2-18-2308/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-2308 Tsiviilasi A. R.i, M. R.a, S. G. ja A. G. hagi T. P. vastu 59 461 euro väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1. A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx) 2. M. R.a (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-x, xxxxxxx) 3. S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xx, xxxxxxx) 4. A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xx, xxxxxxx Hagejate lepinguline esindaja M. S. (e-post xxx) Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast A. R.i, M. R.a, S. G. ja A. G. hagi T. P. vastu 59 461 euro väljamõistmiseks. 2. Menetluskulud jätta hagejate kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. 3. Toimetada määrus hagejate esindajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. HAGEJA NÕUE JA TAOTLUSED A. R.i, M. R.a, S. G. ja A. G. esitasid Pärnu Maakohtusse hagi T. P. vastu 59 461 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 08.08.2017 hagejate ja kostja vahel Osaühingu osa müügileping nr 1700, mille alusel hageja 1 ja hageja 2 müüsid kostjale nendele kuuluva ühisomandi alusel Osaühingu Xxxxxx (registrikood xxxxxxxx) osast osa nimiväärtusega 18 500 eurot hinnaga 18 500 eurot ning hageja 3 ja hageja 4 müüsid kostjale nendele kuuluva ühisomandi alusel Osaühingu Xxxxxx (registrikood xxxxxxxx) osast osa nimiväärtusega 18 500 eurot hinnaga 18 500 eurot. Kuna

Tsiviilasi nr 2-18-2308 2(3)

kostja poolt soetatud osade turuväärtus on kõrgem kui osade ostu-müügi hind, siis pooled leppisid kokku, et kostja ostab osad nominaalväärtuse hinna eest, kuid lisaks kohustub 90 päeva jooksul alates Osaühingu osa müügilepingu nr 1700 sõlmimisest tasuma Maksuja Tolliametile Osaühingu Xxxxxx maksuvõla koos intressivõlaga summas 59 461 eurot. Kuna kostja oma maksekohustust ei ole täitnud, siis 13.02.2018 seisuga on Osaühingu Xxxxxx intressivõlg Maksuja Tolliametile suurenenud 6482 euroni ning maksuvõlg 13.02.2018 seisuga on juba 94 266 eurot. Kostja ei loobu oma maksekohustuste täitmisest, kuid samal ajal maksekohustusi kostja ei täida, mistõttu Osaühingul Xxxxxx maksuvõlad suurenevad iga päev. Hagejad arvavad, et kostjapoolse lepinguliste maksekohustuste mittetäitmisega kostja on tekitanud hagejatele kahju summas 59 461 eurot, kuna eelnimetatud summa ulatuses hagejate poolt oli vähendatud kostjale müüdud osade müügi hind, mistõttu kostja sai Osaühingu Xxxxxx osad soodsama hinna eest. Eelnimetatud põhjusel hagejad on sunnitud esitama kohtule hagiavalduse kostja vastu selleks, et sundida kostjat täitma tema poolt võetud lepingulised kohustused. Viidates VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 73 lg 1, hagejad paluvad kostjalt T. P.lt välja mõista A. R.i, M. R.a, S. G. ja A. G. kasuks 59 461 eurot. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust või kui avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. 2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 59 461 eurot notariaalselt koostatud osaühingu osa müügilepingu alusel. Hagiavalduse asjaolude kirjelduses hagejad leiavad, et kostja on rikkunud osa müügilepingus võetud kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg ja sellega on kostja tekitanud hagejatele kahju. Seejuures hagejad viitavad VÕS §-le 100 ja § 101 lg 1 p-le 1, mille järgi on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hagejad ei ole hagiavalduses kirjeldanud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusasjaolusid: ei ole põhistatud väidet, et kostja poolt omandatud osade turuväärtus on nimiväärtusest kõrgem, ei ole esile toodud, et hagejate vara oleks vähenenud või nad oleksid jäänud loodetust ilma ning et see on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Hagiavaldusest nähtuvalt hagejate ja kostja vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingus on pooled kokku leppinud osa müügihinnaks osa nimiväärtuse. Seejuures on müügilepingu esemeks osaühingu kaks eraldi osa, kummagi osa müüjateks on kaks hagejat ühiselt. Lepingust ei nähtu, et hagejad oleksid müügihinda vähendanud. Hagiavalduse kohaselt on pooled müügilepingus kokku leppinud, et kostja tasub Maksuja Tolliametile Osaühingu Xxxxxx maksuvõla koos intressivõlaga summas 59 461 eurot (lepingu punkt 2.3.5). Kohus leiab, et hagejatel kui füüsilistel isikutel ei ole saanud tekkida kahju seoses lepingu punkti 2.3.5 mittetäitmisega kostja poolt. Lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg hagejatele. Asjaolu, et kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust tasuda osaühingu maksuvõlg Maksuja Tolliametile, ei anna hagejatele alust nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmiseks 59 461 euro summa tasumist hagejatele. Hagejad on ka ilmselt ekslikul seisukohal, et lepinguga on kostja võtnud maksekohustuse hagejate ees ja hagejad on solidaarvõlausaldajad. Hagejad ei tugine ka sellele, et nad oleksid kostja eest täitnud maksukohustuse Maksuja Tolliametile ja soovivad esitada VÕS § 78 lg 4 alusel kostja vastu tagasinõude. Seda ei nähtu ka hagi aluseks olevatest asjaoludest, hoopis vastupidi – hagejad toovad välja, et osaühingu maksuvõlg, sh intressi summa, on suurenenud. Maksuvõlale intressi lisandumine lubab järeldada, et tegemist on sama võlaga, mille tasumise kohustus osa müügilepinguga kostjale pandi, mitte pärast osa kostja poolt omandatud uue maksuvõlaga. Eeltoodu alusel ei ole hagi alusena välja toodud asjaoludel hagejate õiguste rikkumine võimalik. Isegi juhul, kui pooled leppisid kokku, et osa väärtust vähendatakse maksuvõla tõttu, ei saa hagejad

Tsiviilasi nr 2-18-2308 3(3)

lepingu täitmise nõudena nõuda maksuvõla summa tasumist endale ehk esitatud hagiga ei ole hagejate silmas peetud eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus keeldub menetlusse võtmast A. R.i, M. R.a, S. G. ja A. G. hagi T. P. vastu 59 461 euro väljamõistmiseks. 3. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). 4. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejatelt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hagejate kanda jäävad nende enda võimalikud menetluskulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastab kohus vastava avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik