja

rakendatud meetodil võimalik tuvastada. Eespool p-s 13.2 tuvastas ringkonnakohus, et korteris

oli ka varem veekahjusid. Viidatud arvamuse järelduse kohaselt saab leitud seen (Stachybotrys

chartarum) kasvada väga kõrge pinna- ja õhuniiskuse tingimustes. Seda kinnitas ka UK

arvamus (II kd tl 7–8). Samas leiti, et hallitusseente kasvu algusaja määramiseks on vaja teada,

millal saavutas materjalide pind kasvuks vajaliku märgumise astme, täpsemalt, millal toimus

materjali läbimärgumine. Eespool p-s 13.1 hinnatud tõendid vee läbijooksu kohta 2011. aasta

juunis ei võimalda järeldada, et siis oleks vee läbijooks olnud sedavõrd ulatuslik, millega

võinuks kaasneda väga kõrge pinna- ja õhuniiskus korteris või korteri ehitamiseks või

viimistluseks kasutatud materjalide läbimärgumine. Läbijooksu põhjustas ehituspuudus elamu

katusel korstna juures ja läbijooksev vesi oli sadevesi. Tunnistaja LR ütluste järgi oli põrandal

üksnes see osa veest, mis pritsis anumatest uuesti välja. Tunnistaja MM ütluste järgi oli

2011. aasta suvel katuselt korstna juures läbi jooksnud vee kogus pigem väike.

16.2. Hageja tugineb sellele, et korteri väljaüürimist takistas just seenekahjustus. Eelmises

p-s 16.1 märgitud tõttu ei ole seega ka saamata jäänud tulus avalduv kahju põhjuslikus seoses

kostja rikkumisega.

16.3. Seevastu remonditööde osas esineb põhjuslik seos kostjale ette heidetava rikkumisega.

Kui vee läbijooksu 2011. aasta juunis poleks esinenud, siis oleks korteris hiljem kindlaks tehtud

veekahju olnud vähemalt väiksem. Tuleb lähtuda eeldusest, et korterisse läbi maja

konstruktsioonielementide tungiv vesi toob alati kaasa teatava kahju.

16.4. Käesoleva punkti põhjal saab kokkuvõtvalt märkida, et põhjusliku seose puudumise tõttu

ei ole hageja kahju hüvitamise nõue 10 873,60 euro ( = 4073,60 + 6800) ulatuses põhjendatud.

17. Kostja vastutus võib lisaks olla piiratud kas kohustuse kaitse-eesmärgi või ettenähtavuse

põhimõttega.

17.1. Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel

sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud

kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või

pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad samad piirangud käesolevas asjas

lepingusarnases võlasuhtes.

17.2. Eelmises punktis märgitust tuleneb, et kohustust rikkunud kostjat ei loeta vastutavaks

sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist kohustuse täitmine ei pidanud ära hoidma,

10 (13)

ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 võimaldavad seega

jätta tähelepanuta kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses

rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et

selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei

olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha (Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13 teine lõik).

17.3. Ringkonnakohtu hinnangul on elamu katuse läbijooksu tulemusel ülemises korteris

tekkiv veekahju hõlmatud KOS § 15 lg-st 5 ja lg 6 p-st 2 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga

ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Kas selles osas on asjakohane eespool p-s 16.3 märgitu, et

vee läbijooksuga elamus kaasneb tavapäraselt korteri kahjustumine, see pidi olema teada ka

kostjale. Seega ei anna VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 alust kostja vastutust piirata.

18. Lõpuks tuleb kindlaks teha hüvitatava kahju suurus.

18.1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

18.2. Veekahjustustest tingitud remonditööde kuluna nõuab hageja 13 716,54 euro hüvitamist,

millele lisandub nende tööde maksumuse tuvastamise kulu 1 080 eurot – kokku

14 796,54 eurot. See on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses ja VÕS § 127 lg 1

järgi põhimõtteliselt hüvitatav.

Märgitud summas kahju on piisavalt tõendatud GECC-i arvamuse ja selle saamise kulu-

dokumentidega (I kd tl 44–61). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu ei saaks

asjatundja arvamusega tõendada kulude suurust olukorras, kus kohtumenetluse ajaks on

kuludele vastavad tööd teostatud. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, samuti ei saa juba eelnevalt ühegi tõendi tähtsust välistada. Viidatud

arvamus põhineb olukorra hinnangul pärast hagetava kahju tekkimist ja on kohaselt

põhjendatud. Kostja oleks pidanud oma vastuväite tõendamiseks esitama teisi tõendeid, mis

kinnitaks tööde odavamalt teostamise võimalust või tööde mittevajalikkust. Seda kostja ei

teinud. Hageja ei pidanud tõendama, et kulu on tegelikult kantud.

18.3. Siiski ei ole remonditöödega seonduv kahju tervikuna hüvitatav, sest see on tekkinud

mitme järjestikkuse veekahju tulemusel alates 2005. aastast (vt eespool p-d 13.1 ja 13.2), aga

p-s 13.3 märgitu kohaselt saab kostjalt edukalt nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mis tekkis

2011. aasta juuni läbijooksu tagajärjel.

18.4. VÕS § 127 lg 6 näeb kohtule ette võimaluse määrata kahjuhüvitise suurus, kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, aga kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Menetlusõiguslikult

on kohtul see võimalus TsMS § 233 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-11-58942, p 33).

Tuvastatud asjaoludel toimusid korteris veekahjud kuue aasta jooksul (2005–2011). Kuigi

pooled ei ole väitnud ja ringkonnakohus ka ei tuvastanud läbijookse igal aastal, siis on

2011. aasta läbijooksu kohta esitatud tõenditest tervikuna võimalik järeldada suhtelisel piiratud

veekahju. Sarnaselt olid varasemad kahjustused tingitud sadeveest, v.a 2010. aasta kahjustused,

mille ulatus ei olnud ka väga suur, sest küttesüsteemist voolas välja piiratud veekogus.

Pooled ei esitanud kalkulatsioone ega muid andmeid selle kohta, kuidas hagetav kahju võiks

täpselt seonduda mitme aasta jooksul toimunud sündmustega. Praeguseks on selliste tõendite

kogumine kas äärmiselt kulukas või lausa võimatu. EMÜK-i ja GECC-i arvamustes on lähtutud

kahju põhjustamisest pikema aja vältel, aga ka asjatundjad ei ole pidanud võimalikuks

arvamuste andmise käigus hinnata kahju põhjustanud sündmuste osakaalu. Neil kaalutlustel on

kohane määrata kostjalt saadava hüvitise suuruseks 1/6 (ehk ühele aastale kuuest vastav osa)

hageja tõendatud kahjust, mis on kostjale ette heidetava rikkumisega põhjuslikus seoses.

11 (13)

Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et kahju on ajas ilmselt suurenenud hageja (ja korteri

eelmise omaniku) tegevusetuse tõttu. Kui vee ja niiskuse põhjustatud kahjustus jääb õigeaegselt

kõrvaldamata, siis seeläbi kahju pigem suureneb. Samuti tuleb arvestada hageja enda käitumist

korteri omandamisel, sest ta ei vaadanud korterit üle (V kd tl 20, 26). Asjakohane ei ole hageja

vande all antud seletuse väide, et korteri omandamisega oli kiire. Võlaõigusliku ja

asjaõiguslepingu sõlmimise vahele jäi üle 50 päeva (V kd tl 18, 25), mis kahtlemata on piisav

aeg ülevaatuse korraldamiseks. Eelmise omaniku tunnistajaütluste järgi oli hagejal võimalus

korter üle vaadata ja eelmine omanik selgitas talle korteriga seonduvaid probleeme. Lisaks

kinnitas hageja oma vande all antud seletuses, et ka 2011. a suvel ei teinud ta vee- ja

niiskuskahju kõrvaldamiseks midagi. Neil kaalutlustel ei ole eraldi enam vaja kaaluda hüvitise

vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel.

18.5. Ringkonnakohus tuvastas, et põhimõtteliselt on hüvitatav remonditööde ja nende

maksumuse kindlakstegemise kulu (eespool p 18.2). Eelmises p-s 18.4 märgitu järgi moodustab

kostjalt välja mõistetav hüvitis nende kulude summast 1/6 ehk 2 466,09 eurot ( =14796,54 : 6).

19. Hageja ülejäänud menetluslikud etteheited maakohtule ei ole põhjendatud.

Maakohus lahendas õigesti menetluslikud taotlused ega jätnud täitmata eelmenetluse

ülesandeid. Hagejale anti ohtralt võimalusi taotluste ja seisukohtade esitamiseks, mille

tulemusena menetlus muutus ebaülevaatlikuks. Kui pool ise takistab kohtu tegevust pidevalt

uute taotluste esitamise, tähtaegade pikendamise ja istungite edasilükkamiste soovidega, siis ei

ole üldjuhul põhjendatud teha hiljem kohtule etteheiteid menetluse juhtimise osas.

KR ülekuulamine kostja tahtluse tõendamiseks polnud vajalik, sest eespool p-s 17 otsustatu

kohaselt ei sõltu lahend kostja tahtlusest. Kahju osaliselt varem tekkimine oli piisavalt

tõendatud ja selle kohta täiendava tõendi kogumine polnud enam kohane.

Tunnistaja JE ütluste hindamata jätmise etteheide ei ole asjakohane, neid ütlusi maakohus

hindas ja tegi neist ka õiged järeldused.

Maakohus ei pidanud menetlust peatama ega kaasama menetlusse täiendavaid isikuid. Hagi

esitamisel otsustab hageja ise, kelle vastu hagi esitada. Eeldatavasti poleks samal alusel hagi

teiste korteriomanike vastu ka edukas. Hageja ei põhistanud, miks peaks teisi korteriomanikke

menetlusse kaasama.

20. Seega jättis maakohus sisuliselt õigesti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude

summat 2 466,09 eurot ületavas osas. Üksnes nimetatud summa ulatuses annab kaebuse

esimene väide alust vaidlustatud lahend tühistada ja uue otsusega põhinõue selles summas

rahuldada. Kaebuse teised väited ei ole eeltoodud põhjendustel edukad.

21. Tulenevalt põhinõude osalisest rahuldamisest, kuulub osaliselt rahuldamisele viivise nõue.

Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastav viivise summa alates 9. juunist 2014 kuni otsuse tegemise päevani on 747,83 eurot

järgmise arvutuse kohaselt (viivisekalkulaator.ee järgi):

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

09.06.14 – 30.06.14

8,25

0,022603

0,557404

12,262888

01.07.14 – 31.12.14

8,15

0,022329

0,550647

101,319048

01.01.15 – 30.06.15

8,05

0,022055

0,543891

98,444271

01.07.15 – 31.12.15

8,05

0,022055

0,543891

100,075944

01.01.16 – 30.06.16

8,05

0,021995

0,542405

98,71771

01.07.16 – 31.12.16

0,021858

0,539036

99,182624

01.01.17 – 30.06.17

0,021918

0,540513

97,832853

01.07.17 – 31.12.17

0,021918

0,540513

99,454392

01.01.18 – 16.03.18

0,021918

0,540513

40,538475

12 (13)

22. Kokku on kostjal kohustus maksta hagejale otsuse tegemise päeva seisuga 3 213,92 eurot

(= 2466,09 + 747,83). Hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.

23. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel siiski hageja kanda ja

vastavalt kulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata kostja menetluskulude nimekirja põhjal.

23.1. Kostja nõustus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga summas 2 500 eurot, mis vastab

käesoleva otsusega rahuldatud põhivõla ulatusele. Otsusega täiendavalt välja mõistav viivis ei

mõjuta seda, et otsus tehakse sellesarnases ulatuses nagu oleks kompromissiga nõustunud

kostja. Seega kannab hageja kõik menetluskulud ja maakohtu otsus jääb kulude jaotuse osas

muutmata.

23.2. Maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate kulude summa. Seda ei ole hageja

kaebuses vaidlustanud, st ringkonnakohtul puudub alus kulude kindlaksmääramist kontrollida.

23.3. Kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Kostja esindaja tasumäär (125 eurot/t, millele lisandub 20% käibemaks – kokku 150 eurot/t) on

põhjendatud. Kostja esitas kinnituse, et ta ei saa õigusabikulus sisalduvat käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata (TsMS § 174 lg 10). Arvestades kostja esindaja

kvalifikatsiooni, apellatsioonimenetluses esitatud väiteid ja vaidluse ulatust, on esindaja

põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses kokku 16 t järgmiste toimingute eest (võttes

arvesse ka nende vahel tehtud väiksemaid toiminguid):

-

kaebusele vastamine – 6 t;

-

30. oktoobri 2017 istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine – 2 t;

-

7. detsembri 2017 seisukoha koostamine – 0,5 t;

-

29. detsembri 2017 menetlusdokumendi koostamine – 2,5 t;

-

8. jaanuari 2018 istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine – 2 t;

-

19. veebruari 2018 seisukoha koostamine – 2 t;

-

26. veebruari 2018 seisukoha koostamine – 1 t.

Hagejal tuleb kostjale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulust vajalik ja põhjendatud kulu

summas 2 400 eurot ( = 16 × 150).

23.4. Koos maakohu menetluskuludega peab hageja kostjale kokku hüvitama 16 944 eurot

( = 14544 + 2400).

24. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikkused

rahalised kohustused. Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud sätet kohaldada ka

menetluskulude hüvitise ja otsusega rahuldatud nõude tasaarvestamisel. Kostjal tuleb hagejale

tasuda 3 213,92 eurot (eespool p 22) ja hagejal kostjale 16 944 eurot (p 23.4). Nende summade

saldona tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 13 730,08 eurot ( = 16944 – 3213,92).

Mõlemad pooled nõuavad teineteiselt viivist. Kuna tasaarvestusega lõppevad poolte rahalised

nõuded tasaarvestatud osas, siis tuleb kostjal vastavalt TsMS § 177 lg-e 4 maksta hagejale

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates otsuse jõustumisest.

25. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud (ja ka ei saaks vaidlustada) osas, milles maakohus rahuldas

osaliselt protokolli parandamise taotluse ja jättis hageja 29. mai 2017 avaldused tähelepanuta

(resolutsiooni p-d 2–6). Need on maakohtu menetluslikud otsustused, mida ringkonnakohus

küll ei muuda, aga mida ei ole ka vaja esitada resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

13 (13)

Nimelt lähtub TsMS § 654 lg 2² eesmärgist võimaldada pooltel, kohtutäituril ja Riigikohtul

paremini aru saada sellest, milline on lõpplahendi sisu (vrd nt Riigikohtu 3. detsembri 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 10 kolmas lõik). Seda eesmärki ei järgiks maakohtu

menetluslike otsuste kordamine. Lisaks ei tähenda resolutsiooni terviklikust sõnastusest mõne

otsustuse väljajätmine maakohtu lahendi resolutsiooni muutmist (vt samas neljas lõik, samuti

Riigikohtu 10. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 18 neljas lõik).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 22.11.2018 OTSUSES TOODUD

MUUDATUSTEGA

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081

muutmata, arvestades käesoleva otsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Mitte võtta asja juurde XX 5. novembril 2018 esitatud tõendeid.

4. Jätta menetluskulud Riigikohtus XX kanda.

5. Mõista XX-lt Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu

11) kasuks välja menetluskulu 960 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja vähem tasutud kautsjon 20 eurot 78 senti.

Kautsjon tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfole 15 päeva jooksul arvates Riigikohtu

otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb alates Riigikohtu otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.